KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-3081 Kohtuasi Swedbank P&C Insurance

) § 4 lg 1 järgi on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.

§ 4

lg 3 järgi ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Isegi juhul, kui mõni korteriomanik keskkütteradiaatori ise välja vahetas, ei muutunud radiaator sellest tulenevalt eriomandi osaks.

§ 34

lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu.

§ 35

lg 2 p 1 järgi käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on korterites asuvate kütteradiaatorite korrasoleku ja hoolduse kohustus korteriühistul sõltumata sellest, millised radiaatorid on korteritesse paigaldatud. Puudutatud isik väitis, et ta ei ole teinud ühtegi keskkütteradiaatoritega seotud tööd, kinnitades sellega, et ta ei ole teinud radiaatorite korrashoiu tagamiseks vajalikke toiminguid, sealhulgas kontrollinud sulgkraanide korrasolekut. 3.

1. Maakohus ei nõustunud ka puudutatud isiku vastuväitega, et kuna korteri omanik on radiaatori ise välja vahetanud, kuulub kohaldamisele VÕS § 139 (st tuleb arvestada kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimisel ja vähendada puudutatud isikult väljamõistetavad kahjuhüvitist nullini). VÕS § 139 lg 1 järgi juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Puudutatud isik ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt peaks korteriomanik ise radiaatori sulgkraani lekke eest vastutama. Korterites paiknevate radiaatorite korrashoiu ja hooldamise kohustus on korteriühistul. Puudutatud isikul tuli seega tagada, et radiaatorite sulgkraanid on hooldatud ja korras (sõltumata sellest, millised radiaatorid korterites olid). Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud, et sulgkraan lekkis seetõttu, et korteriomanik oli radiaatori ebaõigesti paigaldanud või sulgkraani avanud või seda rikkunud. 3.
2. Kodukindlustuse poliisil märgitud kindlustuskaitse algusajas kahtlemiseks alus puudub. 4 2-24-3081 Kohtule on esitatud kindlustuspoliis, mis on kindlustusvõtjale väljastatud 22.01.
3. Poliisi järgi on kindlustusvõtjaks Q ning kindlustusperiood on 01.03.2021–28.02.
4. Poliisil on kindlustatud varana märgitud korter ning kindlustatud on varakindlustuse kogurisk. 3.
5. Puudutatud isiku väide, et kindlustusjuhtum ei toimunud kindlustuskaitse kehtivuse ajal, ei ole tõendatud. Puudutatud isik pidas kahjujuhtumi toimumise aega kaheldavaks, kuna kohtule esitatud fotode failidest ei nähtu fotode tegemise aega ja fotodel on näha hallitust, mis ei saanud tekkida vaid ühe või kahe nädalaga. Ainuüksi puudutatud isiku eeltoodud selgituste alusel ei saa tuvastada, et kahjustused pidid olema tekkinud pikema ajaperioodi jooksul. Eksperdiarvamust puudutatud isik kohtule ei esitanud. LKB OÜ 10.03.2021 ülevaatuse akti kohaselt toimus kahjujuhtum 05.03.
6. Aktis on märgitud, et kindlustusvõtja esindaja sõnul hakkas keskkütteradiaatori kraan elutoas lekkima; korteri põrand oli vee all ja põrandavaip oli märgunud; kraan oli tugevalt tilkunud. Samuti on aktis märgitud, et korteriomanik ostis korteri seinal oleva radiaatoriga ning kahjujuhtumist on korteriühistut teavitatud. Aktile lisatud fotodelt on näha lekkima hakanud radiaatori kraan ning veekahjustused elutoa põrandal. 3.
7. Esitatud tõenditest nähtub, et avaldaja tasus korteri kahjustuste kõrvaldamise eest Suur Vanker OÜ-le 1391,74 eurot ja kahjustunud vaiba eest kindlustusvõtjale 120 eurot. Kahju suurus on seega 1511,74 eurot. Puudutatud isik kahju suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule tagasinõude 1511,74 euro saamiseks. Määruskaebus
8. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata, alternatiivselt saata avaldus maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. 4.
9. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata puudutatud isiku taotluse kohustada avaldajat esitama kohtule tõendina kindlustusleping. Puudutatud isikule on ebaselge, kuidas saab kindlustuspoliis olla olemas ilma kindlustuslepinguta ning miks maakohus leidis, et kindlustuslepingu olemasolu ei ole tõendatud, kuigi avaldaja on kindlustuslepingule tuginenud. Kindlustusleping on siinses asjas keskse tähtsusega tõend, kuna sellest nähtub kindlustusperioodi algus ja lõpp. Jättes kindlustuslepingu välja nõudmata, lubas maakohus avaldajal oma menetlusõiguseid kuritarvitada. Kindlustuslepingu kui tõendi väljanõudmine oli nõutav ka hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt. 4.
10. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata ka puudutatud isiku taotluse juhatuse liikme X ülekuulamiseks. X võttis osa kahjujuhtumi likvideerimisest; samuti oleks ta saanud anda ütlusi selle kohta, et puudutatud isik ei ole korteris keskkütteradiaatorit vahetanud ega selle vahetamist korraldanud. Kuna puudutatud isik ei ole korteris keskkütteradiaatorit vahetanud ega selle vahetamist korraldanud, ei vastuta puudutatud isik korteris kahju tekkimise eest. Asjaolu, et puudutatud isik ei ole korteris keskkütteradiaatorit vahetanud ega selle vahetamist korraldanud, tõendab ka puudutatud isiku 01.07.2024 seisukoha lisana esitatud foto, millelt on näha elamu korteritesse algselt paigaldatud keskkütteradiaator, mis on jätkuvalt mitmes korteris alles. Asjaolu, et puudutatud isik ei ole korteris keskkütteradiaatorit vahetanud ega selle vahetamist korraldanud, nähtub ka puudutatud isiku 2009.–
11. a majandusaasta aruannetest. Maakohus jättis osundatud tõendid põhjendamatult arvestamata. Osundatud tõendite alusel oleks maakohus pidanud tuvastama, et kindlustusvõtja on korteris keskkütteradiaatori ise välja vahetanud, mis omakorda tähendab, et kindlustusvõtja lõi ise eeldused kahju tekkimiseks. Maakohus leidis, et puudutatud isik jättis täitmata oma kohustuse tagada korteri keskkütteradiaatori korrasolek, kuid ei arvestanud sellega, et puudutatud isikule ei olnud radiaatori võimalikust rikkest teatatud. 5 2-24-3081 4.
12. Avaldaja ei ole tõendanud, et kahjujuhtum toimus pärast kindlustusperioodi algust. Avaldaja esitatud fotosid ei saa arvestada, kuna nende tegemise aeg ei ole tuvastatav. Samuti on avaldaja esitatud fotodelt näha, et põrandal on juba tekkinud must hallitus, mis ei saaks tekkida ühe-kahe nädalaga. Seega on alust arvata, et kahjujuhtum toimus enne kindlustusperioodi algust. Asjaolule, et kraan hakkas lekkima juba enne kindlustusperioodi algust, viitab ka vee voolamise kuju. Fotolt, millel on must hallitus, nähtavad kahjustused on avaldaja väitel avastatud hiljem, kuid ei ole teada, millal need avastati. Menetlusosaliste seisukohad
13. Avaldaja 15.11.2024 seisukoha kohaselt puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus. Määruskaebuses esitatud väiteid on maakohus juba analüüsinud ning maakohus on oma järeldusi vaidlustatud määruses veenvalt põhjendanud. Menetluse edasine käik
14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab avalduse osaliselt rahuldamata.
16. Avaldaja on esitanud kahju hüvitamise nõude. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtjale puudutatud isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue avaldaja poolt hüvitatava kahju ulatuses. Puudutatud isiku vastu nõude esitamine eeldab seega, et kindlustusvõtjale tekkis kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis oli hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel oli põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); ning kahju kuulus avaldaja poolt kindlustusvõtjale hüvitamisele (VÕS § 492 lg 1).
17. Määruskaebuse väitel ei ole avaldaja esitatud fotode (dtl 15–18) alusel tuvastatav, millal kahju tekkis. Fotofailidest ei nähtu fotode tegemise aega. Järjekorras neljandana esitatud fotol, mille juurde on selgituseks märgitud „täiendavalt avastatud kahju” (dtl 16), on näha must hallitus. Esimesel kolmel fotol, mis kajastavad esialgselt avastatud kahju (dtl 15–16), musta hallitust ei ole. Avaldaja väitel avastati täiendav kahju esimese ülevaatuse (s.o 10.03.2021) ja täiendava hinnapakkumise tegemise (s.o 07.04.2021) vahelisel ajal. Puudutatud isiku hinnangul ei saanud kahjustunud põrandale nii kiiresti musta hallitust tekkida, millest tuleb järeldada, et kahjujuhtum toimus tegelikult juba varem kui
