TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-2501 Otsuse kuupäev 7. detsember 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi T kaebus Tartu Linnavalitsuse 01.02.2022.a k

) § 44. Kaebaja väidetega on neist ühildatavad järgmised: - kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele (§ 44 p 1); - ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (§ 44 p 4); -

§ 42

lg 7 p 1 nimetatud asutus on jätnud ehitusloa eelnõu põhjendatud juhul 5 kooskõlastamata (§ 44 p 6).

1. Kohus märkas otsuse koostamisel, et toimikust puuduvad mitmed dokumendid, mida menetlusosalised on oma seisukohtades käsitlenud ja millele nad on tuginenud: vaidlustatud korralduse alusel ehitisregistrisse kantud ehitusluba nr mmmmmm, muudatusprojekt (on osaliselt olemas vaidlustatud korralduse lisadena) ning kaebaja 17.11.2022.a seisukohas viidatud Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastused. Kohus lisab need dokumendid toimikusse. Tegemist ei ole uute tõenditega, vaid menetlusosaliste poolt juba varem menetlusse sisse toodud dokumentidega, mille kohus lisab toimikusse selguse huvides. Vastavus projekteerimistingimustele
2. Projekteerimistingimused on oma olemuselt eelhaldusakt, mis määrab siduvalt kindlaks selles ette nähtud ehitise omadused. Projekteerimistingimused ei pea ette nägema kõiki ehitise omadusi või ehitisele esitatavaid nõudeid. Kaebajal oli võimalus projekteerimistingimused vaidlustada. Kui projekteerimistingimusi ei ole kehtetuks tunnistatud ega tühistatud, siis on tegemist kehtiva haldusaktiga, millest tuleb lähtuda sellisena, nagu ta on.
3. Projekteerimistingimuste punkti 3 alapunkt 9 ütleb, et vertikaalplaneerimine lahendatakse asendiplaanil. Selle kohta, kas maapinna kõrgust võib muuta ja kui kõrge võib maapind olla, ei ütle projekteerimistingimused midagi. Ehitusprojektis ette nähtud maapinna kõrguse muutmine ei saa sel juhul olla vastuolus projekteerimistingimustega. Vastuolu puudub ka elamu kõrguse osas. Projekteerimistingimused kehtestavad elamu kõrgusele nõude suhteliselt - osa 3 alapunkt 5 näeb lubatud kõrgusena ette kuni 7 m arvestatuna hoone ±0,00-st. Muudatusprojekti lõike A-A (I kd tl 89, II kd tl 19) järgi on elamu kõrgus 6,99 m ±0,00-st. Määruse „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 30 lg 4 sätestab, et ehitisel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.
4. Asjakohane ei ole kaebaja argument, et kui projekteerimistingimustes on elamu kõrgus antud suhteliselt, siis võib vundamendi ehitada kuitahes kõrge. Kohus lahendab konkreetset vaidlust selle asjaoludest lähtudes ning kolmandad isikud ei ole midagi sellist teinud. Elamu vundamendi kõrgus on 0,4 m. Õige ei ole kaebaja arusaam, et projekteerimistingimused lubavad tõsta maapinna kõrgust elamu ümber kuni ±0,00-ni. Ehitamist ei reguleeri üksi projekteerimistingimused. Praegu on põhidokumentideks ehitusluba ja ehitusprojekt ning nendes on maapinna kõrgus täpselt määratud. Jääb ka arusaamatuks, miks peab kaebaja usutavaks vundamendi täielikku „matmist“ maa alla. Tavapäraselt on elamu vundament osaliselt nähtav. Niiskusrežiim, sademevee lahendus
5. Ehitusprojekt näeb ette maapinna kõrguse tõstmise. Kaebaja väitel kaasneb sellega talle püsiv negatiivne mõju ning see seisneb eeskätt selles, et muutub kaebaja kinnisasja niiskusrežiim. Maapinna kõrguse tõstmine põhimõtteliselt saab mõjutada naaberkinnisasja omaniku õigusi. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja korduvalt esitatud väide, et vastustaja on vastupidisel seisukohal (on väitnud, et maapinda võib tõsta ükskõik kui palju). Vastustaja tegeleb nii 6 haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses juba pikka aega ja põhjalikult kolmandate isikute kinnisasja maapinna kõrguse küsimusega. Kohus peab tõenäoliseks, et kaebaja viitab juhuslikule või kontekstist välja rebitud ütlemisele.
