Obsah (4)

§ 67§ 168§ 178§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-12160 Tsiviilasi AS hagi kohtutäitur ML vastu täiteasjas nr XXXXX

§ 67

lõikest 1 taotleb võlgnik tähtaja ennistamist kuna võlgnik ei saanud TMS § 223 lõikes 3 sätestatud tähtaega järgida seos objektiivsete asjaoludega kuna Riigikohtu menetluses oli võlgniku teistmisavaldus tsiviilasjades nr 2-24-7510 ja 2-24-8277 jõustunud kohtulahendite tühistamiseks, mille osas tegi Riigikohus lahendid alles 05.08.2024. Lisaks eeltoodule ei oma võlgnik akadeemilist kõrgharidust õiguse vallas, mistõttu on tema teadmised lünklikud sh TMS § 223 lõikest 1 tuleneva tähtaja kinnipidamise vajaduse osas. Kuigi võlgnik taotles tsiviilasjades nr 2-24-7510 ja 2-24-8277 riigi õigusabi enda esindamiseks, keeldus kohus õigusabi andmisest, mistõttu ei ole võlgnikule tagatud juurdepääsu õiglasele kohtumenetlusele ja tõhusale õiguskaitsele ning TMS § 223 lõike 1 kohane hagi on jäänud esitamata tähtaegselt. Seega on PS § 15 lõikes 1 ja § 24 lõikes 5 sätestatud põhiõiguste realiseerimine olnud teoreetiline ja illusoorne kuna õigusemõistmine on muutunud sisutuks kuna tsiviilasja menetlust ei ole algatatud ega asja arutatud. Hageja on kordusenampakkumise tulemusel jäänud koduks ning kaotanud elukoha registreeringu, millega kaasneb ilmselgelt hagejale makstavate töövõime- ja puudetoetuse maksmise lõpetamine kuna hageja ei oma Rahvastikuregistris elukohta. Seega kaasnevad hagejale negatiivsed tagajärjed. Lisaks eeltoodule leiab hageja, et TMS § 223 lõikes 1 sätestatud 30 päevane tähtaeg on illusoorne ja segadustekitav kuna TMS § 221 lõike 1 kohast hagi on võimalik esitada kuni täitemenetluse lõpetamiseni, mistõttu on analoogia korras võimalik ennistada tähtaeg kuna täitemenetlust nr 014/2007/1189 ei ole lõpetatud. Hageja soovib TMS § 223 lõikes 1 sätestatud tähtaja ennistamisel hagiavalduse esitamisel tugineda õigusnormile, mille rikkumine toob kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Nimelt sätestab TMS § 88 lõige 4, et vara müüakse suulisel enampakkumisel arestimisaktis märgitud järjekorras, mistõttu on see analoogia korras kohaldatav ka elektroonilise enampakkumise korrale. Käesolevas asjas ei saa olla vaidlusaluseks küsimuseks, et 10.05.2024 lõppenud enampakkumisel oleks müüdud võlgnikule kuuluv kinnisvara vastavuses 13.03.2014 arestimisaktis märgitud kinnisasjade arestimise järjekorrale kuna 10.05.2024 müüdudXXXX kinnistu kaasomand asub arestimisaktis 2.järjekorral. Seega õiguspärase enampakkumise korraldamiseks pidi kohtutäitur ML kuulutama välja võlgnikule kuuluva ZZZZ kinnistu müügi mitte asuma müüa võlgnikule kuuluvat kodu Ilmselgelt on tegemist õigusvastase tegevusega, mille tulemusel on hageja alates 11.07.2024 kaotanud oma püsiva elukoha. Puudub vaidlus, et kohtutäitur ML’a õigusvastase tegevusel s.o. võlgnikule kuuluva eluase müügil ja võlgnikule kuulunud kodu kaotusel on põhjuslik seoses ning arvestades, et kohtutäitur pidi võlgnikule kuulunud eluaseme sundmüügil arvestama võlgniku põhjendatud ootuste ja õigustega s.o., et enne tulemusel võlgnikule kuuluva eluaseme müüki on lõplikult ammendanud vara realiseerimise muud võimalused. Ka 3 nimetatud asjaolu tõendab enampakkumise rikkumist kuna kohtutäitur ei ole arvestanud võlgniku seaduslike õigusi ja huve. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et võlgnikule kuuluva SSS kinnistu osas on seatud Eesti Vabariigi ostueesõigus ning kaitseala valitseja on põhimõtteliselt avaldanud valmisolekult võlgnikule kuuluva kaasomandi ostuks ning 10.07.2024 kirjaga nr 7-9/24/14195-2 andnud nõusoleku SSSSS kinnistu jagamiseks, ei ole võlgnikule kuuluva SSSkinnistu kaasomandi mõttelise osa müük Eesti Vabariigile ammendavalt välistatud. Eeltoodust lähtuvalt palub hageja ennistada TMS § 223 lõikes 1 sätestatud tähtaeg hagiavalduse esitamiseks täiteasjas nr 014/2007/1189 10.05.2024 lõppenud kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja hagejale kuulunud ½ mõttelise osa kinnistust XXXXXXXXXX välja nõudmiseks AÕS § 80 alusel. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

