← Eesti

3-24-2663/11

Obsah (14)§ 235§ 37§ 45§ 5§ 46§ 121§ 249§ 207§ 203§ 204§ 104§ 201§ 55§ 62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2663 Haldusasi ASIK Kinni

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (

§ 235lg 1, 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Linnavolikogu kehtestas 23.09.2021 otsusega nr 106 Nõmme linnaosa üldplaneeringu (NÜP).

  1. 3-24-2663 ASIK Kinnisvara OÜ esitas 23.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsus nr 106 õigusvastaseks lisa nr 2 p 4.4 „Segahoonestusalad“ alapunktides 4, 5, 8 ja 11 sätestatud maakasutuse ja ehitustingimuste osas; alternatiivselt tunnistada õigusvastaseks piirangud Tallinnas Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistute osas; kohustada Tallinna Linnavolikogu kõrvaldama NÜP-i lisa nr 2 p 4.4 „Segahoonestusalad“ alapunktides 4, 5, 8 ja 11 sätestatud maakasutuse ja ehitustingimuste õigusvastased tagajärjed ehk eemaldama üldplaneeringust piirangud, s.o kõrgema kui 15 m ehitise planeerimise keelamine, kolmekorruselisest ehitisest kõrgema planeerimise keelamine, 12 korterist suurema korterelamu planeerimise keelamine, korterelamute puhul krundi täisehitus 30% ja muude hoonete puhul täisehitus 50%; alternatiivselt eemaldada õigusvastased piirangud Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistute osas.
  2. Kaebajale kuuluvad Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistud. Raudtee tn 60a raamatukogu projekteerimistingimuste avalikustamise menetluses selgus, et Pärnu mnt, Männi, Raudtee ja Kõvera tn vahelisel segahoonestusalal, sh Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistute kohta on sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused, mis välistavad kõrgemate kui kolmekorruseliste ehitiste ja enam kui 12 korteriga korterelamute planeerimise ning piiravad kruntide täisehitust korterelamutel 30% ja muudel ehitistel 50%. Kinnistu eelmine omanik esitas vastuväited ja ettepanekud, sh ettepaneku väljastada Raudtee tn 60a kinnistule projekteerimistingimused neljakorruselise ehitise projekteerimiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) sõlmis 04.07.2024 lepingu Skepast & Puhkim OÜ-ga Tallinna üldplaneeringute, sh NÜP-i ülevaatamise aruande koostamiseks. NÜP on Nõmme keskusega piirneva ala osas õigusvastane, kuna avalikkus ega kinnistute omanikud ei ole saanud väljendada piirangute kohta enda seisukohti ega teha ettepanekuid. TLPA ei teinud 20.10.2017 vaidlusaluste piirangute NÜP-i kavandisse sisseviimise ettepanekus linnaehituslikku analüüsi ega linnaruumilise mõju analüüsi, samuti ei hinnanud TLPA nende piirangute vastavust Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-s 9 sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustele. Seetõttu on piirangute vajadus oletuslik ja piirab ebaproportsionaalselt Nõmme keskusega piirneval Pärnu mnt, Männi, Raudtee ja Kõvera tn vahelisel segahoonestusalal asuvate kinnistute (sh Raudtee tn 62 ja 64a) omanike omandiõiguse realiseerimist ning ka avalike ülesannete täitmist Raudtee tn 60a kinnistul. Kaebaja on planeerinud Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistutele ühise maa-aluse parkla, sh perspektiivsee Nõmme keskuse elanike varjendi. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib, et kohus kohustaks Tallinna Linnavolikogu NÜP-i ülevaatamise aruande koostamise ja kinnitamise menetluses läbi vaatama kaebaja kaebuses esitatud ettepaneku Nõmme keskusega piirneva Pärnu mnt, Männi, Raudtee ja Kõvera tn vahelisel segahoonestuse, s.o keskuse alale sätestatud maakasutuse ja ehitustingimuste täpsustamiseks/muutmiseks selliselt, et alale lubataks projekteerida kõrgemaid kui 15 m ehitisi, neljakorruselisi ehitisi, korterelamut või elamuid enam kui 12 korteriga, kruntide täisehitust kuni 70% olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise kohustusega. Samuti taotles kaebaja peatada menetlus kuni Tallinna Linnavolikogu poolt NÜP-i ülevaatamise tulemuste selgumiseni.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 26.09.2024 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes kaebajale tähtaja, et täpsustada mh kaebuse nõude sisu, kaebuse faktilisi asjaolusid ja täiendada põhjendusi, samuti täpsustada esialgse õiguskaitse taotluse nõudeid ja põhjendusi.
  4. ASIK Kinnisvara OÜ esitas 30.09.2024 vastuse, kus leidis, et esitatud tuvastamis- ja heastamisnõue on teineteisega seotud, tähtaegselt esitatud ja lubatavad. NÜP-iga seatud maakasutus- ja ehitustingimuste õigusvastasuse tuvastamise korral on kaebajal õigus taotleda
  5. 2