6. Alustada tuleb sellest, et kaebaja ja kolmandate isikute kinnisasjade piirkonnas langeb maapinna kõrgus kirde suunas. Seda näitavad piirkonna kõrgusandmed (I kd tl 156-157): K tee 0 kinnisasja läbib kõrgusjoon 57,5 m, sellest kirde suunas paikneb kaebaja ja kolmandate isikute kinnisasja läbiv kõrgusjoon 55 m. Eeltooduga ühilduvad vaidlustatud korralduses välja toodud andmed: - V tee 0 lõunapoolse naabri K tee 0 maapinna kõrgused on nt 56,8 ja 57,5 m; - K tee poolses osas on maapinna kõrgused 56,44, 56,64 ja 57,15 m; - V tee 0 ja 0 vahel on kõrgused nt 55,08, 55,39, 55,33 ja 55,84 m; - V tee 0 ja 0 vahelised kõrgused on 54,93 ja 54,84 m. Kaebaja kinnisasi on alati olnud looduslikult madalam kui kolmandate isikute kinnisasi. See, et üldises plaanis vesi valgub kolmandate isikute kinnisasjalt kaebaja kinnisasja suunas (ja sealt edasi), ei kaasne ehitise või ehitamisega, vaid on looduslik paratamatus.
7. Otsuse punktis 15 toodud andmete põhjal ei ole õige kaebaja väide, et ehitamise tulemusena jääb tema kinnisasi auku. Kolmandate isikute kinnisasi on küll kaebaja kinnisasjast kõrgem, kuid kaebajast teisel pool asuv kinnisasi jälle madalam. Kaebaja kinnisasi paikneb kallakul ning nii on see alati olnud.
8. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ehitusprojektis on ette nähtud maapinna kõrguse meelevaldne või ebamõistlik tõstmine (kaebaja sõnul näiteks „ülikõrgeks“ või „hiiglaslikult“). Ehitusprojekti kehtiva versiooni (muudatusprojekti) järgi on maapinna kõrgus elamu ümber abs 56,4 m (I kd tl 133 / II kd tl 18). Nagu eespool öeldud, langeb maapinna kõrgus looduslikult kirde suunas. Elamust edela suunas on asendiplaanil ja geoalusel märgitud kõrgused 56,31, 56,52 ja 56,67 m (I kd tl 131 / II kd tl 16, I kd 102-103). Geoaluse mõõdistamise aeg on 05.10.2020 ehk varasem isegi projekteerimistingimuste andmisest. Maapinna kõrgust on seega tõstetud nii, et see ühtib maapinna kõrgusega elamust edelas. Elamust kaebaja kinnisasja suunas hakkab maapinna kõrgus langema ning 1 m kaugusel piirist on kõrgus võrdsustatud kaebaja kinnisasja kõrgusega piiril (I kd tl 133, 134 / II kd tl 15, 18). Loomuliku kallakuga pinnasele hoone ehitamisel on võimaluseks nii pinnase tasandamine hoone ümber („trepiastme“ tekitamine) kui ka hoone rajamine nii, et maapinna kõrgus hoone külgedel on erinev. Õigusaktidest ei tulene kolmandatele isikutele ega vastustajale kohustust eelistada üht neist. Õiguslikult siduv ei ole see, kui teiste piirkonna kinnisasjade puhul „trepiastet“ tekitatud ei ole. Piirkonnas ehitamise kavandamine algas
9. aastal (I kd tl 21). Detailplaneeringu koostamise kohustust piirkonnas ei ole ning varem kruntidele antud ehitusõiguste kõik tingimused ei saa olla pika aja jooksul siduvad.
10. Kui valitud võimaluseks on pinnase tasandamine hoone ümber, siis saab kaebaja sellele vastuväiteid esitada üksnes

§ 44p 4 sätestatud tingimuste täidetuse korral.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tõendanud või isegi põhistanud, et ehitusprojektis ette nähtud maapinna kõrguse tõstmine põhjustab tema kinnisasjale sellist negatiivset mõju, mida saaks 7 pidada üleliia koormavaks. Kohus põhjendab seda järgmiselt.

