Obsah (8)

§ 113§ 82§ 761§ 101§ 108§ 619§ 627§ 821

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-141158 EriVet OÜ hagi MTÜ Narva Kassituba vastu võ

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.10.2023 põhinõudelt (129,81 eurolt) ja sissenõudmiskuludelt (40 eurolt) kuni nõuete täitmiseni.

1. Jätta EriVet OÜ menetluskulud MTÜ Narva Kassituba kanda.
2. Välja mõista MTÜ-lt Narva Kassituba EriVet OÜ kasuks menetluskulu 840 eurot ning menetluskuludelt 840 eurolt viivis

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ja hageja seisukohad 1. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on Erivet OÜ (hageja) ja MTÜ Narva Kassituba (kostja) vahel sõlmitud suuline töövõtuleping (alternatiivselt käsundusleping). Lepingu järgi kohustus hageja ravima kostja kassi (kassi nimi Rõžik). Kassiga tehtud raviprotseduurid (MRT, röntgenuuring, ülevaatus, sedatsioon, visiiditasu) ja ravimite nimetus on toodud arvel nr #11220002697. Arvel näidatud protseduurid teostati 13.06.2022 loomaarst R. V. poolt, millele eelnes päev varem kostja poolne broneering vastuvõtuks. Arvel toodud teenuste teostamise eest esitati kostjale 14.06.2022 arve nr #11220002697 summas 679,81 eurot. Arve maksetähtaega ei ole määratud, kuid hageja on arvestanud tasumise tähtajaks 30 päeva, vastavalt

§ 821 sätestatule.

Kostja tasus arve eest järgmiselt: 23.11.2022 summas 300 eurot; 17.01.2023 summas 150 eurot ja 14.08.2023 summas 100 eurot. Põhivõlajääk on 129,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 30,43 eurot (viiviseperiood 15.06.2022 kuni 14.08.2023, viivitatud päevi 425, summalt 229,81 eurolt, tasutud 100 eurot, viivisemäär 0,029% päevas, viivisesumma 28,32 eurot; viiviseperiood 14.08.2023 kuni 09.10.2023, viivitatud päevi 56, summalt 129,81 eurolt, viivisemäär 0,029%, viivisesumma 2,11 eurot; kokku summas 30,43 eurot). Tuginevalt

§ 113

¹ lg 1 nõuab hageja kostjalt ka sissenõudmiskulude kui kahjuhüvitise tasumist summas 40 eurot. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 129,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 30,43 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning alates 10.10.2023 põhinõudelt 129,81 eurolt ja sissenõudmiskuludelt 40 eurolt

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivis kuni põhinõude ja sissenõudmiskulude tasumiseni. Hageja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ning palus hagi rahuldamist. Hageja leidis, et

§ 761asjas ei kohaldu.

Kostja pole põhistanud, et kassi uuringute eest määratud tasu ei ole mõistlik (sh koosneb tasu protseduuridest ja ravimitest). Kostja TsMS § 230 lg 1 tähenduses oma vastuväidet tõendanud ei ole. Kostja on tasunud arve osaliselt ja kostja ei ole selgitanud, mis osas arve on ebamõistlik ning kostja peab seda põhjendama ja tõendama. Kostja väide, et pooltel ei ole ravimihinna osas kokkulepet, ei ole asjakohane, sest kui kokkulepet poleks saavutatud, ei oleks looma raviprotseduuridele võetudki. Hageja on kostja vastuväite osas selgitanud, et MTÜ-de puhul me muidugi usaldame neid, sest saame aru, et nad teevad heategevust. Antud klient ei ole kordagi arvet vaidlustanud, kui oleme meelde tuletanud arve tasumise vajadust. Enne protseduuride teostamist teavitame kõiki kliente protseduuride teostamisest ja nende hindadest. Kokkuvõtvalt ei ole kostja tõendanud hageja poolt esitatud arve ebamõistlikkust ega teisi omi väiteid. 2 3. 04.03.2024 vastuses täpsustas hageja viivisenõudeid. Hageja toodud parandatud viivisnõude arvestuses on viivisnõude alguse kuupäev 15.07.2022 a. Kokku nõuab hageja kostjalt viivist hagi esitamise seisuga summas 28,40 eurot. Kostja vastuväited 4. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja viitas

