← Eesti

2-23-12874/13

Obsah (6)§ 97§ 102§ 98§ 101§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. november 2024 Tsiviilasja number 2-23-128

) § 102 lg 1 alusel ega ka muul alusel. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute ega ka vara kohta. Kostja väide, et ta ei ole võimeline elatist maksma, on paljasõnaline. Samas tasus kostja hagejale elatist kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja kulu autokoolile on reaalne kulu, mis tuleb tema igakuiste kulude hulka arvestada, kuna hagejal puudub koolis käimise ajal sissetulek. Korteriomandi hüvitise maksed on perekonna kulu, selle tasumata jätmisel puuduks perekonnal elukoht. Kostja ei ole tõendanud enda kulusid summas 1345 eurot ning seda ei kinnita ka tema esitatud arvutuskäik. Samuti on tõendamata kostja sissetulek. Kostja sissetuleku hulka tuleb arvestada ka hageja ema igakuised maksed kostjale 459 eurot 55 senti. Ei ole teada, kas kostja jagab korterit kellegagi. Kostja on märkinud enda kohustuseks 7300 eurot, kuid hageja ema kanda on sama suur osa. Seega on hageja ema võimalused hageja ülalpidamiseks piiratud. Kostja peab leidma vahendid ülalpidamise andmiseks. Hageja vähendas õigusrahu huvides tagasiulatuva elatise nõuet ning ei nõudnud tagasiulatuvat elatist ajavahemiku

  1. juuli 2023 kuni
  2. augusti 2023 eest. Tagasiulatuvat elatist nõudis hageja alates
  3. septembrist 2023 kuni
  4. septembrini 2023 53 eurot 80 senti, s.o alates ajast, mil hageja alustas õpinguid ning enam ei töötanud.
  5. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja töötas suvel ning töötab X Circle K-s. Tal on kindel sissetulek 400 eurot töötasu näol. Lisaks saab ta lastetoetust 80 eurot ja lasterikka pere toetust (hageja osa 162 eurot 50 senti). Hageja ei ela emaga, vaid koos elukaaslasega. Seega ei saa hageja tugineda kuludele, mis on seotud tema emaga. Piisava sissetuleku olemasolul ei ole põhjendatud tagasiulatuv nõue. Hageja ei ole tõendanud igakuiseid kulusid 667 eurot 74 senti. Seega on hagi põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Paljasõnalised on väited selle kohta, et hageja kulu toidule on 116 eurot 67 senti, kulu riietele ja jalanõudele 30 eurot, taskuraha ja väiksemad kulud 153 3 eurot 50 senti ning kulu koolikohustuse täitmiseks 20 eurot. Lisaks peab hageja selgitama, miks tuleks hageja autokoolikulu kanda tema vanematel. Kostja sissetulekud on piiratud ning ta vajab raha alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja ei nõustu korteriomandi hüvitisega. Kostja ei ole võimeline elatist nõutud summas maksma. Kostja töötasu suurus on 1100 eurot, millest ta tasub kohtulahendi (tsiviilasi nr 2-22-5910) alusel igakuiselt alaealistele lastele 475 eurot. Kui sellele lisada 239 eurot 71 senti, peaks kostja igakuiselt maksma laste ülalpidamiseks 714 eurot 71 senti. Kostjal on ka endal kulud (toit 150 eurot, üür koos kommunaalkuludega 500 eurot, telefon 20 eurot, riided, ravimid, transport jms). Lisaks sellele tuleb kostjal tasuda võlgnevuse 7300 eurot katteks (lahend tsiviilasjas nr 2-22-19416) igakuiselt 200 eurot. Seega kostja igakuised kulud kokku on vähemalt 1345 eurot. Kostja esitas
  6. veebruaril 2024 ka palgateatise
  7. a kohta, viidates, et tema aastane puhas sissetulek pärast kinnipidamisi on 1798 eurot 2 senti, mis on 149 eurot 83 senti kuus. Selliste võimalustega ei saa kostja tagada endaga seotud minimaalsete kulude katmist, rääkimata täiskasvanud lapse ülalpidamisest. MAAKOHTU LAHEND
  8. Tartu Maakohus rahuldas
  9. märtsi
  10. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku
  11. septembrist 2023 (s.o alates hageja õpingute alustamisest) kuni
  12. septembrini 2023 (s.o kuni hagiavalduse esitamiseni) eest 49 eurot 33 senti; alates
  13. septembrist 2023 kuni
  14. detsembrini 2023 hageja ülalpidamiseks igakuise elatisraha 147 eurot 98 senti ning alates
  15. jaanuarist 2024 kuni hageja omandab täisealisena keskhariduse X Ühisgümnaasiumis (
  16. a juuni) 164 eurot 64 senti. Maakohus märkis, et elatis tuleb maksta hageja arvelduskontole, märksõnaga “elatis” hiljemalt iga kuu
  17. kuupäevaks, märkides ülekande selgituses ära konkreetse kuu, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt luges maakohus tuvastatuks, et hageja on kostja täisealine tütar, kes sai
  18. juunil 2023 18-aastaseks. Kostja täitis ülalpidamiskohustust kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja õpib 2023/2024 õppeaastal X Ühisgümnaasiumi 12.b klassis. Maakohus viitas

