← Eesti

2-21-15896/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-15896 Kohtua

§ 45eesmärgiga.

Avaldaja on juba mitu aastat regulaarselt korteriühistule teabenõudeid esitanud, millele korteriühistu on ka vastanud. Avaldaja on käinud mitu korda korteriühistu raamatupidajaga kohtumas, koos on arveid analüüsitud, vaadatud üle dokumente jms. 2.

  1. Korteriühistu ei ole keeldunud avaldajale mõistlikus ulatuses dokumentidega tutvumise võimaldamisest. Avaldaja ei ole põhistanud põhjendatud huvi olemasolu. Avalduses ei ole välja toodud, mis on avaldaja huvi dokumentidega tutvumise vastu ja eriti teiste korteriomanike delikaatsete andmetega tutvumise vastu. Avaldaja ei ole põhistanud, miks tema kui ühe korteriomaniku huvi kaalub üles teiste korteriomanike huvi hoida oma andmed, sh delikaatsed andmed saladuses. Korteriühistu ei või ühele korteriomanikule avalikustada teiste korteriomanike andmeid, kui selleks ei ole põhjendatud huvi. Avaldajal on võimalik oma probleemid ja küsimused tõstatada korteriühistu üldkoosolekul. Avaldaja saab teha ettepaneku näiteks eri- või audiitorkontrolli tegemiseks vms. 2.
  2. Tsiviilasjas nr 2-19-7316 on kohtule ja seeläbi ka avaldajale esitatud kõik korteriühistu alusarved, mis võimaldavad kontrollida arvete õigsust ja vastavust korteriühistu põhikirjale, otsustele ja seadusele. Korteriühistu on seisukohal, et kuna maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-19-7316 korteriühistu nõude avaldaja vastu, on avaldaja asunud otsima lisavõimalusi korteriühistu koormamiseks. Avaldaja ja korteriühistu vahel on avaldaja tegevusest tulenevalt käimas juba kaheksa kohtuvaidlust tsiviilasjades nr 2-19-7316, nr 2-20-6136, nr 2-20-10451, nr 2-20-9086, nr 2-20-11788, nr 2-21-8172, nr 2-21-8225 ja nüüd ka käesolev tsiviilasi nr 221-
  3. Korteriühistu on algatanud üksnes esimese tsiviilvaidluse asjas nr 2-19-7316, millega nõudis avaldajalt mitme aasta vältel tasumata majandamiskulusid. Maakohtu määrus ja põhjendused
  4. Maakohus rahuldas
  5. juuni
  6. a määrusega avalduse osaliselt. Maakohus kohustas korteriühistu juhatust võimaldama avaldajal tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku
  7. aprill 2020 kuni
  8. juuli 2021 kohta. Maakohus määras, et korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused), kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale 3

(10)2-21-15896 korteriomanike. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude võimaldada tal tutvuda teistele korteriomanikele korteriühistu poolt majanduskulude tasumiseks esitatud arvetega ajavahemikus november 2017 kuni 1. august 2021. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. 3.1. Maakohus viitas

§ 45

lg-tele 1 ja 3 ning märkis, et siinses asjas tuleb kohtul tuvastada: 1) avaldajal õigustatud huvi olemasolu nõude esitamise vastu, kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmise; 2) avalduse kohtule esitamise tähtaegsuse, dokumendid ja teabe, mille esitamist on õigus nõuda; 3) puudutatud isiku keeldumise teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabenõudele vastamata jätmise; 4) asjaolud, mis annavad puudutatud isikule õiguse keelduda dokumentide ja teabega tutvumise võimaldamisest. Samuti tuleb kohtul määratleda teabeõiguse teostamise aeg, koht ja viis. 3.