(7)3-24-2663 haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist, mistõttu on kaebusega võimalik saavutada olukord, et kohalik omavalitsus muudab NÜP-is sätestatud maakasutus- ja ehitustingimusi. Kaebaja omandas Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistud 11.04.
  1. Varasemad omanikud kavandasid kinnistutele varem kehtinud Nõmme linnaosa ehitusmäärusele tuginedes uushoonestuse rajamist ja esitasid sellega seoses Tallinna Linnavalitsusele taotlusi ja ettepanekuid kuni neljakorruseliste hoonete ja/või enam kui 12 korteriga hoonete rajamiseks. NÜP-is sätestatud maakasutus- ja ehitustingimuste muutmine NÜP-i muutva detailplaneeringu algatamise kaudu on äärmiselt ressursimahukas ja problemaatiline. Seetõttu saavutab kaebaja oma eesmärgi kõige tõhusamalt NÜP-i ülevaatamise aruande koostamise menetluses. Kaebaja soovib NÜP-i muutmiseks tehtavate ettepanekute läbivaatamist kohtu kohaldatava esialgse õiguskaitse abil. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav heastamisnõude alusel. Taotluse eesmärgiks on Raudtee tn 60a, Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistutele sätestatud maakasutuse ja ehitustingimuste ülevaatamine. Kaebaja esitas nõude kohtumenetluse peatamiseks NÜP-i ülevaatamise tulemuste selgumiseni põhjusel, et kohtul puudub alus menetleda kaebust, kuna kaebuse ese on haldusmenetluse osaks. Tallinna Halduskohus tagastas 07.10.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2), taotluse menetluse peatamiseks (resolutsiooni p 3) ja vastuväite kohtu tegevusele (resolutsiooni p 4).
  2. Kaebaja pöördus kohtusse Tallinna linna kehtestatud üldplaneeringu (haldusakti) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks kõrvaldada üldplaneeringu õigusvastased tagajärjed (vt kaebuse nõuete p-d 5 ja 6, dtl 3). Seega on kaebaja esitanud kohtule tuvastamisnõude (

§ 37

lg 2 p 6) ja heastamisnõude (

§ 37lg 2 p 5).

NÜP kehtestati Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 ja avaldati ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel (otsuse nr 106 p 4; planeerimisseaduse (PlanS) § 91 lg 2). Kaebaja eesmärk on saavutada, et linnavolikogu muudaks NÜP-iga kehtestatud ja kaebaja kui planeeringualal asuvate kinnistute omaniku õigusi väidetavalt rikkuvaid maakasutus- ja ehitustingimusi. Selle eesmärgi saavutamiseks on tema hinnangul sobivad tuvastamis- ja heastamisnõue (vt kaebuse täiendus, dtl 45).

§ 37

lg 2 p 6 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Seejuures on

§ 45

lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse esitamine piiratud – selle võib esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna alust tuvastamisnõude esitamiseks. Riigikohtu senises praktikas on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust seostatud esmajoones erilise preventiivse huvi olemasoluga, mis annab kaebajale põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub tulevikus rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske. Selle kõrval võib tuvastamiskaebuse esitamise vajadus tuleneda ka rehabiliteerivast huvist, kui toimunud riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet (nt Riigikohtu 14.02.2023 määrus nr 3-22-721, p-d 10 ja 11). Õigusvastasuse tuvastamise puhul haldusakti ei tühistata, vaid see jääb kehtima, samuti jäävad siduvaks haldusaktis sisalduvad piirangud. Kaebaja soov esitada tuvastamiskaebus ei lähtu preventiivsest ega rehabiliteerivast huvist, vaid eesmärgist saavutada NÜP-i muutmine haldusorgani poolt. Seda eesmärki ei ole kaebajal võimalik saavutada tuvastamisnõude esitamisega eraldiseisvalt ega ka koos heastamisnõudega. Heastamisnõue (

