Obsah (5)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-13052 Tsiviilasi D.I ja L.D hag

§-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra) ning alates 01.04.2024 kuni L.D täisealiseks saamiseni (s.o 24.01.2040) 244,56 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja vähendatud

§-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).

1. Resolutsiooni p-s 2 ja p-s 3 märgitud elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu
5. kuupäevaks Y.U arveldusarvele nr xxx, selgitusega: elatis lastele.
6. Juhul, kui V.W on kohtumenetluse kestel D.I-le ja/või L.D-le maksnud elatist ja/või tasunud nende lasteaia tasu, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.09.2023 esitatud ja 25.09.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Y.U-l (hagejate seaduslik esindaja) ja V.W-l (kostja) kaks ühist last, s.o D.I (hageja I) ning L.D (hageja II). 2 Lapsed elavad emaga ning kõik kulutused laste osas kannab ema. Lapse isal on hetkel õigus kohtuda lastega ainult laste heaolu spetsialisti juuresolekul. Alates 2023 kevadest laste isa ei toeta lapsi rahaliselt ega tasu lastele elatist. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 738 eurot, so toidukulud 250 eurot, eluasemekulud 173 eurot, hügieenikulud 15 eurot, hariduse ning huviringide kulu 75 eurot, vaba aeg 140 eurot, riided 70 eurot ja ravimid 15 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 738 eurot, so toidukulud 250 eurot, eluasemekulud 173 eurot, hügieenikulud 15 eurot, hariduse ning huviringide kulu 75 eurot, vaba aeg 140 eurot, riided 70 eurot ja ravimid 15 eurot. Kuna tegemist on väikeste lastega, puudub hetkel vajadus side ning transpordikuludele. Laste ema elab hea ühistranspordi võimalusega Tallinna linnaosas, seega, saab kasutada tasuta ühistransporti. Tulevikus sidekulud moodustavad keskmiselt 10 eurot/lapse kohta, mis sisaldavad teleri ning interneti kasutamisega seotud kulutused. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise hageja I kasuks alates 15.09.2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 260,33 eurot, mis muutub iga aasta 1.aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg- tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning hageja II kasuks elatise alates 15.09.2023 summas 221,28 eurot, mis muutub iga aasta 1.aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg- tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja on täitnud laste ülalpidamiskohustust nii vahetult kui ka laste kulude kandmise läbi (lasteaia tasud, riided, söök, vaba aeg/meelelahutus/reisid) ning osalenud ka laste kasvatamisel, s.h alates 08.09.2023 määral, mida laste ema on võimaldanud. Kostja hinnangul on ema poolt elatise hagi esitamine ka ennatlik, kuivõrd laste elu- ja viibimiskoha määramise osas on poolte vahel kohtuvaidlus veel pooleli. Ühe lapse kulud on väidetavalt 738 eurot. Lisaks tuleb emal kanda ka enda kulud vähemalt samaväärses summas (s.o vähemalt summas 738 eurot). Kokku on seega ema igakuised väljaminekud väidetavalt kogusummas 2 214 eurot. Teades ema sissetulekuid vanemate kooselu ajal ei pea kostja seda eluliseks usutavaks. Samuti palus kostja arvestades asjaoludega, et kostja saab miinimumpalka ning et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kohtu põhjendused
8. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. 3
9. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli baassummaks 249,78 eurot ja alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja Y.U (dtl 9-12, 29). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 4 Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Kostja on üksnes märkinud, et on kandnud teatud kulusid seoses hagejatega (s.o lasteaia tasud, riided, söök, vaba aeg/meelelahutus/reisid). Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski elatise tasumisena. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kostja poolt esitatud maksedokumendid ei tõenda, kellele konkreetselt maksedokumentides märgitud tooteid on soetatud (dtl 102-106). Nimetatud dokumendid kinnitavad üksnes teatud toodete maksumust teatud ajahetkel. 5. Tsiviilasjas esitatud materjalide kohaselt on mõlema hageja kulud igakuiselt 738 eurot, s.h toidukulud 250 eurot, eluasemekulud 173 eurot, hügieenikulud 15 eurot, hariduse ning huviringide kulu 75 eurot, vaba aeg 140 eurot, riided 70 eurot ja ravimid 15 eurot. Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Kuna kostja on aga esitanud vastuväiteid hagejate kulude suurusele, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata igakuiste kulude mõistlikust. 5.1 Kulud toidule, hügieenile ja tervishoiule on kohtu hinnangul põhjendatud mõlema hageja puhul kokku 230 euro ulatuses. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas ei ole hagejad välja toonud, et nende toidukorv peaks olema keskmiselt kallim ja/või nad peaksid näiteks oma tervislikust seisundist tulenevalt jälgima oma toitumist, mis võiks mõjutada toidukulude suurust. Kohus arvestab, et osaliselt on toidukulu kaetud ka lasteaias söömisega. Kohus peab seega mõlema hageja toidukulusid põhjendatuks 200 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et teatud ravimeid ja vitamiine tuleb hagejatel aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine) ning samuti vajatakse igapäevaselt teatud hügieenitarbeid. Kohus peab hügieenikulusid summas 15 eurot ja ravimeid summas 15 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. 5.2 Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh nt kommunaalkulud ning üür), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Kohus peab hagejate väljatoodud kulu summas 173 eurot eluliselt usutavaks. 5.3 Arvestades, et hagejad käivad lasteaias, siis on eluliselt ka usutav, et kulutused seoses lasteaiaga tekivad. Arvestades, et pooled on 30.01.2024 eelistungil kinnitanud 5 lasteaiakulude olemasolu (ning asjaolu, et kostja lasteaia eest maksab), siis asub kohus seisukohale, et nimetatud kulu on ca 75 euro ulatuses põhjendatud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et laste igakuiste kulude suuruse hindamisel, ei pea kohus siinkohal vajalikuks eristada, kes vanematest antud tasu igakuiselt maksab. 5.4 Üldtuntuks saab lugeda, et inimesed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kohtu hinnangul on 70 eurot riietele ja jalanõudele mõistlik kulu. 5.5 Lisaks on hagejad välja toonud kulud seoses vaba ajaga summas 140 eurot. Arvestades hagejate vanusega on usutav ka teatud meelelahutuse vajalikkus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, mängutubades käimine ning meelelahutusüritustel osalemine. Samuti kaasneb kulu hagejate sünnipäevade pidamisega ning sünnipäevadel osalemisega. Samas arvestab kohus, et igakuiselt ei ole vaja mitmeid kordi mängutubades vms käia ning ka pakutav meelelahutus ei pea olema igakord tasuline. Kohus loeb eeltoodud kulud põhjendatuks seega mõlema hageja osas 100 euro ulatuses. 5.6 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud baassummale (perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli baassummaks 249,78 eurot ja alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot), millele tuleb

