Obsah (11)

§ 201§ 90§ 91§ 94§ 264§ 129§ 242§ 124§ 125§ 126§ 741

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2024, Rakvere Väärteoasja number 4-24-113 (2440,23,005525) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annik

§ 201

lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna lubadegrupi patrullpolitseiniku A. T. 25.12.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2440,23,005525 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik Y.U (isikukood XXX, xxxx, elukoht xxxx, xxxx, epost: xxxx); Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond (Rahu tn 38, Jõhvi), esindaja Annely Roditelev Asja läbivaatamise kuupäev 20.03.2024, kohtuistungil Lõpposa Jätta Y.U ’i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna lubadegrupi patrullpolitseiniku A. T. 25.12.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2440,23,005525, millega määrati Y.U-le

§ 201

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot, muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 01.04.2024). Kui üks 1 kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates 15.04.2024, s.o otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna lubadegrupi patrullpolitseiniku A. T. 25.12.2023 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2440,23,005525 määrati menetlusalusele isikule Y.U-le

§ 201lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Otsuse kohaselt Y.U 25.12.2023 kell 18.00 Lääne

Viru maakonnas Rakvere vallas Kunda mõis-Sämi tee 16. km-l, liikudes Uhtna suunas, juhtis mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava „B“ kategooria sõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid ning rikkumine kvalifitseeriti

§ 201lg 1 järgi.

Menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega, andes ütlused väärteo kohta. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 09.01.

2. 08.01.2024 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku Y.U kaebus kohtuvälise menetleja 25.12.2023 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr: 2440,23,
3. Kaebuse kohaselt vormistati 25.12.2023 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus

§ 91

lg 2 p 3 alusel ning koostati kiirmenetluse otsus 10220182194002,

§ 201lg 1 alusel tehti 40 trahviühikut, 160 eurot, trahvi, mis on tasutud.

Y.U leiab, et põhjus – puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, pole õige. Tal on olemas juhiload,

