Obsah (6)

§ 82§ 94§ 1003§ 35§ 36§ 77

Tsiviilasi nr 2-23-13221 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-13221 Tsiviilasi M

§ 82lõikest 4, kohtunik M Ä Ä R A S: 1.

METRX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja C.K (ik XXX) häälte arvuks 119 häält;

1. LPG Eesti OÜ-le (rg-kood 14140259) jätta hääled määramata;
2. menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud
3. METRX OÜ pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu
4. augusti 2024 määrusega kell 16.00 ja pankrotihalduriks nimetati Katrin Prükk. METRX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimus
5. septembril 2024 võlausaldajate esimene üldkoosolek, millel otsustati võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid hääletamist vajavaid küsimusi. Eeltooduga seoses määras pankrotihaldur teiste hulgas METRX OÜ (pankrotis) võlausaldajale C.Kle häälte arvuks 119 häält ja võlausaldajale LPG Eesti OÜ-le jättis hääled määramata. Kohtu põhjendused
6. Pankrotiseaduse (

) § 82 lg 3 esimese lause järgi määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel ja

§ 82

lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Tulenevalt

§ 82

lg 3 teisest lausest peab võlausaldaja tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut.

§ 82

lg 4 sätestab, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalenud kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. 3.

§ 94

lg 1 kohaselt tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Riigikohus on 10. jaanuari 2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 märkinud, et häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse. Vastasel korral tekiks võimalus vaidlustada sama küsimust kaks korda, mis venitaks pankrotimenetlust oluliselt. Häälte arvu määramise menetluses võib eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks. Eeltoodust järeldub, et kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on lisatud tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on tõendatud või mitte ega jätta ka hääli sellel põhjusel andmata. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub

§ 1003järgi võlausaldajate nimekirja kinnitamisel.

Nõuete sisuline kontroll toimub nõuete kaitsmisel, kus võlausaldajate nõuetele on võimalik esitada kirjalikke põhistatud vastuväiteid.

1. Võlausaldaja III Isosystem Eesti OÜ vaidlustas võlausaldajale I C.K-le määratud hääled täies ulatuses. C.K esitas METRX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 119 000 eurot. C.K on kolmanda isikuna (kinnisasja registriosa nr xxxxxx omanikuna) osaliselt summas 119 000 eurot (
2. augusti 2023 hüpoteegi lõpetamise kokkulepe, müügi- ja hüpoteegiga koormamise lepingu punktid 4.3, 4.5 ja
3. augusti 2023 maksekorraldus) täitnud
4. augustil 2023 hüpoteegipidajale (Finora Factoring OÜ) võlgniku kohustuse, mis tulenes võlgniku ja Finora Factoring OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr L
5. C.K-le häälte määramise vaidlustanud võlausaldaja III hinnangul ei saa C.K-le hääli määrata, sest ta on osaniku ja juhatuse liikme P.X abikaasana võlgniku lähikondne. Lähikondse puhul on nõude tekitamiseks hõlpus raha keerutada. Lähikondne ei peaks saama osaleda pankrotimenetluse seisukohalt võtmetähtsusega küsimuste otsustamisel. Kohus ei nõustu võlausaldaja III vastuväitega. Pankrotihaldur on elektroonilise rahvastikuregistri ja abieluvararegistri andmete põhjal kindlaks teinud, et C.K ja P.X abielu on sõlmitud
6. augustil 2018 ja abikaasadel on
7. augustil 2018 registrikaardile kantud varasuhteks varalahususe varasuhe. P.X on METRX OÜ (pankrotis) osa suurusega 2500 eurot ainuomanikuna äriregistrisse kantud
8. septembril 2013, mil ta oli abielus M. P. -C.K-ga ja kellega oli
9. aprillist 2012 kuni
10. detsembrini 2016 registrikaardile kantud abikaasade varasuhteks samuti varalahususe varasuhe. Eeltoodud asjaolud on samade andmebaaside põhjal kindlaks tehtud ka
11. augusti 2023 lepingu tõestanud notari poolt (vt lepingu punktid 2.1.4 ja 2.1.5). C.K nõude aluseks olev võlasuhe tuleneb asjaolust, et C.K lahusvara (korteriomand registriosa nr xxxxxx) tagas METRX OÜ (pankrotis) kohustusi Finora Factoring OÜ ees. Asjaõigusseaduse § 349 lg 3 alusel läheb kinnisasja omanikule nõue võlgniku vastu rahuldatud ulatuses üle käenduse kohta käivate sätete järgi. 2

§ 82

lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär, osaniku või aktsionäri tütarettevõtja või on võlausaldaja saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda, ei ole tal hääleõigust. Kuna elektroonilise rahvastikuregistri ja abieluvararegistri andmete põhjal on tuvastatud, et METRX OÜ (pankrotis) osa ei kuulu abikaasade C.K ja P.X ühisvara hulka ning ka nõude aluseks oleva võlasuhte põhjal ei saa teha järeldust võlausaldaja I kavatsuse kohta menetlusõiguste kuritarvitamiseks, ei piira antud juhul

§ 82

lg 8 ega ka

§ 82lg 3 juriidilisest isikust võlgniku osaniku abikaasale häälte andmist.

Seega on põhjendatud määrata võlausaldaja I häälte arvuks 119 häält. 5. Pankrotihaldur jättis hääled määramata võlausaldajale II LPG Eesti OÜ-le. LPG Eesti OÜ on võlgniku tütarühing (100% osalus). Majanduslikus mõttes on LPG Eesti OÜ seega identne võlgnikuga. Võlgnik ei oma võlausaldajate üldkoosolekul hääleõigust. Ehkki seaduses loetletud hääleõigusetute isikute hulgas tütarühingut pole, oleks seaduse mõttega vastuolus see, kui tütarühingule hääled anda. Võlausaldaja II vaidlustas talle häälte määramata jätmise. Kohtu hinnangul tuleb võlausaldajale II jätta

§ 82lg 8 alusel hääled määramata.

Äriseadustiku (ÄS) § 6 lg 1 kohaselt kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tütarettevõtjaks ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Äriregistrist nähtub, et METRX OÜ (pankrotis) on alates 1. septembrist 2023 võlausaldaja II 100%-lise osaluse osamaksuga 2500 eurot omanikuks e emaettevõtjaks. Nii võlgniku kui ka võlausaldaja II (tütarettevõtja) juhatuse ainsaks liikmeks on P.X.

§ 35

lg 1 p 2 (ka

§ 36

lg 1) kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile mh üle võlgniku vara valitsemise õigus. Kuna võlausaldaja II osalus kuulub pankrotivara hulka, lasub pankrotihalduril lisaks õigusele korraldada osaluse müüki ka ÄS § 168 järgi osanikuõiguste teostamine pankrotivõlgniku asemel, sh otsustada

§ 77

ja § 78 lg 2 järgi võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimusi (st pankrotihaldur otsustaks võlausaldaja II häälteenamusega iseenda kinnitamise võlgniku pankrotihalduriks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 82lg 8 mõtte järgi tuleb võlausaldajale II jätta hääled määramata.

6.

§ 82

lg 6 kohaselt kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega.

§ 82

lg 7 näeb ette, et kui võlausaldaja häälte arv on määratud

§ 82

lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. 7. TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3