Tsiviilasi nr 2-23-17376 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17376 Tsiviilasi H.K võlgade üm

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning nende lisad koos hinnangutega võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. 3. Usaldusisik esitas 26.02.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning hinnanguga võlgniku varalisele seisundile. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikule makseraskuste ületamiseks sobivaim võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul on olemas võimekus 2

§ 22lg 3

§ 20

lg 2) ning jätta tema nõuded

§ 22

lg 1 alusel lepingu lõpetamise teel ümber kujundamata ka juhul, kui seda võimalust kasutatakse teiste võlausaldajate nõuete puhul. Kui võlgade ümberkujundamine siiski aset leiab, tuleks võlausaldaja hinnangul ümber kujundada kehtivast tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded, mis on muutunud sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist (eelduslikult summas 1706,88 eurot) selliselt, et nende kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse ja võimaldatakse võlgnikule kohustuste täitmist võrdsete osamaksetena alternatiivselt, kas alates kava kinnitamisest kuni kava lõpptähtajani, millisel juhul tuleks võlgnikul tasuda igakuiselt 35,56 eurot (lisaks AB Fjord Bank tarbijakrediidilepingu maksegraafikus sätestatud maksetele ning kavaga ümberkujundatavatele Holm Bank AS ja Multitude Bank p.l.c. kohustuste maksetele) või alates 15.06.2028 kuni 15.01.2030, millisel juhul algaks eelnimetatud kohustuste osamaksete tasumine pärast seda, kui kavaga ümberkujundatavad Holm Bank AS ja Multitude Bank p.l.c. maksed on tasutud (vajadusel saab vastava maksegraafiku muutmise kokkuleppe sõlmida ka ümberkujundamiskava väliselt, sellisel juhul ei oleks vaja kavaga AB Fjord Bank nõudeid üldse ümber kujundada). 11. Usaldusisiku 29.10.2024 arvamusest nähtuvalt jääb usaldusisik AB Fjord Bank vastuväite osas 13.05.2024 kohtule esitatud arvamuse juurde. 13.05.2024 arvamuse kohaselt ei nõustu usaldusisik võlausaldaja seisukohaga, et võlgniku makseraskused on ületatavad ilma kohustusi ümber kujundamata auto liisimisest loobumisega. Kohtu poole pöördumisel oli võlakohustuste katteks tasutav summa kuus kokku (ilma liisinguta) umbes 700 eurot ja sellise summa tasumine ei ole võlgnikule jõukohane. Ainuüksi fakt, et võlgnik vajas viie varasema kohustuse täitmiseks uut laenu summas 14 900 eurot, pidi tegema võlausaldaja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel eriti ettevaatlikuks. Samuti oli võlausaldajale lepingu sõlmimisel teada võlgniku autoliisingu tasumise kohustus. Usaldusisik ei nõustu võlausaldajaga ka selles, et refinantseerimislepingu sõlmimine oli sisuliselt võlgade ümberkujundamine. Kui võlgade ümberkujundamisel kohustused reeglina vähenevad, siis varasemate laenukohustuste (sh kõrvalkohustused) refinantseerimisel tarbija kohustuste summa reeglina suureneb (sh lisanduvad intressimaksed jms). Antud juhul vabanes võlgnik varasematest kohustustest summas 14 900 eurot, kuid peab refinantseerimislepingu kohaselt krediidi tagasi maksmiseks tasuma 23 868,71 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik makseraskustes (alla keskmise jäävast sissetulekust kulub laenumakseteks üle 40% kuus) ning tema võlgade ümberkujundamine võimaldab makseraskused ületada. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega, sealhulgas võlgniku elukaaslase võimekuse taastumisega ühiste kulutuste (eluase, auto, majapidamiskulud jms) katmisel. See on ka auto liisimise jätkumise eelduseks. Kui kava täitmine satub ohtu, tuleb auto liisimisest loobuda või leida soodsam auto kasutuse võimalus. Ümberkujundamiskavaga on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt – nende nõuded täidetakse terves ulatuses 45 kuu jooksul. Võlgniku sissetulek ei võimalda võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses või kiiremat rahuldamist. Pankrotimenetluse korral saaksid võlausaldajate tagatiseta nõuded rahuldatud ca 1/3 võrra väiksemas ulatuses kui 4

§ 26lg 3 alusel kinnitamiseks.

Kohtu põhjendused 12.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kolmest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 33% võlausaldajatest. 13.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud kaks pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat (67%), aga nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 32%. 14.

§ 26

lg 3 järgi võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid

§ 26

lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

§ 26

lg 4 näeb ette, et

§ 26

lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal.

