Obsah (5)

§ 132§ 8§ 131§ 26§ 134

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 2. detsember 2024 Tsiviilasja number 2-24-9907 Tsiviilasi Vadim Vo

) § 131 lg 1 p 2 järgi ei saa puudega inimese sotsiaaltoetusele sissenõuet pöörata ja seda ei arvestata ka

§ 132lg-s 1 nimetatud summadesse.

Kohtutäitur otsustas

1. mai
2. a otsusega rahuldada võlgniku kaebuse, tühistada
3. aprilli
4. a riikliku pensioni arestimise akti ja
5. aprilli
6. a ajutise töövõimetuse hüvitise arestimise akti, tagastada kinnipeetud 92 eurot 86 senti ning koostada uus riikliku pensioni arestimise akt, milles tuua välja põhjendused, kuidas kaalutlusõigust sisustati. Kohtutäitur leidis
7. mai
8. a otsuses, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata ja sissenõudja huvi on saada võlgnikult raha täitedokumendist tuleneva rahalise nõude täitmiseks. Kohtutäitur küsis
9. mai
10. e-kirjaga võlgnikult infot võlgniku sissetuleku ja 2 varalise olukorra kohta, kuid muud infot ei ole kohtutäitur võlgnikult küsinud, eelkõige ei ole kohtutäitur tundnud huvi võlgniku erivajaduste kohta, puudest tulenevate rahaliste väljaminekute osas, kuigi võlgnik on esitanud kohtutäiturile tõendid võlgniku puude kohta. Seega on kohtutäitur jätnud võlgniku puudest tuleneva rahalise erivajaduse tähelepanuta, kuigi võlgniku puude olemasolu osas on kohtutäituril piisav teave. Kuna
11. mai
12. a arestimisaktis puudub viide riiklikele maksudele, siis arestimisakt rikub võlgniku õigusi. Võlgniku õiguste riive tekib tulevikus, kui toimub muudatus pensioni tulumaksustamises. Võlgniku saadavalt vanaduspensionilt hetkel makse (tulumaksu jms) kinni ei peeta. Maksupiiride muutmisel võib võlgniku sissetulek jääda allapoole elatusmiinimumi või siis arestitav summa ületada seaduses lubatud maksimaalselt arestitavat summat. Selleks ajaks on võlgnik minetanud

§-s 217 nimetatud kaebeõiguse. Kohtutäitur on

1. mai
2. a arestimisaktis esitanud oma kaalutlused oluliste puudustega. Kaalutlusõiguse teostamisel on kohtutäitur sisuliselt ainult tuvastanud kahe asjaolu esinemise, s.o et senine sissenõudmine täitemenetluses ei ole viinud täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseni ja eelduslikult ebaõnnestub see ka tulevikus. Kohtutäitur ei ole hinnanud, kas võlgnikule jääva arestimata osa arvelt on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms). Kohtutäitur ei ole nõudnud võlgnikult vastavasisulist teavet, mis võimaldaks kohtutäituril neid asjaolusid kaaluda vastavalt Riigikohtu juhistele tsiviilasjas nr 2-18-
3. Kohtutäitur ei ole põhistanud, miks kuulub kohaldamisele

§ 132lg-s 12 ettenähtud maksimaalne määr.

Kohtutäitur ei ole tundnud huvi võlgniku erivajadustest ja sellest tulenevate suuremate rahaliste väljaminekute vastu. Kohtutäitur on eiranud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis tsiviilasjas nr 2-13-27390 toodud seisukohta, et sotsiaaltoetust ei arvestata sissetuleku sisse. 2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Võlgniku pension on hetkel tulumaksuvaba, puudub vajadus reguleerida hüpoteetilist olukorda, kui mingil põhjusel muutub see tulevikus tulumaksuga maksustavaks.

§ 132lg 12 rakendamine on vajalik, sobiv ja proportsionaalne meede.