§ 97p-le 2, § 99 lg-tele 1 ja 2.

Hageja omandab keskharidust päevases õppes ning kohtu hinnangul ei saa hagejale keskhariduse omandamist ette heita. Ka ei ole kohus tuvastanud hagejal vara olemasolu, mille arvelt saaks katta enda ülalpidamiskulusid. Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohus, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik

§ 97p 2 tähenduses.

Maakohus pidas hageja igakuisteks põhjendatud kuludeks kokku 484 eurot 28 senti (eluase 167 eurot 35 senti, side- ja teleteenus 24 eurot 81 senti, tervishoid 23 eurot 5 senti, transport 12 eurot 40 senti, toit 116 eurot 67 senti, riided ja jalanõud 30 eurot, koolikohustuse täitmine 20 eurot, hügieen 40 eurot ja taskuraha 50 eurot). Nõustuda saab, et hageja on suveperioodil teeninud teatavat sissetulekut, kuid esitatust nähtub, et ta on teenitud raha vähemalt osaliselt, s.o summas 445 eurot kasutanud autokooli kulude kandmiseks. Hageja on töötanud koolivaheajal kaubaladujana, mistõttu ei saa ka eeldada, et ta on teeninud sellist sissetulekut, mis võimaldaks enese ülalpidamist aastaringselt kuni järgmise suveni. Seega

§ 97

p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid

§ 102

lg-st 1 tulenevalt on samal ajal alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist 4 anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanem andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (

§ 98lg 1).

Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal lisaks hagejale veel kaks alaealist ülalpeetavat, sündinud

  1. a ja
  2. a. Maakohus kinnitas
  3. augusti
  4. a määrusega tsiviilasjas nr 222-5910 hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kostja tasub alates
  5. maist 2022 Liisa K.V-le igakuiselt elatist 191 eurot 79 senti ning O.L. K.V-le 132 eurot 29 senti ning seda kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse ning elatised muutuvad vastavalt baassumma indekseerimisele

§ 101

lg 3 järgi ja keskmise palga muutumisele

§ 101lg 4 mõttes.

Seega võib nõustuda kostja väitega, et tal tuleb igakuiselt tasuda kahe noorema lapse ülalpidamiseks 475 eurot. Jagades hageja igakuise põhjendatud kulu 484 eurot 28 senti tema vanemate vahel võrdselt, on kostjale langev osa 242 eurot 14 senti. Summast tuleb maha arvata saadav lastetoetus ning lasterikka peretoetuse hageja osa. Kostja esitas

