lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.11.2024 kuni kohtuotsuse p-s 2 väljamõistetud summa täieliku tasumiseni.
) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus tuvastab, et kokkulepe sõlmiti kostja kaasomandis olevasse eramusse tellistest soemüüri, pliidi ning ahju ladumiseks. Selle üle pooled ka ei vaidle. Tegemist on oma olemuselt töövõtulepinguga. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole tarbijatöövõtulepinguga
lg 4 tähenduses.
lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus-või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes. Seega peab tarbijatöövõtulepingu esemeks olema teenuse osutamine tarbijale kuuluva vallasasja suhtes või tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Tarbijatöövõtu mõiste alla ei kuulu tööd, mis seonduvad kinnisasjade või nende osadega, eelkõige tarbijast tellijale kuuluva hoone või selle osade ehitus- ja remonditööd. Käesoleval juhul on pooled sõlminud lepingu asjade valmistamiseks, mis kvalifitseerub hoone tehnosüsteemi osade alla. Hoone tehnosüsteem ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 5 kohaselt on ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike konstruktsiooni elementidega. 28. Kohus tuvastab, et lepingu pooled olid hageja ja kostja, mitte XX ning kostja. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et arved tehtud töö eest esitas hageja (dtl 14-16). 05.07.2023 esitas hageja kostjale nõudekirja lepingu täitmiseks (dtl 21-24). Kostja 07.07.2023 vastuskirjast nähtub, et ka kostja ise on olnud arvamusel, et ta sõlmis töövõtulepingu hagejaga, mitte XXga (vastuskirjas ei ole kostja kordagi esitanud seisukohta, et nõude on esitanud vale isik. Vastuskirjast nähtub kostja seisukoht, et ta pidas lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi hageja esindaja XXga (vastuskirja p 1), kostja esitas tellimuse hagejale (vastuskirja p 3), kostja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagejale, mitte XXle (vastuskirja p 6)). Kostja on osaliselt talle hageja poolt töö eest esitatud arved tasunud hagejale (dtl 109-110). Asjas ei esitatud tõendeid, et lepingu pooleks oleks olnud XX füüsilise isikuna. Kohus selgitas kostjale 10.07.2024 toimunud eelistungil, et kui ta soovib tugineda väitele, et lepingu teine pool ei olnud hageja, siis tuleb kostjal oma väidet tõendada (dtl 152, protokolli ajamärk 00:10:31 viimane lõik). Kostja ei esitanud tõendeid nimetatud väite tõendamiseks. 29.
lg 1 esimene lause sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtule arusaadavalt ei vaidle pooled ehitatud soemüüri ehitamises kokkulepitud tingimuste üle ega selle üle, et soemüür on ehitatud ja valmis. Pooled vaidlevad selle, millise ahju ja pliidi ehitamises pooled kokku leppisid. Hageja väitel leppisid pooled kokku kaminahju ehitamises mõõtmetega 103x103x220 cm, nr 3 pliidi ehitamises mõõtmetega 66x97x83 cm ja soemüüri ehitamises 112x34x220 cm. Kohus tuvastab, et 15.02.2023 saatis hageja kostjale e-kirja teel pakkumuse, millest nähtub hageja valmisolek ehitada kaminahi mõõtmetega 103x103x220, pliit nr 3 ja soemüür mõõtmetega 112x34x220 cm (dtl 13). Kostja on oma 07.07.2023 vastuskirjas kinnitanud, et hageja 15.02.2023 e-kirjas kajastunud kaminahju ja soemüüri mõõtmed vastavad kokkulepitule (dtl 26, p 3). Kohus tuvastab, et pliidi mõõtmeid hageja 15.02.2023 pakkumus ei sisaldanud, viide on ainult pliidile nr