Kohtutäitur ei ole pensioni arestimise määra otsustamisel oma kaalutlusõigust rikkunud. Kohtutäituri kaalutlused on toodud nii

1. mai
2. a arestimisaktis kui ka kohtutäituri
3. mai
4. a ja
5. juuni
6. a otsustes. Seadusandja on leidnud, et üldjuhul ei riiva

§ 132

lg-s 12 sätestatud arestimäära kohaldamine niivõrd võlgniku õigusi, et see kahjustaks võlgniku jätkusuutlikkust. Võlgnik ei ole teatanud, et tal oleks ülalpeetavaid või kulukaid erivajadusi. Kohtutäitur ei ole neid asjaolusid tuvastanud. Võlgnik ei ole neid asjaolusid esile toonud kohtutäiturile

1. juunil 2024 esitatud kaebuses ega enne seda, samuti kohtule esitatud kaebuses. Kohtutäitur pööras võlgniku tähelepanu sellele nii
2. mai
3. a arestimisaktis kui ka
4. mai
5. a ja
6. juuni
7. a otsustes. Kohtutäituri hinnangul on 20-protsendilise maksimaalse kinnipidamise määra rakendamine antud juhul põhjendatud. Võlgnikul ei ole muud vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Kohtutäitur on

§ 8

järgi kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Arestimise määra kohaldamiseks tuleb muu hulgas arvestada ka sissenõudja huvidega. Arvestades nõude suurust (täitmiskuludega 17 474 eurot 60 senti, ilma viiviseta) ja igakuisele kinnipidamisele kuuluvat summat (87 eurot 12 senti), ei jõua võlgnik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-s 1 sätestatud 10aastase nõude täitmise aegumistähtaja jooksul rahuldada isegi põhinõuet. Eeldatavasti jääb täitmata ligi 40% nõudesummast. 3 Vaidlus puudub selles, et arestimisaktis määratud pensioni osa arestimise protsendimäär on arvutatud korrektselt (11% väljamakse summast). Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum moodustab arestimisakti koostamise hetkel 338 eurot 23 senti (absoluutselt mittearestitav osa). Võlgniku netosissetulek moodustab 773 eurot 85 senti. Kohtutäituri 27. mai 2024. a arestimisakti alusel kuulub kinnipidamisele 87 eurot 12 senti või 11% sissetulekust (773,85 - 338,23 = 435,62; 435,62 x 20% = 87,12 eurot). Võlgniku sissetulekuks on ka sotsiaaltoetus, mis ei ole arvutustes kajastatud ning millele kohtutäitur ei ole sissenõuet pööranud.

§ 132lg 12 eeldab kõikide sissetulekute liitmist.

Seega on

§ 132lg 12 alusel kinnipidamisele kuuluv summa isegi vähem kui 20%.

MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohus jättis
2. juuli
3. a määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda, märkides et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

§ 131

sätestab loetelu sissetulekutest, millele ei saa täitemenetluses üldse sissenõuet pöörata või saab sissenõuet pöörata erandjuhul või eriseaduses ettenähtud korras.

§ 131

eesmärk on koostoimes

§-dega 130 ja 132-136 tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-166-16, p 15).

§ 131lg 1 p 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Ts

MS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 132

lg 12 kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Riigikohus on asunud seisukohale, et riiklikule pensionile saab sissenõuet pöörata ning

§ 132

lg 1 2 kohaldub ka riiklikule pensionile sissenõude pööramisel (vt RKTKm 05.06.2019, 2-18-4480, p-d 16-17).

§ 132

lg 12 kohaldamise esmaseks eelduseks on see, et sissenõude pööramine võlgniku varale on ebaõnnestunud või eelduslikult ebaõnnestub. See tähendab, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav või see on niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et

§ 132

lg 1² esimene eeldus on täidetud ning sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele.

§ 132

lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamisel tuleb arvestada konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga. Tuleb arvestada nõude liiki, sissetuleku suurust jm asjaolusid. Tuvastamaks, kas sissenõude pööramine võlgniku sissetulekule on õiglane, tuleb kohtutäituril esmajoones hinnata võlgniku majanduslikku olukorda tervikuna. Hinnata tuleks mh seda, kas pensioni

§ 132

lg 12 järgses maksimaalses määras (20%) arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras. Selleks tuleb mh võtta arvesse võlgniku kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms, samuti seda kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste (vt RKTKm 05.06.2019, 2-18-4480, p-d 18-19). Kui seadus kehtestab kohtutäiturile kaalutlusõiguse, tuleb kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuses näidata põhjendused selle kohta, kuidas kaalutlusõigust sisustati. Kohtutäitur on kohustatud hindama, millises ulatuses ja millisel põhjusel on võlgniku pensioni arestimine õiglane ja põhjendatud. 4

