Obsah (4)

§ 42§ 40§ 43§ 26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 5. detsember 2024 Tsiviilasja number 2-23-134273 Tsiviilasi XXXX

) § 43 lg 2). Võla sissenõudmiskulusid nõuab avaldaja

§ 42lg 2 p 3 alusel.

Reserv- ja haldusfondi kulu arvestuse alus on põhikirja p-d 4.2.6.5 ja 4.2.6.

1. Reserv- ja haldusfond arvestatakse vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele ühistu liikme kohta. Korteriühistu üldkoosolek kinnitas
2. juuni
3. a otsusega haldusteenuse osutaja (valitseja) tasuks 360 eurot kuus. See jagatakse vastavalt korteriomandi osa suurusele. Sama korteriomanike üldkoosoleku otsusega määrati remondifondi tasuks 0,25 eurot kuus eriomandi ruutmeetri kohta, suurendati reservkapitali 1900 euroni ja otsustati koguda reservfondi juurde ühekordse maksena 0,63 eurot eriomandi ruutmeetri kohta. Korteriühistu üldkoosoleku
4. mai
5. a otsusega kinnitati reservkapitali suuruseks 2800 eurot ja otsustati koguda puuduolev summa 1 euro 20 senti eriomandi ruutmeetri kohta. Küttekulude arvestuse alus on põhikirja p 4.2.6.1, mille järgi arvestatakse kütekulud vastavalt soojusemõõdiku näitudele ja teenusepakkuja esitatud arvele. Esmalt arvutatakse vee soojendamisele kulunud soojus (kütteperioodile eelnenud suvekuudel keskmine) lähtuvalt iga korteri tarbitud sooja vee kulust. Seejärel on iga korter kohustatud tasuma sooja eest vastavalt korteri ruutmeetritele ning üldpindade kütte eest jagatuna korteriühistu liikmete arvule. Elektrikulude arvestuse alus on põhikirja p 4.2.6.
6. Elekter ja üldelekter arvestatakse vastavalt eelmisel kuul tarbitud elektri ja üldelektri näitudele teenusepakkuja poolt esitatud arve alusel jagatuna korterite näitude ja korterite arvuga. Üldelektri kulu saadakse, kui kogu elektri tarbimisest arvutatakse maha korterite elektri tarbimine. Prügikulu arvestuse alus on põhikirja p 4.2.6.
7. Prügikulu arvestatakse vastavalt teenusepakkuja esitatud arvele jagatuna ühistu liikmete arvule, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Avaldaja jagab tarbitud teenuste (haldustasu, soojusenergia, elekter, prügivedu, raamatupidamisteenus jne) kulud põhikirja, üldkoosoleku otsuste ja seaduse alusel liikmete vahel pärast teenuste eest arvete saamist. Avaldaja ei kogu majanduskava alusel seega raha ette. Remondifondi kogutakse üldkoosoleku otsuste ja majanduskava alusel.
8. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele talle selleks antud tähtaja jooksul. 3 MAAKOHTU MÄÄRUS
9. Maakohus rahuldas
10. novembri
11. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1687 eurot 58 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivise 14 eurot 98 senti ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates
12. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 770 eurot. Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (

§ 40lg 1).

Korteriühistu võib põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Arved on puudutatud isikule kätte toimetatud. Avaldajal on õigus puudutatud isikult võla tasumist nõuda. Avaldaja nõuab puudutatult isikult võlga perioodi kuni mai 2023 eest 1687 eurot 58 senti. Puudutatud isik ei esitanud võla suurusele vastuväiteid. Võlg tuleb seega puudutatud isikult välja mõista. Viivise nõue on

§ 42lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud.

Sissenõudmiskulu nõue on

§ 42lg 2 p 3 alusel põhjendatud. Menetluskulud jättis maakohus Ts

MS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ning pidas avaldaja menetluskulude nõuet põhjendatuks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. Korterite võõrandamisel läksid puudutatud isiku õigused ja kohustused korterite omandajale, s.o Viljandi Kelderlaod OÜ-le üle alates omandi ülemineku hetkest (

§ 43lg 1).