lg 5 p 4 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb mh arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Kohus tuvastas eelnevalt, et puuküttega pliidile pidi vastavalt poolte kokkuleppele lisanduma kokku ehitatud kivinišš elektripliidi jaoks. Kohus on seisukohal, et kiviniši mõõtmed projektis ei kajastu, kuna ka ekspertiisiaktist ei selgu, et projektis vastavad mõõtmed oleksid. Käesoleval juhul ei saa asuda ka seisukohale, et projektis sisaldunud puuküttega pliidi mõõtmed hõlmasid elektripliidi jaoks mõeldud nišši, sest ka kostja enda meelest pidi olema suurem kui 96 cm, mis oli projektijärgne pliidi pikkusmõõt (vt kostja 07.07.2023 vastuskiri (dtl 26). Kohus nõustub ekspertiisiaktis tooduga, et elektripliit on standardmõõtmetega toode. Ekspertiisiaktis nähtavate foto nr 4 (dtl 39) alusel on kohus seisukohal, et visuaalsel vaatlusel ei saa järeldada, et nišš oleks ehitatud suuremaks, kui on vajalik elektripliidi jaoks. Pildilt nähtub kivinišši paigaldatud elektripliit ja sellelt ei nähtu, et nišš oleks pliidi jaoks liiga suur. Seega on kohus seisukohal, et ehitatud kiviniši pikkus vastab poolte kokkulepitule. 30. Kohus tuvastab, et vastavalt hageja 15.02.2023 e-kirjale oli hageja valmis kaminahju ehitama 3500 euro eest, pliidi ja soemüüri 2900 euro eest. Hinnapakkumine sisaldab materjalikulu, mis järeldub e-kirjas sisalduvast infost: „hind ei sisalda soodustusi, aluseks ESPAKI letihinnad.“ Kostja ei ole oma 15.02.2023 e-kirjas avaldanud, et ta ei nõustu pakutud hindadega ega ole teinud ka omapoolset pakkumust. Kuna kostja lasi hageja tellitud asju ehitama, siis järeldub sellest, et kostja oli nimetatud hindadega nõus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleksid kokku leppinud muudes hindades. Hageja 15.02.2023 hinnapakkumises ei ole eristatud töö tegemise hinda ja materjali hinda. Kohus tuvastab, et hageja esitas kostjale 31.05.2023 arve (dtl 14), millest nähtub soemüüri ladumine 650 eurot, tellistest pliidi ladumine 750 eurot, tellistest kaminahju ladumine 1300 eurot. Tegemist on töö tegemise maksumusega. Kostja 07.07.2023 vastuskirjast järeldub, et pooled olid nimetatud toot tegemise hindades kokku leppinud, kuivõrd kostja lubas kirjas nimetatud summad tasuda, kui hageja täidab kirjas sisalduvad tingimused. Seega oli lepingujärgne töö tegemise maksumus 2700 eurot ja materjalikulu 3700 eurot (3500+29002700). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et poolte vahel oleks töö tegemise hinnaks kokkulepitud muid summasid. 31.
sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus tuvastab, et hageja soovis kostjale tööd üle anda 14.07.2023 (dtl 111). Eeltoodust järeldub, et tööd tuli kostjale üle anda. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist
Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja keeldus 14.07.2023 töid vastuvõtmast. Seega pidi hageja töövõtjana tõendama, et tööd on valmis ja vastavad lepingule. Kohus tuvastab Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamuse alusel, et soemüür, kaminahi ja pliit koos kivinišiga vastavad mõõtmetelt poolte vahel kokkulepitule. Ehitusekspertiisibüroo OÜ ja XX-i arvamustest nähtub, et kostja kaasomandis olevasse majja ehitatud korstna asukoht on projektiga võrreldes nihutatud ühe laetala võrra seina poole, mis tingis pliidi asendi muutuse. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja korstnat ei ehitanud.
lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus on seisukohal, et ehitamise aluseks olnud projekt on käsitatav tellija juhisena töövõtjale. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu 02.06.2021 otsuses nr 2-158204 toodud seisukohad, mille kohaselt töövõtjal kellel tuleb oma töö teha kolmandate isikute koostatud plaanide alusel, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele ning puuduste korral neist tellijat teavitama. Kohus on seisukohal, et hagejale kui professionaalsele pottsepale pidi olema arusaadav, et korstna asendi muutuse tõttu ei olnud võimalik pliiti ehitada algsesse asukohta, pidi sellest kostjat teavitama ja ära ootama kostja juhised. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjat teavitanud sellest, et pliiti koos kivinišiga ei ole võimalik ehitada projektijärgsesse kohta ja hageja oleks oodanud ära kostja juhise. Seega on tegemist asja puudusega. Kohus tuvastab, et projektist nähtuvalt pidi puuküttega pliidi uks asuma pliidi küljel, mis ei vasta tegelikule olukorrale. Nimetatu üle pooled ei vaidle (dtl 157, protokolli ajamärk 01:09:37). Nimetatud osas ei vasta pliit ja kivinišš kokkulepitule. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei ole kostjale andnud üle ehitatud asju puudutavat dokumentatsiooni. Vastavalt
Kohtu hinnangul ei ole võimalik asjas esitatud väidete ja tõendite alusel tuvastada, et poolte vahel oleks olnud muid kokkuleppeid ahjuküttega pliidi ja kiviniši kvaliteedi ning välimuse osas (mõlemad tuli laduda tellistest), mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, et pliidi alla ehitatud avaus ei ole lepingutingimustega kooskõlas.
lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. 17.07.2023 tõendist koosmõjus XXi 04.04.2024 e-kirjas sisalduvast seisukohaga töö kvaliteedi osas (dtl 19) nähtub, et hageja ehitatud pliit oli funktsionaalne ning puudub alus arvata, et pliiti ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. 31.1
lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on 02.03.2015 otsuse nr 3-2-1-145-14 p-s 21 asunud seiskohale, et hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks olnud eriline huvi selle vastu, et puuküttel pliidi küttekolde ava oleks pliidi otsas ja pliit ei oleks olnud sihtotstarbeliselt kasutatav või see oleks olnud oluliselt ebamugavam ehitatud asukohas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist olulise puudusega, mis õigustaks kokkulepitud tasu maksmata jätmist. Kohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas ka pliidi ja kiviniši asukoha puudusele tuginedes töö vastu võtmata jätmine. Pooled ei vaidle selle üle, et nad märkisid pliidi ja kiviniši asukoha maha koos. Pooled vaidlevad selle üle, millistes mõõtmetes nad asukoha maha märkisid. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et 04.05.2024 sai ta aru pliidi ja kiviniši tegelikust paiknemisest, sest sellel ajal oli esimene rida kive maha laotud (dtl 7 156). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks nõudnud hagejalt pliidi asukoha muutmist, vaid ta võimaldas hagejal edasi ehitada. Vastava asjaolu tõendamise vajadusele juhtis kohus kostja tähelepanu 10.07.2024 toimunud kohtuistungil (dtl 159). Asjaolule, et kostja lasi hagejal edasi ehitada ega peatanud töid vaatamata pliidi ja kiviniši asukohale, viitab ka kostja enda esitatud foto ehitusjärgus olevast pliidist koos kivinišiga. Eeltoodust järeldub, et kostja leppis ehitamise ajal pliidi ja kiviniši asukohaga. Ehitatud asjade dokumentatsiooni üleandmisega seoses avaldas kostja 03.10.2024 istungil, et ta ei soovi dokumentatsiooni saada, mistõttu ei ole põhjendatud tasunõude välja mõistmata jätmiseks või selle maksmist sõltuvusse seada dokumentatsiooni üleandmisest (dtl 178-179). Võttes arvesse eeltoodut on kohus seisukohal, et tellija keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest ja töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks alates 15.07.2023 (tööde vastuvõtmisest keeldumisele järgnevast päevast). Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja arve summas 2700 eurot osaliselt tasunud, s.o kokku 1365 eurot (dtl 109-110). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1335 eurot (2700 – 1365). 32. Hageja väitel ostis ta kostjalt saadud juhistele pliidi plaadi ja väljastas kostjale selle eest arve summas 374,34 eurot. Kostja on keeldunud arve tasumisest põhjusel, et ta oleks leidnud odavama alternatiivi antud plaadile (dtl 99). Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide ei välista hageja nõude rahuldamist. Kostja 07.07.2023 vastuskirjas (dtl 27) sisalduv valmidus arve tasuda, kui hageja kostja nõudmised, mis ei olnud seotud vastava plaadiga, täidab, viitab sellele, et tegelikult oli plaadi maksumus kostja poolt aktsepteeritud. Muid vastuväiteid kostja ei esitanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja pliidiplaadi maksumuse summas 374,34 eurot. 33. Hageja on esitanud kostja vastu ka kahjunõude, mis seisneb ekspertiisitasu maksumuses summas 396 eurot (dtl 47) ja kohtueelsete õigusabikulude maksumuses summas 2162,18 eurot (dtl 49-60).
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesoleval juhul rikkus kostja töövõtja tasu maksmise kohustust. Riigikohus on oma 09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega hõlmab kahju mh ka mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtueelselt õigusabi tunnihinnaga 190 eurot/h, millele lisandus käibemaks. Kostja on vastu väitnud, et tunnitasu on liiga kallis ja turult on võimalik õigusteenust osta oluliselt odavama hinnaga, nt SP LAW OÜ osutab õigusteenust hinnaga 100 eurot/h (dtl 116), Sinu Jurist OÜ tunnihinnad jäävad vahemikku 60 – 100 eurot tunnis (dtl 117), Advokaadibrüoo HETA OÜ tunnitasu on 150 eurot/h (dtl 118). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on liiga kõrge. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud võrrelda õigusbüroode (SP LAW OÜ, 8 Sinu Jurist OÜ) ja advokaadibüroode tunnihindu. Üldiselt on kohtupraktikas tunnustatud, et kohtuvälise õigusabi saamiseks advokaadi poole pöördumine on mõistlik ja tunnustatud ning isik ei pea pöörduma odavama õigusabi saamiseks pöörduma õigusbüroosse. Seega on kohane hinnata, kas hageja lepingulisest esindaja vandeadvokaadi tunnihind vastab advokaadibüroode keskmisele tunnihinnale. Üldisemalt on Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Eeltoodust tulenevalt mahub 190 eurot/h (ilma käibemaksuta) vandeadvokaadist lepingulise esindaja turuhinna piiresse ja tuleb seetõttu hinnata mõistlikuks. Kostja on vaielnud vastu ka kohtueelselt kantud õigusabikulu mahu põhjendatusele. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide on osaliselt põhjendaud. Hageja väitel on ta kandnud kohtuväliselt õigusabile kulu 9 tunni ja 29 min ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulu kandmine sellises ulatuses põhjendatud, arvestades vaidluse keerukust ja mahtu ning lepingulise esindaja kõrget professionaalsust, mis väljendub tunnihinnas. Kohtu hinnangul ei ole asjaga seostavad 27.06.2023 ja 28.06.2023 nõupidamised kokku 1,3 tunni ulatuses (243,83 eurot). Kohus on seisukohal, et osalised dubleerivad on 14.07.2023 ja 17.07.2023 tegevused, s.o nõupidamine telefoni teel, tellija kohtumise arutelu, edasise tegevuse planeerimine ning tellijaga kohtumise ülevaatega tutvumine ja nõudekirja täiendamine, kokku 43 min. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks 25 min, s.o 79,20 eurot. Ekspertiisiaktiga tutvumiseks ja 19.09.2023 nõudekirja koostamiseks ning hagejaga kooskõlastamiseks on kulunud kokku 2 tundi ja 36 min. Arvestades ekspertiisiakti sisu ning mahtu ja 19.09.2023 nõudekirja sisu ning mahtu ei pea kohus põhjendatuks ja mõistlikuks rohkem kui 1,75 tundi, s.o 332,50 eurot. Kokku peab kohus põhjendatud kohtuväliseks lepingulise esindaja kuluks seega 1339,53 eurot. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis tuleb hüvitatav kulu lepingulisele esindajale määrata kindlaks koos käibemaksuga. Kokku on hüvitatav kulu lepingulisele esindajale seega 1607,44 eurot. Kohus on seisukohal, et ekspertiisikulu on põhjendatud kahjuhüvitis. Olukorras, kus pooltel tekkis vaidlus ehitatud asjade lepingule vastavuse üle, on mõistlik erapooletu ekspertarvamuse tellimisel, sest see võimaldab kindlaks teha poolte vaidlusega seotud asjaolusid. Kostja ei ole esitanud kulu suurusele vastuväiteid. Kostja vastuväide, et tema ei ole tööd tellinud ja temaga seda ei kooskõlastatud, ei välista kahjunõude rahuldamist. Kahju hüvitamise aluseks ei ole oluline, et kostja oleks ekspertiisiakti tellimises osalenud. Oluline on, et ekspertiisiakti tellimine oli vajalik vaidlusega seotud asjaolude kindlakstegemiseks. Ekspertiisikulu on 396 eurot, mis on hageja poolt tasutud (dtl 47-48) ja mille suuruse põhjendatusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kahjuhüvitisena kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 2003,44 eurot. 34. Kostja esitas väited hageja kohustuste rikkumisega kaasnenud kulude kandmise osas, mida kohus käsitab menetlusliku tasaarvestuse avaldusena. Nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi, ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo nr 2-16-16481/77, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui tasaarvestuse üle tekib vaidlus, tuvastab kohus kohtulahendi põhjendustes tasaarvestuse kehtivuse ja sellega kaasneva nõuete lõppemise (
p 2) kattuvas ulatuses, jättes hagi selles osas rahuldamata.
lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja väitel viivitas hageja temalt tellitud töö tegemisega, mistõttu ei saanud MCR Projekt OÜ lõpetada majas teisi ehitustöid, mille tõttu lükkus tööde lõpetamine 3 kuu võrra edasi. Tööde lõpetamise viivituse tõttu ei saanud kostja oma perega kolida majja sisse (majja koliti alles septembri 2023 viimasel nädalal). Eeltoodust tulenevalt põhjustas hageja viivitus kostjale täiendavat kulu Lelle alevikus, Pärnu mnt 6 korterite 4 ja 6 kommunaalkulude näol 9 summas 593,54 eurot (dtl 125-131). Kohtu hinnangul ei ole kostja nõue hageja vastu põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud mistahes poolte kokkulepete kohta, millal pidi hageja tööde teostamisega alustama ja millal lõpetama, mistõttu ei ole võimalik kohtul tuvastada hagejapoolset kohustuse rikkumist. MCR Projekt OÜ 04.04.2024 e-kiri (dtl 124) tõendab küll hageja ja MCR Projekt OÜ vahelisi konflikte neilt tellitud tööde tegemisel ja asjaolu, et MCR Projekt OÜ tööd ootasid hageja järel kokku 9 nädalat, kuid sellest ei järeldu, et hageja rikkus kostjaga sõlmitud kokkuleppeid ja et just nimetatud