§ 132

lg-st 12 tuleneb kohtutäiturile ulatuslik diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus, millises ulatuses pöörata võlgniku sissetulekule sissenõue olukorras, kus võlgniku sissetulek jääb alla töötasu alammäära. Kohtule on esitatud kohtutäituri

1. mai
2. a riiklikust pensionist kinnipidamise akt täiteasjas 066/2024/626, milles sisalduvad kohtutäituri kaalutlused arestimäära rakendamisel. Kohtutäituri kaalutlused on detailsemalt toodud vaidlustatavas riiklikust pensionist kinnipidamise aktis. Kuna võlgniku sissetulek ei vii eeldatavalt nõude rahuldamisele, otsustas kohtutäitur pöörata sissenõue võlgniku sissetulekule

§ 132lg 1 2 sätestatud ulatuses.

Kohtutäitur tuvastas enne arestimise akti koostamist järgmised olulised asjaolud võlgniku majandusliku seisundi kohta: võlgniku pensioni suurus on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära, võlgnikul puudub arestitav vara või muu arestitav sissetulek, muul viisil ei ole võimalik nõuet rahuldada. Kohtutäitur selgitas, et arvestades sissenõudja nõude suurust ning aega, mida võtab nõude rahuldamine

§ 132

lõikes 12 alusel arestitud sissetuleku arvel, on põhjendatud rakendada sissetuleku arestimist seadusega sätestatud maksimaalses määras ehk 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui

§ 132

lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Nimetatud vahend on vajalik, sobiv ja proportsionaalne. Sellega on võimalik eesmärki (kasvõi osaliselt) saavutada. Kohtutäitur tuvastas, et aktiga arestitud sissetuleku osa ei riku võlgniku tavapärast eluviisi ega ohusta tema jätkusuutlikkust. Võlgniku sissetuleku maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms). Kohtutäitur selgitas, et ka sissenõudja huvidega tuleb arvestada. Muul viisil ei ole võimalik nõuet täita. Sissetuleku arestimine väiksemal määral on sissenõudja huvidega vastuolus, kuna ebamõistlikult venitab nõude täitmist, mis võib isegi viia nõude täitmise aegumistähtaja saabumisele enne nõude rahuldamist. Võlgnik ei ole teatanud kohtutäiturile erandlikest asjaoludest (nt võlgniku või tema lähedase erivajadused), mis võiksid mõjutada arestimisele kuuluva summa suurust. Arvestades võlgniku pensioni ja muude sissetulekute summaarset suurust, tegi kohtutäitur kindlaks et võlgniku pensionist tuleb kinni pidada aktis märgitud protsendimäära, mis vastab summaarse sissetuleku osale millele pööratakse sissenõue

§ 132

lg-s 1 2 sätestatud korras (20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui

§ 132

lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum). Seega

1. mai 2024 riiklikust pensionist kinnipidamise aktist nähtub, millistest kaalutlustest lähtuvalt on kohtutäitur otsustanud arestida justnimelt 20% pensionist ning kohtutäitur on kaalunud arestimist ka vähemas ulatuses. Kohtutäitur kontrollis ja arvestas konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga. Kohtutäitur hindas, millises ulatuses ja millisel põhjusel on võlgniku pensioni arestimine õiglane ja põhjendatud. Kohtutäitur on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ja teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks. MÄÄRUSKAEBUS
2. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles ta palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Võlgnik palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme (

§ 131

koostoimes

§-ga 130 ja §-dega 132-136). Lisaks on kohus rikkunud menetlusõiguse norme, kuna kohtumäärus on põhjendamata. Maakohus on viidanud eespool nimetatud materiaalõiguse normidele üksnes formaalselt. 5 Maakohus on viidanud Riigikohtu lahenditest tulenevatele eeldustele, kuid ei ole tuvastanud nende esinemist. Kohtutäitur ei ole võlgnikku ära kuulanud ega nõudnud temalt teavet, mille alusel oleks olnud kohtutäituril võimalik kindlaks teha võlgniku majanduslikku olukorda ja toimetulekut. Seega pole võimalik asuda seisukohale, et kohtutäitur ja kohus on hinnanud võlgniku majanduslikku seisu. Alternatiivselt on võlgniku majanduslikku seisu hinnatud puudulikult. Maakohus kirjutas Riigikohtu lahendi alusel välja selge juhise, kuidas kohtutäitur oleks pidanud toimima. Kohtutäitur ei järginud Riigikohtu juhiseid, mille tõttu võlgnik kaebuse esitaski. Sellele vaatamata ei tuvastanud maakohus kohtutäituri tegevuses õigusvastasust. Maakohus märgib paljasõnaliselt, et kohtutäitur on kontrollinud ja arvestanud konkreetse võlgniku majandusseisundiga. Tegelikkuses pole võlgniku majanduslikku seisundit hinnatud. Kohtutäituri

