← Eesti

4-24-2796/18

4-24-2796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2024.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2796 (263024002594) Kohtunik Endla Ülviste Koht

) § 227 lg 4 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Kenther Päll; isikukood: 50412242740; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; epost: xxx Kaitsja: vandeadvokaat Maano Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli; e-post:xxx. Saareväli, Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

  1. Jätta Kenther Pälli kaebus rahuldamata.
  2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 12.08.2024.a otsus väärteoasjas muutmata. Kohtuotsuse ärakiri edastada Kenther Pällile, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus 1

(6)4-24-2796 1. 13.07.2024.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt väärteoprotokoll, millega tuvastati, et Kenther Päll juhtis 13.07.2024.a kell 19.52 Rapla maakonnas Kohila vallas Tallinn-Rapla-Türi tee 30-l kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz CLK reg. märgiga xxx asulaväliselt teel kiirusega 163 ± 5 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. Sellise tegevusega rikkus Kenther Päll

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ja pani toime

§ 227lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 12.08.2024.a otsusega tunnistati Kenther Päll süüdi

§ 227

lg 4 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamises üle 60 km/h ning temale määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine üheteistkümneks kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et 13.07.2024.a kell 19.52 Rapla maakonnas Kohila vallas Tallinn-Rapla-Türi tee 30-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel juhtis Kenther Päll mootorsõidukit kiirusega 163 ± 5 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus kuni 90 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h. 3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. 4.

§ 227

lg 4 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

§ 227

lg 5 p 3 kohaselt võib sätestatud süüteo eest võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

  1. Menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku näol on tegemist esmast juhiluba omava isikuga. Esmase juhiloa saajalt eeldatakse juhtimisõiguse saamiseks vajaliku koolituse läbimist ja ilmselgelt peaks sellisel juhil õpitu värskelt meeles olema. Esmane juhiluba väljastatakse selleks, et algaja juht tõestaks enda sobivust juhina liikluses ja õiguskuulekas käitumine on eelduseks, et esmase juhiloa tähtaja möödumisel saaks juht juhiloa.
  2. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. Isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid ning ka täidab neid.
  3. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Juhtimisõigus ei ole inimesele sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimusi järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuste eesmärkide täideviimiseks ära võtta.
  4. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku poolt Tallinn-RaplaTüri maanteel juhitud sõiduki kiirus ületas olulisel määral lubatut. Isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvase tagajärge. 2

(6)4-24-2796
  1. Kohtuväline menetleja leiab kokkuvõttes, et põhikaristusena juhtimiselt kõrvaldamine keskmisest väiksemas määras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
  2. 26.08.2024.a esitas Kenther Päll eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub kohtul kaaluda, kas on esimesel korral võimalik karistada mõne muu ja leebema karistusega kui kokku pea kahe aasta pikkuse juhtimise keeluga.
  3. Kaebaja vabandab oma rikkumise pärast ja avaldab kahetsust ning püüab saadud õppetunnist teha õiged järeldused. Kokkuvõttes selgitab, et ületas kiirust, sest 15.07.2024.a algas tema ajateenistus ning 13.07 oli päev, mil käis sõprade juures head aega ütlemas, õhtul pidi kohtuma tüdruksõbraga. Oli kärsitu, mis mõjutas tema käitumist liikluses. Kiirus võis olla ca 100 km/h e. mõnevõrra lubatud suurimast kiirusest suurem. Sõitis lubatud kiirusega liikunud autodest kiiremini ja jõudis järele ca 4 autost koosnevale grupile ning otsustas kiirust lisades sooritada möödasõidu. Ise ei vaadanud kui suureks see kiirus läks. Vajab juhtimisõigust ajateenistuses ja eraeluliselt. Menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad kohtuistungil
  4. Menetlusalune isik saab aru oma teost ning sellest, et pani ohtu ennast ja teisi liiklejaid. Juhtimisõigus on oluline seoses ajateenistusega, ta pürgib nooremallohvitseriks ja siis tuleb tema käsutusse ka sõiduk. Tsiviileluliselt tahab nädalavahetusel teha tööd, vaja on oma autoga sõita ehitusobjektile. Objektid on üle Eesti. Ta on võimeline trahvi säästudest tasuma. Kõrval oli üks kaasasõitja.
  5. Kaitsja nõustub, et kiirus oli suur ja see on liiklusõnnetuste põhiliseks põhjuseks. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole esimene karistusliik ja võimalus on määrata ka rahatrahv. Tuleks põhjalikumalt vaagida, miks rahatrahv ei täidaks karistuse eesmärke. Tuleks võtta arvesse, kas tegu on juhuslik või harjumussüütegu. Kui on juhutegu, siis tuleks vaagida, kas juhtimisõiguse äravõtmine on õige karistusliik. Harjumussüütegu see ei ole. Puudub ka oht, et ta võib jätkata sellist käitumist, ta kahetseb ja on juba sellest sündmusest suutnud teha järeldusi.