  1. Vaidlust ei ole selles, et: - avaldaja on puudutatud isiku ehk korteriühistu liige; - avaldaja on edastanud
  2. augustil 2021 puudutatud isikule e-kirja teel kirjaliku taotluse, mille kohaselt palub esitada kontrollimiseks järgmised dokumendid: 1) korteriühistu panga poolt kinnitatud pangakonto väljavõte perioodi kohta alates
  3. aprillist 2020 kuni
  4. juulini 2021; 2) elektriarved perioodi kohta alates
  5. aprill 2020 kuni
  6. juuli 2021; - avaldaja on edastanud
  7. augustil 2021 puudutatud isikule e-kirja teel kirjaliku taotluse, mille kohaselt soovib avaldaja tutvuda teistele korteriomanikele korteriühistu poolt majandamiskulude tasumiseks esitatud arvetega ajavahemikus november 2017 kuni
  8. august 2021; - avaldaja on edastanud puudutatud isikule ka
  9. septembril 2021 e-kirja, milles avaldab, et soovib tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku
  10. aprill 2020 kuni
  11. juuli 2021 kohta ning teistele korteriomanikele korteriühistu poolt majandamiskulude tasumiseks esitatud arvetega ajavahemikus november 2017 kuni
  12. august
  13. 3.
  14. Maakohus tuvastas, et avaldaja on
  15. augustil 2021 saanud tutvuda elektriarvetega, sooja vee ja üldelektri selgitustega. Kuigi korteriühistu on
  16. oktoobri
  17. e-kirjas avaldajale selgitanud, et viimane on saanud
  18. augustil 2021 tutvuda kõigi nõutud dokumentidega, ei ole asjas selle kohta tõendeid. Maakohus asus seisukohale, et korteriühistu on keeldunud näitamast avaldajale teistele korteriomanikele esitatud arveid ja pangakonto väljavõtet. Samuti tuvastas kohus, et avaldaja on kohtueelselt nõudnud puudutatud isikult nende dokumentidega tutvumist, mida ta nüüd kohtu kaudu taotleb. Maakohus leidis, et avaldaja nõue on piisavalt määratletud. 3.
  19. Maakohtu hinnangul on puudutatud isik esitanud piisavad selgitused ja põhistused, miks tal ei ole võimalik täita avaldaja nõuet teistele korteriomanikele esitatud arvetega tutvumise võimaldamiseks. 3.4.
  20. Korteriühistu on esitanud kohtule Andmekaitse Inspektsiooni vastuse selgitustaotlusele, milles on avaldatud, et ühistu juhatus peab kaaluma, kas väljastada arved, kattes kinni isikut tuvastada võimaldavad andmed, või põhjendatult keelduda nende väljastamisest. Arvete teistele korteriomanikele väljaandmiseks ei ole takistust, kui inimene selleks ise nõusoleku 4

(10)2-21-15896 annab. Eelnevale tuginedes on korteriühistu keeldunud võimaldamast avaldajal tutvuda teistele korteriomanikele esitatud majanduskulude arvetega. 3.4.2. Maakohus nõustus puudutatud isikuga, et

§ 45

lg-st 2 tuleneb kohustus arvestada teabe andmisel ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu

  1. aprilli
  2. a määrusest (EL) nr 2016/679 (IKÜM) tulenevate nõuetega. IKÜM art 5 lg 1 p-st f tuleneb kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks. Seega peaks korteriühistu arvete avaldajale tutvumiseks esitamisel katma kinni isikuandmed. 3.4.
  3. Maakohus leidis, et avaldaja nõue tutvuda teistele korteriomanikele ajavahemikus november 2017 kuni
  4. august 2021 majanduskulude tasumiseks esitatud arvetega on ebamõistlik ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus arvestas seejuures asjaoluga, et nelja aasta jooksul korteriomanikele esitatud arvetel olevate isikut tuvastada võimaldavate andmete kinni katmine nõuab ühistult ebamõistlikku aja- ja inimressurssi. Samuti ei ole avaldaja esitatud taotlusest võimalik tuvastada, mida ta soovib vastava teabega edasi teha.

§ 45

eesmärk ei ole anda korteriomanikule piiramatuid õigusi, korteriomaniku teabeõigust tasakaalustavad kolmandate isikute õigused ning mõistlikkuse ja hea usu põhimõtted. Maakohus nõustus korteriühistuga, et enda õiguste kaitsmiseks on avaldajal võimalik taotleda üldkoosoleku või erikontrolli läbiviimist. Samuti on avaldajal muid võimalusi saada teada, kuidas on kulud korteriomanike vahel jaotatud. 3.

  1. Maakohus leidis, et avaldaja nõue võimaldada tal tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku
  2. aprill 2020 kuni
  3. juuli 2021 kohta tuleb rahuldada. Kohtu ette toodud tõenditest ei nähtu, et puudutatud isik oleks võimaldanud avaldajal nimetatud väljavõttega tutvuda.

§ 45lg 2 kohustab järgima ka kolmandate isikute õigustatud huve.

Eelkõige on võimalik, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige, üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta, sh nende seoses kohta korteriomanikuga. IKÜM art 5 lg 1 p-st f tuleneb kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavaid andmeid töödelda ja edastada.

§ 45

alusel lahendatavas ajas saab teatavas ulatuses muuta seda, kuidas korteriühistu juhatus peab teavitamiskohustust täitma. Seega määras maakohus, et korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused), kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike. 3.