  1. veebruaril 2024 kohtule palgateatise (dtl 100–101). Esitatust nähtub, et kostja töötab X X AS-is ning ajavahemikul
  2. jaanuar 2023 kuni
  3. detsember 2023 on arvestatud talle töötasu kokku 15 753 eurot 29 senti, millest on tehtud kinnipidamisi summas 11 436 eurot 51 eurot (sh elatise katteks 5449 eurot 39 senti). 4316 eurolt 78 sendilt on maha arvestatud maksud 2518 eurot 76 senti ning välja makstud summa on olnud 1798 eurot 2 senti. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli ajavahemikul 2022 detsember kuni
  4. a oktoober kostja keskmine brutotöötasu olnud 1288 eurot 67 senti (dtl 87–88). Kostja on välja toonud, et tema igakuine kulu toidule on 150 eurot, elamiskulu (üür, millele lisandub kommunaalkulu) 500 eurot, telefon 20 eurot ning lisanduvad veel riided, transport, ravimid jms. Lisaks on kostjal vaja tasuda tsiviilasja nr 2-22-19416 lahendist tulenev võlgnevus 7300 eurot (igakuine makse 200 eurot). Nõustuda saab, et hageja seaduslikul esindajal on samast kohtulahendist tulenev samaväärne kohustus. Samuti on hageja seaduslikul esindajal kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms. Käesolevas asjas on aga oluline, et tulenevalt tsiviilasjas nr 2-22-14988 tehtud lahendist maksab hageja seaduslik esindaja igakuiselt kostjale 459 eurot 55 senti hüvitist seoses ühisvara jagamisega. Tegemist on hüvitisega, mida tuleb maksta selleks, et säilitada perele eluase, seega jaguneb hüvitis kõigi pereliikmete vahel. Seega on kostja näol tegemist terve ja töövõimelise isikuga, kelle igakuine keskmine brutosissetulek on ligikaudu 1288 eurot 67 senti, lisandub igakuiselt saadav hüvitis summas 459 eurot 55 senti seoses ühisvara jagamisega, kokku seega ligikaudu 1748 eurot. Kostja tasub saadavast summast kahele alaealisele igakuiselt ülalpidamist 475 eurot. Maakohtu hinnangul on kostja sissetulek piisav, et tasuda hagejale elatist. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab.

§ 105

lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Maakohus leidis, et kostjal tuleb tasuda hagejale elatist alates

  1. septembrist 2023 kuni
  2. detsembrini 2023 147 eurot 98 senti. Hageja põhjendatud igakuine kulu on 484 eurot 28 senti, millest 80 eurot kaetakse lapsetoetuse arvelt ning 108 eurot 33 senti lasterikka peretoetuse 5 arvelt. Seega 295 eurost 95 sendist tuleb kostjal kanda 147 eurot 98 senti. Alates
  3. jaanuarist 2024 on see summa 164 eurot 64 senti. Seejuures võtab kohus arvesse hageja kulusid 484 eurot 28 senti, lapsetoetust 80 eurot ning lasterikka peretoetuse hageja osa 75 eurot. Maakohus mõistis igakuise elatise välja kuni hageja poolt keskhariduse omandamiseni X Ühisgümnaasiumis.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise võlgnevuseks ajavahemiku

  1. septembri 2023 kuni
  2. septembri 2023 eest kujunes seega 49 eurot 33 senti. Ajavahemiku
  3. septembrist 2023 kuni
  4. septembri 2023 eest tuleb maksta elatist 98 eurot 65 senti. Maakohus jättis rahuldamata hagi igakuise elatise 255 euro 54 sendi väljamõistmiseks alates
  5. juulist 2024 ning seda kuni hageja omandab täisealisena põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, st XXX
  6. Käesolevalt ei ole teada, kas hageja jätkab õpinguid peale gümnaasiumi lõpetamist. Samuti ei ole teada, millises koolis ning millise koormusega hageja õpinguid jätkab ja millised saavad olema tema kulud sel ajal. Olukorras, kus hageja siiski jätkab õpinguid, võib tekkida reaalne võimalus, kus ta saab õpingute kõrvalt teenida sissetulekut ning end ise ülal pidada. Seega jätab kohus käesolevalt hageja sellesisulise taotluse rahuldamata. Õpingute jätkamise korral ning asjaolude selgumisel on hagejal võimalus uuesti hagiga kohtusse pöörduda. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja materiaalõigust. Maakohus on jätnud kohaldamata

§ 101

lg 2, aga oleks pidanud kohaldama, sest kostja sissetulek ei ole piisav, mille tõttu ei ole kostja võimeline rahaliste vahendite puudumise tõttu maksma elatist nõutud ulatuses oma täiskasvanud lapsele, kes elab oma mehega K.I. Veebruaris 2024 esitas kostja tõendi, millest tulenes, et pärast hagile vastamist ei ole kostja majanduslik olukord muutunud ja aastane puhas sissetulek pärast kinnipidamisi oli 1798 eurot 2 senti, mis on 149 eurot 83 senti kuus. Maakohtul on jäänud arvestamata, et sissetulekuga 149 eurot 83 senti ei saa kostja tagada endaga seotud minimaalsete kulude katmist, rääkimata täiskasvanud lapse ülalpidamisest. Kostja suhtes kuulub kohaldamisele