1. liik, mis tähendab õigust sõita kõikide mootorsõidukitega, lisaks suur tööstaaž kutselise autojuhina, c-kategooria. Load polnud kaasas, kuid on kunagi tehtud, ära pole võetud. Ta palub vaadata tehtud otsus üle, kuna põhjus pole õige.
2. Viru Maakohtu 16.01.2024 määrusega jäeti Y.U kaebus käiguta ning anti kaebuse esitajale tähtaeg määruse kättesaamisest 15 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus Y.U-l esitada kaebus, millest nähtub selgesõnaliselt tema taotlus ning selle põhjendus, võimalusel esitada kohtule tõend, mis tema juhtimisõiguse olemasolu kinnitab.
3. 17.01.2024 edastas Y.U kohtule uue kaebuse, millele olid lisatud kiirmenetluse otsus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning maksekorraldus talle määratud rahatrahvi tasumise kohta. Y.U selgitab, et vaidlustab otsuse täies ulatuses. Tal on juhiload olemas. Tal on omandatud õigus mootorsõidukeid juhtida,
4. liik, c-kategooria ja kutselise autojuhina pikk tööstaaž. Kahjuks on load kadunud, kuid kindlasti on tõendatav nende olemasolu kuskil andmetes. Trahv on tasutud täielikult 06.01.
5. Ta soovib asja lahendada kirjalikus menetluses.
6. 26.01.2024 saabunud kirjalikus seisukohas Y.U kaebusele on kohtuväline menetleja märkinud, et nõustub väärteoasja kohtuliku läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka määratud karistuse suurus. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik omapoolses kaebuses ei tunnista oma süüd ja taotleb menetluse 2 lõpetamist. Menetlusalune isik väidab, et tal on välisriigis väljastatud juhtimisõigus olemas, kuid lihtsalt juhiluba on kadunud. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaebuses ei ole lisatud tõendeid selle kohta, mis välisriigi juhtimisõigus on isikule väljastatud ja kunas see on saadud ning mis ajani see kehtib. Seega ei ole isik ka oma kaebusega tõendanud juhtimisõiguse ja kehtiva juhiloa olemasolu. Kohtuvälise menetleja esindaja lisab omapoolsele seisukohale ka detailandmete päringu Transpordiametist, mille kohaselt on isik kunagi Transpordiametile edastanud või esitanud välisriigi juhtimisõigust tõendava dokumendi, mis oli isikule omistatud 13.12.
7. Siinkohal pöörab menetleja veelkord tähelepanu, et puuduvad andmed, mis riigi poolt on isikule juhtimisõigus omistatud ja kaua see kehtib. Menetleja pöörab tähelepanu ka liiklusseaduse § 88 lg 1 p-le 2, mille kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasas kandmine kohustuslik. Seega kuna isik väidab, et tal on välisriigi juhiluba, siis on isikul kohustus see esitada. Isik aga seda ei teinud. Liiklusseaduse § 99 lg 1 kohaselt Eestis kehtib: 1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba; 2) Viini
8. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; 3) Genfi
9. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; 4) Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiluba. Samuti liiklusseaduse § 99 lg 6 kohaselt - Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Transpordiametil on õigus nõuda rahvusvahelist juhiluba või juhiloa notariaalset kinnitatud tõlget. Ning liiklusseaduse § 99 lg 61 - Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, võib Eesti juhiluba taotleda käesoleva seaduse §-s 98 sätestatud korra kohaselt. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on isikule väljastatud elamisluba nr xxxx, mis on isikule väljastatud 17.06.2022 (hetkel juba kehtetu isikutunnistus oli isikule väljastatud juba aastal 2006). Seega on ja oli isikul igal juhul kohustus oma välisriigi juhiluba välja vahetada Eesti juhiloa vastu. Ning sellisel juhul oleksid juhtimisõiguse andmed kantud ka liiklusregistrisse. Samuti on menetleja seisukohal, et isikul oli piisavalt aega, et pöörduda talle juhiloa väljastanud riigi esinduse poole ja tellida kas uus juhiluba või võtta vastav tõend selle kohta, et isikul on kehtiv juhtimisõigus. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Karistusotsuse koostamisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.
