KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsembril 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1312 Haldusasi Xi kaebus Kaitseressurss

) § 40 lg 1 p-d 4 ja 5, § 226 lg 1 p 2 ja lg 2 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) §-d 4, 7 ja

2. KRA teatas kaebajale
3. veebruari
4. a sunniraha rakendamise teatisega, et on otsustanud nõuda temalt sunniraha 400 eurot. Sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks määrati 10 päeva teate kättesaamisest arvates, kusjuures tähtaega hakatakse arvestama päevast, mil kaebaja on teatise kaitseväeteenistuse veebis vastu võtnud, või hiljemalt 30 päeva möödumisel teatise Eesti teabevärava kaudu kättesaadavaks tegemisest arvates. KRA selgitas, et juhul, kui sunniraha ei tasuta määratud tähtaja jooksul, edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu. KRA märkis, et kaebaja ei ilmunud
5. septembri
6. a ettekirjutusega märgitud ajal terviseseisundi hindamisele ega esitanud vabandavaid asjaolusid mitteilmumise kohta. Sunniraha rakendamise õiguslike alustena olid märgitud

§ 226

lg 1 p 3 ja lg 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2, ATSS § 2 lg 1, § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p

2. KRA pöördus
3. aprillil 2024 sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole, kuivõrd kaebaja ei tasunud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul sunniraha.
4. X esitas
5. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata KRA
6. septembri
7. a ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/6834 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise, kohustada KRA-d tagastama kaebajale täiteasjas nr 022/2024/2756 välja mõistetud sunniraha ja hüvitama välja mõistetud täitekulud (kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu) ning kohustada KRA-d esitama täiteasjas nr 022/2024/2756 täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja märkis, et ei saanud terviseseisundi hindamisele ilmuda, sest polnud arstlikku komisjoni ilmumise kohustusest teadlik. Kaebaja sai nii ettekirjutusest kui ka sunniraha rakendamise teatisest teada alles kohtutäituri käest
8. aprillil 2024 koos täitmisteatega. KRA ei saatnud ettekirjutust kaebajale. Kuigi

§ 15

lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viisi, on ta selle valikul seotud HMS-ga. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendatud. KRA, teades kaebaja aadressi, ei teinud katset kaebajale dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga ühendust asjaolude väljaselgitamiseks.

1. Pärast kaebajapoolset nõuete täpsustamist
2. mai
3. a avaldusega võttis kohus
4. juuni
5. a määrusega kaebuse menetlusse KRA
6. septembri
7. a ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/6834 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks ning KRA kohustamiseks täiteasjas nr 022/2024/2756 täitemenetluse lõpetamise avaldust esitama. 2

§ 15

lg-st 1 lähtudes ja loeti

§ 15lg 3 kohaselt 26.

oktoobril 2023 kättetoimetatuks. Kaebaja pole esile toonud asjaolusid, mis oleks tal takistanud ametlikult e-posti aadressilt või rahvastikuregistri järgselt e-posti aadressilt ettekirjutust kätte saada, ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul kaebetähtaja ennistamise taotlust. Kuna kaebaja esitas kaebuse alles

1. mail 2024, ei ole kaebuse muutmine selle täiendamise teel tühistamisnõudega lubatav, sest uus nõue ei oleks tähtaegne.
2. KRA vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Ettekirjutus nr 11-12.1/2023/6834 toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu ning loeti kättetoimetatuks

§ 15lg 3 kohaselt 26.

oktoobril

1. Kaebaja oli kutsutud
2. novembril 2023 terviseseisundi hindamisele, kuhu ta ei ilmunud ega esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta. KRA teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest
3. veebruaril 2024 sunniraha rakendamise teatisega nr 11-18/2024/
4. Nimetatud teatis toimetati kaebajale kätte

§ 15lg 3 kohaselt 29.

märtsil

1. KRA pöördus
2. aprillil 2024 sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
4. Kaebaja hinnangul oli sunniraha määramise otsuse täitmisele pööramine õigusvastane, kuivõrd kaebajale ei toimetatud nõuetekohaselt kätte ei ettekirjutust, milles sisaldus kohustus, mille täitmata jätmisel sunniraha rakendatakse, ega sunniraha rakendamise teadet.
5. ATSS § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Enne sunnivahendi rakendamist tuleb adressaadile teha kirjalik hoiatus (ATSS § 7 lg 1), mis võib kaasneda ettekirjutusega (lg 2). Kaebajale
6. septembril 2023 tehtud ettekirjutus-hoiatusest (dtl 56) nähtub, et kaebajal tuli ettekirjutuses sisalduv kohustus täita
7. novembril 2023 kell 10:
8. Lisatud oli 3

§ 15

lg 1 kohaselt toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

§ 15

lg 3 järgi loetakse sellisel viisil saadetud dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Seega võimaldab

lugeda vaidlustatud ettekirjutuse kättetoimetatuks ka ilma, et kaebaja oleks teatanud selle kättesaamisest. Vabariigi Valitsuse

1. oktoobri
2. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ § 201 lg-s 2 on nähtud ette, et füüsilisest isikust lõppkasutajat teavitatakse ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil või telefoninumbril või kui isik on vastavate teavituste saamiseks märkinud teabeväravasse muu e-posti aadressi või telefoninumbri, siis isiku märgitud e-posti aadressil või telefoninumbril. Seega isegi kui isik ei ole oma isikukood@eesti.ee aadressilt elektronposti suunanud, jõuavad teated tema rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile või telefoninumbrile. Seejuures on rahvastikuregistri seaduse § 98 järgi rahvastikuregistri subjektiks oleval isikul kohustus tagada oma kontaktandmete olemasolu ja õigsus rahvastikuregistris. Kontaktandmed hõlmavad Vabariigi Valitsuse
3. detsembri
4. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ § 11 p 1 kohaselt e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Lisaks peab iga 17-27-aastane Eesti meessoost kodanik arvestama, et ta on kutsealusena kaitseväekohustuslane (

§ 2lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3).

