← Eesti

3-24-2295/11

Obsah (8)§ 184§ 182§ 116§ 51§ 158§ 41§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-2295 Haldusasi Vana Valma Sadam MTÜ kaebus Vilj

) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (

§ 116lg 6).

3-24-2295 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Vana Valma Sadam MTÜ esitas
  2. oktoobril 2023 Viljandi Vallavalitsusele avalduse võtta rendile mõtteline osa Vanasauna sadama kinnistust registri tunnus 89801:001:0657, aadressiga Viljandimaa, Viljandi vald, Valma küla (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 2).
  3. Viljandi Vallavalitsus vastas kaebaja
  4. oktoobri
  5. a avaldusele
  6. novembril 2023, selgitades, et Viljandi Vallavalitsus valmistab ette Valma külas asuva Vanasauna sadama põhjapoolse osa rendile andmise tingimused ja annab teada, kui tingimused on kinnitatud (dtl 44).
  7. Viljandi Vallavalitsus andis
  8. juuni
  9. a korraldusega nr 188 Mittetulundusühingule Valma Külaselts tasuta kasutusse tähtajaga
  10. juuli 2024 kuni
  11. juuni 2034 Viljandi vallale kuuluva kinnistu aadressil Vanasauna sadam, Valma küla, Viljandi vald (dtl 7-8).
  12. Kaebaja esitas
  13. juulil 2024 Viljandi Vallavalitsuse
  14. juuni
  15. a korraldusele vaide (dtl 6), mille vastati
  16. juuli
  17. a kirjaga nr 4-6/24/1818-1 (dtl 9).
  18. Vana Valma Sadam MTÜ esitas
  19. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi Vallavalitsuse
  20. juuni
  21. a korralduse nr 188 tühistamiseks ja Viljandi valla kohustamiseks korraldada Vanasauna sadama kinnistu rendile andmiseks avalik konkurss (dtl 4-5).
  22. Tartu Halduskohus võttis
  23. septembri
  24. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viljandi valla, kaasas kolmanda isikuna menetlusse Mittetulundusühingu Valma Külaselts ja kohustas vastustajat esitama haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 17).
  25. Vastustaja esitas
  26. oktoobril 2024 vastuse kaebusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  27. Kaebaja vaidlustab Viljandi valla tegevuse, väites järgmist. 1) Viljandi Vallavalitsus vastas avaldusele
  28. novembril 2023 „Vastuseks teie avaldusele teatan, et Viljandi Vallavalitsus valmistab ette Valma külas asuva Vanasauna sadama põhjapoolse osa rendile andmise tingimused ja annan teada, kui tingimused on kinnitatud“, neid tingimusi ei ole kaebaja tänaseni saanud. 2) Kaebaja tegi Viljandi Vallavalitsusele vaide, milles juhtis tähelepanu kaebaja
  29. oktoobri
  30. a avaldusele ning sellest tulenevalt esitas Viljandi Vallavalitsusele küsimused „Miks eelistati MTÜ Valma Külaseltsi MTÜ Vana Valma Sadamale ning kuna soovijaid oli rohkem kui üks, siis miks ei toimunud avalikku konkurssi Valma Vanasauna Sadama kinnistu rendile andmise osas?“. 3) Kuna Viljandi Vallavalitsus kirjutas vaide vastuses „Teie taotluse esitamise hetkel ei olnud vallavalitsusele teada teistest huvilistest Peksu randumisala rendile saamiseks“, siis miks 2 3-24-2295 vallavalitsus otsustas teha ettepaneku mittetulundusühingule Valma Külaselts ning miks ei teavitatud või tehtud antud ettepanekut kaebajale?
