Obsah (11)

§ 184§ 185§ 2§ 363§ 442§ 371§ 340§ 3401§ 372§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Getlin Elmik Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-6900 Tsiviilasi U.E hagi L.M.I vastu kahju hüvit

§ 184lg 1 kohaselt tuleb menetlusabi saamiseks esitada vastav taotlus kohtule.

Nõuded menetlusabi taotlusele on toodud

§-s 185. Kohus selgitas, et

§ 185

lg 2 kohaselt taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad. Kohus edastas taotlejale menetlusabi taotluse näidisvormi. Hagejal tuli esitada kohtule nõuetekohaselt täidetud menetlusabi taotlus koos teatisega enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta või tasuda riigilõiv vastavalt hagi hinnale. 3. 15.05.2024 esitas U.E kohtule vastuse kohtunõudele (puuduste kõrvaldamise määrusele). Hageja hinnangul ei esine hagiavalduses selliseid puudusi, mis välistaksid asja menetlusse võtmise (

§ 2363).

Hageja leiab, et hagiavalduses tuleb märkida muu hulgas hagi alus (

§ 363lg 1 p 2).

Hagi aluse moodustab eluliste asjaolude ja suhete kogum, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (Riigikohtu 31. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 13). Hagiavaldusele tuleb lisada faktilisi asjaolusid kinnitavad tõendid (

§ 363lg 1 p 3).

Enamasti tähendab see siiski üksnes õigussuhte mõistmiseks vajalike tõendite esitamist. Täpsem tõendite esitamise vajadus sõltub sellest, missugustele asjaoludele kostja vastu vaidleb. See selgub aga pärast kostja vastuse saamist. Hageja on hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud kõik faktilised asjaolud varalise kahju tekkimisest. Hageja leiab, et hagi alusega seotud asjaolud on hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks piisavalt selged. Tõendeid hindamata ei saa otsustada selle üle, kas hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kas nõude põhjendamiseks tuleb esitada täiendavaid selgitusi või tõendeid. Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel kohtuotsuses (

§ 442lg 8).

Kohtumääruse põhjendused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid – ebaselge hagi ese ning puuduvad hagi aluseks olevad olulised asjaolud.

§ 371

lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Tulenevalt

§ 371

lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et see on esitatud jätkuvalt puudustega, mida hageja pole kõrvaldanud. Vastavalt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Kohus andis hagejale võimaluse puuduseid kõrvaldada, kuid hageja ei ole seda teinud sellises ulatuses, mis võimaldaks hagiavaldust menetlusse võtta. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud sedavõrd ebaselged, et hagi ei ole sellisel kujul võimalik menetleda. Samuti ei ole hageja esitanud ka riigilõivu tasumise kohta maksekorraldust ega korrektset menetlusabi taotlust.
2. Hageja nõue põhineb kolmel kliendilepingul. Hagiavalduses on hageja märkinud 14.10.2022 kliendilepingu, mis on sõlmitud H OÜ-ga, mitte hagejaga. Kuigi hageja on selle juriidilise isiku juhatuse liige, ei saa ta enda nimel selle isiku õigusi kaitsta. Hageja pidi kohtule seetõttu selgitama, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kolmandale isikule (H OÜ-le) tekitatud kahju hüvitamist endale (s.o hagejale). Hageja ei ole nimetatut kohtule selgitanud. Hagiavaldusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel saab hageja kolmandale isikule tekitatud lepingulist kahju endale nõuda. Kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine ei ole selle nõude puhul võimalik ning see on alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

§ 371lg 2 alusel.

7. Hageja on välja toonud kliendilepingutest tulenevad rikkumised. Hageja on küll välja toonud 04.10.2022 ja 04.11.2022 kliendilepingust tulenevad rikkumised. Kohtul puudub aga võimalik antud faktile õigusliku hinnangut anda, kuivõrd hageja ei ole hagiavaldusele lisanud juurde ühtegi kliendilepingut. Hageja pidi faktiväited sisustama. Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (

§ 363lg 1 p 3).