Kutsealusel on

§ 40

lg 1 p 1 alusel mh kohustus teavitada viivitamata vastustajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest. Kaitseväekohustuslase andmete esmakordsest kandest kaitseväekohustuslaste registrisse teavitab KRA kaitseväekohustuslast (

§ 11lg 5).

Kaebaja pidi olema teadlik enda kutsealuse staatusest ja seetõttu ka hoolitsema selle eest, et tema e-posti aadress ja/või telefoninumber rahvastikuregistris ja/või kaitseväekohustuslaste registris oleks aktuaalne. 14. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud kasutama HMS-s ette nähtud teisi kättetoimetamise viise.

§ 15

lg 2 ei pane KRA-le kohustust muid viise kasutada.

§ 15

lg-te 1 ja 3 regulatsioon kaotaks oma mõtte, kui vastustaja peaks sellegipoolest kättetoimetamisel lähtuma HMS üldreeglitest. Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et

§ 15

lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kutsealune ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega (Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-23-1327, p 14 ja
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-23-1615, p 11).
5. ATSS § 9 lg-s 1 on sätestatud, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Vastustaja sunniraha rakendamise teatis (dtl 59) vastab selles lõikes ettenähtud tingimustele. Kohtul ei ole kahtlust rakendatud sunniraha proportsionaalsuses. ATSS § 15 lg 1 kohaselt nõutakse sunniraha sisse TMS-s sätestatud korras. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 peab haldusorgan isikut teavitama sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne 4

§ 15lg 3 alusel 30 päeva jooksul, s.o 29.

märtsil

1. Sellest alates oli kaebajal teatise kohaselt 10 päeva sunniraha tasumiseks. Vastustaja pöördus kohtutäituri poole
2. aprillil 2024 (dtl 61). Seega oli kaebajal võimalus sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul ära maksta. Arvestades eeltoodud põhjendusi

§ 15

lg-te 1 ja 3 alusel kättetoimetamise piisavuse kohta, on praegusel juhul ATSS ja Riigikohtu praktika nõudeid sunniraha nõudega kohtutäituri poole pöördumisel järgitud. Kohus peab vajalikuks märkida, et KRA-l võib hea halduse põhimõttest lähtudes olla põhjendatud oodata kohtutäituri poole pöördumisega mõni päev kauem kui täpselt 10 päeva, mis sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks anti. Teadaolevalt ei pruugi kõigis pankades ülekanded toimuda momentaanselt, vaid võivad teinekord võtta ka mõne päeva. Seega ei saa välistada, et kutsealune tasub sunniraha enda arvates tähtaegselt, kuid see jõuab KRA-ni väikese viivitusega. Praegusel juhul ei ole sellel aga tähtsust, sest kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks sunniraha vahetult enne KRA poolt kohtutäituri poole pöördumist vabatahtlikult tasunud.

1. Kuigi kaebaja seda väidet oma kaebuses ei esitanud, kontrollib kohus ka ettekirjutuse jätkuvat täidetavust sunniraha määramise ajal. Juhul kui ettekirjutus ei olnud (enam) täidetav, ei olnud õiguspärane selle täitmata jätmise eest sunniraha rakendada. Nimelt ei ole sunniraha käsitatav karistusena varasema kohustuse täitmata jätmise eest (vt ATSS § 3 lg 2), vaid selle eesmärk on kallutada adressaati ettekirjutust täitma.
2. Ettekirjutus-hoiatusega on kaebajale esmajoones pandud kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele
3. novembril
4. Seda kohustust ei saanud kaebaja pärast
5. novembrit 2023 enam täita. Ettekirjutus-hoiatusest nähtub aga ka üldisem kohustus läbida terviseseisundi hindamine. Kohus möönab, et ettekirjutus-hoiatuses ei ole selgelt eristatavat resolutiivosa. Vormiliselt sisaldub ettekirjutus üksnes esimeses kolmes lõigus, järgneb hoiatus ja seejärel selgitused ettekirjutuse täitmise kohta. Siiski sisaldub osa ettekirjutusest sisuliselt ka lõigus, mis järgneb pealkirjale „Sunniraha hoiatus“ (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-15-443/54, p 13). Nimelt on selles märgitud, et KRA-l on õigus määrata sunniraha korduvalt seni, kuni kaebaja on „täitnud kohustuse läbida terviseseisundi hindamine“. Sunniraha tasumine ei vabasta kaebajat „kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele“. Neist lausetest pidi kaebaja piisava selgusega aru saama, et ettekirjutus-hoiatuses märgitud kuupäeva tuleb pidada üksnes kohustuse täitmise tähtpäevaks, mitte osaks ettekirjutuse sisust. Ettekirjutuse sisuks aga oli üldisem kohustus ilmuda terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutushoiatusse oli märgitud võimalus küsimuste või lisainfo soovi korral võtta ühendust kliendikonsultandiga, kelle kontaktandmed olid toodud. On usutav, et temaga ühendust võttes saanuks kaebaja kokku leppida uue tervisekontrolli aja. Neil põhjustel on kohus seisukohal, et ettekirjutus oli jätkuvalt täidetav ja seega oli õiguspärane rakendada selle täitmata jätmise eest sunniraha. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 5