§ 5

lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5) on sisuliselt kohustamisnõude eriliik, millega kohus teeb ettekirjutuse haldusakti õigusvastaste, täpsemalt kestvalt isiku õigusi rikkuvate ja haldusaktiga põhjuslikus seoses olevate tagajärgede kõrvaldamiseks. Üldisest kohustamiskaebusest eristab heastamiskaebust asjaolu, et kohtult on 3

(7)3-24-2663 võimalik nõuda kõiki õiguspäraseid abinõusid. Heastamiskaebus on asjakohane, kui kaebaja õiguste kaitseks teda koormava haldusakti eest ei piisa haldusakti tühistamisest, sest haldusakt on ühtlasi kahjustanud kaebaja õiguste kaitsealasse langevat hüve ning isikul on mõjuv põhjus nõuda just endise olukorra ennistamist (restitutsiooni), mitte rahalist kompensatsiooni (K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, lk 58–59). Heastamisnõude esitamine on täiendavalt piiratud riigivastutuse seadusega (RVastS). RVastS § 11 lg 1 järgi võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2019 otsus nr 3-18-2097, p-d 34 ja 35). Ka õiguskirjanduses on leitud, et heastamiskaebusega edu saavutamiseks peab õigusvastased tagajärjed tekitanud haldusakt olema eelnevalt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud või tuleb koos heastamiskaebusega esitada tühistamisnõue (K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, lk 59, p 3). Seega on heastamisnõude esitamine haldusaktiga tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks võimalik üksnes juhul, kui see haldusakt on eelnevalt kehtetuks tunnistatud või asjaomases osas muudetud. Ei nähtu, et NÜP oleks alates selle kehtestamisest (2021. a) kaebuses välja toodud väidetavalt kaebaja õigusi rikkuvate maakasutus- ja ehitustingimuste osas tühistatud või selles osas muudetud. Samuti ei ole kaebaja esitanud nõuet haldusakti tühistamiseks. Nimetatud nõude esitamise tähtaeg (

§ 46

lg 1) oleks praeguse kaebuse esitamise ajaks ka ilmselgelt möödunud ja puudub alus tähtaja ennistamiseks. Tuleb eristada haldusakti sisu ja haldusakti õigusvastaseid tagajärgi. Kaebaja soovib kohustada heastamisnõudega haldusorganit haldusakti muutma, mitte selle haldusakti õigusvastaseid tagajärgi kõrvaldama. Kaebaja soov on seega sisuliselt kohustamisnõude, mitte heastamisnõude esitamine. Samas ei ole kohustamisnõude esitamine sarnaselt tühistamisnõudega võimalik, sest möödunud on kohustamisnõude esitamise tähtaeg (

§ 46lg 2).

Puuduvad ka andmed, et kaebaja oleks haldusorganilt eelnevalt haldusakti muutmist taotlenud. Kokkuvõttes tuleb kaebus tuvastamisnõude osas kaebajale

§ 121

lg 2 p 2 alusel tagastada, kuna kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – isegi kui kaebaja tuvastamisnõue rahuldataks, ei aitaks see kaasa kaebaja heastamisnõude rahuldamisele ega tähendaks, et Tallinna Linnavolikogu peaks NÜP-i vaidlusaluste piirangute osas muutma (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus asjas nr 3-22-1219, p 12). Heastamisnõue tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kuna eespool on selgitatud, miks ei ole heastamisnõude esitamise eeldused täidetud, tuleb heastamisnõude rahuldamist pidada ebatõenäoliseks. Kaebusest ei saa järeldada kaebaja õiguste intensiivset riivet, sest kaebaja ei selgitanud kaebuses ega ka täiendavas vastuses piisavalt, milles seisnevad õigusvastased tagajärjed, mille kõrvaldamist ta heastamiskaebusega taotleb. Kahtlemata piiravad NÜP-is sätestatud maakasutuse ja ehitamise piirangud kaebaja omandivabadust, ettevõtlusvabadust, üldist tegevusvabadust ja võivad riivata ka tema muid subjektiivseid õigusi, kuid nende piirangute intensiivsust tuleb hinnata praeguse kaebuse kontekstis. Nagu kaebaja kinnitas, omandas ta Raudtee tn 62 ja Raudtee tn 64a kinnistud aprillis 2024, seega rohkem kui kaks ja pool aastat pärast NÜP-i kehtestamist. Planeeringu sisu ja sellest tulenevad piirangud pidid olema kaebajale kinnistute omandamise ajal teada. See, et planeeringu kehtestamisele eelnenud menetluses võis toimuda rikkumisi, ei tähenda, et planeeringu kehtestamisest tulenesid kaebajale õigusvastased tagajärjed. Kaebaja möönis kaebuse täienduses põhimõttelist võimalust saavutada oma eesmärk PlanS § 142 lg 1 p 2 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisega 4