1. Menetlustähtaja ennistamise taotluses tuleb välja tuua kõik ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus, sh põhistus, et ta ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
2. Riigilõivuseaduse § 59 lg 20 kohaselt tuleb tasuda menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, ning hagita menetluses tasutakse riigilõivu veerand hagita asja riigilõivust, kuid mitte vähem kui 35 eurot. Samuti tuleb riigilõivu tasuda hagiavalduselt. Hageja ei ole riigilõivu tasunud. Tegemist on menetlusse võtmist takistavate puudustega, mis on iseenesest kõrvaldatavad. Kohtu hinnangul ei ole hagejale puuduste kõrvaldamiseks (so riigilõivu tasumiseks) tähtaja andmine põhjendatud, kuivõrd kohtu hinnangul on esitatud taotlus hageja esitatud asjaoludel perspektiivitu.
3. Tulenevalt TMS § 223 lõikest 1 võib täitemenetluse osaline esitada 30 päeva jooksul alates enampakkumise akti kättesaamisest hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on seisukohal, et ta ei saanud TMS § 223 lõikes 3 sätestatud tähtaega järgida seos objektiivsete asjaoludega kuna Riigikohtu menetluses oli võlgniku teistmisavaldus tsiviilasjades nr 2-24-7510 ja 2-24-8277 jõustunud kohtulahendite tühistamiseks, mille osas tegi Riigikohus lahendid alles 05.08.2024 ning lisaks eeltoodule ei oma võlgnik akadeemilist kõrgharidust õiguse vallas, mistõttu on tema teadmised lünklikud sh TMS § 223 lõikest 1 tuleneva tähtaja kinnipidamise vajaduse osas.
4. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva põhjusega. Esitatud avaldusest ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud hagi 30 päeva jooksul alates enampakkumise akti kättesaamisest hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seaduse mittetundmine ei ole kohtu hinnangul asjaolu, mis tingiks tähtaja ennistamise. Kohus asub seisukohale, et AS ei ole käesolevas tsiviilasjas põhistanud mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks, mistõttu tuleb jätta AS taotlus menetlustähtaja ennistamiseks rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus AS 4 poolt kohtule 10.08.2024 esitatud hagi menetlusse võtmisest. Samuti märgib kohus, et koos tähtaja ennistamisega tuleb esitada ka nõuetekohane hagiavaldus, mida hageja ei ole teinud.
5. Tulenevalt

§ 168lg-st 1 ja §-st 173 tuleb jätta menetluskulud AS kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 9. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

10.

§ 372

lg 5 esimese lause järgi võib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5