  1. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest, jättis maakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuna kohus rahuldas esitatud avalduse 50% ulatuses ja jättis selle 50% ulatuses rahuldamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  2. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada selle resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda. Muus osas palub korteriühistu jätta kohtumääruse muutmata. 5

(10)2-21-15896 4.
  1. Avaldaja ei ole esitanud maakohtule mõjuvat põhjust, miks ta kõnealust kontoväljavõtet vajab. Kohus pidi hindama ka avaldaja nõude eesmärki, vajadust ja õigustatud huvi. Avaldaja ei ole oma eesmärki ja õigustatud huvi menetluses selgelt ja arusaadavalt välja toonud. 4.
  2. Maakohus jättis arvestamata, et korteriühistu esitas avaldajale hulgaliselt erinevaid dokumente tsiviilasjades nr 2-19-7316 ja nr 2-21-
  3. Arvestades, et avaldajale on juba esitatud ca 1000 lk dokumente ja seda just eesmärgiga, et tal oleks võimalik kontrollida arvestuste õigsust, pidi avaldaja välja tooma väga mõjuva põhjuse, miks ta vajab täiendavaid dokumente. Avaldaja ei ole seda teinud. Siinses asjas pidi maakohus uurima avaldaja põhjendatud huvi väga ulatuslikult. Olukorras, kus avaldaja juba sai eelpool märgitud menetlustes väga suures mahus dokumente, pidi kohus kaaluma, milline on kontoväljavõtte määrav tähendus ja vajadus. Jättes tuvastamata, et avaldaja ei ole oma õigustatud huvi põhistanud, eksis kohus seaduse ja menetlusõiguse normide vastu. 4.
  4. Kohtumääruse resolutsiooni kohaselt peaks korteriühistu kinni katma sisuliselt kõik andmed, välja arvatud numbrid. On ebaselge, mida avaldaja kontoväljavõttes olevate numbritega peale hakkab ja mida need talle annavad. Avaldaja ei suuda neid siduda ühegi korteriomaniku ega arvetega. 4.
  5. Maakohtu määrus ei vasta TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 1 nõuetele. Osaliselt rahuldatud nõudega seoses on vaidlustatud määruses põhjendused sisuliselt vaid p-s 15.2, mis koosneb üksnes 13,5 reast. Niivõrd lühikesest põhjendusest ei ole võimalik üheselt aru saada, miks maakohus otsustas avalduse osaliselt rahuldada. 4.
  6. Arvestades, et üks avaldaja nõue jäeti rahuldamata ja teine rahuldati vaid osaliselt, samuti rahuldatud nõude sisu ja tähtsust, leiab korteriühistu, et avaldaja nõuded jäid 80% ulatuses rahuldamata. Seega oleks õiglane olnud jätta vähemalt 80% korteriühistu menetluskuludest avaldaja kanda.
  7. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täpsustada selliselt, et korteriühistu peab esitama pangakonto väljavõtted avaldajale tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud ka sellised füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused), mis võimaldavad tuvastada korteriomanikke. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, aga TsMS § 657 lg 1 p 2 1 ja § 659 järgi tuleb osaliselt täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  10. Maakohus rahuldas avalduse osas, milles avaldaja taotles tutvumist korteriühistu pangakonto väljavõttega, täpsustades väljavõtte tutvumiseks esitamise korda. Määruskaebuse esitas ainult korteriühistu, kes vaidlustas määruse osas, millega avaldus rahuldati. Seega on maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvate § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse tutvuda korteriühistu poolt korteriomanikele ajavahemikus november 2017 kuni
  11. august 2021 esitatud arvetega. 6
(10)2-21-15896
  1. Asjas ei ole vaidlust praeguse määruse p-s 3.2 loetletud asjaolude üle, mille ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 ja § 659 alusel määruskaebuse lahendamisel aluseks.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldajal on õigus tutvuda soovitud korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku
  3. aprill 2020 kuni
  4. juuli
  5. a kohta. 10.
  6. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja nõude õigusliku aluse moodustavad

§ 45lg 1 ja kuni 31.

jaanuarini 2023 kehtinud

§ 45

lg 3.

