Obsah (6)

§ 349§ 68§ 66§ 350§ 44§ 56

1-24-6859 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus 12. detsember 2024, Pärnu, kirjalikus menetluses 1-24-6859 (21267000409) Kohtunik Indre

§ 349

järgi käskmenetluses Süüdistatav Voldemar Reivelt Isikukood või sünniaeg: 39505204714 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: XXX Emakeel: eesti Töökoht: XXX Kontaktid: XXX Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Tõkend: ei kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 12.-13.06.2021. a Kaitsja Vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, RÕA RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Voldemar Reivelt

§ 349

järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o 900 (üheksasada) eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.06.20211 1-24-6859 13.06.2021. a, s.o 6 (kuus) rahalise karistuse päevamäära. Seega kuulub kandmisele rahaline karistus 84 (kaheksakümmend neli) päevamäära, s.o 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot.

§ 66

alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul, kohustades Voldemar Reivelti tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust rahalise karistuse katteks igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 70 eurot kuni rahalise karistuse tasumiseni. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pangas; EE522200221013264447 Swedbankis; EE401700017002872300 Luminor Pangas; EE957700771001523585 LHV Pangas. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.
2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Voldemar Reiveltilt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 87,84 eurot, kokku 1317,84 eurot. KrMS § 180 lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldada Voldemar Reiveltilt väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades Voldemar Reivelti tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulu katteks 109,82 eurot kuni nõude tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või EE522200221013264447 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pangas, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
4. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pakendis nr 1 olev R. P nimele väljastatud juhiluba nr XXX, mis on liiklusregistri järgi tunnistatud kadunuks ning R. P on väljastatud uus juhiluba.
5. Toimetada kohtuotsuse ärakiri kätte kaitsjale, süüdistatavale ja prokurörile. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Voldemar Reivelti süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.06.
6. a kella 05.23 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Ringi tn 7 juures C OÜ-le kuuluvat mootorsõidukit Porsche Panamera registreerimismärgiga X, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ning esitas liiklusjärelvalvet teostanud Pärnu politseijaoskonna vanempiirivalvurile kell 05.24 R. P nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiloa nr X. Süüdistatav esitas teise isiku juhiloa eesmärgiga luua kontrollijale ebaõige arusaam enda 2 1-24-6859 juhtimisõiguse olemasolust ja vabaneda vastutusest, mis järgnenuks juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest.

§ 350kohaselt on mootorsõidukijuhi juhiluba tähtis isiklik dokument.

Seega pani Voldemar Reivelt oma tahtliku tegevusega toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ning vabaneda kohustustest, s.o

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

21.11.

1. a esitas prokurör kohtule süüdistusakti käskmenetluses ja 22.11.
2. a kriminaalasja toimiku. Vastavalt prokuröri poolt kohtule edastatud materjalidele edastati süüdistusakt süüdistatavale 21.11.
3. a dokumendihaldussüsteemi kaudu, milline on seotud süüdistatava poolt prokuratuurile avaldatud e-posti aadressiga X ning samal päeval ka kaitsjale. Süüdistatav on 21.aa.
4. a kinnitanud Lääne Ringkonnaprokuratuurile süüdistusakti kättesaamist. Süüdistatav ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kohus leiab, et käskmenetluse kohaldamine on võimalik ning Voldemar Reivelt tuleb süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30500 päevamäära. Seega on Voldemar Reiveltile etteheidetava teo näol tegemist II astme kuriteoga, mis võimaldab karistusena üksnes rahalise karistuse kohaldamist.

§ 44

lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 30 on andmed süüdistatava maksustatava tulu kohta 2019.-2020. aastal, millest nähtuvalt süüdistataval sissetulek neil aastatel puudus. Seega tuleb

§ 44

lg 2 alusel võtta rahalise karistuse arvestamise aluseks miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti tuleb karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. 3 1-24-6859 Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, sh võttes arvesse süüdistatava suhteliselt noort iga kuriteo toimepanemise ajal ning asjaolu, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata, on põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise karistusmäära. Seejuures võtab kohus arvesse ka kuriteo toimepanemise aega, millest on möödunud enam kui kolm aastat. Seega, võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, samuti varasemate kriminaalkaristuste puudumist, peab kohus prokuröri ettepanekut Voldemar Reivelti karistamiseks rahalise karistusega alla keskmise määra, s.o 90 päevamäära, mõistlikuks ning kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ja eripreventiivset eesmärki täitvaks. Seega tuleb Voldemar Reivelt tunnistada süüdi

§ 349

järgi ning karistuseks talle mõista rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära, s.o 900 eurot. Karistuse hulka tuleb arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva vangistust, mis võrdub 6 päevamääraga, seega on jääb kandmisele kuuluva karistuse suuruseks rahaline karistus 84 päevamäära, s.o 840 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et süüdistava suhtes on kriminaalmenetlus varasemalt oportuniteediga lõpetatud, kuid oma kohustusi Voldemar Reivelt ei täitnud ning suhtus üleolevalt ka menetluse uuendamisse, mis on vältimatu protsess seaduse järgi, kui kohustused jäävad täitmata, ei pea kohus põhjendatuks karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Küll aga on Voldemar Reivelti majandusliku seisukorda arvesse võttes (millele ta ise kirjavahetuses prokuröriga viidanud on) põhjendatud määrata rahaline karistus kandmisele ositi 12 kuu jooksul. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Voldemar Reiveltilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1230 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 87,84 eurot, kokku 1317,84 eurot, mille tasumine tuleb samuti KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2. märgitud rekvisiitide alusel. Asitõend, s.o pakendis nr 1 olev R. P nimele väljastatud juhiluba nr X , mis on liiklusregistri järgi tunnistatud kadunuks ning R. P on väljastatud uus juhiluba, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert kohtunik 4