  31. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised. 1) Vanasauna sadam on kasutuses avaliku sadamana ja see koosneb kahest sildumiskohast (Vanasauna ja Peksu). Vana Valma Sadam MTÜ esitas
  32. oktoobril 2023 taotluse Vanasauna sadama Peksu randumisala rendile saamiseks. 2) Viljandi Vallavalitsuse
  33. novembri
  34. a istungil tegi majandusosakonna juht vallavalitsusele ettepaneku, tagamaks sadama sihipärase ja avalikkusele parema kasutamise, anda Vanasauna sadama mõlemad sildumiskohad rendile eelläbirääkimistega pakkumise korras. Vallavalitsus arutas põhjalikult Vanasauna sadama sildumiskohtade rendile andmist ja arutelu tulemusena otsustas teha ettepaneku Mittetulundusühingule Valma Külaselts terve Vanasauna sadama kinnistu rendile võtmiseks eesmärgiga tagada kogu kinnistu sihipärane kasutamine, hooldamine ja avalik kasutus. 3) Eelduslikult on kogukond ja kohalikud elanikud kõige enam motiveeritud oma elukeskkonda ja ümbrust korras hoidma ja seda kõige optimaalsemalt kasutama, teades sealjuures, mida avalikus kasutuses oodatakse ja vajatakse, tagades sellega kogu kinnistu sihipärase kasutamise, hooldamise ja avaliku kasutuse. 4) Mittetulundusühing Valma Külaselts nõustus vallavalitsuse ettepanekuga, Vanasauna sadama kinnistu rendile võtmiseks
  35. mail
  36. Mittetulundusühing Valma Külaselts on muuhulgas aastaid hooldanud suuremat osa Vanasauna kinnistust. 5) Kaebaja taotles kasutusse Vanasauna sadama kinnistust ühte väikest, Peksu randumisala osa, kuid lähtuvalt kogu sadama otstarbekast ja paremast majandamisest, oli Viljandi Vallavalitsuse eesmärk anda kasutusse kogu Vanasauna sadama kinnistu. 6) Korralduse andmise hetkel kehtinud Viljandi Vallavolikogu
  37. juuni
  38. a määruse nr 35 „Vallavara kasutusse andmise kord“ § 24 lg 1 p 4 sätestas, et vallavara võib anda üürile või rendile otsustuskorras äriühingule, mittetulundusühingule, seltsingule, sihtasutusele, füüsilisest isikust ettevõtjale. KOHTU PÕHJENDUSED
  39. Esmalt märgib kohus, et Tartu Halduskohtu
  40. oktoobri
  41. a määruse resolutsiooni p-st 4 tulenevalt oli vastustajal kohustus esitada kohtule hiljemalt
  42. oktoobril 2024 Viljandi Vallavalitsuse
  43. novembri
  44. a vastus kaebaja
  45. oktoobri
  46. a avaldusele; Mittetulundusühingu Valma Külaselts
  47. aprilli
  48. a kiri Viljandi Vallavalitsusele (nr 4-6/24/873); Viljandi Vallavalitsuse
  49. mai
  50. a kiri nr 4-6/24/873-1 ja Mittetulundusühingu Valma Külaselts
  51. juuni
  52. a kiri nr 4-6/24/873-
  53. Vastustaja esitas nimetatud dokumendid hilinenult, alles
  54. novembril
  55. 11.

