ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Õigusvastasuse tuvastamine on vajalik selleks, et kohus saaks kontrollida haldusakti õiguspärasust, sh kogu vastustaja tegevust kuni haldusakti kehtetuks tunnistamiseni. Õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebajal kui lapsevanemal edaspidi tagada enda laste heaolu ja õiguste kaitse. Õigusvastasuse tuvastamisel on ka preventiivne eesmärk, sest vald on kohustatud haldusmenetluse läbi viima, rakendades nõutavat hoolsust ja järgima seaduses sätestatut. Ettekirjutuse väljastamisel ei hinnatud laste heaolu ega ettekirjutuse täitmise mõju laste psüühikale. Kooli ja vallavalitsuse koostööna toimunud pikaajaline viivitus koolikohustuslike õpilaste kooli nimekirjast väljaarvamisel kahjustas laste heaolu. 6. Tallinna Halduskohus lõpetas 12.11.2024 määrusega haldusasja menetluse
Vald tunnistas vaidlusaluse haldusakti 17.10.2024 edasiulatuvalt kehtetuks. Seega on kaebaja saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi. Tuvastamis- ega ka tühistamisnõude edasine menetlemine pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Põhjendatud huvi kohtumenetluse jätkamiseks ei saa tuletada üksnes sellest, et kaebaja hinnangul tuleks kohtul kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust. Kohtumenetluse jätkamine saab olla põhjendatud üksnes siis, kui haldusakti õigusvastasuse tuvastamine või tühistamisnõude menetlemise jätkamine aitaks edasiselt kaasa kaebaja õiguste kaitsele või kui vaidlustatud haldusaktist võivad muul viisil tuleneda kaebaja jaoks kahjulikud tagajärjed. Neid asjaolusid ei nähtu. Kuigi haldusakt tunnistati kehtetuks edasiulatuvalt, ei saa ka periood, mil haldusakt kehtis, s.o selle väljastamisest kuni kehtetuks tunnistamiseni, kaebaja õigusi edaspidi mõjutada. Kaebaja lapsed käivad praeguseks XXX koolis. Kui kaebaja laste koolikohustuse osas tekib uus vaidlus, pole selle vaidluse asjaolud samad ega seostavad praeguse ettekirjutusega. Pole usutav, et võimalikus uues vaidluses toetutaks vaidlusaluses ettekirjutuses tuvastatud asjaoludele. Seega pole asja edasine menetlemine vajalik ka selleks, et kaebaja saaks edasiselt paremini enda laste heaolu ja õigusi kaitsta. Uue muuteemalise vaidluse tekkimisel saab selles eraldiseisvalt kontrollida valla tegevuse õiguspärasust, st kaebajal on olemas efektiivsemad õiguskaitsevahendid. Vald on kinnitanud, et ei ole rakendanud kaebaja suhtes sunniraha. Haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu ei ole sellist ohtu ka edasiselt. Kohtumenetlus pole kestnud nii pikalt, ega selle menetlemisel tehtud selliseid menetlustoiminguid, mis eraldiseisvalt õigustaksid tuvastamiskaebusele üleminekut. Kohtumenetluse jätkamine üksnes kantud menetluskulude jaotamiseks pole samuti vajalik, sest toimikust nähtuvalt pole kumbki pool peale riigilõivu menetluskulusid kandnud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. B.U palub 28.11.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.11.2024 määrus. Kaebaja ei taotlenud ettekirjutuse tühistamist koolikohustuse täitmise kohustamise pärast, vaid seetõttu, et sellisel kujul ettekirjutus ei ole kunagi täitnud oma eesmärki, milleks peaks teoreetiliselt olema laste koolikohustuse täitmise tagamine. Ettekirjutusega ning selle raames ja sellele järgnevate haldustoimingutega on otseselt kahjustatud kaebaja laste tervislikku, psühholoogilist, emotsionaalset ja sotsiaalset seisundit ning teadlikult ohustatud 2
lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakti ei ole kehtetuks tunnistatud, vaid haldusakt on kehtivuse kaotanud. Tühistamisnõuet tuleks edasi menetleda, sest haldusorgan või kolmandad isikud tuginevad tulevikus haldusakti varasemale kehtivusele. Lisaks kaalub kaebaja hüvitamiskaebuse esitamist. Ettekirjutus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas, proportsionaalne ega täitnud püstitatud eesmärki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebus tuleb võtta
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ja vastab
§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
9. Kaebaja taotles 01.11.2024 vastuses kohtunõudele
Halduskohus leidis 12.11.2024 määruses, et kehtivuse kaotanud haldusakti ületühistamine või õigusvastasusele üleminek ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, ning lõpetas haldusasja menetluse
lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Nende eesmärkide valguses ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle
lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud
Siiski peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõudele üleminek on lubatav näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõuet või kui tuvastamisnõue aitab tal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta. 12. Kaebaja palus 01.11.2024 avalduses menetlust jätkata Rapla Vallavalitsuse 14.03.2024 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks selleks, et kontrollida haldusakti õiguspärasust, ning preventiivsel eesmärgil. Kohtult hinnangu saamine vastustaja haldusaktile ei ole tuvastamiskaebuse üleminekuks piisav ning kohtuotsuse resolutsiooni haldusakti 3
lg 2 p 21 alusel üksnes seetõttu – kahju hüvitamise kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saaks kaebaja jaoks lugeda väheintensiivseks. Seepärast ei saaks tuvastamiskaebusele ülemineku keelamist põhjendada ka menetlusökonoomia kaalutlusega. Eelnevast tulenevalt ei olnud menetluse lõpetamine
lõike 2 alusel menetluse jätkamiseks pelgalt sellest, kui kaebaja on üldsõnaliselt osutanud kahju tekkimisele või tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusele. Õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek täidab ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki. Seda eesmärki silmas pidades peab halduskohtul olema minu arvates teatav kaalumisruum menetluse jätkamise vajalikkuse hindamisel – hilisema hüvitamisnõude esitamise huvides saab menetluse jätkamist
lg 2 tähenduses kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks pidada siis, kui kaebuse aluseks olevate asjaolude ning kaebaja esitatud väidete pinnalt on vähemalt tõenäoline, et vaidlustatud haldusakt võib olla kaebajale kahju põhjustanud. Halduskohus ei saa
lg 2 kohaldamise üle otsustades anda mistahes lõplikku hinnangut võimaliku hüvitamiskaebuse eduväljavaadetele, ent olukorras, kus kaebuses esile toodud andmete pinnalt ei saa väidetava kahju tekkimist pidada tõenäoliseks, ei pea halduskohus lubama haldusakti õigusvastasuse nõudele üleminekut ning võib menetluse lõpetada.
lõikes 2 kasutatud sõnastust „on vajalik“ tuleb mõista nii, et konkreetse vaidluse asjaolusid ja eelviidatud ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki silmas pidades saab menetluse jätkamist pidada vajalikuks. Tuleb nimelt silmas pidada, et riigivastutuse seaduse § 7 lõikest 1 tulenevalt eeldab kahju hüvitamise nõude rahuldamine lisaks haldusakti või toimingu õigusvastasusele ka selle tuvastamist, et kahju tõesti tekkis ning et kahju ja õigusvastase haldustegevuse vahel on põhjuslik seos. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmiseks piisab sellest, kui ükskõik milline 4
lg 2 alusel menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks olukorras, kus olemasolevatest andmetest lähtudes ei ole alust pidada kahju tekkimist isegi tõenäoliseks.
lg 2 alusel menetluse jätkamist taotledes ei pea kaeabaja kahju tekkimist tõendama, küll aga vähemalt esitama põhistatud selgituse, milles see kahju seisnes. Kui kaebaja seda ei tee või kui kahju tekkimist ei saa selgitustest hoolimata pidada vähemalt tõenäoliseks, võib halduskohus menetluse lõpetada. Sel juhul on kaebajal võimalik hiljem siiski esitada kohtule eraldi hüvitamiskaebus, mille läbi vaatamisel hindab kohus vajaduse korral ka kahju väidetavalt põhjustanud haldusakti õiguspärasust. Leian, et siinsel juhul ei saa kaebuse aluseks olevatest asjaoludest ja kaebaja väidetest tulenevalt pidada tõenäoliseks kaebajale vaidlustatud haldusaktiga kahju tekkimist. Esiteks on kaebaja osutanud oma laste tervise ja heaolu kahjustamisele, ent kaebuse on kaebaja kohtule esitanud enda nimel, mitte oma laste nimel.
lg 2 ei võimalda minu hinnangul jätkata kaebaja nimel esitatud kaebuse menetlust põhjusel, et see võib olla vajalik kaebaja laste õiguste kaitseks. Teiseks on kaebaja kahju põhjusena viidanud muu hulgas vastustaja viivitusele laste koolivahetusega seotud andmete andmekogusse kandmisel. See leidis aga toimikust nähtuvalt aset 2024. aasta septembris-oktoobris, samas kui vaidlustatud haldusakt on antud 14.03.2024. Haldusakti õiguspärasust hinnatake haldusakti andmise aja seisuga (vt
Lisaks sellele on kaebaja määruskaebuses rõhutanud, et ta ei ole soovinud taotleda ettekirjutuse täitmist koolikohustuse täitmiseks kohustamise 3-24-1117 (eriarvamus) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.