1. mai
2. a riiklikust pensionist kinnipidamise aktis puuduvad olulised kaalutlused. Asjaolude märkimist, et võlgniku pensioni suurus on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et võlgnikul puudub arestitav vara või muu arestitav sissetulek, ei saa pidada võlgniku majandusliku seisundi hindamiseks. Kohtutäitur peab arvestama ka sissenõudja huvidega, kuid see ei tohi toimuda võlgniku õiguste arvel. Kohtutäitur on arestimise aktis valesti märkinud, et võlgnik ei ole teatanud kohtutäiturile erandlikest asjaoludest ehk võlgniku või tema lähedase erivajadusest. Kohtutäiturile oli teada võlgnikule puude määramine ning kohtutäiturile oli esitatud puude määramise aluseks olev otsus. Sellele vaatamata ei selgitanud kohtutäitur välja võlgniku erivajadusi ja majanduslikku seisu. Võlgniku majandusliku seisundi hindamine ei saa seisneda ainult üksnes tema riikliku pensioni suuruse välja selgitamises. Kui võlgnik annab kohtutäiturile teada asjaolust, et tal on puue ja esitab vastava otsuse, siis ei tohiks kohtutäitur nimetatud asjaolu eirata, vaid peaks enne riikliku pensioni arestimist küsima võlgnikult täiendavat teavet tema erivajaduse kohta. Võlgnikult ei saa eeldada, et ta peaks iga kuu vaidlustama kinnipidamist kui täitetoimingut. Samuti ei saa eeldada kohtutäiturilt, et ta peaks iga kuu menetlema järjekordselt vaidlustamist kinnipidamise osas. MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kohtutäitur esitas maakohtule taotluse tõendite kogumiseks, mille maakohus rahuldas. Maakohus kohustas võlgnikku esitama kohtule kõikide tema nimele avatud ja/või tema kontrolli all olevate arvelduskontode väljavõtted viimase nelja kuu kohta, sh võlgniku nimele avatud Belgia Kuningriigi IBAN-tunnusega arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, arvelduskontod AS-is SEB Pank, Swedbank AS-is ja muud võlgniku kontod kui need on olemas. Võlgnik esitas väljatrükid AS-is SEB Pank avatud kontost ja maksevahendaja Wise juures avatud kontost.
4. Kohtutäitur palub jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäituri andmetel kuulub võlgnikule vähemalt veel üks arvelduskonto Swedbank AS-is (konto nr EE072200221049360412), mille väljavõtet võlgnik ei ole esitanud. Kuigi arvelduskonto on arestitud, on sellel kontol tagatud võlgnikule elatusmiinimum Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära ulatuses. Kohtutäitur tegi kindlaks, et võlgniku sissetulekud (pension ja sotsiaaltoetus) laekuvad kolmanda isiku arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Nimetatud 6 arvelduskonto on ilmselt võlgniku kontrolli all, kuna võlgnik on korduvalt oma kaebustes rõhutanud, et pension ja sotsiaaltoetus on tema ainsaks sissetulekuks. Võlgnik ei ole esitanud nimetatud arvelduskonto väljavõtet. Võlgniku esitatud Wise arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte tõendab, et arestimisakti koostamise kuupäeva (
5. mai 2024) seisuga oli võlgniku konto jääk 3897 eurot 58 senti, mis tagab võlgnikule vajaliku elatusmiinimumi. Kohtutäitur ei saa Belgia Kuningriigi jurisdiktsiooni all olevale arvelduskontole sissenõuet pöörata. Võlgnik võib kontol olevaid vahendeid vabalt kasutada. Rahaliste vahendite jääk võlgniku arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXX ei olnud
6. a juunikuus alla 3000 euro ja
7. a juulikuus alla 2600 euro. Võlgnik kulutas
8. a augustikuus 2560 eurot 29 senti, sh välismaa puhkusereisil vähemalt 1025 eurot 24 senti. Lisaks eelnimetatud summadele on võlgniku sissetulekuks igakuine pension 773 eurot 85 senti (netosumma) ja sotsiaaltoetus 26 eurot 85 senti, mis laekub kolmanda isiku arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Võlgnikul pensionile lisanduvad sissetulekud vastavad

§ 132lg-s 1 sätestatud alammäärale.