Puudutatud isik leppis selles korterite omandajaga

1. juuni
2. a notariaalses lepingus kokku. Pärnu Maakohus tegi avaldaja nõude osas Viljandi Kelderlaod OÜ suhtes maksekäsu. Puudutatud isiku suhtes ei ole maksekäsku tehtud. Viljandi Kelderlaod OÜ võttis avaldaja nõude osas kogu vastutuse endale. Sellises olukorras ei saa nõuda puudutatud isikult avaldaja nõude tasumist. Avaldaja lepinguline esindaja on avaldaja kui korteriühistu haldur. Ta saab korteriühistu esindamise eest iga kuu tasu. Tasu suurus tuleneb avaldaja üldkoosoleku protokollist ega sõltu töötundide arvust. Avaldaja lepingulise esindaja kulu on seega põhjendamatu.
3. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik ja Viljandi Kelderlaod OÜ vastutavad majandamiskulude tasumise eest solidaarselt. Puudutatud isik ei vabanenud korteri võõrandamisega nende kohustuste täitmise eest, mis olid muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isik ega Viljandi Kelderlaod OÜ ei ole avaldajale võlga tasunud. Avaldajal on seega õigus seda puudutatud isikult nõuda. Avaldaja lepinguline esindaja on Ingrid Vinnal. Avaldaja seaduslik esindaja on Osaühing Juridic & Invest. Avaldaja seaduslik esindaja on määranud Ingrid Vinnali avaldaja halduriks. Avaldaja maksab haldusteenuse eest tasu Osaühingule Juridic & Invest. Haldusteenus ei sisalda õigusnõustamist, õigusalaste dokumentide koostamist ega kohtus esindamist. Avaldaja 4 on kohustatud selle eest eraldi maksma. Avaldaja sõlmis õigusteenuse saamiseks lepingu teise osaühinguga, kes ei ole avaldaja juhatuse liikmeks.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja suurema põhivõla kui 1631 eurot 97 senti, viivise alates
6. oktoobrist 2023 kuni
7. novembrini 2023 suuremas summas kui 14 eurot 49 senti ning viivise suuremalt põhivõlalt kui 1631 eurolt 97 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
8. novembrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse eelnimetatud osades rahuldamata. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab määrus resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2², § 659).
9. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude majandamiskulude saamiseks. Puudutatud isiku väitel ei ole ta isik, kellelt avaldajal on õigus nõuda majandamiskulude tasumist, kuna ta ei ole enam avaldaja hallatavate korterite omanik.
10. Majandamiskulude tasumise kohustus on

§ 40lõigete 1–3 järgi korteriomaniku kohustus.

Korteri võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest (

§ 43lg 1).

See tähendab, et kui korteriomanik oma korteri võõrandab, ei pea ta täitma neid korteriomaniku kohustusi, mis tekivad pärast seda, kui korteri omanikuks on saanud selle omandanud isik.

§ 43

lõikest 1 ei tulene aga, et korteriomanik ei pea täitma neid kohustusi, mis tekkisid ajal, mil ta oli veel korteri omanik, s.o enne korteri omandiõiguse üleminekut. Kui korteriomanik oma korteri võõrandab, peab tema seega täitma enda need kohustused, sh tasuma majandamiskulud, mis tekkisid ajal, mil ta oli korteri omanik, s.o enne korteri omandiõiguse üleminekut. Korteri uus omanik vastutab

§ 43

lg 2 järgi endise korteriomaniku kohustuste eest samuti (v.a täite- ja pankrotimenetluses), kuid seda üksnes käendajana ja ulatuses, mis ei ole suurem korteri väärtusest. Korteri endise ja uue omaniku vastutus korteriühistu ees (korteri endise omaniku kohustuste täitmise eest) on VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt seega solidaarne. See tähendab, et korteriühistu võib nõuda korteri endise omaniku kohustuste täitmist korteri endiselt omanikult või korteri uuelt omanikult või neilt mõlemalt korraga (VÕS § 65 lg 1).