10. Menetlusalune isik Y.U palus lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Ka kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta nõustutakse asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lõikes 2 on sätestatud, et kui maakohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kohus, olles 3 tutvunud kaebuse ja kohtuvälise menetleja poolt esitatud materjalidega, leidis, et asi tuleb lahendada kohtuistungil. MENETLUS KOHTUS
11. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas 20.03.2024 toimunud kohtuistungil kohtule taotluse lisada asjaolude selgitamiseks väärteoasja materjalide juurde nõudekiri Transpordiametile 15.03.2024 ning Transpordiameti vastus päringule 15.03.2024, millise taotluse kohus rahuldas. Transpordiameti 15.03.2024 vastusest päringule nähtub, et liiklusregistri andmetel on Y.U-le 13.12.1991 väljastatud BCE-kategooria juhiluba nr xxxx. Kuna tegemist on endise Nõukogude Liidu juhiloaga, siis on märgitud liiklusregistris juhiloa tüübiks „välisriigi juhiluba“. Tähtajata auto- ja mootorrattajuhiload, mis on välja antud Eestis elavatele isikutele Eestis või endise Nõukogude Liidu territooriumil, kehtisid kuni 30.06.
12. Y.U esitas 24.08.2006 taotluse juhiloa nr xxxx alusel juhtimisõiguse taastamiseks, kuid ei viinud taotlemist lõpuni. Liiklusregistri andmetel, seisuga 25.12.2023, Y.U mootorsõiduki juhtimisõigust taastanud ei ole.
13. Menetlusalune isik Y.U jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Ta on teadlik, et oleks pidanud juhiload juba
14. aastal ära vahetama, kuid ta ei ole seda siiamaani teinud. Kiirmenetluse otsuse vaidlustas põhjusel, et otsuses käsitletakse teda lubadeta juhina, aga tal on load olemas. Need on lihtsalt välja vahetamata. Leiab, et antud rikkumist ei saa käsitleda kui lubadeta sõitmist, sest keegi ei ole temalt lubasid ära võtnud. Kui ta on õppinud ja saanud load, siis ta ei ole lubadeta juht ja ta ei ole võrdne selle isikuga, kes pole läbinud kunagi koolitust ega midagi. Lisab, et tema peab tegema ainult liiklus- ja sõidueksami ning ta saab load kätte, aga koolieksamit temalt ei nõuta nagu lubadeta juhilt nõutakse. Aga tema oleks justkui võrdne sellise isikuga. Leiab, et load kehtivad tegelikult surmani. Ainuke asi kui keegi load ära võtaks, aga temalt ei ole neid ära võetud. Juhiload väljastati talle peale kooli
15. aastal. Ta on kodakondsuseta. Kõigepealt sai ta endale vene load ja need load kehtivad Venemaal võib-olla siiamaani. Kõik peaks arvutis kirjas olema. Kui 90ndatel tuli Eesti Vabariik, siis ta vahetas load ära. Praeguse seisuga tal lubasid kaasas ei ole, sest ta ei leidnud neid üles. Kolm aastat tagasi oli ta samuti roolis ja näitas neid lubasid. Sel ajal olid tal ka load vahetamata ning öeldi, et seadus on muutunud ja ta ei ole ilma lubadeta juht. Tol korral oli otsuses kirjas, et ta oli lubadega, kuid load olid vahetamata. Trahvi saigi sellel alusel, et tal olid load vahetamata, mitte selle eest, et tal lubasid ei ole. Ta on teadlik, et peab minema eksamile, kuid nüüd on eksamid arvutiga ja tema ei tule arvutiga toime, kuna ei ole arvutit õppinud. Nüüd tuleb eksam ära teha ja arvuti selgeks õppida. Talle on selge, et load on vahetamata, aga ta tahab tõestada, et ta ei ole lubadeta juht. Kui ta on korra endale load saanud, siis need ei aegu ju. Ta on süüdi selles, et lubasid ei vahetanud, aga rahatrahv määrati talle lubadeta sõidu eest. Eesti Vabariigis ei pea juhilubasid kaasas olema, aga temal oli isikut tõendav dokument kaasas. Leiab, et otsuses oleks pidanud lubadeta sõidu asemel kirjas olema, et ta sõitis aegunud lubadega. Kui talle oleks määratud rahatrahv selle eest, et ta sõitis aegunud lubadega, siis ta oleks sellega olnud nõus. Leiab, et käesoleval juhul rahatrahvi valesti vormistamise tõttu tõusis ka rahatrahv, millega tema nõus ei ole. Temalt ei ole juhilubasid ära võetud nagu ütleb