§ 26

lg 5 kohaselt ei ole kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel

§ 26

lg-s 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. 15. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki kavaga hõlmatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb

§ 21

lg 1 esimese lause alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Kavast nähtuvalt on võlgnikul rahalisi kohustusi kolme pandiga tagamata nõuetega võlausaldaja ees kokku 18 522,36 eurot. Tegemist on põhinõuetega, mille suuruse määras kohus kindlaks 04.10.2024 määrusega võlausaldajatest krediidiandjate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollides. Kohus selgitas viidatud määruses, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuete ümberarvestamisel ei ole tegemist võlausaldajate kohustuse vähendamisega

§ 21lg 1 mõttes, sest vähendada saab olemasolevat ja üksnes 5

§ 26lg 6).

16. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Kui pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldaja nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu ja füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustustest vabastamise võimaldamine (pankrotiseaduse (PankrS) § 2), siis võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust, arvestades seejuures nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (

§ 2lg 3).

Kohus märgib, et võlgade ümberkujundamise menetluses on paratamatu, et võlgniku ja võlausaldaja huvid on vastandlikud – võlgnik soovib makseraskuste tõttu pankrotti vältida ümberkujundamisabinõusid kasutades, võlausaldaja aga soovib võlgnikupoolsete kohustuste võimalikult suures ulatuses täitmist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Usaldusisiku andmete kohaselt on võlgniku sissetulekuks töötasu keskmiselt 1365,20 eurot kuus. Seejuures ei ole võlgnikul vara ja ka ülalpeetavaid. Samas on võlgnikul kava järgi pandiga tagamata kohustusi 18 522,36 eurot, millele lisanduvad igakuiselt liisingu- ja kaskokindlustuse maksed suurusjärgus 330 eurot. Kava kinnitamisel rahuldatakse kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuded täies (100%) ulatuses (igakuise osamakse suurus 385,90 eurot) ning samaaegselt jätkatakse liisingulepingu täitmist. Võlausaldajate huvide ja õiguste kaalumisel tuleb

§ 26

lg 4 järgi hinnata seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Siinjuures on oluline, et võlausaldajat ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui ta tõenäoliselt oleks võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on kavas ja oma 29.10.2024 arvamuses toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses koguneks pankrotivara hulka ca 13 800 eurot, millest kaetakse ka pankrotimenetlusega kaasnevad kulud. Seega toimuks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete 6

§ 27

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kavast nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks üksnes töötasu keskmiselt 1365,20 eurot kuus. Võlgade tasumiseks on sellest arvestatud 385,90 eurot kuus, lisanduvad igakuised liisingu- ja kaskokindlustuse maksed summas 330 eurot, seega finantskohustusi kokku 715,90 eurot. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit hinnates, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud

§ 21

lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid selliselt, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava järgi tuleb võlgnikul oma sissetulekust võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks lisaks ühekordsele maksele 1542,76 eurot 44 kuud tasuda 385,90 eurot. Võlgniku käsutusse jääb rahalisi vahendeid keskmiselt 649,30 eurot (1365,20 – 385,90 – 330 = 649,30). Võlgniku elukaaslane on uuesti tööle asunud ja võtab osa pere ühiste kulude (eluase, toit, majapidamiskulud jms) katmisest. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses ning lühema ajaga täitmine ilma võlgniku ja tema pere minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga, üldise elukalliduse tõusuga ja inimeste ostujõu vähenemisega. Kohtule esitatud kava on koostatud vastutustundlikult võlgniku maksevõimest lähtudes ning makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks on kohaldatud

§ 21

lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid kõige õiglasema lahenduse leidmiseks selliselt, et kava täitmine kavaga hõlmatud võlausaldajate huvisid võimalikult suures ulatuses arvestades oleks võlgnikule jõukohane samaaegselt liisingulepingu täitmisega. Võlgnikul peab olema motivatsioon ja säilima huvi kava täitmise vastu. Antud juhul on nõudeid vähendamata arvestatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate huve. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele laenuandjatest võlausaldajatele on teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk (võlgnik tagastab kas laenatud raha ja/või kõrvalnõuded väiksemas summas), mille realiseerumisega nad peavad arvestama. 18. Kohus märgib, et ei nõustu vastuväite esitanud võlausaldajaga selles, et võlgniku makseraskused on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta ja et kava tuleb seetõttu jätta

§ 27lg 1 p 1 alusel kinnitamata.