1. Puudutatud isik oli kinnistusraamatu andmetel korterite Viljandis aadressil XXXX asuvas kortermajas asuvate korterite (korteriomandite) nr 102, 103, 104, 105 ja 106 omanik alates
2. juunist 2017 kuni
3. maini
4. Alates
5. mais 2023 on korterite omanik Viljandi Kelderlaod OÜ (dtl 44–58). Avaldaja nõuab puudutatud isikult nende viie korteri majandamiskulude tasumist alljärgnevalt:  korteri nr 102 eest
6. veebruarist 2022 kuni
7. maini 2023 esitatud, kuid tasumata arved kokku 246 eurot 49 senti (dtl 209–210),  korteri nr 103 eest
8. novembrist 2019 kuni
9. maini 2023 esitatud, kuid tasumata arved kokku 637 eurot 43 senti (dtl 216–217),  korteri nr 104 eest
10. aprillist 2022 kuni
11. maini 2023 esitatud, kuid tasumata arved kokku 225 eurot 64 senti (dtl 262–263), 5   korteri nr 105 eest
12. jaanuarist 2022 kuni
13. maini 2023 esitatud, kuid tasumata arved kokku 289 eurot 1 senti (dtl 278), korteri nr 106 eest
14. jaanuarist 2022 kuni
15. maini 2023 esitatud, kuid tasumata arved kokku 289 eurot 1 senti (dtl 296).
16. Avaldajal on

§ 40lõikest 1 tulenevalt õigus nõuda korteriomanikult majandamiskulude tasumist.

Avaldaja põhikirjast tuleneb samuti, et korteriomanik on kohustatud tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras regulaarselt üks kord kuus hiljemalt arvel märgitud kuupäevaks (p 3.1 ja 4.2.6) (dtl 60–62). Puudutatud isik oli kuni 11. maini 2023 (k.a) korterite omanik. Ta pidi seega kuni selle kuupäevani (k.a) täitma korterite omaniku kohustusi, sh tasuma korterite majandamiskulude eest kord kuus hiljemalt arvel märgitud kuupäevaks. Puudutatud isik ei vabanenud

§ 43

lg 1 alusel selle kohustuse täitmisest seetõttu, et ta võõrandas korterid Viljandi Kelderlaod OÜ-le. Korterite võõrandamine tõi

§ 43lg 1 järgi kaasa üksnes selle, et puudutatud isik ei pidanud alates 12.

maist 2023, s.o korterite omandiõiguse Viljandi Kelderlaod OÜ-le üleminekust, täitma korterite omaniku kohustusi, sh tasuma majandamiskulusid. Viljandi Kelderlaod OÜ vastutab nende majandamiskulude tasumise eest, mis tekkisid ajal, mille tasumise kohustus oli puudutatud isikul ajal, mil ta oli korterite omanik, käendajana (

§ 43lg 2).

See tähendab, et avaldaja saab valida muuhulgas, et ta esitab nõude nii puudutatud isiku kui ka Viljandi Kelderlaod OÜ vastu (VÕS § 145 lg 1 ja § 65 lg 1). See, et puudutatud isikult korterid omandanud Viljandi Kelderlaod OÜ-lt on sama kohustus maksekäsuga avaldaja kasuks välja mõistetud, ei tähenda seega, et avaldaja ei saa puudutatud isiku vastu majandamiskulude tasumiseks nõuet esitada.

1. Puudtatud isik oli, nagu eelpool mainitud, avaldaja põhikirja järgi kohustatud tasuma majandamiskulusid üks kord kuus hiljemalt arvel märgitud kuupäevaks. Puudutatud isiku kohustus majandamiskulude tasumiseks sai seega tekkida kõige varem alates talle arve esitamisest. Kohustus muutus VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks arvel märgitud kuupäeval. Kuna avaldajal on eelnevast tulenevalt õigus nõuda puudutatud isikult kuni
2. mai
3. a seisuga tekkinud majandamiskulude tasumist, ei ole avaldaja nõue põhjendatud
4. mai
5. a arvetel kajastatud majandamiskulude osas. Puudutatud isik ei olnud
6. mai
7. a arvete esitamise ajal enam korterite omanik. Tal ei olnud

§ 43lg 1 järgi kohustust neid arveid maksta.

Avaldaja majandamiskulude nõue ei ole 55 euro 61 senti (10,69+ 10,69 + 10,69 + 11,77 + 11,77) (arve nr 102/Y, dtl 215; arve nr 103/Y, dtl 261; arve nr 104/Y, dtl 277; arve nr 105/Y, dtl 295; arve nr 106/Y, dtl 313) ulatuses põhjendatud. 14. Korteriühistu saab nõuda korteriomanikult majanduskava alusel perioodiliste maksete tegemist (

§ 40lg 1).

Kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul

§ 40

lg-st 1 tulenevalt võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Korteriomanikku ei vabasta kulude kandmisest see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045/46, p 11). Korteriomanik on kohustatud tasuma majandamiskulude eest vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (

§ 40lg 1).

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga majandamiskulude kandmisel ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva jaotuse aluse ja tasumise korra, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

6

1. Avaldaja nõuab puudutatud isikult remondifondi, haldustasu, raamatupidamisteenuse, ja reservfondi ning soojuse, üldelektri ja prügiveo kulude tasumist. 15.
2. Avaldaja
3. juuni
4. a üldkoosolekul kinnitatud avaldaja
5. a majanduskavast nähtub, et avaldaja ei kogunud enda
6. mai
7. a üldkoosoleku otsuse alusel remondifondi raha (dtl 108). Avaldaja
8. juuni
9. a üldkoosoleku otsusega määrati remondifondi tasuks aga 0,25 eurot/m2 (dtl 71). Avaldaja
10. a majanduskava järgi ei olnud puudutatud isik kohustatud remondifondi katteks makseid tegema (dtl 119 jj). Samas, arvestades
11. juuni
12. a üldkoosoleku otsust, tekkis puudutatud isikul selline kohustust siiski juunist
13. Avaldaja 2021.,
14. ja
15. a majanduskava kohaselt oli puudutatud isik kohustatud tasuma remondifondi katteks 0,25 eurot/m2 (vt vastavalt dtl 336, 315, 176). Asjas ei ole tuginetud sellele, et puudutatud isiku eluruumi üldpinna ja kaasomandi mõttelise osa suurus ei oleks vastavuses. Remondifondi tasu arvestus vastab seega

§ 40lõikele 1.

15.

1. Avaldaja
2. a majanduskavast nähtub, et avaldaja haldustasu oli
3. mai
4. a üldkoosoleku otsusest alates 0,36 eurot/m2 (dtl 379–380). Avaldaja
5. juuni
6. a üldkoosoleku otsusega määrati haldusteenuse osutaja tasuks 360 eurot kuus, s.o 0,47 eurot/m 2 (dtl 71). Avaldaja
7. a majanduskava järgi pidi puudtatud isik tegema haldustasu katteks makseid 0,36 eurot/m2 (dtl 119 jj). Samas, arvestades
8. juuni
9. a üldkoosoleku otsust, oli puudutatud isik kohustatud tasuma juunist 2020 haldustasu katteks 0,47 eurot/m
10. Avaldaja 2021.,
11. ja
12. a majanduskava kohaselt oli puudtatud isik kohustatud tasuma haldustasu katteks 0,47 eurot/m2 (vt vastavalt dtl 338, 316, 178). Haldustasu arvestus vastab seega

§ 40lõikele 1.

15.

1. Avaldaja 2020., 2021.,
2. ja
3. a majanduskava kohaselt jagatakse raamatupidamiskulu kõikide avaldaja liikmete vahel vastavalt nende kaasomandi suurusele (vt dtl 363, 343, 320, 183). Raamatupidamisteenuse kulu arvestus vastab seega

§ 40lõikele 1.

15.

1. Avaldaja
2. juuni
3. a üldkoosoleku otsusega otsustati suurendada reservkapitali 1900 euroni ja koguda selleks ühekordse maksena 0,63 eurot/m2 kohta (dtl 72). Avaldaja
4. mai
5. a üldkoosoleku otsusega kinnitati reservkapitali suuruseks 2800 eurot ja otsustati koguda puuduolev summa 900 eurot, s.o 1,2 eurot/m2 (dtl 143). Reservkapitali kulu arvestus vastab

§ 40lõikele 1.