§ 45

lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise esimeseks eelduseks, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Teiseks peab korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p 11). Siinsel juhul tuvastas maakohus, et avaldaja oli puudutatud isikult

  1. augustil 2021 ja
  2. septembril 2021 saadetud e-kirjadega palunud võimaldada avaldajal tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega ajavahemiku
  3. aprill 2020 kuni
  4. juuli 2021 kohta ning puudutatud isik ei olnud võimaldanud avaldajal nimetatud väljavõttega tutvuda. Asja materjalidest nähtuvalt vastas korteriühistu avaldajale
  5. oktoobril 2021, et avaldajal oli
  6. augustil 2021 võimalik kõigi enda nõutud dokumentidega tutvuda (I kd, tl 15). Avaldaja pöördus avaldusega kohtusse
  7. oktoobril
  8. Seega on

§ 45

lg 3 eeldused kohtusse pöördumiseks täidetud, sh on avaldaja järginud nimetatud sättest tulenevat tähtaega. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja nõue dokumentidega tutvumiseks on piisavalt määratletud. 10.2. Riigikohus on selgitanud, et erinevalt VÕS §-s 1015 sätestatud dokumentidega tutvumise nõudest, mis on

§ 45

suhtes üldnorm, ei pea korteriomanik

§ 45

lg 1 alusel teavet nõudes täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, sest see huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega (RKTKm 21.06.2023, 2-213906, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnevat arvestades on asjakohatud määruskaebuse väited selle kohta, et avaldaja ei ole põhistanud oma õiguslikku huvi kõnealuse kontoväljavõttega tutvumiseks ja et avaldaja nõuab kontoväljavõtet mitteaktuaalse ajavahemiku kohta. Korteriühistu liige ei pea korteriühistu pangakonto väljavõttega tutvumiseks põhistama õiguslikku huvi ning tal on õigus saada teavet just tema valitud perioodi kohta. Menetlus siinses asjas algas

  1. oktoobril 2021 ning sellele eelnenud ajavahemikku puudutav pangakonto väljavõte võib olla avaldajale tema korteriühistu liikmesusest tulenevate õiguste teostamiseks oluline.
  2. Maakohus on õigesti arvestanud kontoväljavõttega tutvumise korra kindlaks määramisel isikuandmete kaitsega, kuid on põhjendamatult pidanud vajalikuks kaitsta üksnes kolmandate isikute, mitte füüsilisest isikust korteriomanike isikuandmeid. Kolleegium täpsustab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni ja täiendab määruse põhjendusi. 11.
  3. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui korteriomanik nõuab korteriühistult selliste dokumentidega tutvuda võimaldamist, mis sisaldavad teiste korteriomanike või kolmandate isikute isikuandmeid, võib dokumentidega tutvuda võimaldamine olla piiratud isikuandmete kaitse vajadusega. Riigikohtu hinnangul on korteriomanikule isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvuda võimaldamine käsitatav isikuandmete töötlemisena ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemisena IKÜM art 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida IKÜM art-s 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Muu hulgas peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik ehk isikuandmete töötlemine peab vastama mõnele IKÜM art-s 6 toodud tingimusele. 7

(10)2-21-15896 Isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmise eest vastutab vastutav töötleja (IKÜM art 5 lg 2), kes on

§ 45

lg 1 alusel korteriomanikule dokumendiga tutvuda võimaldamise puhul korteriühistu (IKÜM art 4 p 7). Riigikohtu hinnangul võib korteriomaniku teabeõiguse (

§ 45

) puhul korteriühistul olla teiste korteriomanike ja kolmandate isikute isikuandmete töötlemise õigus tulenevalt IKÜM art 6 lg 1 p-st c koostoimes

§ 45lg-ga 1.

Isikuandmete töötlemisel tuleb mh tagada, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (nn võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte, IKÜM art 5 lg 1 p c). Korteriühistu kui isikuandmete vastutava töötleja jaoks tähendab see kohustust hinnata, kas korteriomanikul dokumentidega, millest nähtuvad teiste isikute isikuandmed, tutvuda võimaldamine on kooskõlas eesmärgiga, mida korteriomanik dokumentidega tutvumisega saavutada soovib. Eelnevast tuleneb, et ehkki korteriomanik ei pea

§ 45

lg 1 alusel esitatava teabenõude puhul põhjendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, peab ta juhul, kui need dokumendid sisaldavad teiste isikute isikuandmeid, siiski põhjendama oma huvi dokumentidega tutvumiseks viisil, kus ta saab tutvuda isikuandmetega. Kui korteriomanik oma sellist huvi ei põhjenda, ei tohi korteriühistu

§ 45

lg-st 2 tulenevalt siiski keelduda korteriomanikule dokumentidega tutvuda võimaldamisest täielikult. Sel juhul peab korteriühistu, juhul, kui korteriomanik seda soovib, võimaldama viimasel tema nõutud dokumentidega tutvuda viisil, kus neis on teiste isikute isikuandmed kinni kaetud (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p-d 13–13.5). 11.

