← Eesti

2-20-138289/26

Obsah (11)§ 353§ 209§ 477§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150§ 661

2-20-138289 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-138289 Määruse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2025, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Sillamäe linn, Ranna tn 39 korteriühistu av

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 353

lg 1 kohaselt, füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

§ 209

lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Kohus tuvastas, et käesolevas tsiviilasjas on J G ja L G üldõigusjärglasteks N G ja M C. Pärijad tuleb kaasata menetlusse puudutatud isikutena.

§ 477

lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetlusosalised esitasid 20. detsembril 2024 kohtule kinnitamiseks kompromissi ja palusid asjas menetluse lõpetada. Kompromissi poolteks on korteriühistu ja võlgnikud ning kompromissi sisuks on võla tasumise küsimuse lahendamine, seega saavad kompromissi pooled menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja kompromissi sõlmimine on lubatud. Kohus tuvastas, et esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi. Lähtuvalt

§ 428lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. 3

(5)2-20-138289 Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas

§ 168

lg 3 vastavalt kokkuleppele, kompromisslepingus märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus ei nõua menetluskulude nimekirjade esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigilõivu tagastamine Avaldaja esitas kohtule taotluse poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu s.o 25 euro tagastamiseks. Avaldaja palub riigilõiv tagastada tema arveldusarvele.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 alusel ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ning avalduse esitamisel Viru Maakohtule täiendavalt – 5 eurot, kokku 50 eurot. Avaldus oli kohtule esitatud

  1. detsembril
  2. Avalduse esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-te 5 ja 6 järgi tasuti avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasuti riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu õiges suuruses ning kehtiva

redaktsiooni kohaselt ei ole võimalik tagastada riigilõivu, mis oli tasutud maksekäsu kiirmenetluses. Seoses kompromissi sõlmimisega on võimalik tagastada avaldajale pool täiendavast riigilõivust s.o summas 2,50 eurot. Edasikaebamine Menetlusosalised avaldasid, et paluvad välistada määruskaebuse esitamise õiguse. 4

(5)2-20-138289 Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Nimetatud sätet võib kohaldada ka hagita menetluses, kui menetlusosaliste ring on selgelt piiritletud ning on teada, kelle õigusi menetlust lõpetav määrus puudutab. Kohus leiab, et korteriühistu avalduses võlgnevuse nõudes on selge menetlusosaliste ring ning määrus puudutab ainult korteriühistu ja võlgnike õigusi. Seega peab neil olema võimalus sarnaselt hagimenetlusega välistada edasikaebamise õiguse. Seega ei ole kohtumäärus edasikaevatav. Allkirjastatud digitaalselt Aarne Lõhmus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.