) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja avaldas kohtule, et ta võtab hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine
tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt
Hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming. Samas tunnustab kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67) (vt RKTKo 04.04.2018, 2-16-7541/70, p 13). Kohus rahuldab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva võlgnevuse 121 519,60 eurot, sealhulgas põhinõue 81 000 eurot, intress perioodi 16.12.2020–16.12.2023 eest 24 321,22 eurot ja viivis perioodi 2
Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 5.
lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse
lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid, mistõttu ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). 5.1. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista hagilt tasutud riigilõivu. Hagilt hinnaga 131 442,10 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 2100 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (
Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 2100 eurot. 5.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 1098 eurot (sh käibemaks).
lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 17; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).
lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulise esindaja ajakulu jagunes järgmiselt: telefonikõned kliendiga seoses hagiavalduse esitamise võimalustega (1 tund), materjalidega tutvumine, analüüs, hagiavalduse projekti koostamine (6 tundi), hagiavalduse projekti koostamine, edastamine kliendile, telefonikõne kliendiga, e-kirja teel suhtlus kliendiga (1 tund), hagiavalduse projekti ülevaatamine, täiendamine, viimistlemine, menetluskulude nimekirja koostamine ja hagiavalduse esitamine kohtule (1 tund). Kohus, arvestades hageja nõude olemust, menetluse käiku ning hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga (kokku 9 tundi), leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Kohus leiab, et hinnates vaidlusaluse asja asjaolusid ning esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus ca 2,5 lk), et materjalidega tutvumiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ei olnud õigusabi osutamisele põhjendatud kulutada maakohtus üle 7 tunni. Suhtlus kliendiga on vajalik, kuid see ei saa osutuda ülemääraseks võrreldes teiste toimingutega. 5.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase 3
Arvestades, et kohus loeb põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 854 eurot (7*122, sh käibemaks). Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 854 eurot. Arvestades, et hageja palus kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 1098 eurot, kuid kohus rahuldas lepingulise esindaja kulude nõude 854 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 244 euro osas (s.o lepingulise esindaja kulu) 5.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal
lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 6.
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.