  1. Siinses asjas ei ole avaldaja põhjendanud oma huvi korteriühistu pangakonto väljavõttega tutvumise vastu viisil, kus ta saab tutvuda ka neist nähtuvate isikuandmetega. Seega määras maakohus põhjendatult, et korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused), kui need võimaldavad neid isikuid tuvastada. Ehkki maakohus on vaidlustatud lahendis ette näinud, et kinni tuleb katta andmed, mis võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike, ei ole maakohus põhjendanud, miks korteriühistu ei peaks katma kinni ka füüsilisest isikust korteriomanike andmeid. Määruskaebusest nähtuvalt on puudutatud isik mõistnud vaidlustatud määrust selliselt, et kinni tuleb katta kõigi füüsiliste isikute, sh korteriomanike isikuandmed. Kuna sarnaselt kolmandate isikutega ei ole avaldaja põhjendanud ka huvi tutvuda kõnealustes väljavõtetes sisalduvate korteriomanike isikuandmetega, täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p 2 teises lauses ette nähtud tutvumise selliselt, et kontoväljavõtete tutvumiseks esitamisel tuleb kinni katta kõigi füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused), mis võimaldavad isikuid tuvastada. Kolleegium on seisukohal, et erinevalt nelja aasta kõigist kommunaalarvetest ei ole kontoväljavõtetel füüsiliste isikute andmete kinni katmine korteriühistule ebamõistlikult koormav.
  2. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust määruskaebuse väited selle kohta, et avaldajale on esitatud hulgaliselt erinevaid dokumente tsiviilasjades nr 2-19-7316 ja nr 2-
  3. Teistes tsiviilasjades esitatud dokumendid ei puutu siinsesse menetlusse. Puudutatud isik ei ole väitnud, et avaldajal oleks võimaldatud tutvuda korteriühistu pangakonto väljavõttega siinse vaidluse esemeks oleva ajavahemiku kohta.
  4. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et kokkuvõttes rahuldas maakohus avaldaja nõude korteriühistu pangakonto väljavõttega tutvumiseks põhjendatult. Küll aga täpsustab ringkonnakohus vaidlustatud määrusega ette nähtud tutvumise korda.
  5. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas. 8

(10)2-21-15896 14.
  1. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, põhjendades seda sellega, et avaldaja nõue rahuldati 50% ulatuses. Puudutatud isiku hinnangul oleks avalduse rahuldamise ulatusest lähtuvalt tulnud jätta vähemalt 80% puudutatud isiku menetluskuludest avaldaja kanda. 14.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu diskretsiooniotsusesse menetluskulude jaotamisel alust sekkuda. Olukorras, kus maakohus rahuldas avalduse pangakonto väljavõttega tutvumise osas ja jättis selle rahuldamata korteriomanikele esitatud majandamiskulude arvetega tutvumise osas, oli avaldaja kohtusse pöördumine osaliselt põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avalduse rahuldamise ulatus oli ca 50%. Seda ei mõjuta asjaolu, et kohus määras kindlaks kohtumääruse täitmise korra, mille kohaselt pangakonto väljavõtetel tuleb kinni katta füüsiliste isikute tuvastamist võimaldavad andmed. Eelnevat arvestades jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel põhjendatult menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
  4. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, nr 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, nr 2-17-16812, p 19.2). 16.
  5. Avaldaja esitas
  6. detsembril 2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt avaldaja kandis määruskaebemenetluses menetluskulusid 560 eurot, mis seisnesid 7 tunnis õigusabis (2 tundi määruskaebuse analüüs, 5 tundi kirjalik seisukoht määruskaebusele) tunnihinnaga 80 eurot. 16.
  7. Puudutatud isik esitas
  8. detsembril 2024 vastuväited avaldaja menetluskuludele. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja õigusabiks kulunud aeg ülepaisutatud ja tema märgitud kulusid tuleks vähendada 2,5 tunnini. Määruskaebusest arusaamiseks oleks piisanud 0,5 tunnist; 3-leheküljelise seisukoha koostamiseks, millest sisulist teksti on ainult kahel lehel, oleks professionaalsel juristil piisanud kahest tunnist. 16.
  9. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Arvestades vaidlustatud määruse, puudutatud isiku määruskaebuse ja avaldaja
  10. juuli
  11. a seisukoha sisu ja mahtu, leiab kolleegium, et juristi mõistlik ajakulu määruskaebuse kohta seisukoha koostamiseks koos selleks vajaliku analüüsiga on kokku 4 tundi. Avaldajale osutatud õigusabi tunnihind 80 eurot on põhjendatud, vastates juristi tunnitasu turuhinnale sarnases asjas. 16.
  12. Eelnevat arvestades on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud määruskaebemenetluses 320 eurot (= 4 × 80), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
  13. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi
  14. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks 9
(10)2-21-15896 õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.