Usaldusisik on toonud välja, et võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise tingis asjaolu, et üksnes laenukohustuste katteks tasutav summa ilma liisinguta oli kokku umbes 700 eurot kuus, seega 51% võlgniku sissetulekust, ja seda olukorras, kus võlgniku elukaaslane ei töötanud ning kõik kulud olid ainuüksi võlgniku kanda. Antud juhul tuleb võlgnikul edaspidi 700 euro asemel tasuda 385,90 eurot kuus (ilma liisinguta), mis on 29% võlgniku sissetulekust. Kohus on eespool tuvastanud, et sellise summa tasumine on võlgnikule jõukohane. Käesoleval ajal on võlgniku elukaaslane tööle asunud ja kannab ühistest kuludest enda osa ise. Kohus nõustub usaldusisikuga, et eeltoodu on auto liisimise jätkumise eelduseks ning kui kava täitmine peaks tulevikus ohtu sattuma, tuleb kaaluda auto liisimisest loobumist või soodsama kasutusvõimaluse leidmist. Kohus nõustub usaldusisiku 13.05.2024 põhjendustega ka selles, et 17.01.2023 tarbijakrediidilepingu nr 103550 sõlmimisel saadud laenusummaga 14 900 eurot võlgniku varasemaid laenukohustusi Holm Bank AS ja Bondora AS ees refinantseerides ei olnud tegemist 7

§ 21

tähenduses, vaatamata võlausaldaja poolt märgitule, et mitmed võlgniku varasemad laenukohustused hõlmati ühte lepingusse võlgnikule sobiva kuumakse ja tähtajaga. Usaldusisik on õigesti välja toonud, et kui võlgade ümberkujundamisel võlgniku kohustused üldjuhul vähenevad, siis refinantseerimislepinguga vabanes võlgnik küll varasematest kohustustest kogusummas 14 900 eurot, kuid pidi nüüd tagasimakseid tegema kokku summas 23 868,71 eurot (krediidisumma, intress ja perioodiline haldustasu). Kohtu hinnangul ei ole põhjust kohelda vastuväite esitanud võlausaldajat teistest võlausaldajatest erinevalt ning nõude aluseks olevat lepingut

§ 22lg 1 alusel lõppenuks mitte lugeda.

Kohus tuvastas 04.10.2024 määruses (jõustus 23.10.2024), et kõik võlausaldajatest krediidiandjad rikkusid võlgnikuga tarbijakrediidilepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi (7% aastas) osas ja muude kulude (perioodiline haldustasu 59,60 eurot) maksmise kohustuse äralangemine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, mis on käesoleval ajal 4,25% aastas ning võib jääda samaks või ka muutuda (suureneda või väheneda) iga aasta

1. jaanuaril ja
2. juulil. Võlausaldaja AB Fjord Bank ei ole toonud välja, milles seisneb tema märkimisväärne huvi võrreldes teiste kavaga hõlmatud võlausaldajatega saada kuni lepingu tähtaja lõpuni (15.01.2030) võlgniku kasutusse antud krediidisumma jäägilt seadusjärgses määras intressi või et kava kinnitamisel lepingu lõppenuks lugemisega oluliselt riivatakse tema huve teiste võlausaldajatega võrreldes.
3. Kokkuvõtteks rahuldab kohus H.K maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab

§ 26lg 3 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

Käesoleval juhul on H.K võlgade ümberkujundamise menetluse edukuse huvides põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ning ületada makseraskused. 20. 31.01.2024 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti peatas kohus kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. 12.03.2024 määrusega kohustas kohus kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused. Kohus selgitab, et

§ 32

lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt

§ 32

lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 21.

§ 26

lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 20. detsembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 35lg 3).

Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 20.12.2024; edaspidi iga aasta möödumisel, so 20.12.2025 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4). 8

§ 38

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

1. Usaldusisiku tasutaotlusest (ümberkujundamiskava punkt 3.1) nähtuvalt palub usaldusisik määrata tasuks 19 tunni eest 1710 eurot (tunnitasu 90 eurot). Tasu kanda Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr EE
2. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde Kirjeldus 2 Tutvumine avaldusega. Päringute koostamine ja saatmine võlausaldajatele 2 Võlanõuete ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine 3 Vara- ja võlanimekirja koostamine ning kohtule esitamine 4 Ümberkujundamiskava tutvustamine 3 Selgituste ja pankrotivõrdluse võlausaldajatele saatmine 2 Tutvumine võlausaldaja vastuväitega, usaldusisiku arvamuse koostamine ja dokumentide kohtule edastamine 3 Ümberkujundamiskava muutmine, võlausaldajatele saatmine, usaldusisiku arvamuse vormistamine ja dokumentide kohtule esitamine koostamine ja võlgnikule koostamine ning

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024 164 eurot (820 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 19 tunni eest 1710 eurot (19 tundi × 90 eurot). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt

§ 19

lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 25.

§ 8lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 9