Hageja on hagiavalduses loetlenud kostja õigusvastase käitumist punktides A-F. Punktis A märgib hageja, et kostja on avaldanud kaaskinnipeetavatele hageja eraelu ja perekonnaelu andmeid/infot. Hageja pidi täpsustama - kellele ja mida on kostja avaldanud. Abstraktset faktiväidet ei saa kohus tuvastada. Punktis B märkis hageja, et kostja ei ole esitanud ühtegi taotlust ega menetlustoimingut. Hageja ei ole esitanud selle kohta ühtegi väljavõtet antud menetlusest, et kostja ei ole midagi teinud. Punktis C märkis hageja, et kostja on saanud ekspertiisi teostamiseks hagejalt vajalikud materjalid ja suunised. Hageja pidi täpsustama millistest materjalidest käib jutt, milles seisnes suunis ja kuidas see anti. Punktis D pidi hageja täpsustama mida tähendab, et kostja jättis lahendamata ettekirjutuste 3 küsimused/vaidlused. Punktis E kostja on jätnud Põhja prefektuuri poolt (hageja kuriteokaebuste alusel algatatud) menetletavates kriminaalasjades nr 23231550005 ja nr 22231500389 hageja huvid kaitsmata. Hageja pidi täpsustama, millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning said kannatada. Hageja pidi ka täpsustama hagi p 1.7 millised konkreetsed hageja õigused ja huvid jäid kaitseta ning said kannatada, milles seisneb hagejale kahjulik tagajärg, millest võiks tekkida stress, depressioon jm hagis väidetu.

1. Hageja märgib oma vastuses puuduste nõudele, et hageja ei pea esile tooma kõiki asjaolusid ning tõendite esitamise vajadus sõltub sellest, millistele asjaoludele kostja vastu vaidleb. Hagi menetlusse võtmisel ei saa hinnata tõendeid ning tõendeid saab hinnata alles sisulisel lahendamisel kohtuotsuses. Seega on kohus ebaõigesti jätnud hageja hagi käiguta ja menetlusse võtmata ning asunud menetlusse võtmise staadiumis hindama ja nõudma tõendeid, mistõttu tuleb kohtu hagi menetlusse võtta.
2. Hagejal on iseenesest õigus, et tõendite hindamine ei kuulu hagi menetlusse võtmisesse. Kohus nõustub, et kohus ei hinda tõendeid nõude menetlusse võtmisel. Tõend kinnitab nimelt faktilise asjaolu olemasolu või selle puudumist. Hagiavalduse puudus on aga see, et hageja ei ole esitanud faktilisi asjaolusid. Hageja ei ole vastavalt kohtu nõudmisele selgitanud faktiväited, so milles seisneb kostja õigusvastane käitumine. Faktiväidete kohtu ette toomine on hageja ülesanne. Alles siis, kui on teada faktiväited, saab nende kohta esitada tõendeid, saab need võimalusel lugeda üldteada asjaoluks või kostja saab need omaks võtta. Kohus on märkinud, et abstraktset faktiväidet ei saa kohus tuvastada, samuti ei saa kostja seda omaks võtta. Faktiväide on hagiavalduse formaalne element

§ 363lg 1 p 2, s.o hagi alus.

See peab olema hagis esitatud ja see on hageja kohustus. Menetlusse võtmisel kontrollib kohus eelkõige hagiavalduse formaalsete nõuete täitmist. 10. Kohus märkis, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus)

§ 363lg 1 p 2 järgi hagiavalduse sisule esitatav nõue.

Kohus leiab, et hageja on jätnud selle nõude täitmata ja ei ole vaatamata kohtu nõudmistele seda puudust kõrvaldanud. Hagi aluseta ei ole võimalik kohtul hagi menetleda ning hagiga saavutatav eesmärk hagejale (saada kostjalt raha kahju hüvitamiseks) ei ole saavutatav. Sellist hagi, mida hageja on esitanud, ei ole kohtul võimalik rahuldada.

