lg 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav W.Y Ik: XXX, xxx kodanik, xxx, emakeel: xxx keel; töökoht: xxx, elukoht: xxx Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. 2 kehtivat väärteokaristust. Kaitsja Loobus kaitsjast kohtueelsel menetlusel RESOLUTSIOON 1. W.Y süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada W.Y-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.05.2020 kuni 22.05.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta W.Y-le mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et W.Y temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 5.
p 1 alusel arvestada W.Y-le määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.01.
Kohtuistungil süüdistatav W.Y selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle 2 inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et W.Y juhtis 21.05.2020 kella 21.20 ajal Harjumaal Tallinnas Xxx 79 juures mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx XXX olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,33 mg/l, laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, (lõplik tulemus 1,21 mg/l). Kahtlustatava W.Y ütluste (tl 43-44) kohaselt tunnistab ta, et juhtis mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxxXXX olles joobeseisundis. 21.05.2020 umbes kella 14:00 ajal lõpetas töö ja tuli töö autoga koju. Poole tunni pärast tuli sõber külla ja nad hakkasid koos valget viina jooma. Nad jõid kahe peale ära 1,5l viina. Sõber läks ära umbes 18:30 ajal, sest ta ütles, et peab magama minema kuna hommikul 07:00 ajal peab tööle minema. Sõber läks ära ja ta ise jäi kohe magama. Järgmine hetk ärkas üles, kui üks mees karjus tee ääres. Ta oli oma tööauto roolis ja keeras Kullerkupu tänavalt Xxx tänavale. Seal oli tee kinni ja hakkas ümber keerama ning tagurdas vastu aeda. Siis avastas, et arvatavasti oli hakanud autoga tööle sõitma, sest seda teed pidi sõidab harilikult tööle. Peale seda rohkem alkoholi ei tarvitanud. Politsei saabus väga kiiresti. Puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut. On enda jaoks järeldused teinud. Tal on hea meel et politsei ta nii ruttu kätte sai, sest ta ei saanud üldse aru, et autot juhib. Et sama enam korduda ei saaks, siis edaspidi ta enam autoga koju ei tule, vaid jätab selle töö juurde. Tunnistaja A S ütluste (tl 34-37) kohaselt 21.05.2020 seisis ta autoga Xxx ja Kuldnoka ristmikul. Umbes kell 21:20 nägi, kuidas Kuldnoka tänavalt Xxx tänavale pööras välja xxx valget värvi sõiduauto Xxx reg.märgiga xxxXXX. Pööramisel juht sõitis vastu kivi, mis oli kõnniteel ja jätkas liikumist Xxx tänava 79 suunas. Peale nähtut vahejuhtumit pani ta oma auto ära ja läks vaatama, kuhu auto sõitis. Kui ta hakkas jalgsi liikuma suunas, kuhu suundus Xxx, siis oli nimetatud auto juba tagasi sõitnud. Ta peatas autojuhi, et teada saada, kas kõik on korras, kuid nägi, et autojuht on tugevas alkoholijoobes. Ta võttis autojuhilt ära autovõtmed, et vältida edasiliikumist ning üritas juhiga rääkida, kuid juht ei olnud suuteline rääkima. Selleks ajaks tulid ligi juba mingid inimesed. Ta sai aru, et neile oli põhjustatud kahju. Ta kutsus politsei ning võtmed andis üle võimalikele kannatanutele. Ta ootas politsei ära ja siis lahkus. Alates autovõtmete äravõtmisest kuni patrulli saabumiseni oli autojuht tema vaateväljas. Juhiistmel istus 60-ndates aastates hallipäine mees. Tunnistaja S S ütluste (tl 32-33) kohaselt 21.05.2020 kella 21:45 tagurdas xxx auto Xxx 64 aeda, mille tulemusena aed läks veidike katki. Möödakäijad peatasid auto ja võtsid autojuhilt võtmed, et ta ei saaks edasi sõita. Ta nägi kokkupõrget aiaga aknast. Auto nr oli xxxXXX. Autojuht oli vanem mees, näost katki, rahulik, tundus purjus, sest oli näost punane. Juuksed oli autojuhil hallid. Politsei viis autojuhi ära. Eeltoodud tõendikogum kinnitab, et sõiduk, mille juhikohal W.Y istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis W.Y mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt peeti W.Y kinni 21.05.2020 kell 21:34 Tallinnas Xxx 79 juures (tl 2-3). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga ja mõõtedokumentidega (tl 7-9) tõendab, et süüdistataval esines alkoholijoove väljahingatavas õhus lõpliku tulemusega 1,21 mg/l kohta (alkoholijoove 1,33 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l). W.Y rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise 3 või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 1,21 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii W.Y mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et W.Y oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav
W.Y
