Obsah (6)

§ 113§ 637§ 76§ 100§ 101§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-23-139019 Tsiviilasi Force Aren

§ 113

lg 1 II lause alusel arvestatud viivise perioodi 08.05.2023 kuni 09.02.2024 eest summas 379,76 eurot, samuti panna kostja kanda menetluskulud.

1. Kostja teatas 18.12.2023 vastuses, et tegi 17.07.2023 hagejale ettepaneku tasuda võlgnevust summas 4234,17 eurot kolme kuu jooksul võrdsete osamaksetega, kuid hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga ning tegi omalt poolt ettepaneku, et kostja tasub 4 kuu jooksul lisaks põhivõlgnevusele ka viivise summas 4403,54 eurot. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga, pidades hageja viivisnõuet põhjendamatuks.
2. Kohus suunas pooli 21.10.2024 kohtumäärusega pidama omavahel kompormissläbirääkimisi ja määras neile selleks tähtaja. Ühtlasi määras kohus, et kompormissläbirääkimiste ebaõnnestumisel on pooltel õigus esitada täiendavaid menetlusdokumente kuni 22.11.2024 ning kohus teeb asjas lahendi kirjalikus menetluses hiljemalt 06.12.
3. Pooled ei teavitanud kohut kompromissläbirääkimiste pidamisest ega selle tulemusest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus on seisukohal, et hageja hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
5. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 635 lõikele 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1 ja 6 koosmõjus § 108 lõikega 1 näevad ette, et kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist, ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3. Kohus tuvastas, et hageja teostas kostjale töövõtulepingu raames soojustustöid ning esitas selle eest kostjale 31.10.2022 arve nr #02102022 summas 11 234,17 eurot, mille kostja on osaliselt tasunud 7000 euro ulatuses. Seega on arvest tasumata 4234,17 eurot. Ka kostja ise on vastavad asjaolud sisuliselt õigeks võtnud, kuivõrd kostja on maksekäsu 2 kiirmenetluse raames 28.09.2023 esitatud vastuväites (dtl 36-37) kinnitanud, et tunnustab hageja nõuet osaliselt, s.o põhinõude osas summas 4234,17 eurot, viivisnõude osas perioodi 08.05.2023 kuni 25.09.2023 eest summas 315,76 eurot, samuti menetluskulude osas (avalduselt tasutud riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot). Ka käesolevas hagimenetluses ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja nõuetele, vaid on üksnes viidanud, et on proovinud leida hagejaga kokkulepet võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel, kuid see on ebaõnnestunud. Samas ei saa kohus lugeda kostja seisukohti hagi õigeksvõtuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 tähenduses ega teha sellest lähtuvalt hagi õigeksvõtul põhinevat kohtuotsust koos sellest lähtuvate tagajärgedega, kuna kostja ei ole sõnaselgelt kohtule teatanud, et ta võtab hagi õigeks.
4. Ülaltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on tööd kostjale üle andnud ja hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd kostja on jätnud hageja tasunõudest maksmata 4234,17 eurot, siis mõistab kohus vastava summa kostjalt välja.
5. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista ka viivise

§ 113

lg 1 II lause alusel arvestatud määras perioodi 08.05.2023 kuni 09.02.2024 kohta summas 379,76 eurot. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et hageja tasunõude maksetähtaeg oli vastavalt arvele nr #02102022 30.11.2022 ja kostja on hageja tasunõude tasunud vaid osaliselt, siis on hagejal õigus nõuda tema poolt osundatud perioodi (s.o 08.05.2023 kuni 09.02.2024) eest

§ 113lg 1 alusel viivist selle õigusnormi II lauses sätestatud määras.

Kohus loeb hageja viivisnõude suuruseks vastavalt hageja 12.02.2024 menetlusdokumendi lisaks nr 1 olevale viiviseraportile (dtl 84) 379,76 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. MENETLUSKULUD

1. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagi, jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS §-le 4842 määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
3. Kohus tuvastas, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel riigilõivu summas 142,89 eurot ning selle üleminekul hagimenetlusse täiendavat riigilõivu summas 417,11 eurot, seega kokku 560 eurot. Lisaks taotles hageja, et kohus mõistaks kostjalt TsMS § 4842 alusel välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu summas 20 eurot. Sellest lähtuvalt määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks kokku summas 580 eurot, millest 560 eurot moodustab riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu, ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
4. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele 3 kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud. Eeltoodust lähtuvalt märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 4