) § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks poolte ühisvara koosseisu hooneühistu liikmelisused ja sõidukid, ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 4 2-22-19352 19.1.
lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et käesolevas asjas on maakohus määranud ühisvara koosseisu vaheotsusega kindlaks pooltele üllatuslikult. Asja materjalidest nähtub, et kohus küsis poolte seisukohta sellest, kas pooled peavad mõistlikuks tuvastada esmalt vaheotsusega abielusuhete lõppemise aeg ja seejärel vajadusel jätkata kulukama ekspertiisi läbiviimisega (II kd tl 24). Nii hageja kui ka kostja esitasid taotluse abieluliste suhete lõppemise aja tuvastamiseks (II kd tl 26, 28). Hageja märkis oma 02.10.2023 taotluses ühtlasi, et hilisemalt saab tuvastada ühisvara koosseisu. Arvestades, et kumbki pool ei taotlenud ühisvara koosseisu kindlaksmääramist vaheotsusega, leiab kolleegium, et siinses asjas on maakohus teinud vaheotsuse ühisvara koosseisu kindlaks määramiseks ilma poolte taotlusteta. Asjaoluga, et pooled ei mõistnud asja arutamisel, et vaheotsuse esemeks on ühisvara koosseis, nõustub ka kostja vastuses apellatsioonkaebusele (punkt 1). 19.2.
See tähendab ühtlasi vaheotsuse tegemist üksnes vaidlusküsimuses, mille kohta pooled vaheotsuse tegemist taotlevad. Vaheotsuse tegemine poole taotluseta on menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks
lg 1 p 1 järgi, sest see ei ole kooskõlas ka
lg-s 1 sätestatud dispositiivsuspõhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (RKTKo 04.11.2009, 3-2-1-103-09, p 13). Abieluliste suhete lõppemise aeg ei ole samastatav ühisvara koosseisu kindlaksmääramisega. Ühisvara koosseis ei sõltu üksnes abieluliste suhete lõppemise ajast, vaid ka vara omandamisega seotud asjaoludest. Kuna pooled ei mõistnud vaheotsuse tegemisele eelnevas menetluses, et kohus kavatseb vaheotsuses kindlaks määrata ühisvara koosseisu, ei ole pooled osanud kohtu ette tuua ning tõendada ühisvara koosseisu määramiseks vajalikke asjaolusid. 20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaheotsuse tegemine abieluliste suhete lõppemise aja tuvastamiseks ka kooskõlas
Riigikohus on jaatanud vaheotsuse tegemise võimalikkust ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks (RKTKo 04.11.2009, 3-2-1-103-09, p 13). Samas on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et vaheotsuse tegemisel tuleb tuvastada nõude põhjendatuse kõik eeldused ning üksnes ühe eelduse tuvastamiseks ei ole vaheotsuse tegemine lubatud (RKTKo 07.02.2012, 3-2-1-155-11, p 16). Vaheotsust on võimalik teha eelkõige olukorras, kus kahju või muu rahasumma suuruse arvutamine on keeruline ja menetlusökonoomiliselt on põhjendatud teha esmalt kindlaks muud nõude eeldused. See ei tähenda aga, et kohus saaks teha vaheotsuse vaid mõne nõude eelduse esinemise kohta (RKTKo 01.06.2016, 3-2-1-37-16, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on see praktika kohaldatav ka ühisvara jagamise asjades, kus on taotluse olemasolul võimalik teha vaheotsusega kindlaks ühisvara koosseis, kuid mitte selle tuvastamise üksikuid eeldusi. Seega ei ole alust rahuldada maakohtule esitatud poolte taotlust abieluliste suhete lõppemise aja tuvastamiseks ka ringkonnakohtul. 5 2-22-19352 21. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1.2–1.9. Seega ei vaidlustanud hageja vaheotsust osas, millega kohus tuvastas, et ühisvarasse kuulub korteriomand asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXXX).
lg 4 kohaselt kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Nimetatud punkti ei ole vaidlustanud kumbki menetlusosaline.
lg 4 teise lause kohaselt jõustub kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral kohtuotsus vaidlustamata osas. Lahendi jõustumine tähendab, et selle korralise vaidlustamise võimalused on ammendunud, eelkõige kui edasikaebetähtaeg on möödunud või kaebus jäetud rahuldamata (RKTKm 31.05.2011 3-2-118-11, p 15). Apellatsioonkaebuse vastusest nähtuvalt ei vaidle kostja ühisvara koosseisu määramisele kohtu määratud viisil vastu, kuigi möönab taotluseta vaheotsuse tegemist. Juhul, kui menetlusõiguse rikkumine puudutab ka vaidlustamata osa, peaks selles osas otsuse tühistamiseks esinema väga erandlikud asjaolud ja
lg 4 alusel vaidlustamata lahendi tühistamise võimalust tuleks tõlgendada kitsendavalt (
III komm
lg 2 kohaselt on maakohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule ja ringkonnakohus praeguses otsuses tõenditele hinnangut ei anna, ei otsusta ringkonnakohus ka hageja apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide tõendina asja materjalide juurde võtmist. Esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 23. Vastavalt
lg-le 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja edasisel lahendamisel lõppotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.