rikkumine põhjustas kostjale väidetud kahju (põhjuslik seos). Kostja väitel andis ta hagejale sularaha 2000 eurot materjalide ostmiseks, mille jääk on 800 eurot, mis kuulub kostjale tagastamisele. Kohus on seisukohal, et kostja väidetud asjaolu 2000 euro hagejale üleandmise kohta on usutav. Kostja esitas oma väite tõendamiseks pangakonto väljavõtte, millelt nähtub nimetatud ulatuses sularaha väljavõtmine (dtl 112113). Kostja ei ole esitanud oma nõude arvestuse osas mistahes andmeid ega tõendeid. Kohus selgitas kostjale 10.07.2024 toimunud istungil oma väidete tõendamise kohustust. Hageja on oma 14.07.2023 aktis tunnistanud, et tema käes on 167,36 eurot. Kohus tuvastas kohtuotsuse p-s 30, et hinnakokkuleppe järgi oli materjalikulu 3500 eurot. Kohus tuvastas samuti, et asjad on valmis ehitatud, s.t vajaminevad materjalid peavad olema soetatud ja paigaldatud. Seega on kohtule ka usutav, et sularaha jääk oli 167,36 eurot. Kuna ühtegi tõendit võlaarvestuse osas esitatud ei ole, kuid hageja on tunnistanud 167,36 euro valdamist, siis on kostja nõue nimetatud osas põhjendatud. Kohtule on nimetatud osas Kohus tasaarvestab hageja tasunõude kostja vastunõudega sularaha osas. Kostja väitel on ta kandnud kahju summas 351,88 eurot seoses pliidi eemaldamisega kasutuskõlbmatuks muutunud materjalide osas. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole oluliselt rikkunud töövõtulepingut ja ehitatud pliit vastab nõuetele, siis ei ole põhjendatud pliidi lammutamisega seotud materjalikao kulu jätmine hageja kanda. Lisaks ei ole kostja esitanud mistahes tõendeid nimetatud summa kujunemise kohta. Võttes arvesse eeltoodut on kostjalt hageja kasuks väljamõistetav summa tasaarvestuse järgselt 3545,42 eurot (töövõtulepingujärgne töövõtja tasu 1335-167,36+374,34+2003,44 eurot). 35. Riigikohus on oma 23.11.2016 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 asunud seisukohale, et viivise väljamõistmisel tuleb tuvastada, millal tekkis hageja ja kostja nõuete tasaarvestusolukord
lg 1 mõttes.
lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab olema täidetav. Tasaarvestusolukord tekkis kui kostja nõue oli muutunud sissenõutavaks ja kostjal oli õigus tema vastu suunatud hageja nõue täita. Kohus on seisukohal, et kostja sularaha tagastusnõue oli sissenõutav vähemalt samal ajal kui hageja tasunõue, mistõttu esines tasaarvestusolukord vähemalt 15.07.2023.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on kostjalt nõudnud viivist töövõtulepingujärgse tasu ja kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni kohustuste täieliku tasumiseni. Hagi esitati 09.10.2023.
lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära järgne viivis perioodi 10.10.2023 – 29.11.2024 eest arvestatuna kostjalt hageja kasuks väljamõistetud 3545,42 eurolt (1335+374,34+1607,44+396) on 497,50 eurot (Perioodil 10.10.2023 - 31.12.2023 oli seadusjärgse viivise määr 12% aastas, s.o 0,032877% päevas ja 1,165618 eurot päevas. 10 Nimetatud perioodil oli 83 päeva. Seega on viivisesumma 96,746294 eurot. Perioodil 01.01.2024 - 30.06.2024 seadusjärgse viivise määr 12,5%, s.o 0,034153% päevas, s.o 1,210867 eurot päevas. Nimetatud perioodil oli 182 päeva. Seega on viivisesumma sel perioodil kokku 220,377794 eurot. Perioodil 01.07.2024 - 29.11.2024 oli seadusjärgse viivise määr 12,25%, s.o 0,03347% päevas, s.o 1,8665 eurot päevas. Nimetatud perioodis oli 152 päeva. Seega on viivis sel perioodil kokku 180,3708 eurot). Taotlus 10.07.2024 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.