KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-14979 K

) § 635 lg 1 järgi.

1. Lepingu ps 5.2 on pooled kokku leppinud, et juhul kui lepingu täitmisel selgub vajadus tööde täiendamiseks või muutmiseks viisil, mis erineb lepingus algselt kokkulepitust ning millega kaasneb tööde mahu muutumine, lepitakse lepingu hinna muutumine poolte vahel kokku lepinguga samas vormis 3.
2. Aktist nr 4 nähtub, et kostja tegi töid, mis ei sisaldunud algses kokkuleppes (katuse soojustamine, sarikate soojustuse kinnitus, räästapleki paigaldus) kokku 694,26 euro eest. Lisaks tegi kostja lepingujärgseid töid kokku 4654 euro eest. Kostja on töötasust maha arvestanud järgmised materjalid: tellis – 170 eurot; Puumarketi aluskate – 170 eurot; kaks akent – 368,10 eurot ja – 400 eurot raha, mis vastab kostja kahele töölisele hageja poolt makstud tasule. 3.
3. Maakohus tuvastas, et hageja ostis katusesõrestiku materjali Puumaketist 1908,38 euro eest, katuse tellised 401,80 euro eest ja müürisegu korstna jaoks 25,99 euro eest, maksis akende eest 900,32 eurot ja kostja töölistele 400 eurot. Kokku kulutas hageja kostja kohustuste täitmiseks 3636,49 eurot. Kostja ei ole nende kulutuste tegemist vaidlustanud ega tõendanud, et vastav materjal oli objektil enne olemas. Hageja ei ole esile toonud, et tema ostetud materjal oleks jäänud kostjale. Kostja arvestuses see materjal ei kajastu. 3 2-22-14979 3.
4. Maakohus tuvastas, et hageja tasus kostjale 13 650,26 eurot ning maksis kostja töölistele 400 eurot, kokku 14 050,26 eurot. Kostja tehtud tööde ja hangitud materjali väärtus oli 13 191,89 eurot. Tagasitäitmise võlasuhte järgi mõistis kohus kostjalt välja väärtuste vahe 858,37 eurot. Apellatsioonkaebus
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata, ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada. 4.
6. Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu kogumaksumus oli 25 452,54 eurot, kuid on valesti arvestanud, et kostja tegi töid valmis 7635 euro eest. Tegelikkuses tegi kostja töid valmis 4018,82 euro eest ja materjali kulu oli 5556,13 eurot. Tööde ja materjali koguväärtus oli 4018,82 + 5556,13 = 9574,95 eurot, mitte 13 191,89 eurot. Selle eksimuse tõttu mõistis maakohus hagejalt 3616,94 eurot vähem välja kui oleks pidanud. 4.
7. Maakohus jättis ekslikult tagasitäitmisel arvestamata, et hageja soetas 3236,49 euro eest ehitusmaterjale ise. Kostja oli lepingujärgse materjali täielikult akteerinud ning hageja oli selle eest tasunud. Hageja ostetud ehitusmaterjal oleks tulnud tagasitäitmisel arvesse võtta. Selle eksimuse tõttu mõistis maakohus kostjalt veel 3236,49 eurot vähem välja kui oleks pidanud. Vastustaja seisukoht
8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi suuremas ulatuses kui maakohus hagi rahuldas. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
10. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
11. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et töövõtuleping lõppes vastastikuste erakorraliste ülesütlemisavalduste tõttu 20.09.2022, mil lisakokkulepete sõlmimine täiendavate tööde ja kostjale tasu maksmise osas lõplikult nurjus. Maakohus leidis õigesti, et hageja esitas kostja vastu töövõtulepingu (

§ 635

) erakorralise ülesütlemise järgse tagasitäitmise (

§ 189lg 1) nõude.

9.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist (§ 189 lg-d 1 ja 2) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu (tekib tagasitäitmise võlasuhe). Kohtupraktikas on leitud, et selle nõude eeldusena peab töövõtja tõendama, millises ulatuses ta töid tegi. Eelduslikult on tööde väärtus nende lepingujärgne maksumus (RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463, p 14). 10. Praegusel juhul ei ole pooled vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et hageja maksis kostjale lepingu alusel kokku 13 650,26 eurot. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled, millises 4 2-22-14979 väärtuses tegi kostja hagejale töid ja andis üle ehitusmaterjale ning millises ulatuses on hagejal kostja vastu tagasinõue

§ 189lg 1 järgi.

1. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja tarnis hagejale ehitusmaterjale 5556,13 euro eest. Maakohus lähtus hageja enda avaldatust (lepingu ülesütlemise avaldus dtl 26). Hageja väitel jättis maakohus tagasitäitmisel ekslikult arvestamata, et hageja ise tarnis ehitusmaterjale 3236,49 euro eest. Kolleegium leiab, et hageja väited ehitusmaterjalide tarnimise kohta ei ole tõendatud. Kostja ei ole hageja väidetega nõustunud (TsMS § 231 lg 4). 11.
2. Hageja esitas tõendina Puumarketi arved (dtl 16, 17), Ehituse ABC ja Optimera Estonia arved (dtl 18, 19) ja Plasto arved (dtl 25). Muid tõendeid ei ole hageja menetluses esitanud. Maakohus on pooltele tõendamiskoormist ja tõendite esitamise kohustust 03.05.2022 määruses selgitanud. Kolleegium leiab, et üksnes arvetest ei saa järeldada, et hageja tarnis nimetatud materjalid ehitusobjektile. 11.
3. Kolleegium leiab, et kostja esitatud aktist nr 4 ei saa järeldada, et kostja on osaliselt nõustunud hageja väitega, et viimane ostis osa materjale. Kostja vaidles hageja väitele vastu ning selgitas, et aktis nr 4 kajastusid ka lisatööd. Akti nr 4 ei saa samastada kostja väidetega ja selle alusel ei teinud hageja kostjale makseid.
4. Kolleegium leiab, et maakohus on kostja tehtud tööde väärtuse määramisel osaliselt eksinud. OÜ Ehituskonsult Grupp aruandes (dtl 38) märkis asjatundja, et 11.07.2022 oli hinnapakkumises (dtl 10) märgitud tööde ja valmisoleku tulemuseks 30%. Maakohus jättis arvestamata, et hinnapakkumises kajastus nii töö (13 396,08 eurot) kui materjal. Et maakohus tuvastas tarnitud ehitusmaterjali väärtuse hageja enda avaldatu alusel, pidi ta järeldama, et kostja on hinnapakkumises märgitud töödest valmis teinud 30%. Kumbki pool ei ole tuginenud sellele, et tööde väärtus oleks hinnapakkumises märgitust erinev (vt eelnevalt viidatud kohtupraktika). Seega on õige apellatsioonkaebuse väide, et teostatud tööde väärtus oli 30% hinnapakkumises märgitud töödest ehk 4018,82 eurot. 12.
5. Tõendamata on kostja väide, et tegelikkuses tegi ta valmis vähemalt 45% töödest. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Maakohus leidis õigesti, et kostja väited, et pooled leppisid kokku lisatöödes ja sellega seoses oli kostja tehtud tööde väärtus suurem, on tõendamata. 12.
6. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja maksis kostja töömeestele 400 eurot, mis poolte kokkuleppel loeti lepingutasu hulka. Hageja tasus seega lepingu alusel kostjale 14 050,26 eurot. Kostja tehtud tööde väärtus oli 4018,82 eurot ja kostja tarnis hagejale ehitusmaterjale 5556,13 euro eest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt väärtuste vahe (14 050,26 – (4018,82 + 5556,13)) 4475,31 euro hüvitamist.
7. Et ringkonnakohus rahuldab hagi suuremas ulatuses kui maakohus, tuleb vastavalt muuta ka kostjalt välja mõistetavat viivist. Hageja on

§ 113lg 1 järgi palunud viivise välja mõista alates 29.09.2022.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise 1110,08 eurot alates 29.09.2022 kuni otsuse tegemiseni (viivisekalkulaator.ee) ja edasi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse vastuse lisana hinnapakkumise, oma vastuse maakohtule, lepingu ja akti nr
2. Et kõik need dokumendid on juba menetluses esitatud ja toimikus olemas (hinnapakkumine dtl 10, vastus kohtunõudele dtl 69, leping dtl 8, akt nr 4 dtl 26), ei lisa ringkonnakohus neid uuesti toimikusse. 5 2-22-14979 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 171 lg 1 ja 163 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Sellega seoses ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 6