1. Hageja märgib hagis, et kostja on avaldanud hageja kaaskinnipeetavatele hageja eraelu ja perekonnaelu infot, mis on teatavaks saanud hagejaga sõlmitud lepingulisest suhtest. Sellist väidet ei ole võimalik tuvastada, sellele ei saa kostja vastu vaielda või omaks võtta, sest ei ole arusaadav millest käib jutt – kellele ja mida on kostja poolt avaldatud. Veel vähem on võimalik kahjuhüvitist sellel hagi alusel välja mõista. Edasi märgib hageja, et kostja oli talle lubanud hageja õigusi kaitsta haldusasjas 322-400, tsiviilasjas 2-23-9033 ja 2-22-2031, kuid vajalikke taotlusi pole kostja teinud. Hagiavalduse ps 1.7 märgib hageja, et kostja tegevusetuse tagajärjel on hageja õigused ja huvid jäänud kaitseta ning sellest tekkis hagejal stress, depressioon, alanduse tunne, nördimus ja heaolu langus, millega kostja tekitas hagejale moraalset kahju. Kohus palus hagejal selgitada, millised konkreetsed õigused ja huvid jäid kaitseta ning millest võis tekkida stress, depressioon jm hagis väidetu. Kostja ei ole seda kohtule selgitanud. Kohus leiab, et taotluste esitamata jätmine iseenesest ei tähenda veel hageja õiguste ja huvide kaitsmata jätmist. Seda asjaolu tulnuks täiendavalt selgitada – milline konkreetne taotlus jäi esitamata ja milles seisnes hageja huvide kaitseta jätmine. Sellest omakorda saab tuletada kas hagejale sai üldse tekkida kahjulikku tagajärge. Kui hageja väidab, et kahjulik tagajärg tekkis, siis tuleb täiendavalt esile tuua ja selle põhjus. Pelgalt väide, et kostja on jätnud mingid taotlused kohtuasjades esitamata ei anna alust kostjalt välja mõista kahjuhüvitis, s.o taaskord ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Sama kehtib hageja väite kohta, et kostja on jätnud esitamata Eesti Kohtumeditsiinilise Ekspertiisi Instituudi eksperdile ekspertiisi teostamiseks vajalikud materjalid ja suunised. Ei ole arusaadav millisest ekspertiisist jutt käib, mis on need materjalid ja suunised, milles seisneb kahjulik tagajärg. Väide abstraktsest ekspertiisist, materjalidest ja suunistest ei anna alust hagi rahuldamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Täpsustamata on ka hageja väide huvide konfliktist (punkt f) – ei ole arusaadav, kellega on kostja sõlminud hageja huvide vastaselt kliendilepingu ning milles hageja huvide vastasus ja kostja huvide konflikt seisneb. 4
2. Kohus leiab, et hageja on jätnud täitmata

§ 363

lg 1 p 2 sätestatud hagiavalduse sisunõude ning jätnud esitamata hagialuseks olevad faktilised asjaolud (hagi aluse). Vaatamata hagi käiguta jätmisele ei ole hageja puudusi kõrvaldanud. Hageja vastuväitest nähtub, et hageja ei soovigi puudusi kõrvaldada. Kuna hagist ei nähtu ka konkreetne kostja käitumine, mida saaks pidada õigusvastaseks, hageja ei ole selgitanud, milles seisnes tema õiguste rikkumine ja kuidas tekkis kahjulik tagajärg, ei saa kohus asuda seisukohale, et hagi on esitatud hageja kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuna faktilisi asjaolusid ei ole esile toodud, ei ole kostjal võimalik hagile vastu vaielda või seda omaks võtta ning kohtul ei ole võimalik sellist hagi rahuldada. Hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik antud hagiga saavutada. Asja menetlemine põhjustaks vaid menetluskulusid. Kohus andis hagejale võimaluse antud puudused kõrvaldada, hageja pole seda teha soovinud.

§ 340

1 lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata. Hagi alus on

§ 363lg 1 p 2 järgi hagiavalduse vorminõue.

Kuna sellest vorminõudest sõltub hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine, on tegemist olulise vorminõudega.

§ 371

lg 1 p 9 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kõik need eeltoodud tingimused on täidetud. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest

§ 3401lg 2, 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.

13.

§ 372

lg 4 teise lause järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse avaldus koos lisadega ja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega esitajale. 14. Kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis kohus jätab hageja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. 15.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad, kuna kohus pole hagimaterjale kostjale kätte toimetatud. Samuti ei ole hagejale menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere Kohtunik 5