(7)3-24-2663 Tallinna linnale. Kaebajal on võimalik taotleda Tallinna linnalt oma muudatusettepanekute läbivaatamist ka NÜP-i ülevaatamise aruande koostamise menetluses, ilma et see eeldaks kaebusega kohtusse pöördumist. Samuti ei tähenda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlemisega kaasnevad ressursikulu ja raskused, et kaebaja peaks saama kehtiva üldplaneeringu muutmise eesmärki realiseerida praeguses asjas esitatud tuvastamis- ja heastamisnõude abil. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust saab mõista selliselt, et kaebaja soovib kohustada Tallinna Linnavolikogu läbi vaatama tema ettepanekut NÜP-i muutmiseks. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole seotud kaebaja heastamisnõudega, vaid see on eraldiseisev kohustamisnõue. Esiteks pidanuks kaebaja enda ettepaneku esitama kohalikule omavalitsusele enne kaebuse esitamist (RVastS § 6 lg 3). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kaebaja oleks eelnevalt pöördunud linna poole. Isegi kui pidada võimalikuks, et kaebaja taotleb heastamisnõudes esitatud tagajärgede kohaldamist alles kaebuse esitamisega, siis soovib kaebaja, et kohus otsustaks juba etteulatuvalt ära asja lõpplahenduse. Sellise otsustuse eelduseks on, et kaebajale saabuks kohtumenetluse käigus kahjulik tagajärg, mille negatiivset mõju ei ole võimalik kõrvaldada. Sellise negatiivse tagajärje saabumine kaebajale ei ole kaebuses ja kaebuse täienduses esitatud asjaoludest nähtav. Kuna kaebuses esitatud heastamisnõude rahuldamine on ebatõenäoline, siis puudub alus ka kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (

§ 249lg-d 1 ja 3).

Seetõttu jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kuna kaebus tagastatakse

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 2 1 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Samuti ei tagastata kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu, kuna kohus lahendas kaebaja taotluse sisuliselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS ASIK Kinnisvara OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.10.2024 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Kaebaja palub võimalusel kohaldada esialgset õiguskaitset, millega kohustada vastustajat 30 päeva jooksul läbi vaatama kaebaja 20.10.2024 taotlust NÜP-i osaliseks muutmiseks. 7. Kaebaja hinnangul on praeguses asjas kaebuse esitamine lubatav ning kaebus on esitatud kaebaja õiguste kaitseks nii preventiivsest kui ka rehabiliteeritavast huvist kõrvaldada õigusvastased piirangud nii kaebajale kuuluva kui ka munitsipaalomandis oleva vara kasutamisel ja käsutamisel. Need takistavad ja piiravad kaebaja ettevõtlustegevust, s.o kinnisvaraarendust, ja on vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega. Halduskohtu seisukoht, et planeeringu sisu ja sellest tulenevad piirangud pidid olema kaebajale kinnistute omandamise ajal teada, on oletuslik ega tugine tõenditele. Kaebaja selgitas, et asjaolu, et Raudtee nt 62 ja 64a kinnistute ehitusõigust on vähendatud 25%, ilmnes alles munitsipaalomandis oleva Raudtee nt 60a kinnistu projekteerimismenetluses, s.o sisuliselt kolm aastat pärast NÜP-i kehtestamist, ning seni kaebaja ja kinnistute varasemad omanikud sellest ei teadnud. Ka ei nähtu, et kohus oleks hinnanud kaebaja väidet, et kaebajal ja varasematel omanikel puudus võimalus osaleda planeerimismenetluses, kuna avalikkust ega kinnistute omanikke sellest ei teavitatud. Kaebaja ei nõustu ka järeldusega, et kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusam vahend nõuda NÜP-i muutva detailplaneeringu algatamist. Üldplaneeringut ei saa kergekäeliselt muuta ja kaebajal puudub õigus nõuda üldplaneeringu muutmist lähtuvalt ettevõtlushuvist. Lisaks on see problemaatiline, arvestades sellele kuluvat ressurssi. Lisaks tuleb haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue esitada kolme aasta jooksul alates haldusakti kehtestamisest ja detailplaneeringu algatamist ootama jäädes kaotaks kaebaja NÜP-i õigusvastasuse tuvastamiseks ilmselgelt kaebeõiguse. 5