18. a märtsis. Maakohus luges tõendatuks, et kahjujuhtum toimus 05.03.2021, tuginedes avaldaja esindaja (LKB OÜ) ja kindlustusvõtja esindaja allkirjastatud 10.03.2021 ülevaatuse aktile (dtl 13–14). Ülevaatuse akti kohaselt toimus kahjujuhtum 05.03.2021 – kindlustusvõtja esindaja avastas koju jõudes, et keskkütteradiaatori kraan elutoas tilgub tugevalt ja põrand on vee all.
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust hinnata ümber maakohtu järeldust, et 10.03.2021 ülevaatuse akt tõendab kahjujuhtumi toimumist 05.03.
20. Tekkinud kahju nähtub esimeselt kolmelt (dtl 15–16) ja seitsmendalt (dtl 18) fotolt. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud täiendava kahju tekkimine. Ülevaatuse akti lisast (dtl 11) ja sellele lisatud joonisest (dtl 12) nähtub, et kahjustused olid vaid elutoas ning kahjustatud põranda pind oli 17,06 m
21. 6 2-24-3081 Neljandal, viiendal ja kuuendal fotol (dtl 16–17) on teistsugune parkett kui esimesel kolmel ja seitsmendal fotol – parketilauad on ruudukujulised (erinevalt esimesest kolmest ja seitsmendast fotost, millel parketilauad on piklikud) ja parkett on visuaalselt vanem. Seega ei saa neljanda, viienda ja kuuenda foto alusel lugeda tõendatuks, et sama (s.o esimesel kolmel ja seitsmendal fotol näidatud) põrandaga seonduvalt oleks tekkinud veel mingi täiendav kahju. Neljandal, viiendal ja kuuendal fotol on teine parkett. Samuti on neljanda foto alumises paremas nurgas näha uue parketi paigaldamise alustamist. Tõenäoliselt võib neljandal, viiendal ja kuuendal fotol olla pildistatud mingit varem toimunud kahjujuhtumit, millest tulenev kahju ei kuulu vaidlusaluse kindlustusjuhtumi raames hüvitamisele. Kuna täiendava kahju tekkimine ei ole tõendatud, ei kuulu avaldaja tagasinõue puudutatud isiku vastu täiendava kahju osas rahuldamisele. Täiendava kahjuna on avaldaja kindlustusvõtjale hüvitanud 562,56 eurot. Avaldaja tagasinõue puudutatud isiku vastu tuleb seega jätta rahuldamata 562,56 euro ulatuses.
22. Avaldaja nõude kahjustuste kõrvaldamisele kulunud 829,18 euro ja vaiba maksumuse (120 eurot) hüvitamiseks on maakohus põhjendatult rahuldanud. Kahju tekkimine 949,18 euro ulatuses on tõendatud, puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest ning kahju ja puudutatud isiku tegevusetuse vahel on põhjuslik seos. Kahju hüvitamise nõue on avaldajale kui kindlustusvõtjale üle läinud. Osas, mis ei puuduta täiendava kahju tekkimise tõendamist, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
23. Vastuseks eelnevalt käsitamata määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24. Maakohus tuvastas kindlustusperioodi algus- ja lõpuaja kindlustuspoliisi alusel (dtl 8–10). Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustuslepingu dokumentideks poliis ja Swedbank P&C Insurance AS-i kodukindlustuse tingimused (dtl 9). Seega moodustub kindlustusleping poliisist (milles sisalduvad kindlustuslepingu eritingimused) ja kodukindlustuse üldtingimustest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse p-s 26 esitatud põhjendustega, et siinsel juhul puudub alus arvata, et kindlustusvõtja ja avaldaja oleks sõlminud veel mingi täiendava kokkuleppe (kindlustuslepingu), milles oleks kokku lepitud poliisil märgitust erinev kindlustusperiood.
25. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles osas, mis puudutab puudutatud isiku juhatuse liikme X ülekuulamise taotlust (maakohtu määruse põhjenduste p 29) ja puudutatud isiku vastutust korteri keskkütteradiaatori sulgkraani lekke eest (maakohtu määruse põhjenduste p-d 32–34 ja 41). Puudutatud isik soovis X ütlustega (ning lisaks ka puudutatud isiku majandusaasta aruannetega) tõendada eelkõige seda, et puudutatud isik ei ole korteris keskkütteradiaatorit vahetanud ega selle vahetamist korraldanud, mis tähendab, et radiaatori vahetas kindlustusvõtja ise. Sõltumata aga sellest, kas radiaatori vahetas kindlustusvõtja ise, lasub kaasomandis olevate radiaatorite korrashoiu kohustus puudutatud isikul kui korteriühistul.