Võlgniku sissetulek alates arestimisakti koostamisest

1. mail 2024 (nelja kuu eest) moodustas kokku vähemalt 9702 eurot 80 senti. Vastuseks kohtutäituri
2. mai
3. a päringule, millega kohtutäitur kohustas võlgnikku esitama andmed võlgniku vara ja sissetulekute (sh töötasu, toetused, hüvitised, muud väljamaksed, ülekanded kolmandatelt isikutelt) kohta, mille sissenõudmine võib kiirendada võlgade tasumist

§ 26lg 1 alusel, teatas võlgnik 8.

mai

1. a kirjaga, et tema ainsaks sissetulekuks on pension 773 eurot 85 senti ja sotsiaaltoetus 26 eurot 85 senti. Võlgniku esitatud Wise arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõttest nähtub, et Irina Voronova maksis võlgnikule erinevate maksetega ajavahemikul
2. maist 2024 kuni
3. maini 2024 kokku 6500 eurot selgitusega „RETURN OF DEBT“. Võlgnik ei ole nendest vahenditest midagi nõude katteks tasunud ning väidab, et tema sissetulek ei ületa mittearestitavat miinimumi. Võlgniku pensioni arestimine

§ 132lg-s 1 2 sätestatud ulatuses on seaduslik, põhjendatud ja proportsionaalne.

Kõik kohtupraktikas toodud vanaduspensioni suhtes

§ 132lg 1 2 rakendamise eeldused on täidetud.

Võlgnik on pensioni arestimise akti vaidlustanud kohtutäiturile esitatud kaebustega kahel korral. Mõlemal juhul kutsus kohtutäitur võlgnikku kaebuste läbivaatamisele. Võlgnikule oli korduvalt tagatud ärakuulamise võimalus seoses pensioni arestimisega, kuid võlgnik ei soovinud seda kasutada.

1. Sissenõudja oli seisukohal, et puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks. Sissenõudja toetas kohtutäituri seisukohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kohtutäituri poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid – elektroonilise arestimissüsteemi (e-arest) väljavõte, Sotsiaalkindlustusameti Infosüsteemi SKAIS2 väljavõte, kohtutäituri büroo
3. mai
4. a e-kiri ja kutse kaebuse läbivaatamisele, kohtutäituri büroo
5. juuni
6. a e-kiri. 7
7. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et täidetud on

§ 132

lg 1 2 kohaldamise esimene eeldus, s.o sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et kohtutäitur on küsinud

1. mai
2. a e-kirjaga võlgnikult teavet tema sissetulekute ja varalise olukorra kohta. Võlgniku vastusest nähtuvalt on tema sissetulekuks riiklik vanaduspension (alates
3. aprillist 2024 – 773 eurot 85 senti) ja puudega inimese sotsiaaltoetus (30 eurot 94 senti). Võlgniku sissetulekud ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust, seega ei ole võlgniku sissetulekule võimalik

§ 132lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi sissenõuet pöörata.

Määruskaebemenetluses esitatud asjaolude ja tõendite põhjal on võlgnikul eelnimetatud sissetulekule lisaks olnud täiendavaid sissetulekuid, kuid eeldatavasti nendele sissenõude pööramise vältimiseks on need laekunud võlgniku välisriigis asuvale pangakontole. Kohtutäituri esitatu kohaselt kuulub võlgnikule veel vähemalt üks arvelduskonto Swedbank AS-is, mille väljavõtet ei ole võlgnik esitanud, ning võlgniku pension ja sotsiaaltoetus laekuvad kolmanda isiku arvelduskontole (dtl-d 124-125). 10.