§ 761

, mille kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamise eest maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, selle tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Kostja märkis, et hageja ei ole kostjat hinnakirjast teavitanud ja hageja kodulehel hinnakiri ka puudub. Kostja hinnangul puudub poolte vahel kokkulepe raviteenuse hinna osas. Kostja leidis, et kassi uuringute eest arves määratud tasu 679,81 eurot ei ole mõistlik. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 08.12.2023 menetlusse võtmise määruses. Täiendavalt 19.02.2024 määruses määras kohus jätkata tsiviilasja menetlemist kirjalikus lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1). Seega, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
3. Võlaõigusseaduse (

) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning

§ 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

1 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Vastavalt TsMS §-le 3 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: - kass Rõžik vastuvõtt toimus 13.06.2022 ja kassi ravis loomaarst R. V. (dtl 21-22, 26-27); - 14.06.2022 arve nr #11220002697 summas 679,81 eurot esitati kostjale tasumiseks (dtl 22, 26-27); - kostja on arve tasunud osaliselt: 23.11.2022 summas 300 eurot, 17.01.2023 summas 150 eurot ja 14.08.2023 summas 100 eurot (dtl 22, 26-27); - kostja oli arve nr #11220002697 tasumisega viivituses ja kostjal on hageja ees tasumata põhivõlgnevus summas 129,81 eurot (679,81-300-150-100=129,81 eurot) (dtl, 22, 26-27).
2. Vaidlus seisneb asja materjalidest nähtuvalt selles, milline leping poolte vahel on sõlmitud (hageja viitas suulisele töövõtulepingule ja alternatiivselt käsunduslepingule ning kostja tervishoiuteenuse lepingule). Kohus on 19.02.2024 määruses selgitanud, et kohtu hinnangul osutas hageja kostjale veterinaarteenust, mis vastab võlaõigusseaduse (

) § 619 sätestatule ning tegemist ei ole töövõtu -ega tervishoiuteenuse osutamise lepinguga ning kostja poolt osundatud viide

§ 761asjas ei kohaldu.

Kohus jääb selle seisukoha juurde.

§ 619

lg 1 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt käsunduslepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 627

lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses.

§ 627

lg 1 mõistes tuleb käsundi täitmist tasu eest eeldada, kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- ja kutsetegevuses. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (

§ 627lg 2).

Tuvastatult osutas hageja kostjale veterinaarteenust oma majandustegevuses ja teenuse eest esitati kostjale arve nr #11220002697 summas 679,81 eurot. Arvest nähtuvalt teostati kassiga ravi protseduurid (MRT, röntgenuuring, ülevaatus, sedatsioon), kasutati ja anti kaasa ravimeid ja määrati visiiditasu ning määrati kodune ravijuhend (dtl 26-27). Kostja vastuväite kohaselt puudus poolte vahel kokkulepe raviteenuse hinna osas ning looma uuringute eest arves näidatud tasu 679,81 eurot ei ole mõistlik. Kohus selgitas, et raviteenuse hinna osas kokkuleppe puudumisel tuleb kostjal tasuda

§ 627lg 2 kohaselt hagejale mõistlik tasu, kuivõrd käsund on hageja poolt täidetud.