1. Kohtuasja andmetel on kaebaja ja kolmandate isikute kinnisasjade piirkonnas olemas maaparandussüsteem, mille eesmärgiks on pinnase kuivendamine. Projekteerimistingimustes on öeldud, et kolmandate isikute kinnisasi jääb O maaparandushoiualale. Olemasolev maaparandussüsteem omab ehitusloa õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kuna maaparandusseaduse § 50 lg 1 kohaselt tuleb Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastada ehitamine kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem. Kooskõlastuse nõue rajaneb omakorda sellel, et ehitamine ei tohi maaparandussüsteemi või selle toimimist kahjustada.
2. Kaebaja väited maaparandussüsteemi kohta on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kaebaja, et
3. aasta paiku rajatud drenaažisüsteem on praeguseks amortiseerunud ja alles on selle jupid (I kd tl 61, 121 pöördel, 139). Kui nii, siis ei oleks kohtu hinnangul ka vajadust rakendada maaparandussüsteemi kahjustamist vältivaid abinõusid, s.h kooskõlastada ehitamine Põllumajandus- ja Toiduametiga. Teiselt poolt väidab kaebaja, et elamu ehitamine rikub olemasoleva maaparandussüsteemi ning tugineb sellele, et ehitamiseks on nõutav Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus (I kd tl 161 pöördel). Kaebaja viitas algse ehitusloa menetluses kogutud kooskõlastusele ning kooskõlastusele, mille kuupäev on 25.11.
4. Kaebaja kahtleb kooskõlastuste kehtivuses, kuna esialgsel asendiplaanil ei kajastunud maapinna tõstmine, teine kooskõlastus on antud enne lõpliku muudatusprojekti koostamist ja muudatusprojekti asendiplaanilt puudus tema kinnisasjal kasvav hekk.
5. Ehitisregistri andmetel on kaebaja viidatud dokumentideks Põllumajandus- ja Toiduameti otsused 31.05.2021 nr 6.2-2/25996 (II kd tl 9-10) ja 25.11.2021 nr 6.2-2/50171 (II kd tl 11). 31.05.2021.a otsuses on öeldud, et Tartu Linnavalitsus esitas kooskõlastamiseks ehitusloa taotluse ehitamiseks V tee 0 kinnisasjale. Kinnisasi paikneb osaliselt maaparandussüsteemi ehitise O maa-alal reguleerival võrgul, kinnisasja läbib eesvoolukraav ning maaparandussüsteemi ehitise O ühishoidu teostab Jänese Maaparandusühistu. Kohtu hinnangul tähendab see, et maaparandussüsteem on alles ja kasutusel. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas ehitamise. Dokumendis on öeldud, et projekteeritud hoonete katuste sademevesi kogutakse vihmaveerennidega, juhitakse vihmaveetorudega maapinnale ja hajutatakse kinnistul. Heitvesi nähakse ette juhtida maaparandussüsteemi ehitise eesvoolukraavi. V tee 0 kinnisasjal paikneva drenaažisüsteemi dreenitorude võimalikul vigastamisel kavandatavate ehitustööde käigus ei takistata naaberkinnistul V tee 0 (katastritunnus zzzzz:zzz:zzzz) paikneva drenaaži toimimist, seega puudub V tee 0 kinnistul paikneva drenaaži rekonstrueerimise vajadus. 25.11.2021.a otsuses on öeldud, et Tartu Linnavalitsus esitas kooskõlastamiseks ehitusloa taotluse nr mmmmmmmm. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas ehitamise. Lisaks viidetele õigusaktidest tulenevate kohustuste kohta märkis amet, et enne tööde algust tuleb kindlaks teha drenaažitorude täpsed asukohad ja sügavused ning kuivenduskraavi ja drenaaži rajamisel sulgeda kinnistupiiril dreenitorude allavoolu poolne ots pinnasetihedalt, vältimaks pinnase sattumist drenaažitorustikku.