§ 94

. Ainuke asi on lubade vahetamata jätmine, aga selle kohta

§ 94midagi ei ütle.

9. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas kohtuistungil, et jääb oma kirjalikus seisukohas esitatud andmete ja väidete juurde. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt juhtis Y.U 25.12.2023 kell 18.00 mootorsõidukit, omamata vastava B-kategooria sõiduki juhtimisõigust. Antud tegu on kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

Isikul ei olnud esitamiseks välisriigi 4 juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning antud hetkel ei olnud ka selge, et millise välisriigi juhtimisõigust isik omas. Samamoodi ei esitanud isik ka mingeid andmeid juhtimisõigust tõendava dokumendi kohta ning selle kehtivuse kohta. Kohtuväline menetleja tegi

1. märtsil täiendava järelpärimise Transpordiametisse, et selgitada välja, millise välisriigi juhtimisõigusega on tegu olnud ning oma vastuses teavitab Transpordiamet ja kohtuvälise menetleja jaoks oluline informatsioon on see, et Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt on väljastanud juhtimisõiguse Nõukogude Liit. Antud juhtimisõigust tõendavad dokumendid kehtisid kuni 30.06.
2. Samas on Y.U esitanud 24.08.2006 taotluse liiklusregistrile juhtimisõiguse taastamiseks, kuid ei viinud oma taotlust lõpuni. Seega liiklusregistri andmetel seisuga 25.12.2023 Y.U mootorsõiduki juhtimisõigust taastanud ei ole. Vastavalt Transpordiameti
3. märtsil esitatud vastusele ning

§ 264

lg 4 sätetele isiku puhul, kelle juhiloa kehtivuse tähtaeg on käesoleva seaduse jõustumise hetkel möödunud, kohaldatakse juhtimisõiguse taastamisele

§ 129lg 4 sätet.

Liiklusseaduse § 129 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse saab taastada vaid juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami, mida tänase seisuga mootorsõiduki juht Y.U teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kaebuses ei ole samuti lisandunud täiendavaid tõendeid selle kohta, kas isikul on kehtivat juhtimisõigust või ei ole. Seega tuginedes eeltoodule palus kohtuvälise menetleja esindaja jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Liiklusseaduse (edaspidi

) § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 201

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Menetlusalusele isikule Y.U-le on 25.12.2023 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2440,23,005525 määratud

§ 201

lg 1 alusel karistus selle eest, et ta 25.12.2023 kell 18.00 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Kunda mõis – Sämi tee 16. km-l, liikudes Uhtna suunas, juhtis mootorsõidukit, omamata vastava „B“ kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kuivõrd kohtuväline menetleja oma kiirmenetluse otsuses leidis, et Y.U tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt, siis tulebki 5 kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Y.U poolt mootorsõiduki juhtimine 25.12.2023 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Y.U juhtis kiirmenetluse otsuses toodud ajal ja kohas „B“ kategooria mootorsõidukit. Seda kinnitas menetlusalune isik ise 20.03.2024 toimunud kohtuistungil ning eeltoodut tõendavad ka kiirmenetluse otsuses tema poolt väärteo kohta antud ütlused. Y.U ei nõustu kiirmenetluse otsuses kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetlusalune isik leiab, et tal on mootorsõiduki juhtimisõigus, kuna tal on juhiload olemas, aga need on kadunud ja ta ei ole leidnud neid üles. Ta tunnistab, et juhilubasid tal 25.12.2023 kaasas ei olnud ning kinnitab ka seda, et tal on juhiload välja vahetamata, kuid leiab, et eeltoodust ei saa järeldada, et tal puuduks mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisab, et keegi ei ole temalt ka juhtimisõigust ära võtnud. Eeltoodust tulenevalt väidab ta, et kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses valesti kvalifitseerinud tema teo

§ 201lg 1 järgi.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 15) nähtuvalt juhtis Y.U 25.12.2023 mootorsõidukit Ford Focus (registreerimismärgiga xxxx) ning liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhil puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Seetõttu otsustati kõrvaldada isik

§ 91

lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, alates 25.12.2023 kell 18.00 kuni juhtimiselt kõrvaldamise otsuse aluse äralangemiseni. Liiklusregistri detailandmete päringust isiku kohta politseiasutustele (tl 38) selgub, et Y.U-l on märgitud juhtimisõiguse olemasolu lahtrisse „Jah“ ning isikul on seotud juhtimisõiguse kategooriate andmeväljal toodud välja kategooriad R, C1, B1, C, B, C1E, CE, BE, AM, mis on omandatud ajavahemikul 29.07.1978-19.01.