15.5. Avaldaja lähtub soojuse, üldelektri ja prügiveo kulude arvestamisel avaldajale teenusepakkuja poolt esitatud arvetest ja avaldaja põhikirjast. Avaldaja põhikirja kohaselt arvestatakse soojakulu nii, et teenusepakkuja esitab eelmisel kuul tarbitud soojusemõõdiku näidu alusel arve. Soojuse kulust arvestatakse kõigepealt vee soojendamisele kulunud soojus lähtuvalt iga korteriomandi tarbitud sooja vee kulu järgi. Kõik korteriomanikud tasuvad seejärel soojuse kulu eest korteriomandite ja köetavate üldpindade ruutmeetri alusel. Iga korter tasub soojuse ees vastavalt oma ruutmeetritele ja üldpindade kütte eest jagatuna avaldaja liikmete arvuga (p 4.2.6.1). Elekter ja üldelekter arvestatakse nii, et teenusepakkuja esitab eelmisel kuul tarbitud elektri ja üldelektri näidu alusel arve. Arve summa jagatakse korterite näitude alusel ja korterite arvuga (p 4.2.6.2). Prügiveo kulu arvestuse aluseks on teenusepakkuja poolt esitatud arve, mis jagatakse avaldaja liikmete arvuga (p 4.2.6.4). Puudutatud isik ei tugine sellele, et selline kulude jaotus ei ole mõistlik või kahjustab ülemääraselt mõne korteriomaniku õigustatud huve. Soojuse, elektri ja prügi kulude arvestus vastab seega

§ 40lõikele 2.

15.

1. Puudutatud isik ei vaidlusta avaldaja nõude eelduste täidetust ega selle suurust. Asjas ei ole väiteid selle kohta, et avaldaja tehtud majandamiskulude arvestus erineks puudutatud isikule esitatud arvetel märgitust. Puudutatud isik ei väida, et tema või Viljandi Kelderlaod OÜ oleksid avaldaja nõude tasunud. Avaldaja kinnitusel on kohustus täitmata (dtl 790). 7
2. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt seega, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult majandamiskulude tasumist kokku summas 1631 eurot 97 senti (1687,58 – 55,61). Avaldajal majandamiskulude nõue on põhjendamatu 55 euro 61 sendi ulatuses. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja majandamiskulude nõude maakohtust väiksemas ulatuses, tuleb muuta maakohtu määrust ka rahuldatud viivisenõude osas. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult

§ 42

lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 1631 eurolt 97 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25. oktoobrist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise suuremalt summalt kui 1631 eurolt 97 sendilt ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja suurem viivisenõue rahuldamata. Kuna avaldaja võib nõuda puudutatud isikult viivist, on avaldaja sissenõudmiskulude nõue 50 eurot

§ 42lg 2 p 3 alusel jätkuvalt põhjendatud.

1. Ringkonnakohus muutis avalduse rahuldamise ulatust üksnes väga väikeses ulatuses (ligikaudu 3,2% nõude hinnast). Maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks ei ole TsMS § 172 lg 1 järgi seega alust.
2. Puudutatud isik vaidlustab määruskaebuses menetluskulude suuruse rahalist kindlaks määramist. Puudutatud isik leiab, et avaldaja esindaja ei saa olla avaldaja lepinguline esindaja ning tema kulud ei peaks seetõttu olema hüvitatavad. Äriregistri andmetel on avaldaja valitseja Osaühing Juridic & Invest, kelle juhatuse liikmed on Ingrid Vinnal ja Priit Ilves. Avaldaja seaduslik esindaja on Osaühing Juridic & Invest (

§ 26lg 1), mitte tema juhatuse liikmed.

Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajat oleks menetluses esindanud tema seaduslik esindaja Osaühing Juridic & Invest, kelle juhatuse liikmena oleks tegutsenud Ingrid Vinnal. Avaldajat esindas menetluses Ingrid Vinnal, kellele avaldaja on andnud selleks volituse (dtl 753). Ingrid Vinnalil on õigusteaduse magistrikraad (dtl 754), s.o ta vastab TsMS § 218 lg 1 punktis 2 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Arvestades menetluskulude jaotust, on avaldajal seega õigus teda menetluses esindanud lepingulise esindaja kulude hüvitamisele vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Puudutatud isik ei vaidlusta määruskaebuse põhjendustes avaldaja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnitasu põhjendatusele antud hinnanguid. Eelmärgitust lähtudes leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrust ei ole alust muuta osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 19. Arvestades avalduse ja määruskaebuse rahuldamise ulatust, jäävad määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohasel on avaldaja määruskaebuse menetluses kantud menetluskulud esindajatasu kokku 210 eurot. Avaldaja esindaja ajakulu on 1,5 tundi ja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isik ei esitanud talle selleks antud tähtaja jooksul avaldaja menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohus määrab avaldaja lepingulise esindaja kulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on avaldaja esindaja ajakulu 1,5 tundi vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Avaldaja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud seega kokku 210 euro (käibemaksuta) ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 8