§ 101

lg 2, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Väljamõistetud elatis 164 eurot 64 senti alates

  1. jaanuarist 2024 ja 147 eurot 98 senti kuni
  2. detsembrini 2023 on ebamõistlikult kostjat koormav ja paneb ta olukorda, kus kostja ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulema ise toime riigi abita. Ei ole põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega panna kostjale kohustust, mida ta ei saa täita. Maakohtu otsus pole kooskõlas TsMS §-ga
  3. 6
  4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus pole rikkunud oluliselt menetlusnorme ega materiaalõigust. Kostja leiab ebaõigesti, et maakohus on jätnud kohaldamata

§ 101

lg 2, aga oleks pidanud kohaldama, sest kostja sissetulek ei ole piisav, mille tõttu ei ole ta võimeline rahaliste vahendite puudumise tõttu maksma elatist nõutud ulatuses oma täiskasvanud lapsele. Kostja on ilmselt viidanud ebaõigele sättele.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilasja materjalidest ei tulene, et kostja oleks töövõimetu. Kostjal on küll kaks alaealist last, kellele ta maksab kohtulahendi alusel elatist, kuid need lapsed on kõik ühe pere lapsed ning nad elavad ja kasvavad koos ema ja hagejaga. Seega ei ole alust elatise vähendamiseks

§ 102lg 2 alusel sisuliselt nullini, nagu kostja soovib.

Hageja poiss-sõber K.I ei anna talle ülalpidamist. Kostja on töövõimeline 39-aastane mees, kes saab elatist teenida ja on kohustatud kõigile oma lastele ülalpidamist andma. Asjaolu, et kostja kinnipidamised aastas on nii suured, st 6823 eurot kohtutäituritele (vt kostja menetluskulu nimekirja lisaks olev töötasu teatis), mistõttu tema aastane sissetulek on ca 1798 eurot, on kostja enda tekitatud olukord. Kui kostjal ei ole sissetulekuid, mille arvelt oma kõiki kohustusi täita, peab ta leidma juurde vahendeid, kas täiendavat tööd tehes või vara realiseerides. Selline olukord ei tohiks kahjustada hagejat, kellel on õigus saada ülalpidamist, kuna õpib gümnaasiumis ega saa endale kooli ajal ülalpidamiseks vahendeid hankida. Kostja on jätnud oma sissetuleku arvestamisel välja hageja ema igakuised maksed kostjale 459 eurot 55 senti seoses ühisvara jagamisega. Seega ei ole kostja sissetulek nii väike, nagu ta märgib. Maakohus arvestas nii hageja õigust saada ülalpidamist kui ka kostja sissetulekuid. Elatise suurus ei ole ebamõistlik ega kostjat koormav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja hagi elatise väljamõistmiseks täielikult rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse. Kostja on praegusel juhul vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas, hageja pole maakohtu otsust hagi osalise rahuldamata jätmise osas vaidlustanud. 7.

§ 97

p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult tuvastanud, et hageja oli ülalpidamist saama õigustatud isik

§ 97p 2 tähenduses.

Isik õppis kuni juunini 2024 X Ühisgümnaasiumi 12.b klassis, mistõttu ei saanud temalt sissetuleku hankimist eeldada. Maakohus ei tuvastanud ka hagejal vara olemasolu, mille arvelt saaks katta enda ülalpidamiskulusid (vt täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse ülalpidamiskohustuse kohta ka RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Maakohus on põhjendatult leidnud ka, et hageja põhjendatud kulutused ühes kuus on 484 eurot 28 senti. Nimetatud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. 8. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus on küll viidanud

§ 102

lg-le 1, kuid jätnud sätte praeguses asjas sisuliselt kohaldamata, kuigi asjaolusid arvestades tulnuks

§ 102

lg7 t 1 kohaldada.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ka kostja on tsiteerinud nimetatud sätte sisu apellatsioonkaebuses, viidates ekslikult

§ 101lg-le 2.

Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele küll kostja ekslikule viitele tähelepanu juhtinud, kuid leidnud, et kohaldub

§ 102

lg 2, mille kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on tuginenud seejärel vastuses sellele, et praegusel juhul ei esine kostja puhul mõjuvat põhjust – kostja alaealised lapsed elavad koos hagejaga ja nende emaga ning kostja pole töövõimetu. Ringkonnakohus leiab, et hageja viide

§ 102

lg-le 2 pole asjakohane, arvestades, et nimetatud säte reguleerib elatise väljamõistmisega seonduvat alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisel, millele viitab mh

§ 102lg 2 esimene lause.