Kostjal tuli oma vastuväidet selgitada, st kas ta peab ebamõistlikuks arves sisalduvate uuringute eest näidatud tasusid või arves tervikuna teenustasusid, kuivõrd kostja on osundanud vastuväites arve kogusummale 679,81 eurot. Kohus märkis, et kui kostja peab siiski uuringute eest näidatud tasu ebamõistlikuks, siis tuli kostjal selgitada, miks ta leiab, et tasu on ebamõistlik ning kostjal tuli TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendada mõistliku (konkretiseeritult millise teenuse) tasu suurust. Samuti tuli kostjal lisaks eeltoodule esitada selgitused vastuolu kohta, mis seisneb ebamõistliku tasu vastuväite ja arve nr #11220002697 suuremas, so 550 euro ulatuses tasumisega aktsepteerimises. Kostja selgitusi ega tõendeid ei esitanud, mistõttu jätab kohus kostja sellekohased vastuväited kui põhjendamatud ja tõendamatud, arvestamata. Kohus leiab arvestatuna arves esitatud toiminguid ja ravimeid, et arve summa 679, 81 eurot on mõistlik ning kostjal tuleb arvest tasumata osa, so 129, 81 eurot hagejale tasuda. 4 Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Hageja on märkinud, et on 14.06.2022 arve nr #11220002697 tasumise maksetähtajaks määratlenud 30 päeva vastavalt

§ 82

¹.

§ 821

sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel. Hageja on täpsustatult esitanud sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse, mille kohaselt on viivisnõude alguse kuupäev 15.07.2022. Kokku nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist hagi esitamise seisuga summas 28,40 eurot (dtl 56). Kohus märgib, et viivise % on muutuv, so 15.07.2022-31.12.2022 on selleks 0,022% päevas, 01.01.2023-30.06.2023 0,029% päevas ja 01.07.2023-09.10.2023 0,033% päevas, millest tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 26,32 eurot (8,56+11,97+3,4+2,39=26,32). Kuivõrd kostja on arve tasumisega viivitanud tuleb kostjal hagejale tasuda sissenõutavaks muutunud viivis summas 26,32 eurot. Hageja palub kostjalt ka sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmist.

§ 113

¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja ei ole sissenõudmiskulu 40 euro osas vastuväiteid esitanud (dtl 41). Osundavalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja sissenõudmiskulu summas 40 eurot on põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 10.10.2023 põhinõudelt 129,81 eurolt ja sissenõudmiskuludelt 40 eurolt

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude ja sissenõudmiskulude tasumiseni. Kuivõrd hageja põhinõue ja sissenõudmiskulu on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele, tuleb rahuldada ka hageja edasiulatuva viivise nõue ning kostja kohustub hagejale tasuma alates 10.10.2023 põhinõudelt 129,81 eurolt ja sissenõudmiskuludelt 40 eurolt

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõude ja sissenõudmiskulude tasumiseni. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 129,81 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 26,32 eurot ning edasiulatuva viivise

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.10.2023 põhinõudelt (129,81 eurolt) ja sissenõudmiskuludelt (40 eurolt) kuni nõuete täitmiseni.

1. Kohus rahuldab hagi, seega jaotab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub 04.03.2024 menetluskulude nimekirjas (dtl 57-58) kostjalt välja mõista menetluskulud summas 840 eurot, millest hageja on käesolevas hagimenetluses kandnud menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 740 eurot (käibemaksu ei lisandu) alljärgnevalt: 1) Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks (0,25h), kliendiga nõupidamiseks 0,25 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1 töötund, kokku 1,5 töötundi 2) Kostja vastusega hagile tutvumine (0,5h) ja analüüs (0,5h), kliendiga nõupidamine (0,5h), kokku 1,5h 3) Hageja 17.01.24 kirjalikud seisukohad 1,5h 4) Kohtumäärusega tutvumine ja analüüs 0,5h 5) Hageja 04.03.2024 kirjalikud seisukohad, menetluskulude nimekiri 1h 5 Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Kokku 6 tundi x120=720 eurot, millele lisandub maksekäsu menetluskulu 20 eurot TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista ka riigilõiv. Hagiavalduse esitamisel on vastavalt RLS-le tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Hageja kinnitab, et käesolevad menetluskulud on hagejal tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja ei ole hageja menetluskuludele ega õigusabiteenuse tunnitasule vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik kulu ning hageja õigusabikulud samuti põhjendatud ja vajalikud ning menetlustoimingutele näidatud ajakulu ja õigusabiteenuse tunnitasu on mõistlik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 840 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2024 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
2. aprilli
3. a kohtuotsus muutmata. 16.04.2024 kohtuotsus 2-23-141158 jõustus 07.01.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 6