) § 79 lg 3 p 1 alusel jätta rahuldamata T.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Helen Kommussari poolt 14.09.2012.a. tehtud määrusele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta. Kohtumäärus jõustub 24.10.2012.a. Edasikaebamise kord Vastavalt
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariitalituse poolt alustati väärteoasjas 2302,12,011492 menetlust LS § 223 lg 1 ja LS § 242 lg 1 tunnustel selles, et 25.07.2012.a. kell 20:40 juhtis T.D Harju maakonnas, Tallinna linnas, Endla – Tulika – Sõpruse pst. ristmikul 1 mootorsõidukit ja ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees ootamatult seisma jäänud sõidukile ning sõitis tagant otsa Mini One’ile, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju EN’le. Juht liigutas sõidukit enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist, jättes sõiduki asendi tunnistajate juuresolekul ära märkimata. T.D-le koostati 27.07.2012.a. väärteoprotokoll AB 1176505, milles märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 27.08.2012.a. T.D sai väärteoprotokolli koopia kätte 27.07.2012.a. T.D esitas 07.08.2012.a. kohtuvälisele menetlejale vastulause. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Margus Pihl koostas 24.08.2012.a. määruse väärteoasjas 2302,12,011492 menetluse jätkamise kohta, kuna esitatud vastulauses toodud isiku ütluste, kogutud tõendite ja väärteoprotokolli kvalifikatsiooni vahel on suuri lahknevusi, mistõttu ei ole võimalik teha asjas lahendit, kõrvaldamata vastuolusid. T.D on eelnimetatud määruse kätte saanud 28.08.2012.a. T.D esitas 11.09.2012.a. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanem Margus Pihli 24.08.2012.a. määruse peale kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, milles palub eelnimetatud määrus tühistada ja lõpetatud väärteoasjas 2302,12,011492 menetlus
Kohtuvälise menetleja õigusaktiga volitatud ametnik – Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Helen Kommussar – jättis 14.09.2012.a. väärteoasjas 2302,12,011492 koostatud kaebuse lahendamise määrusega T.D kaebuse rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt sai T.D eelnimetatud määruse kätte 25.09.2012.a. T.D esitas 01.10.2012.a. kohtuvälise menetleja kaudu Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Helen Kommussari poolt 14.09.2012.a. tehtud määrusele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja 24.08.2012.a. määrus on tehtud rikkudes
sätteid, kuna kohtuväline menetleja peab 30 päeva jooksul peale väärteoprotokolli kättetoimetamist määrama karistuse või lõpetama väärteomenetluse. Otsuse teinud ametnik viitab küll
Seega on kohtuvälime menetleja pikendamud väärteomenetluse tähtaega, mida seadus teha ei luba. Kaebuse esitaja palub tühistada 14.09.2012.a. koostatud kaebuse lahendamise määrus. Kohtuväline menetleja edastas 22.10.2012.a. T.D kaebuse ning 23.10.2012.a kõnealust väärteoasja puudutava väärteotoimiku Harju Maakohtule. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 2
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.
mõtte kohaselt ei vaidlustata esitatud kaebuses mitte kohtuvälise menetleja juhi määrust, vaid kohtuvälise menetleja toimingut.
esimese lõike kohaselt saab kaebuse esitada juhul, kui vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab antud juhul mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitaja ei ole konkretiseerinud, missugust isiku õigust on rikutud. Vastavalt viimati viidatud sättele on nõue viidata kaebuses, millist kaebaja põhiõigust või vabadust kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Kohus leiab, et menetleja poolt tehtud toimingud on õiguspärased ning nende tegemisega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse jätkamisel rikkunud T.D õigusi ja vabadusi.
69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. T.D on nimetatud õigust kasutanud ning esitanud 07.08.2012.a. kohtuvälisele menetlejale väärteoprotokolli kohta vastulause.
lg 2 sätestab, et juhul, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Samas ei välista seadus juba koostatud ja menetlusalusele isikule või tema kaitsjale tutvustatud väärteoprotokolli täiendamise võimalust. Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisele menetlejal kui süüdistusfunktsiooni kandjal ning ta on kohustatud tõendite kohumisel juhinduma
5. peatükis sätestatust ning tal on kohustus koguda nii menetlusalust isikut süüdistavad kui ka õigustavad tõendid. Kohtuvälise menetleja 14.09.2012.a. määruses on põhjendatult viidatud EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele 3-1-1-52-08 ja 3-1-1-84-07, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb
lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule
§-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja, olles tutvunud T.D vastulausega, et isiku ütluste, kogutud tõendite ja väärteoprotokolli kvalifikatsiooni vahel on suuri lahknevusi, mistõttu ei ole võimalik teha asjas lahendit, kõrvaldamata vastuolusid ning seega tuleb väärteomenetlust jätkata. Seega on kohtuväline menetleja pidanud võimalikuks asjaolu, et esitatud vastulause valguses võib esineda vajadus juba koostatud väärteoprotokolli täiendamiseks või uue väärteoprotokolli koostamiseks või hoopis väärteomenetluse lõpetamiseks. Eelmainitud Riigikohtu lahenditest tuleneb, et juhul, kui kohtuväline menetleja peab vajalikuks täiendada juba tutvustatud väärteoprotokolli või koostada uus väärteoprotokoll, on ta kohustatud tegema täienduse või uue väärteoprotokolli isikule
korras teatavaks ja tagama temale täiendava või uue vastulause esitamise võimaluse. Sellest tulenevalt on kohtuvälisel menetlejal, tutvustades isikule väärteoprotokolli täiendusi või uut väärteoprotokolli, õigus määrata uus lahendi kättesaamise aeg. 3 Kohus peab samuti vajalikuks osundada EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.03.2012.a. lahendile 3-1-1-21-12, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et väärteoprotokolli täiendamine iseenesest ei ole vastuolus
lg 2 mõttega, kuna nagu ka kriminaalmenetluses esitatud süüdistuse puhul on eeskätt oluline menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamine. Vanemkonstaabel vanemväärteomenetleja Helen Kommussari on oma 14.09.2012.a. määruses väärteomenetluse jätkamist ka piisavalt põhjendanud. Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kuna kohus ei tuvastanud isiku õiguste rikkumist ja kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud protsessiõiguse norme, siis väärteomenetluse jätkamise määrus 24.08.2012.a. ning kohtuvälise menetleja juhi määrus 14.09.2012.a. on seaduslikud ning T.D kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus juhindub
Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.