§ 101

lg 4 kohaselt lisada kolm protsenti eelneva aasta keskmisest brutopalgast ning

§ 101lg 5 kohaselt maha arvestada pool lastetoetust.

6.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesolevas tsiviilasjas esitatud selgitustest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on menetlusosalistel pooleli ka hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlus (tsiviilasi nr 2-238706). Nimetatud tsiviilasjas ei ole lõplikult suhtluskorda määratud ning esialgse õiguskaitse korras määratud hagejate ja kostja kohtumised ei ületa käesoleval ajal 7 ööpäeva kuus. Seega puudub alus elatist

§ 101lg 6 alusel vähendada.

7.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, siis tuleb hageja II elatise summat vähendada 15 protsenti. 8.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele 6 elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale. Samuti on kostja välja toonud, et lisaks hagejatele on tal veel üks ülalpeetav. Kohus on 30.01.2024 eelistungil kostjale selgitanud, et kostjal tuleb välja tuua ja tõendada oma igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid, s.h esitada kõigi oma pangakontode 6 kuu väljavõtted (dtl 74-80; 00:15:05; 00:16:56; 00:42:05). Kostja on menetluses esitanud oma majandusliku olukorra tõendamiseks MTA väljavõtte, mille kohaselt on kostja igakuine töötasu olnud 725 eurot (bruto) X OÜ-lt (dtl 66-67). Alates 01.01.2024 on kostja bruto töötasu summas 820 eurot kuus (dtl 88, p 2.4.1). Lisaks on kostja välja toonud, et tööandja poolt on lisatasuna kostja kasutuses elukohana kasutatav korter ning ametiauto ning talle ei kuulu kinnisvara ega osalusi äriühingutes (p 2.4.3). Muid tõendeid, s.h andmeid oma väljaminekute kohta, ei ole kostjakohtule esitanud. Kohus on teinud ise päringud krediidiasutustele, millest nähtuvalt omab kostja kontosid SEB pangas ja Swedbangas (dtl 145-149, 157). Nimetatud pangakontodel vabad vahendid ja toimingud puudusid. Seega ei ole kontrollitavad ka kostja reaalsed sissetulekud (sissetulekud võivad laekuda kolmandatele kontodele) ja võimalikud väljaminekud. Samuti nähtub äriregistrist, et kostja on seotud 14 äriühinguga (dtl 160161). Kostja on kõigis neis juhatuse liige (sh X OÜ-s, kes kostjale palka maksab) ning neljas neist märgitud ka tegelikuks kasusaajaks. Kohtu hinnangul ei ole seega tõendatud, et kostjal ei oleks võimalust täiendavalt tulu teenida. Kohus loeb tõendatuks, et lisaks hagejatele on kostjal ka poeg M L.D, kellele kostja kohustub andma ülalpidamist kokku summas 225 eurot kuni tema täisealiseks saamiseni 09.09.2029 (Tsiviilasjas xxx Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2021 otsuse resolutsiooni punktist 3 tulenevalt 65 eurot ning põhjendava osa leheküljest 5 tulenevalt 160 eurot; dtl 107-114). Samas ei ole käesoleval juhul tõendamist leidnud, et kostja või tema kolmas ülalpeetav jääksid elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks. Arvestades kostja sissetulekuga ja seotust erinevate äriühingutega, võimaldab kostja varaline seisund kohtu hinnangul elatist tasuda, ilma et tema enda või tema teiste laste ülalpidamine kahjustuks. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures 7 tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102alusel.

1. Kostja on menetluses selgitanud, et tasub igakuiselt hagejate lasteaia tasu ning esitanud kohtule kaks lasteaia arvet (dtl 64, 65). Hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud eelistungil, et kostja lasteaia eest tasub (dtl 75). Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei ole kohtule tõendeid esitanud tasu maksmise kohta ning tegemist on ajutise muutuva kuluga, siis ei ole mõistlik selle arvelt elatist igakuiselt kuni hagejate täisealiseks saamiseni vähendada. Kostjal on võimalus lasteaia tasu arvelt hagejate nõude osas teha tasaarvestus.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis alates 14.09.2023 kuni 31.03.2024 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o 03.10.2038) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja II kasuks elatis alates 14.09.2023 kuni 31.03.2024 221,28 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning vähendatud

§-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra) ning alates 01.04.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 24.01.2040) 244,56 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja vähendatud

§-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hagejad on palunud määrata, et elatis kantaks üle 1.kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist ja/või tasunud hagejate lasteaia arveid, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud 8 elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
2. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.
4. a otsusega nr 2-2313052 9