§ 51

lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§ 51

lg-tes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kohtu hinnangul ei põhjusta

  1. novembril
  2. a dokumentide esitamine menetluse viibimist, võtab kohus hilinenult esitatud dokumendid arvesse. 3 3-24-2295
  3. Kohus leiab, et Vana Valma Sadam MTÜ kaebus kuulub rahuldamisele.
  4. Käesolevas asjas on vaidluse all Viljandi Vallavalitsuse
  5. juuni
  6. a korralduse nr 188 „Vallavara tasuta kasutusse andmine“ õiguspärasus. Nimetatud otsusega anti Mittetulundusühingule Valma Külaselts tasuta kasutusse tähtajaga
  7. juuli 2024 kuni
  8. juuni 2034 Viljandi vallale kuuluv kinnistu aadressil Vanasauna sadam, Valma küla, Viljandi vald (registriosa number 8458850, katastritunnus 89801:001:0657, pindala 14251,0 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%). Samas korralduses kinnitas vallavalitsus ka kinnistu kasutamisse andmise eesmärgi ja tingimused.
  9. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja ei ole mõistnud, miks eelistati Mittetulundusühingut Valma Külaselts Vana Valma Sadam MTÜ-le ning kuna soovijaid oli rohkem kui üks, siis miks ei toimunud avalikku konkurssi Valma Vanasauna Sadama kinnistu rendile andmise osas.
  10. Kohalikul omavalitsusel on oma vara käsutamise ja kasutamise küsimuste otsustamisel ulatuslik omakorraldusõigus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 lg 1) ning kohtud võivad reeglina kontrollida üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse vara käsutamise ja kasutamise õiguspärasust, mitte aga otstarbekust. Seega kohus peab kontrollima, kas vastustaja on järginud menetluskorda ja kaalumisreegleid, ning täitnud põhjendamiskohustuse. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
  11. Vaidlustatud korralduse näol on kohtu hinnangul tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga (vt ka Riigikohtu
  12. oktoobri
  13. a otsus asjas nr 3-3-1-66-09, p 13). HMS § 4 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, mida tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
  14. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 22 lg 1 p 6 volitab volikogu kehtestama valla- või linnavara valitsemise korda. Vara kasutamise ja käsutamise korraldamisel peavad volikogud järgima riigi- ja haldusõiguse üldpõhimõtteid ning kehtestama täpsed reeglid, kui nende põhimõtete järgimine ei ole muul viisil piisavalt tagatud (vt Riigikohtu
  15. novembri
  16. a otsus asjas nr 3-3-1-35-05, p 9).
  17. Viljandi Vallavolikogu on
  18. juunil
  19. a vastu võtnud määruse nr 35 „Vallavara valitsemise kord“ (määrus nr 35), mis kehtis kuni
  20. juulini 2024, seega ka vaidlusaluse korralduse andmise ajal. Määrus nr 35 sätestas Viljandi vallale vara omandamise ning valla omandis oleva vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise õiguslikud alused. Määruse nr 35 § 17 sätestas, et vallavara antakse kasutada, kas: 1) enampakkumisega, eelläbirääkimistega pakkumisega või otsustuskorras üürile või rendile; 2) soodustingimustel otsustuskorras üürile või rendile või 3) tasuta kasutada. Kohtu hinnangul on see vastustaja otsustada, millise võimaluse kasuks ta otsustab ja isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda nt vallavara tasuta 4 3-24-2295 kasutada andmist. Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavalitsus, kui kinnisasi antakse kasutusse tähtajaga kuni kümme aastat (§ 19 lg 2 p 1).
  21. Vaidlusalusest korraldusest nähtub, et kuigi vald soovis vallavara anda kasutada eelläbirääkimistega pakkumisega rendile (määruse nr 35 § 17 p 1), anti vallavara hoopis tasuta kasutada (määruse nr 35 § 17 p 3). Korraldusega nr 188 anti Mittetulundusühingule Valma Külaselts tasuta kasutusse Viljandi vallale kuuluv kinnistu järgmistel tingimustel, mille kohaselt peab kasutaja: - jätma kinnistu avalikku kasutusse. Kasutajal on õigus kehtestada kooskõlastatult kasutusse andjaga kinnistu kasutamise kord; lubama kasutusse andjal kinnistule takistamatult pääseda, et kontrollida kinnistu sihipärast kasutamist; kasutama kinnistut heaperemehelikult ja säilitama kinnistu heas seisundis; taluma kinnistu suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud kinnistu säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks; hoidma territooriumi korras (ujumiskoha hooldamine, niitmine, prügi koristamine); teostama rajatiste remonti nii, et need oleks kasutuskõlblikud pärast kasutusperioodi lõppu; teatama kasutusse andjale viivitamatult ohust kinnistule, võttes koheselt tarvitusele abinõud ohu tõrjumiseks; mitte andma kinnistut kolmandate isikute kasutusse ilma kasutusse andja kirjaliku loata; kooskõlastama ümberehitused ja parendused kasutusse andjaga; kinnistut kasutades pidama kinni kehtivatest õigusaktidest, asjakohastest keskkonnaalastest nõuetest ja hea usu põhimõttest.
  22. Vallavalitsus selgitas, et kinnistu sildumiskohtade rendile andmist arutati
  23. novembri