1. Seotud juhtimisõiguse andmete lahtris on märgitud olek „välisriik“ ning oleku omistamise aeg 13.12.
2. Transpordiameti 15.03.2024 vastusest Politsei- ja Piirivalveameti päringule (tl 57-58) nähtub, et Y.U-le on väljastatud 13.12.1991 endise Nõukogude Liidu poolt BCE-kategooria juhiluba nr xxxx. Kõnealune tähtajata juhiluba kehtis kuni 30.06.
3. Y.U esitas 24.08.2006 taotluse juhiloa nr xxxx alusel juhtimisõiguse taastamiseks, kuid ei viinud taotlemist lõpuni. Transpordiameti kinnitusel Y.U 25.12.2023 seisuga mootorsõiduki juhtimisõigust taastanud ei ole. Kohus loeb menetlusaluse isiku Y.U süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks Transpordiameti 15.03.2024 vastusega päringule nr 11.1-12/24/7687-
4. Asjaolu, et Y.U-l oli sõiduki juhtimise ajal 25.12.2023 juhiloa kehtivuse tähtaeg möödunud, tunnistas menetlusalune isik nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil. Menetlusalune isik Y.U on kiirmenetluse otsuses (tl 14-14a) antud ütlustes väärteo kohta kirjutanud, et „Sõitsin sõidukiga, olles vahetamata load. Arsti luba olemas (tervisetõend). Lube varem pole ära võetud.“ Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et juhilubade kehtivuse tähtaja möödumine ei tähenda seda, et isikul puudub juhtimisõigus. Ka Riigikohus on tõdenud, et juhiloa kehtivusaja lõppemise korral ei ole võimalik isikut karistada juhtimisõiguseta sõidu eest

§ 201lg 1 järgi.

Kehtiva juhiloata sõiduki juhtimine on väärteona karistatav, ent

§ 242lg 1 alusel, mille karistusmäär on olulisemalt kergem.

Riigikohus selgitas 20.04.2018 otsuses nr 417-4621 punktides 13-14, et liiklusseadus tunneb lisaks juhtimisõiguse peatamisele (

§ 124

), äravõtmisele (

§ 125

) ja kehtetuks tunnistamisele (

§ 126

) ka juhtimisõiguse peatumist, mis tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (

§ 124

lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg (

§ 124

lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (

§ 124lg 3 p 2).

Samal ajal määratleb

§ 94

lg 1 ka juhtimisõiguse 6 mõiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kui isikul on juhtimisõigus

§ 124

lg 3 p 1 alusel peatunud, ei too see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd

§ 94lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse.

Küll aga leiab kohus, et käesoleva väärteoasja raames ei saa enam rääkida üksnes juhilubade kehtivuse tähtaja möödumisest

§ 124lg 3 p 1 tähenduses, vaid juba juhtimisõiguse taastamise vajadusest.

Kohus rõhutab, et

võimaldab isikul juhilube nende kehtivuse tähtaja möödumisel välja vahetada lihtsustatud korras vaid teatud aja jooksul, mitte igal ajal ja lõputult. Ajavahemikul, mil isikul on võimalik lihtsustatud korras juhilube välja vahetada, saabki isikuid käsitleda kui juhtimisõigusega isikuid, keda karistatakse mootorsõiduki juhtimise keelu rikkumise eest

§ 242lg 1 järgi.

Y.U-le väljastati endise Nõukogude Liidu poolt 13.12.1991 juhiluba nr xxxx, mille kehtivusaeg lõppes 30.06.2001 ning ta oleks pidanud need kehtivuse lõppedes välja vahetama.

§ 264

lg 4 sätestab, et isiku puhul, kelle juhiloa kehtivuse tähtaeg on käesoleva seaduse jõustumise hetkel möödunud, kohaldatakse juhtimisõiguse taastamisele

§ 129

lõiget 4.

§ 129

lg 4 sätestab, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Kuivõrd Y.U juhiloa kehtivuse lõpust on möödunud rohkem kui