§ 132

lg 12 võimaldab arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui

§ 132

lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Kohtutäituril on

§ 132

lg 12 kohaldamisel kohustus kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises ulatuses 20% piires sissenõude pööramist kohaldatakse. Arvestada tuleb iga konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga, samuti sissenõudja õigustatud huvidega. Hinnata tuleb võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna. Hinnata tuleb mh seda, kas pensioni maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms), samuti seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste (vt RKTKm 05.06.2019, 2-18-4480, p-d 18.2, 19.3). Võlgnik heidab kohtutäiturile ette, et kohtutäitur ei ole võlgnikku ära kuulanud ega nõudnud temalt teavet, mille alusel oleks olnud kohtutäituril võimalik kindlaks teha võlgniku majanduslik olukord ja toimetulek. Võlgnik pöörab erilist tähelepanu asjaolule, et kohtutäitur oleks pidanud küsima võlgnikult teavet tema puudest tulenevate erivajaduste ja nendega seotud rahaliste väljaminekute kohta. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku etteheidetega. Asja materjalidest nähtuvalt kohtutäitur on võlgniku pensioni juba varem arestinud (

1. aprilli
2. a arestimisakt), kuid võlgniku kaebuse alusel arestimisakti
3. mai
4. a otsusega tühistanud (dtl-d 36-39). Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et enne arestimisakti tühistamist on kohtutäitur küsinud
5. mai
6. a e-kirjaga võlgnikult teavet tema sissetulekute ja varalise seisundi kohta, millele võlgnik vastas. Maakohtule esitatud kaebuses toodud võlgniku vastusest nähtuvalt (dtl-d 4-5) esitas võlgnik teabe oma sissetulekute kohta, kuid ei esitanud teavet, mille küsimata jätmist kohtutäiturile ette heidab. Seejärel tegi kohtutäitur
7. mail 2024 uue arestimisakti, mille peale esitatud kaebust kohus käesolevas asjas lahendab. Kohtutäitur on esitanud määruskaebemenetluses kohtule e-kirjad (dtl-d 126130), millest nähtuvalt võlgnikku on kutsutud mõlema kaebuse läbivaatamisele. Kaebuste kohta tehtud otsustest nähtub, et võlgnik kaebuste läbivaatamisele ei ilmunud (dtl-d 14, 37). Eelnevast nähtub, et võlgnik sai esitada teavet oma majandusliku seisundi jm vajalike asjaolude kohta kohtutäiturile juba enne
8. mai
9. a arestimisakti koostamist, samuti
10. mai
11. a arestimisakti peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Võlgnik seda võimalust aga ei kasutanud. Samuti ei ole võlgnik ei kohtutäiturile ega maakohtule esitatud kaebustes ega ka 8 määruskaebuses toonud välja ühtki asjaolu, mis võimaldaks väita, et pensioni

§ 132

lg 12 järgses maksimaalses määras arestimisel ei oleks tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras. Sealhulgas ei ole võlgnik esile toonud, millised on tema puudest tulenevad erivajadused ja nendega seotud rahalised väljaminekud. Võlgnik ei ole esitanud kohtumenetluses teavet, millest nähtuvalt tema toimetulek ei oleks vajalikul määral tagatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et pensioni

§ 132

lg 12 järgses maksimaalses määras arestimine ei kahjusta võlgnikku ülemääraselt ja oli sissenõudja õigustatud huve arvestades põhjendatud. Kohtutäitur ei ole ületanud diskretsiooni piire. Võlgniku määruskaebemenetluses esitatud pangakontode väljavõtted (dtl 93-105) kinnitavad täiendavalt, et pensioni

§ 132lg 12 järgses maksimaalses määras arestimine ei ohusta võlgniku toimetulekut.

Eeltoodu põhjal võib

1. mai
2. a arestimisakti pidada selle tegemise ajal ja kohtutäiturile teadaolevate andmete alusel põhjendatuks.
3. Võlgnik leidis maakohtule esitatud kaebuses, et kuna
4. mai
5. a arestimisaktis puudub viide riiklikele maksudele, siis arestimisakt rikub võlgniku õigusi. Võlgniku õiguste riive tekib tulevikus, kui toimub muudatus pensioni tulumaksustamises. Vaidlust ei ole selles, et võlgniku saadavalt vanaduspensionilt hetkel makse kinni ei peeta. Seetõttu puudub hetkel vajadus arestimisakti muutmiseks.

§ 134

lg 1 näeb ette, et kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. 12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 10). Teistel menetlusosalistel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 9