Riigikohtu praktikast tuleneb, et

§ 102

lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102

lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11). Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist täisealisena, tuleb praegusel juhul arvestada

§ 102lg-s 1 sätestatut.

  1. Kostja väitel on tema töötasu suurus 1100 eurot. Maakohus on viidanud Maksu- ja Tolliameti andmetele (dtl 87–88) ja leidnud, et kostja näol tegemist terve ja töövõimelise isikuga, kelle igakuine keskmine brutosissetulek on ligikaudu 1288 eurot 67 senti, lisandub igakuiselt saadav hüvitis 459 eurot 55 senti seoses ühisvara jagamisega, kokku ligikaudu 1748 eurot. Kostja tasub saadavast summast kahele alaealisele igakuiselt ülalpidamist 475 eurot. Maakohtu hinnangul on kostja sissetulek piisav, et tasuda hagejale elatist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud arvestamata, et brutosissetulekust arvestatakse maha ka maksud, seega oleks põhjendatud arvestada igakuise töötasuna ligi 1100 eurot, millele on viidanud ka kostja ja millelt on juba maksud maha arvestatud. Kostja on viidanud ja maakohus on tuvastanud, et kostja tasub alaealistele lastele elatist 475 eurot kuus. Maakohus on viidanud kostja märgitud kulutustele toidule 150 eurot, elamiskulule (üür, millele lisandub kommunaalkulu) 500 eurot, telefonile 20 eurot ning lisandub veel riided, transport, ravimid jms. Lisaks on kostjal vaja tasuda tsiviilasja nr 2-22-19416 lahendist tulenev võlgnevus 7300 eurot (igakuine makse 200 eurot). Samas ei nähtu, et maakohus oleks neid kulusid sisuliselt kostja kulutustena arvestanud, vaid on üksnes viidanud, et ka hageja seaduslikul esindajal on samast kohtulahendist tulenev samaväärne kohustus ning et ka hageja seaduslikul esindajal on kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms. Oluliseks on maakohus pidanud sissetulekuna hüvitist 459 eurot 55 senti, mida hageja ema maksab kostjale seoses ühisvara jagamisega, ja kuluna kahele alaealisele makstavat igakuist elatist 475 eurot. Maakohus on viidanud palgateatisele (dtl 100–101) ja sellele, et esitatust nähtub, et kostja töötab XX AS-is ning ajavahemikul
  2. jaanuar 2023 kuni
  3. detsember 2023 on arvestatud talle töötasu kokku 15 753 eurot 29 senti, millest on tehtud kinnipidamisi summas 11 436 eurot 51 eurot (sh elatise katteks 5449 eurot 39 senti). 4316 eurolt 78 sendilt on maha arvestatud maksud 2518 eurot 76 senti ning välja makstud summa on olnud 1798 eurot 2 senti. Samas pole maakohus ringkonnakohtu hinnangul kostja majandusliku seisundi analüüsimisel eelmainitud andmeid arvesse võtnud. 8
  4. Ringkonnakohus leiab, et kui arvestada kostja sissetulekut mitte brutosissetulekuna, vaid netosissetulekuna, mis on ligi 1100 eurot kuus, millele lisandub kostjale hageja ema makstav hüvitis ühisvara jagamisega seoses 459 eurot 55 senti, on kostja igakuine keskmine sissetulek 1559 eurot 55 senti. Kostja kulutused on kahele alaealisele lapsele makstav elatis 475 eurot kuus. Tsiviilasjas nr 2-22-19416 tehtud lahendist tuleneva võlgnevusega seotud igakuine makse 200 eurot on samuti igakuine kohustus, mida tuleb kostjal kanda. Palgateatiselt (dtl 100–101) nähtub, et isikul on olnud