6. Kohtu hinnangul lükkavad kooskõlastused ümber kaebaja väite, et tõstetud maapind ja 8 rajatav elamu kahjustavad maaparandussüsteemi või põhjustavad kaebaja kinnisasja niiskusrežiimi olulise muutumise. Maaparandusseaduse § 50 lg 5 ütleb, et Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab ehitamise, kui kavandatava tegevusega ei takistata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral määrab Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse maaparandussüsteem rekonstrueerida ja rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva. Algses ehitusloa taotluses ja ehitusprojektis oli ette nähtud nii maapinna kõrguse tõstmine kui ka elamu seinte materjal (I kd tl 34, 28 pöördel, 30) ning Põllumajandus- ja Toiduametil oli võimalik sellega arvestada. Kooskõlastus ei sisalda sellele mingeid vastuväiteid. Muudatusprojekt sellisena, nagu see vastustajale algselt esitati (I kd tl 86-91), ei erine olemuslikult sellest, mille alusel anti vaidlustatud korraldus ja ehitusluba (II kd tl 12-23). Maapinna kõrgus elamu ümber lõpptulemusena vähenes. Kraavi asukoht muutus 1 m võrra. See ei saanud mõjutada kooskõlastuse andmist, arvestades et kooskõlastus nägi ette olemasolevate torustike asukoha kindlakstegemise. Kooskõlastuste põhjal on olemasolev maaparandussüsteem kaebaja kinnisasja osas nii-öelda iseseisvalt toimiv ning kaebaja kinnisasja niiskusrežiimi ei mõjuta isegi see, kui kolmandate isikute kinnisasjal paiknevat drenaaži vigastatakse. Kooskõlastuste olemasolu lükkab ümber kaebaja väite, et pärast elamu rajamist ei toimi olemasolev maaparandussüsteem enam üldse, vaid kogu liigvesi laiemast ümbruskonnast suunatakse kaebaja kinnisasjale (I kd tl 170). Sel juhul ei oleks Põllumajandus- ja Toiduamet saanud ehitamisele kooskõlastust anda.
7. Elamu ehitamisel rajatav sademevee lahendus ei ole maaparandussüsteem ning selle rajamisel ei ole kohaldatavad maaparandusseaduse või selle alusel kehtestatud määruse „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ sätted. Maaparandusseaduse § 2 alusel reguleerib see seadus tegevusi maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks. Sama seaduse § 3 lg 1-3 tuleneb, et maaparandussüsteem on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum ning selle üheks liigiks on kuivendussüsteem, mille reguleerivast võrgust voolab liigvesi otse või maaparandussüsteemi eesvoolu kaudu suublasse või riigi poolt korras hoitavasse ühiseesvoolu. Vaidluse all oleva sademevee lahenduse eesmärk ei ole maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamine, keskkonnakaitse ega pinnase kuivendamine, vaid elamu ehitamise tõttu koguneva sademevee ärajuhtimine. Maaparandusseadus ei reguleeri sademevee kogumist või ärajuhtimist elamu ehitamisel. Kui kolmandad isikud ei raja maaparandussüsteemi, siis ei puutunud kooskõlastuse andmisel asjasse see, millisel kaugusel peab rajatav maaparandussüsteem olema puittaimedest. Kooskõlastuse andmist ei saanud mõjutada see, kas asendiplaanil kaebaja kuusehekk oli kajastatud või mitte.
8. Projekteerimistingimuste järgi tuli sademevesi lahendada oma krundil. Kohtu hinnangul on ehitusprojektis seda tehtud. Ehitusprojekti on seejuures muudetud, arvestades kaebaja vastuväiteid - algselt oli sademevee kaebaja kinnisasjale valgumise takistamiseks piirile kavandatud 30 cm kõrgune mullavall (I kd tl 34), hiljem kavandati praegune lahendus (I kd tl 88, 131, 133). Kohtul puudub põhjus arvata, et elamu ehitamise tõttu kogunev sademevesi valgub kaebaja kinnisasjale. 9 Valgustingimused, vaade ja privaatsus
9. Vaidluse all olev ehitamine ei mõjuta kohtu hinnangul ülemääraselt valgustingimusi, privaatsust või vaadet kaebaja kinnisasjal. Kohus nõustub vastustaja selgitusega insolatsiooni vähendamist reguleerivate õigusnormide kohta ning järeldusega, et praeguses asjas sellised õigusnormid puuduvad - kuivõrd kaebaja kinnisasjal ei paikne eluruume, siis ei saa nendes ka insolatsioon üle lubatud piiri väheneda (I kd tl 20, 129). Lähtuda saab üksnes üldisemast normist, milleks on