  24. a istungil (istungi protokoll nr 2-1/47, päevakorrapunkt nr 27) ja otsustati teha ettepanek Mittetulundusühingule Valma Külaselts kinnistu rendile võtuks (dtl 37-38). Samuti nähtub vaidlusalusest haldusaktist, et Mittetulundusühing Valma Külaselts on vastustajale teada andnud, et on huvitatud vaidlusaluse kinnistu rendile võtmisest; vastustaja saatis Mittetulundusühingule Valma Külaselts tutvumiseks rendile andmise tingimused ja Mittetulundusühing Valma Külaselts teatas, et on nõus esitatud tingimustel Vanasauna sadama rendile võtmisega.
  25. Vastavalt määruse nr 35 § 23 lg-le 2 antakse vallavara üürile või rendile eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest saadava tasu suurusest. Lisatingimusteks võivad määruse nr 35 § 23 lg 3 kohaselt olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitse tagamine; 3) investeeringute suurus; 4) töökohtade loomine paikkonda; 5) muud valla huvidest lähtuvad tingimused. Vallavalitsuse istungi protokollist järeldub, et praegusel juhul oli lisatingimuseks määruse nr 35 § 23 lg 3 p 1 – sihtotstarbelise kasutamise kohustus. Istungil märgitud eesmärk „avalikkusele parem kasutamine“ viitab määruse nr 35 § 23 p-le 5 – muud valla huvidest lähtuvad tingimused.
  26. Samuti sätestas määruse nr 35 § 23 lg 5, et eelläbirääkimistel osaleja esitab pakkumused kõigi pakkumise tingimuste ja lisatingimuste kohta. Asja materjalidest nähtub, et Viljandi Vallavalitsus saatis
  27. mail 2024 Mittetulundusühingule Valma Külaselts tutvumiseks rendile andmise tingimused (dtl 46). Mittetulundusühing Valma Külaselts teatas, et on nõus esitatud tingimustel Vanasauna sadama rendile võtmisega (dtl 47). Sisuliselt olid
  28. mail 5 3-24-2295
  29. a kolmandale isikule edastatud kinnistu rendile andmise tingimused samad, mis said ka vaidlusalusesse otsusesse. Samuti lisandus otsusesse punkt, et kinnistu kasutaja peab kinnistut kasutades pidama kinni kehtivatest õigusaktidest, asjakohastest keskkonnaalastest nõuetest ja hea usu põhimõttest. Haldusaktis ja muudes kohtule esitatud dokumentides puuduvad kaalutlused, miks eelläbirääkimistega pakkumine kinnistu rendile andmiseks asendati kinnistu tasuta kasutada andmisega.
  30. Vastuses kaebusele viitas vastustaja kohtule arusaamatult ka määruse nr 35 § 24 lg 1 p-le 4, mis sätestas võimaluse anda vallavara rendile otsustuskorras. Ei vaidlusalusest korraldusest ega vastusest kaebusele selgu, miks viidati haldusakti õigusliku alusena määruse nr 35 § 24 lg 1 p-le
  32. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, miks ei kaalutud ka kaebaja
  33. oktoobri
  34. a ettepanekut Vanasauna sadama kinnistu rendile võtmiseks. Kaebaja avaldas, et nende soov on arendada ja parendada olemas olevat Vanasauna sadama ala (dtl 2). Eesmärgiks on luua paremad tingimused ja võimalused kutselistele kaluritele ja sadama teenust vajavatele külastajatele. Korralduses isegi ei selgitatud, et lisaks Mittetulundusühingule Valma Külaselts, oli vallavara rendile võtmisest huvitatud ka kaebaja. Kui valla vara kasutusse saamisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määratle täpselt kindlaks, keda neist tuleb eelistada, tuleb küsimus otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne (Riigikohtu
  35. detsembri
  36. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 20). Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (Riigikohtu
  37. detsembri
  38. a otsus asjas nr 3-3-1-59-05, p 17).
  39. Vastustaja on kaebajale
  40. novembri
  41. a e-kirjas selgitanud, et Viljandi Vallavalitsus valmistab ette Valma külas asuva Vanasauna sadama põhjapoolse osa rendile andmise tingimused ja annab teada, kui tingimused on kinnitatud (dtl 44). Vastustaja ei ole selgitanud, miks kaebajale neid tingimusi ei esitatud, kuigi lubati. Samuti ei ole teada, miks kaebajat vallavara rendile andmise eelläbirääkimistega pakkumisele ei lubatud ning kas kaebaja puhul oli tegemist määruse nr 35 § 23 lg-s 6 sätestatud isikuga – läbirääkimistele ei lubata pakkujaid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumuse. Samas viitab vastustaja
  42. novembri
  43. a kiri justkui sellele, et vastustaja on lubanud kaebajale kui pakkumisel osalejale selgitada pakkumise korraldust ja lisatingimusi. Nimelt sätestas määruse nr 35 § 23 lg 7, et eelläbirääkimistel selgitab pakkumist läbi viiv komisjon pakkumisel osalejatele pakkumise korraldust ja lisatingimusi.
  44. Kuigi määrus nr 35 näeb ette, et eelläbirääkimised protokollitakse (§ 23 lg 8) ja pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja viie tööpäeva jooksul kirjalikult oma lõpliku pakkumuse vara üürile või rendile võtmise kõigi tingimuste kohta (§ 23 lg 9), ei ole kohtule esitatud ei eelläbirääkimiste protokolli ega lõplike pakkumusi.
  45. Kohus kohustas vastustajat
  46. septembri
  47. a määrusega esitama haldusmenetluse toimiku materjalid ja kohtule seni esitamata dokumendid, kuid vastustaja ei esitanud kohtule muid dokumente, millest nähtuks vaidlusaluse otsustuse tegemise põhjendused (kaalutlused). Kaalutluste väljatoomine haldusaktis või selles viidatud dokumendis on oluline haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud isikute silmis. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (

§ 158lg 3 kolmas lause).

  1. Kuivõrd praegusel juhul ei sisaldu vaidlusaluses haldusaktis põhjendusi, siis ei ole kohtul võimalik hinnata, kas vaidlusaluse korraldusega vastu võetud otsustuse tegemisel lähtuti 6 3-24-2295 asjakohastest kaalutlustest ning kas hindamisel ei ole tehtud ilmselgeid vigu (vt ka Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-18-08, 3-3-1-77-12 ja 3-3-1-16-14).
  2. Eeltoodust tulenevalt on vaidlusalune korraldus vastuolus HMS § 56 lg-tes 1-3 sätestatud haldusakti vorminõuetega ja järelikult formaalselt õigusvastane.
  3. Kohtupraktikas on erandjuhtudel peetud võimalikuks põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata jätmist, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma. Samuti võib erandina esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12 p-d 19-20). Küll aga on Riigikohus rõhutanud, et tegemist on erandliku olukorraga, mis ei vabasta vastustajat HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest (vt otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).
  4. Vastuses kaebusele on vastustaja küll täiendavalt selgitanud, et soov oli anda kasutusse kogu sadam, mitte ainult osa sadamast. Samuti märkis vastustaja, et eelduslikult on kogukond ja kohalikud elanikud kõige enam motiveeritud oma elukeskkonda ja ümbrust korras hoidma ja seda kõige optimaalsemalt kasutama, teades sealjuures, mida avalikus kasutuses oodatakse ja vajatakse, tagades sellega kogu kinnistu sihipärase kasutamise, hooldamise ja avaliku kasutuse. Vastustaja sõnutsi on Mittetulundusühing Valma Külaselts aastaid hooldanud suuremat osa Vanasauna kinnistust. Neid põhjendusi vaidlusaluses korralduses ei ole. Kuid ka need kohtumenetluses antud selgitused ei too selgust, miks anti vallavara tasuta kasutada, miks ei peetud kinni vallavara üürile või rendile andmise eelläbirääkimistega pakkumise korrast, miks ei kaalutud ka kaebaja
  5. oktoobri
  6. a ettepanekut Vanasauna sadama kinnistu rendile võtmiseks. Seega ei ole ilmselge ka see, et vaidlusaluse korralduse tühistamise korral peaks haldusorgan vaidlustatud haldusakti uuesti samal kujul välja andma.
  7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja kaebuse Viljandi Vallavalitsuse
  8. juuni
  9. a korralduse nr 188 tühistamiseks.
  10. Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude Viljandi valla kohustamiseks korraldada Vanasauna sadama kinnistu rendile andmiseks avalik konkurss. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on see vastustaja otsustada, kas ja kuidas vallavara kasutusse antakse. See ei pea toimuma kaebaja soovitud viisil. Seega ei saa kohus kohustada vastustajat Viljandi vallale kuuluvat kinnistut aadressil Vanasauna sadam, Valma küla, Viljandi vald (registriosa number 8458850, katastritunnus 89801:001:0657) rendile andma nii nagu kaebaja soovib. Küll aga saab kohus kohustada Viljandi Vallavalitsust uuesti otsustama vaidlusaluse vallavara kasutusse andmise. Vastavalt

§ 41

lg-le 3 võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohustamisnõude rahuldamisel ei ole kohus seotud kaebaja sõnastusega. Sellest tulenevalt rahuldab kohus ka kaebaja kohustamiskaebuse. 34.

§ 158

lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. 7 3-24-2295 Kolmas isik ei ole menetluses ühtegi dokumenti esitanud ega taotlenud ka menetluskulude väljamõistmist. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.