(7)3-24-2663 Kaebaja ei nõustu, et heastamiskaebuse esitamise eelduseks peab eelnevalt olema vaidlustatud haldusakt tühistatud või muudetud ja et esitama peab ka haldusakti tühistamiskaebuse. Kaebaja on praeguseks esitanud Tallinna Linnavolikogule taotluse NÜP-i muutmiseks. Seega on kaebajal õigus ja alus kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks

§ 37

lg 2 p 2 alusel koosmõjus

§ 46

lg-ga 2 kohustamisnõudega juhul, kui vastustaja keeldub NÜP-i muutmisest kaebaja taotluses esitatud mahus. Kuna heastamiskaebuse esitamine on lubatav ning ka kohustamiskaebuse esitamine on põhimõtteliselt lubatav, kui vastustaja keeldub NÜP-i muutmisest, kuulub kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et viimane on sisuliselt lahendanud esialgse õiguskaitse taotluse, seega kuulub sellelt tasutud riigilõiv tagastamisele. Kaebaja palub võimalusel teha määrus esialgse õiguskaitse kohta, kohustades vastustajat vaatama taotlust läbi 30 päeva jooksul. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on ilmselgelt menetlusökonoomia huvides, sest kui vastustaja keeldub NÜP-i muutmisest, on kaebajal õigus lisaks tuvastamis- ja heastamiskaebusele esitada ka kohustamiskaebus. Kuna kaebaja on juba 23.09.2024 tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot, mis kuulub kaebajale tagastamisele, palub ta arvestada seda praeguse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivuna. Kaebaja selgitas 27.11.2024 menetlusdokumendis, et Tallinna linn jättis 25.11.2024 kirjaga tema taotluse NÜP-i muutmiseks rahuldamata. Tallinna linn on kirjas märkinud, et taotleja ei ole esitanud olulisi laiemaid põhjendusi, miks peab üldplaneeringu ülevaatamise aruande koostamise käigus suurendama ehitusõigust. Kaebaja taotleb seega ringkonnakohtult kohtuliku ekspertiisi korraldamist, et hinnata NÜP-i lisa nr 2 p 4.4 „Segahoonestusalad“ alapunktides 4, 5, 8 ja 11 sätestatud maakasutuse ja ehitustingimuste põhjendatust ning muutmise vajadust võrreldes varem kehtinud Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-s 6 Nõmme keskusele sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega, tehes sõltumatu linnaehituslikku ja linnaruumilise mõju analüüsi. Kaebaja soovib selle eksperthinnanguga tõendada, et Nõmme linnaosa ehitusmääruses kehtestatud ulatuses hoonete rajamisega mh kaebaja kinnistutele ei kaasne linnaehituslikku ega linnaruumilist mõju, kuna see on vastavuses segahoonestusala üldiste põhimõtetega ning piirkonnas väljakujunenud hoonestustihedusega. 8. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus võtab

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

  2. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
  3. Halduskohus on põhjendatult tagastanud kaebaja esitatud tuvastamis- ja heastamisnõuded. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega neid üle kordamata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Halduskohus on kokkuvõttes õigesti leidnud, et kaebaja eesmärgiks on saavutada see, et Tallinna linn muudaks NÜP-is kehtestatud ehituspiiranguid, kuid seda eesmärki ei ole tal võimalik esitatud tuvastamis- ja heastamisnõudega saavutada. Seejuures on halduskohus kaebaja võimaliku õiguste riivega seoses asjakohaselt võtnud arvesse, et planeeringu sisu ja sellest tulenevad piirangud pidid olema kaebajale kinnistute omandamise ajal teada. Kuivõrd NÜP kehtestati Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 ja avaldati seejärel PlanS § 91 lg 2 kohaselt, oli kaebajal enne 2024. a-l kinnistute omandamist võimalik ka selles kehtestatud ehituspiirangutega tutvuda. Asjaolu, et kaebaja seda oma sõnutsi ei teinud ja sai 6