§ 44p 4.

1. Piirkonda kavandati juba kruntide moodustamisel
2. aastal 12 elamu ehitamine, samuti pandi paika hoonestusalad (I kd tl 21, 53). Kaebajal tuli arvestada sellega, et naaberkinnisasjale (jagunemiskavas krunt nr 8) rajatakse hoone, lubatud hoonestusala on väike ja paikneb tema kinnisasja piiri ääres. Kaebajal ei saanud olla mõistlikku ootust, et naaberkinnisasjale rajatav elamu tema kinnisasjale üldse mingeid varje ei tekita. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et rajatav elamu varjab tema kinnisasjal päikesepaistet rohkem, kui naaberkinnisasja omanik elamute ehitamiseks ette nähtud piirkonnas peab mõistikult taluma. Rajatav elamu on kaebaja kinnisasja hoonestusalast edelas. Päikese kõrgus ja loojangu asimuut varieerub aasta jooksul väga suures ulatuses. Üldistatult on päikeseloojang talvisel pööripäeval vaadeldav edela suunas ja suvisel pööripäeval loode suunas. On võimalik, et teatud päevadel langeb rajatava elamu vari mõneks ajaks kaebaja kinnisasja hoonestusalale. See ei ole kaugeltki piisav ehitusloa tühistamiseks elamute ehitamiseks ette nähtud piirkonnas.
3. Kaebaja esitas juba projekteerimistingimuste menetluses väite, et elamu rajamine halvendab valgustingimusi tema kinnisasjal, ning vastustaja lükkas selle väite tagasi (I kd tl 19-20). Kaebaja projekteerimistingimusi ei vaidlustanud. Kohus leidis eespool, et vaidlustatud korraldus ja ehitusluba on projekteerimistingimustega kooskõlas. Olukord ei ole võrreldes projekteerimistingimuste andmise ajaga oluliselt muutnud. S.h ei saa valgustingimusi kaebaja kinnisasjal oluliselt mõjutada see, et elamu absoluutne kõrgus määrati ehitusloa andmisel. Rajatavale elamule kõige lähemal mõõdistatud maapinna kõrgused jäävad vahemikku abs 55,37 - 55,73 m (I kd tl 102-103, 131). Kui lähtuda kaebaja seisukohast, et maapinna kõrgust võis tõsta kuni 0,5 m (I kd tl 2, 123) ja elamu kõrgus olemasolevast maapinnast pidi olema kuni 7 m, oleks elamu absoluutne kõrgus jäänud vahemikku 55,37 + 7,5 = 62,87 kuni 55,73 + 7,5 = 63,23 m. Ehitusloa järgi on elamu absoluutne kõrgus 63,8 m (II kd tl 25 pöördel). Erinevus on 0,57 - 0,93 m. Erinevus ei saa põhjustada selliseid muutusi valguse langemisel kaebaja kinnisasjale, mis saaksid olla aluseks vaidlustatud korralduse tühistamisele.
4. Otsuse punktis 16 ja 26-27 toodud põhjendustel ei pea kohus ühtlasi võimalikuks, et rajatav elamu riivab kaebaja kinnisasjal privaatsust või varjab vaadet rohkem, kui seda tuleb mõistlikult taluda. Kaebaja muud väited
5. Kaebaja on menetluses korduvalt väitnud, et kolmandad isikud saavutasid ehitusloa andmise pettusega, mis seisneb selles, et ehitusloa taotluselt kõrvaldati kaebaja kooskõlastus 10 (kooskõlastuse puudumine). Õigusaktid ei sätesta ehitusloa taotleja kohustust esitada koos taotlusega naaberkinnisasja omaniku nõusolek või kooskõlastus.

§ 40

alusel tuleb ehitusloa saamiseks esitada vormikohane ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt. Ehitusloa taotluse vormil (kinnitatud majandus- ja taristuministri määrusega „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”) puudub selline osa nagu kooskõlastused. Vastupidi,

§ 42

lg 7 on selgelt öeldud, et pädev asutus (praegusel juhul vastustaja) esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega, ning arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada.

§ 42

lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus vajaduse korral menetlusse piirneva kinnisasja omaniku. Eeltoodu ei tähenda, et ehitusloa taotlejal on piirnevate kinnisasjade omanike arvamuste kogumine keelatud. Seda võib teha. Kuid see ei asenda ehitusloa menetluse läbiviimist ja ei võta pädevalt asutuselt

§ 42lg 6 ja 7 toodud kohustusi.