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest (tl 43-44) nähtub, et enne sõiduki juhtima asumist tarvitas ta koos sõbraga mitme tunni vältel alkoholi ja oli raskes joobes, kuid tal oli sellest ükskõik ning sellest hoolimata otsustas sõidukit juhtima asuda. Juhtides sõidukit, teadis W.Y , et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Samuti kahetseb W.Y puhtsüdamlikult juhtunut. Sellest järeldab kohus, et W.Y pani süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta oli teadlik, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et W.Y pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 42) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 2019 aasta jooksul oli 7189 eurot. Nende andmete põhjal on isikul olemas püsiv sissetulek, kuid sellele vaatama muutuks rahalise karistuse kohaldamisel isiku igapäevaste toimingute täitmine ja enda ülal pidamine keeruliseks, samuti ka rahalise karistuse tasumine, millele lisandub ka menetluskulu tasumise kohustus. Lisaks sellele põhjustas süüdistatav ka liikluskahju ning vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõuet sõidukijuhi vastu kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis. Seega on küllaldane alus eeldada, et süüdistatava juhitud sõiduki kindlustusandja esitab kindlustushüvitise tagasinõude süüdistatava vastu, mis tähendab täiendavaid rahalisi väljaminekuid. Selliste isikuandmete ja asjaolude esinemisel tõusetub kahtlus selle kohta, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita olukorras, kus süüdistataval on küll püsiv sissetulek, kuid tema töötasu jääb elatusmiinimumi lähedale. Kohtu hinnangul tuleb seda antud juhul eitada. Seega olukorras, kus süüdistataval on küll legaalne ja püsiv sissetulek, kuid minimaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada, kuivõrd see asetaks süüdlase ebamõistlikult raskesse olukorda. Lisaks sellele on W.Y viidanud, et tal on osaline xxx seoses xxx traumaga, 4 mis nähtub ka xxx otsusest xxx hindamise (tl 59) kohta. W.Y-l on osaline xxx ning xxx hinnganul on W.Y töötamine tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud perioodil 10.04.2020-09.04.2021. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,21 mg. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on üle keskmise, kuivõrd piirmäära on ületatud olulisel määral. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata üle keskmise suureks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, so süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud ning süüdistataval on kaks kehtivat karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu, arvestades süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning avaldatud kahetsust, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). 5 Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning väärtegude toimepanemise eest määratud kahest rahatrahvist ühe on isik tasunud, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Käesoleval juhul tuleb arvestada ka süüdistatava vanuse ja xxx, mis eriti võivad mõjutada resotsialiseerumisvõimalusi. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Kohus leiab, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole siiski vajalik ning tema suhtes piisab
Kohus loodab, et kohtuotsusega määratav katseaeg distsiplineerib süüdistatavat piisavalt, et edaspidiselt hoiduda uute süütegude toime panemisest. Puutuvalt lisakaristusse peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 3 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates 3 kuust ning
lg 1 p 1 kohaselt võib sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kohaldada kohtu poolt kuni kolmeks aastaks. Samas sätestab
lg 2, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kriminaaltoimikus leiduva xxx 27.03.2020 otsuse nr xxx kohaselt on xxx hinnanud W.Y xxx ning tulnud järeldusele, et W.Y-l on xxxx , kuivõrd isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. W.Y-l on mõõdukas tegutsemispiirang xxx, mille põhjuseks on xxx, xxx ja xxx. Sama otsuse kohaselt on W.Y-l xxx, xxx, koormusest sõltuva xxx, xxx ning xxx tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, erinevatel tasapindadel- ja ohutu ringiliikumine, kehaasendi muutmine ning pikaajaline istumine. Taastumiseks vajab puhkepause, kehaasendi muutmisel on vajalik toetuspind (tl 59). Arvestades seega xxx hinnangut võib teha järelduse, et süüdistatav ei kasuta küll sõidukit liikumispuude tõttu
lg 2 tähenduses, kuid terviseseisundist tingitud xxx tõttu on süüdistatava võimalused töö leidmiseks ja tegemiseks, samuti liikumiseks üldse äärmiselt piiratud, kuivõrd tema ohutu ringiliikumine on takistatud ja tema terviseseisund ei võimalda läbida ka pikemaid vahemaasid. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et süüdistatava töövõime vähenemine tuvastatud xxx põhjustava haigusseisundi tõttu muudab sõiduki kasutamise töö tegemiseks ja tööl käimiseks hädavajalikuks ning kohtu arvates tuleb lisakaristuse kohaldamise otsustamisel siiski lähtuda
lg 2 sätetest, mis välistavad süüdistatava suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamise.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.