(7)3-24-2663 piirangutest juhuslikult teada alles pärast kinnistute omandamist, ei ole etteheidetav piirangute kehtestajale.
  1. Kaebust ei muuda lubatavaks ka asjaolu, et praeguseks on kaebaja esitanud Tallinna Linnavolikogule taotluse NÜP-i muutmiseks ja see jäeti rahuldamata. Kohtusse pöördumise eelduste täidetust tuleb hinnata kaebuse esitamise aja seisuga. Nagu selgitas ka halduskohus, ei ole kaebaja võimalik nõue kohustada Tallinna Linnavolikogu NÜP-i muutmiseks seotud algses kaebuses esitatud heastamisnõudega, vaid eraldiseisev kohustamisnõue. Kui kaebaja soovib seoses Tallinna linna 25.11.2024 kirjaga sellise kohustamisnõude esitada, saab ta esitada halduskohtule uue kaebuse.
  2. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata. Ka selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ilma neid üle kordamata. Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mille alusel tuleks asuda teistsugusele seisukohale. Seejuures on alusetu kaebaja seisukoht, et halduskohus ei ole tema esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadanud. Halduskohus on esitanud põhjendused, mille tõttu ei ole praegusel juhul

§ 249lg-te 1 ja 3 alusel esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud.

Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ei tähenda, et seda poleks läbi vaadatud. Seega on ühtlasi ekslik kaebaja arvamus, et esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tuleb talle tagastada. 14. Kaebaja on taotlenud määruskaebuses esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna linna vaatama tema taotlus NÜP-i muutmiseks läbi 30 päeva jooksul, paludes lugeda riigilõiv tasutuks talle tagastamisele kuuluva riigilõivu arvelt. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, on kaebaja arvamus, et algse esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tuleb talle tagastada, ekslik. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks jätta kaebaja määruskaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotlust

§ 55lg 1 alusel käiguta.

Kaebaja teatas 27.11.2024 menetlusdokumendis ringkonnakohtule, et Tallinna linn on 25.11.2024 kirjaga kaebaja taotlusele vastanud. Seega ei ole kaebaja taotletud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine enam vajalik ning see tuleb jätta igal juhul läbi vaatamata (

§ 249lg 3 kolmas lause).

15. Kaebaja palub 27.11.2024 menetlusdokumendis võtta asja materjalide juurde TLPA 25.11.2024 kiri nr 3-1/2657-2, millega vastati kaebaja taotlusele muuta NÜP-is sätestatud maakasutus- ja ehitustingimusi, ning Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsus nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruanne“. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse korraldada kohtulik ekspertiis, et hinnata NÜP-i lisa nr 2 p 4.4 „Segahoonestusalad“ alapunktides 4, 5, 8 ja 11 sätestatud maakasutuse- ja ehitustingimuste põhjendatust ja muutmise vajadust võrreldes varem kehtinud Nõmme linnaosa ehitusmääruse §-s 6 Nõmme keskusele sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega. Ringkonnakohtu hinnangul soovib kaebaja ekspertiisi abil sisuliselt tõendada, et NÜP-is kehtestatud tema kinnistuid puudutavad piirangud ei ole põhjendatud ja on seega õigusvastased. Praeguses määruskaebemenetluses on vaidluse all üksnes küsimus, kas halduskohus tagastas kaebaja kaebuse õigesti, mitte NÜP-is kehtestatud maakasutus- ja ehitustingimuste õiguspärasus. Seega ei ole kaebaja taotletava ekspertiisi korraldamine määruskaebuse lahendamiseks vajalik ja kaebaja taotlus jääb

§ 62lg 2 alusel rahuldamata.

Küll saab ringkonnakohtu hinnangul toimiku materjalide juurde võtta määruskaebuse täienduse lisad, sest need puudutavad mh küsimust, kas ja millised kaebaja esitatud nõuded on praegusel juhul lubatavad. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.