  5. a kinnipidamisi kohtutäiturile 1374 eurot 5 senti (seega u 114 eurot 50 senti kuus). Samuti nähtuvad palgateatiselt kinnipidamised 4613 eurot 7 senti (dtl 100), mis teeb keskmiseks kinnipidamiseks kuus 384 eurot 42 senti. Kostja on üldiselt kinnipidamistele maakohtu menetluses ka viidanud. Seega tuleb kohustustena/kulutustena arvestada ka kinnipidamisi kohtutäiturile 114 eurot 50 senti kuus ja kinnipidamisi 384 eurot 42 senti kuus. Lisaks tuleb arvestada kulutusi toidule 150 eurot kuus, üürile koos kommunaalkuludega 500 eurot kuus, kulutusi telefoniga seoses 20 eurot kuus. Nimetatud kulusid ja nende suurust võib pidada mõistlikeks ja põhjendatuks. Lisaks on kostja viidanud ka kulutustele seoses riiete, ravimite ja transpordiga, toomata välja konkreetseid summasid. Kostja kulutused on seega elatis 475 eurot kuus alaealistele lastele, tsiviilasja nr 2-22-19416 lahendist tuleneva võlgnevusega seoses igakuine makse 200 eurot, kinnipidamised 498 eurot 92 senti kuus (114,50+384,42), kulutused toidule 150 eurot kuus, üür koos kommunaalkuludega 500 eurot kuus, telefoniga seotud kulud 20 eurot kuus, seega kokku 1843 eurot 92 senti. Lisaks oleks vajalikud ka kulutused seoses riiete, ravimite ja transpordiga. Seega nähtub asjas, et isiku kohustused ja kulutused
  6. a on ületanud tema sissetulekuid. Kui lähtuda ka vaid palgateatisest, siis sellest nähtuv on kooskõlas eelnevaga – isiku sissetulekuks on pärast kinnipidamisi ja maksude mahaarvamist olnud
  7. a 1798 eurot 2 senti ehk 149 eurot 84 senti kuus. Kui sellele summale liita igakuine hüvitis 459 eurot 55 senti, mida hageja ema maksab kostjale seoses ühisvara jagamisega, oleks kostjal igas kuus pärast kinnipidamisi ja maksude mahaarvamisi kasutada 609 eurot 39 senti. Arvestades vajalikke toidukulusid, üüri- ja kommunaalkulusid, kulusid telefonile, oleks kostja kulutused 670 eurot kuus, kusjuures arvestamata on seejuures kulutused riietele, ravimitele ja transpordile, mille kohta pole kostja andmeid esitanud. Nimetatud kulutuste summa 670 eurot ületab pärast kinnipidamisi ja maksude mahaarvamisi kostja kasutusse jäävat summat (609 eurot 39 senti) 60 euro 61 sendi võrra ehk kulusid on rohkem kui kasutamiseks jäävat raha. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud seega maakohtu järeldus, et kostja on võimeline hagejale elatist maksma.
  8. Asjakohatud on seejuures hageja etteheited selle kohta, et kuna kostja on ise tekitanud olukorra, kus tema aastased kinnipidamised on nii suured, et tema aastaseks sissetulekuks on ca 1798 eurot ning kui kostjal ei ole sissetulekuid, mille arvelt oma kõiki kohustusi täita, peab ta leidma juurde vahendeid, kas täiendavat tööd tehes või vara realiseerides. Eelnimetatud etteheited oleksid arvestatavad siis, kui hageja oleks alaealine, kelle puhul kohalduks

§ 102

lg 2, kus vanem ei vabaneks ülalpidamiskohustusest, kui on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras ja elatise vähendamiseks annaks alust mõjuva põhjuse olemasolu. Nagu eelnevalt viidatud, siis

§ 102lg 2 praegusel juhul ei kohaldu.

12. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja ei ole võimeline

§ 102

lg-t 1 arvestades hagejale ülalpidamist andma, arvestades tema kohustusi ja varalist seisundit, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodut arvestades on apellatsioonkaebus põhjendatud ning maakohtu otsus tuleb hagi rahuldamist puudutavas osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. 9 13. Kuigi ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda menetluskulude jaotuse puhul TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Praegusel juhul arvestab ringkonnakohus menetluskulude jaotusel sellega, et hageja on kostja laps, kes nõudis elatist seetõttu, et õppis gümnaasiumis ega olnud võimeline endale seetõttu elatist teenima, hageja oli seega elatise nõudmiseks õigustatud isik, kuid kostjalt jääb elatis välja mõistmata kostja majandusliku seisundi tõttu. Seega on põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning menetluskulud tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna lähtumine üldreeglist oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus määrata kindlaks ka menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.