Kui puudutatud isikute seisukohtade kogumine on menetleja ülesanne, siis ei saa seda kohustust haldusaktiga (näiteks projekteerimistingimustega) siduvalt panna ehitusloa taotlejale. Kui kaebaja avaldas kolmandatele isikutele oma arvamuse ehitamise kohta, siis selle vahendamine vastustajale ei olnud kolmandate isikute ülesanne.

1. Vastustajal tuli kindlaks teha isikud, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, kaasata need isikud menetlusse ja anda neile võimalus oma seisukoha esitamiseks. Vaidlustatud korralduse andmise menetluses oli kaebajal see võimalus. Vastustaja algselt kaebajat ehitusloa menetlusse ei kaasanud. Vastustaja selgituse põhjal kaalus ta kaebaja kaasamist ning ei pidanud seda põhjendatuks, kuna vastustaja arvates lahendati kõik olulise tähtsusega küsimused projekteerimistingimuste menetluses. Seega vastustaja täitis kohustuse hinnata, kas esineb vajadus kaasata piirneva kinnisasja omanik. Kohtul puudub vajadus sellesse vastustaja kaalutlusotsusesse sekkuda, kuna vastustaja uuendas menetluse, kuulas kaebaja ära ja andis välja põhjendatud haldusakti ehk vaidlustatud korralduse. Kohtu hinnangul ei vaja see teema põhjalikumat käsitlemist.
2. Kohus ei käsitle kaebaja väiteid selle kohta, et kolmandad isikud ei järgi ehitamisel ehitusloa tingimusi või on põhjustanud kaebajale kahju (maapinda on tõstetud või kavatsetakse tõsta ehitusprojektis ette nähtust rohkem, drenaaž ja kraav on rajatud valesse kohta, ehitusalalt on kandunud kaebaja kinnisasjale jäätmeid jms). Praeguse kohtuasja raames hindab kohus vaidlustatud korralduse ja sellega antud ehitusloa õiguspärasust ehitusloa andmise seisuga. Ehitise vastavust projektile ja ehitusloale hindab vastustaja kasutusloa andmisel. Kui kaebaja soovib esitada nõudeid kolmandate isikute vastu, siis tuleb kaebajal pöörduda maakohtusse. Ehitusloa õiguspärasuse hindamisel ei puutu asjasse kolmandate isikute kinnisasjal paiknev mullahunnik (kolmandate isikute selgituse põhjal biopuhasti ja drenaažitoru paigaldamisel tekkinud väljakaeve), kuna ehitusluba seda ei käsitle. Kohus ei saa avaldada arvamust, kas mullahunnik võib sinna jääda või tuleb laiali ajada või ära vedada. Käesoleva kohtuasja raames saab öelda ainult niipalju, et kui mullahunniku laialiajamine tõstab maapinna kõrgemaks kui ehitusprojektis on ette nähtud, siis ehitusloa alusel seda teha ei saa. 11
3. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud korraldus ja selle alusel antud ehitusluba on õiguspärased ning kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. S.h on ehitusluba kooskõlas projekteerimistingimustega, olemas on nõutavad kooskõlastused ning ehitis ei riiva ülemääraselt kaebaja õigusi. Kohus selgitab, et ehitusloa andmisel ei saa olla eesmärgiks kõigi kaebaja huvide ja ootuste täielik arvestamine.

§ 44

p 4 alusel on piisav see, kui ehitise püsiv negatiivne mõju ei ole üleliia koormav. Kaebaja ei ole praeguses vaidluses muutnud usutavaks püsivat negatiivset mõju, mis ületaks tavapärast talumiskohustust elamute ehitamiseks ette nähtud piirkonnas. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
2. HKMS § 108 lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmandad isikud osalesid menetluses vastustaja poolel. Kolmandate isikute menetluskuluks on esindaja kulu 240 eurot (I kd tl 186-187). Kohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. Kohus mõistab need kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja. Kuna kolmandad isikud osalesid asjas kinnistu ühisomanikena (I kd tl 11), siis mõistab kohus menetluskulud välja nende kasuks ühiselt.
3. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 12