← Eesti

2-24-111712/7

Obsah (10)§ 3111§ 3141§ 162§ 174§ 138§ 175§ 486§ 218§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. oktoober 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiv

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 27. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.F (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2

(5)
  1. Hageja esitas
  2. juulil 2024 kohtule hagiavalduse ja
  3. septembril 2024 hagi täpsustuse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 574 eurot, sealhulgas põhinõue 545,51 eurot ja 11.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 28,49 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 545,51 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 12.06.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse
  4. septembri 2024 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.01.2023 väikelaenulepingu. Kostja sai laenu 1000 eurot. Laenusumma on kostjale välja makstud. Leping sõlmiti tähtajaga 12 kuud, igakuise maksetähtpäevaga iga kuu
  5. kuupäeval, seega oli lepingu lõpptähtpäev 10.01.
  6. Leping on poolte poolt allkirjastatud. Esialgne maksete kogusumma oli 1176,82 eurot. Esialgne intressimäär oli 17,90% aastas, 0,05% päevas. Esialgne viivitusintressi määr oli 17,90% aastas, 0,05% päevas. Esialgne krediidi kulukuse määr aastas oli 33,52%. Lepingutasu oli 0 eurot. Laenuhaldustasu oli 5,90 eurot. Ligikaudne osamakse suurus oli 97,53 eurot. Leping sõlmiti 27.01.2023 12 kuuks igakuise maksetähtpäevaga
  7. kuupäeval, möödus viimane lepingujärgse makse lõpptähtpäev 10.01.2024 ja kogu tagastamata põhiosa on sellele järgnevast päevast alates muutunud sissenõutavaks. Hageja asub hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, ja hageja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi (hageja ei pea otstarbekaks arvestada seaduslikku intressi ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne ning hageja neid ei nõua). Hageja nõuab ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seadusjärgses määras. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud 454,49 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Põhiosa võlgnevus on 545,51 eurot (1000–454,49=545,51). Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivis perioodi 11.01.2024–11.06.2024 eest on 28,49 eurot.
  8. Kostjale toimetati
  9. juuli 2024 hagiavaldus koos lisadega ja
  10. septembri 2024 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte elektrooniliselt
  11. septembril 2024 (

§ 3111

lg 3 alusel, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt).

  1. septembri 2024 hagi täpsustus koos lisadega toimetati kostjale kätte
  2. septembril 2024 (

§ 3141

lg 3 p 2 alusel, menetlusdokument toimetati kostjale kätte selle saatmisega hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule kostja poolt avaldatud e-posti aadressile). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 18. oktoobril 2024. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 3

(5)6.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 6.1. Hagilt hinnaga 627,86 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 175 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 175 eurot. 6.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 134,20 eurot (sh käibemaks). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga

§ 175tähenduses.

Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks

§ 486

järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks

§ 175

alusel.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagi koostamisele 2 tundi. Kohus leiab, et hagi koostamisele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 5 lk, esitatud tõendite maht üle 10 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 67,10 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 67,10 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Hageja märkis hagis, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 2 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 134,20 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 329,20 eurot, sealhulgas riigilõiv 175 eurot, lepingulise esindaja kulu 134,20 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). 4

(5)6.3. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 7.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.