§ 227

lg 4 kontekstis, ei ole süü suur, kuna piirmäära on ületatud 8 km võrra ning on keeruline öelda, et see on väga olulisel määral ületamine. Kiiruse ületamine leidis aset möödasõidul, mis kitsamasse konteksti asetades võiks vähendada süüd. Kaebuse esitajal on juhtimisõiguse keeld 11 kuud ja lisaks aasta, sest enne ei lasta juhtimisõigust taastama. Täiendav aasta ei ole justkui karistus, aga miks üldse karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kui enne ei saa seda taastada, kui karistus on kustunud ja selline Transpordiameti viimaste aastate praktika pole kaitsja hinnangul õige. 14. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esmase juhiloa omajal on kohustus liikluses käituda väga hoolikalt. Rikkumine oli ülisuur, mitte küll

§ 227lg 4 mõistes, aga kiirus oli väga suur.

Esmase juhiloa omaja ei tohi liikuda kiiremini, kui 90 km/h, seda ei tohi ületada. Ta pani teo toime teadlikult ja tahtlikult ning terve tee sõitis umbes 100 km/h. Algaja juhi väärtushinnangud pole välja kujunenud, Kenther Päll on seda ka tõestanud. Algaja juht on aldis liiklust rikkuma. Ta polnud sõidukis üksi, seega pani ohtu nii enda kui sõbra elu ja tervise, samuti nende teiste, kellest ta suurel kiirusel püüdis mööduda. Möödasõit ei ole ilmselgelt liikluses kohustuslik manööver. Kohtuväline menetleja palub jätta väärteootsus muutmata. Kohtu seisukoht 15. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud 3

(6)4-24-2796 kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. 16. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et tõendamist on leidnud

§ 227lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Kenther Pälli poolt ning temale määratud karistus on kooskõlas Kar

S § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega. 17. Väärteoprotokolli kohaselt pannakse Kenther Pällile süüks

§ 15

lg 1 p 1 nõuete rikkumist ning sellega

§ 227

lg 4 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o lubatud sõidukiiruse, 90 km/h, ületamist vähemalt 68 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Kenther Päll juhtis 13.07.2024.a kell 19.52 Rapla maakonnas, Kohila vallas, Tallinn-Rapla-Türi tee 30-l kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz CLK reg. märgiga 320CDI asulaväliselt teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, kiirusega 163 ± 5 km/h. Menetlusalune isik tunnistab kiiruse ületamist sobiliku põhjuseta. (tl 11-11 pöördel)

  1. 13.07.2024.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on Kenther Pälli juhitud sõiduki Mercedes-Benz CLK reg. märgiga 320CDI sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X nr DB12531 töökorras ja testitud. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 163 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati sõidukiirusel 93 km/h liikuvast sõidukist statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõturiga samas suunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-5 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 158 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 68 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, Kenther Pällil avaldusi ei olnud, ta nõustus protokolliga ning allkirjastas selle. (tl 10 pöördel-10A pöördel)
  2. Kohtu hinnangul leidis kohtulikul arutamisel tõendamist, et Kenther Päll ületas 13.07.2024.a kell 19.52 Rapla maakonnas, Kohila vallas, Tallinn-Rapla-Türi tee 30-l kilomeetril, s.o asulavälisel teel, juhtides mootorsõidukit Mercedes-Benz CLK reg. märgiga 320CDI tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust, mitte vähem kui 68 km/h. Kenther Päll tunnistab, et ta ületas kiirust ning selgitas, et põhjus kiirustamiseks ja autokolonnist möödasõitmiseks puudus. Ta lihtsalt soovis kohtuda sõpradega enne ajateenistust.
  3. Kenther Päll pani väärteo toime kavatsetult, kohus ei tuvastanud Kenther Pälli teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega kaebuse esitaja rikkus

§ 15

lg 1 p 1 nõuet ja pani toime

§ 227lg 4 ettenähtud väärteo.