§ 129

lg-s 4 nõutud viis aastat (käesoleval ajal rohkem kui 22 aastat), ei võimalda seadus isikul kehtetut juhiluba lihtsustatult ümber vahetada kehtiva vastu, vaid juhtimisõiguse saab isik taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Teisisõnu peab isik läbima täiendava kontrolli, et tõestada oma teadmisi liiklusnõuetest, et ta saaks liikluses mootorsõiduki juhina osaleda. Transpordiameti 15.03.2024 vastusest päringule selgub, et menetlusalune isik on vahepeal esitanud 24.08.2006 taotluse juhtimisõiguse taastamiseks, kuid ei viinud taotlemist lõpuni, mistõttu 25.12.2023 seisuga Y.U-l juhtimisõigus taastatud ei olnud. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil ka ise, et tal on vaja minna liiklusteooria eksamile, kuid tema ei tule arvutis eksami tegemisega toime, kuna ta ei ole arvutit õppinud. Kuivõrd kaebuse esitajal on mootorsõiduki õiguspäraseks juhtimiseks kohustus oma juhtimisõigus taastada läbi eksamite sooritamise ning seda ei saa enam teha lihtsustatud korras, siis on Y.U isikuks, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega, kuna Y.U-l on juhiloa kehtivusaja lõppemisest möödunud üle 5 aasta, antud juhul üle 22 aasta ning juhtimisõiguse saab ta taastada vaid juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami, siis on tõendamist leidnud, et Y.U rikkus

§ 90

lg 1 p 1 nõuet, täites sellega

§ 201lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk ta on juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Y.U toime otsese tahtlusega.

Menetlusalune isik tunnistas 20.03.2024 toimunud kohtuistungil, et teda on korduvalt vahetamata lubadega sõidu eest karistatud, lisades, et viimati karistati teda selle eest kolm aastat tagasi. Seda, et ta peaks juhiload ringi vahetama, teadis ta juba 25.04.2011 toimunud väärteoasja nr 4-11-1328 kohtuistungil (lk 5051). Kõnealuse väärteoasja raames karistati teda samuti väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt (kuni 30.06.2011 kehtinud

§ 741lg 2 järgi).

7 Järelikult on Y.U-l olnud juba väga pikka aega teadmine, et tal on vaja oma juhiload ära vahetada ning ta pidi olema teadlik, et vahetamata lubadega sõitmise korral võib kaasneda vastutus mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Asudes 25.12.2023 taas mootorsõidukit juhtima, teadis menetlusalune isik, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönis seda sõiduautot juhtima asudes. Seega on täidetud ka

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 11. Kar

S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus käesoleval juhul ei tuvastanud, mistõttu on tõendamist leidnud, et

§ 201lg-s 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Y.U . Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Y.U puhul on tuvastatud. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 201lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

Kohtuväline menetleja on määranud Y.U-le

§ 201

lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Kui võtta arvesse, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning menetlusalune isik Y.U pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega, mis on raskem väärteo toimepanemise vorm, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab tema suuremale süüle. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning neid ei tuvastanud ka kohus. Lisaks arvestab kohus, et

§ 201

lg 1 alusel on võimalik karistada ka neid isikuid mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnudki või kellelt on see karistusena mõne liiklusrikkumise eest teatud perioodiks ära võetud. Kuivõrd Y.U-l on varasemalt siiski juhtimisõigus olnud ning tal ei ole ka juhtimisõigust karistusena ära võetud, siis leiab kohus, et juhilubade kehtivusaja lõppemise tõttu (juhtimisõigus taastamata) mootorsõiduki juhtimine on siiski kergem

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise viis.

Samuti arvestab kohus, et menetlusalune isik on avaldanud valmisolekut arvuti selgeks õppida, et sooritada liikluseksam, mis annab kohtule alust loota, et menetlusalune isik tulevikus enam samalaadseid rikkumisi toime ei pane. Seega ka eripreventsiooni tõttu on võimalik Y.U-le mõista sanktsiooni keskmisest määrast väiksem rahatrahv. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt Y.U-le karistuseks määratud rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksem, on antud juhul proportsionaalne Y.U süü suurusega. Kohtu hinnangul ei leidu alust, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust vähendada. 12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133-135 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna lubadegrupi patrullpolitseiniku A. T. 25.12.2023 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,23,005525 muutmata ja Y.U kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Heli Väinaste Kohtunik 9