§ 34

lg 2 järgi valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu.

§ 35

lg 2 p 1 järgi käsitatakse tavapärase valitsemisena muu hulgas kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Korteris asuva keskkütteradiaatori korrasoleku ja hoolduse kohustus oli seega puudutatud isikul. Puudutatud isik ei ole esile toonud, et ta oleks osundatud kohustust nõutava hoolsusega täitnud või et kindlustusvõtja oleks korteriühistut oma kohustuste täitmisel takistanud. Samuti ei ole esile toodud, et radiaator oleks iseenesest olnud ebaõigesti paigaldatud või et kindlustusvõtja oleks sulgkraani kahjustanud. Eelnevast tulenevalt ei vabaneks puudutatud isik vastutusest tekkinud kahju eest ka juhul, kui tuvastataks, et radiaatori vahetuse teostas kindlustusvõtja. Radiaatorite kui kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu ja remondi kohustus on korteriühistu üldine kohustus, mida tuleb vajaliku hoolsusega ja regulaarsusega täita ilma, et korteriomanik peaks korteriühistule kontrolli vajadusest teatama. 7 2-24-3081

1. Määruskaebuse väitel ei saa avaldaja esitatud fotosid (dtl 15–18) tõenditena arvestada, kuna nende tegemise aeg ei ole tuvastatav. Ringkonnakohus leiab, et ka fotod, mille tegemise aeg ei ole teada, on dokumentaalsed tõendid (TsMS § 272 lg 1). Tõendi tõendamisväärtust hindab kohus TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes – kohus otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas kõiki (asjakohaseid ja lubatavaid) tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnates saab menetlusosalise esitatud väite lugeda tõendatuks. Osundatud fotod ei ole lubamatud tõendid (tõendi lubamatuks tunnistamise alused on toodud TsMS § 238 lg-s 3). Siinsel juhul leidis maakohus, et osundatud fotode ja 10.03.2021 ülevaatuse akti (dtl 13–14) alusel saab kahju tekkimise lugeda tõendatuks. Eelnevalt p-s 10 esitatud põhjendustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et esimese kolme (dtl 15–16) ja seitsmenda foto (dtl 18) alusel saab tuvastada kahju tekkimise, kuid leiab erinevalt maakohtust, et täiendava kahju tekkimist neljanda, viienda ja kuuenda foto (dtl 16–17) alusel tuvastada ei saa.
2. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning teeb uue määruse, millega jätab avalduse osaliselt rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Määruskaebuse osalise rahuldamise ning avalduse osaliselt rahuldamata jätmise tõttu tuleb muuta maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 172 lg-st 1 leiab ringkonnakohus, et menetluskulud maakohtus tuleb jätta võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Siinsel juhul rahuldatakse avaldaja avaldus osaliselt, mistõttu (lähtudes analoogia korras ka TsMS § 163 lg-st 1) on põhjendatud jätta menetluskulud võrdsetes osades avaldaja ja puudutatud isiku kanda. Ka määruskaebemenetluse kulud tuleb määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 171 lg-st 1 ning analoogia korras TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes jätta menetlusosaliste kanda võrdsetes osades (s.o 50% ulatuses avaldaja kanda ning 50% ulatuses puudutatud isiku kanda).
4. Arvestades, et ringkonnakohus muudab maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotust ning menetluskulude kindlaksmääramine uue menetluskulude jaotuse alusel eeldab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist diskretsiooniõiguse alusel, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel tervikuna kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916, p 16 neljas ja viies lõik). (allkirjastatud digitaalselt) 8