21. Kohus leiab, et Kenther Pällile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 22.

§ 227

lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Lisakaristusena on

§ 227lg 5 p 3 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 4

(6)4-24-2796 23. Kohus leiab, et Kenther Pälli teosüü on keskmine. Kenther Päll pani antud väärteo toime tahtlikult kavatsetuse vormis, mis viitab tema keskmisele süüle, vaatamata sellele, et kiiruse ületamine

§ 227lg 4 kontekstis ei olnud suur.

Kuid ületades möödasõidul lubatud sõidukiirust vähemalt 68 km/h tunnis pani esmast juhiluba omav Kenther Päll, kellele kehtib kiiruspiirang 90 km/h ka maanteelõikudel, kus on lubatud ka suurimad kiirused, toime raske liiklussüüteo. Esmane juhiluba kehtib kaks aastat, see on n-ö katseaeg, mille jooksul esmase juhiloa omanik õpib liikluses iseseisvalt hakkama saama ning peab oma õiguskuuleka liikluskäitumisega näitama valmidust juhiluba omandada.

  1. Kenther Päll pani väärteo on toime elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel ja kaassõitjaga autos, suurel kiirusel autode kolonnist möödasõitu sooritades, toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks. Ohuolukorrad võivad maanteedel suurtel kiirustel sõites silmapilkselt tekkida. Teele võivad joosta loomad või inimesed, ette võivad sõita või keerata teised mootorsõidukid, teekate võib muutuda libedaks (erinevatel põhjustel ka kohati ja ajutiselt) jne. Piirkiirused on määratud liiklusohutust tagama ning asulavälisel maanteel lubatud sõidukiirust ületades möödasõidu sooritamine on, sõltumata ilmastiku- ja teeoludest, ohtlik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Kenther Päll seadis oma tegevusega reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara ning lisaks seadis ta ohtu ka autos viibinud kaassõitja elu ja tervise.
  2. Esmast juhtimisõigust omanud Kenther Päll pani 13.07.2024.a toime

§ 227

lg 4 järgi ettenähtud väärteo, mis temale süüksarvatava väärteo sanktsiooni arvestades on raskeim liiklusväärtegu. Ajendatud soovist enne kaitseväeteenistust tüdruksõbraga kohtuda sooritas Kenther Päll ohtliku möödasõidu autode kolonnist ning ületas lubatud suurimat sõidukiirust 68 km/h. Kohtu hinnangul viitab Kenther Pälli käitumine sellele, temal puudub piisav arusaam sõidukiiruse valiku põhimõtetest, vastutustunne kaassõitja ja teiste kaasliiklejate ees ning tema arusaam liiklusohutusest on vaatamata omandatud esmasele juhtimisõigusele puudulik. Seetõttu on põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt temale määratud karistus ning Kenther Pälli ajutine kõrvaldamine liiklusest, kuni ta on omandanud mootorsõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused, põhjendatud. Seega vastab kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhikaristus alla sanktsiooni keskmise määra Kenther Pälli süü suurusele, mõjutab teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

  1. Kenther Pälli selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada ning see, et kiiruse ületamine oli tema hinnangul ohutu, näitab, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu Kenther Päll võib oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.
  2. Kaebaja selgitab, et juhtimisõiguse puudumine raskendab töötamist ja juhtimisõigus on vajalik ka ajateenistuses. Kenther Päll oli süütegu toime pannes teadlik, et tal on tööalaselt vajadus sõidukit juhtida, soov ajateenistuses karjääri teha, kuid ometi ei takistanud nimetatud asjaolud teda rasket liiklussüütegu toimepanemast. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohus ei pea menetlusaluse isiku toodud põhjendusi sellisteks, mis tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise. Kenther Pälli poolt toimepandud väärteo asjaolusid ja raskust arvestades ei ole ka temal kehtiva karistuse 5

(6)4-24-2796 puudumine ning tema poolt kohtumenetluses väljendatud kahetsus piisavad, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust tühistada või kergendada. 28. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.