KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-6498 Tsiviilasi R. P. hagi K. M.-i vastu ebaõige

§ 233

lg 1 ning

§ 366

. Hageja hinnangul peaks hüvitise suurus olema minimaalselt kooskõlas temale põhjustatud mittevaralise kahjuga, eriti arvestades põhjustatud kahju ulatust ning tõsidust.

1. Hageja on täiendavalt leidnud, et ebaõige on kostja seisukoht, et Põhja-Pärnumaa vallasekretär oleks justkui avaldanud avalikkusele konfidentsiaalset infot (haldusasja menetlus 3-23-338). Haldusasja 3-23-338 arutamist ei ole kuulutatud kinniseks. KOV-i puudutava kohtumenetluse avalikustamine ei ole õigusvastane. Vastupidi, sellega on KOV-i tegevus avalikkusele läbipaistvam. Isegi juhul, kui vastav info oleks konfidentsiaalne, ei õigusta see kostja tegevust, st ei tee kostja tegevust õiguspäraseks. Kostja teadis või pidi teadma, et tema poolt esitatud etteheited kahjustavad hageja mainet ning tema isikuõigusi. Kostja on oma vastuses esitanud umbmääraseid ja hageja isikuõigusi (ennekõike hageja au ja väärikust kahjustavaid) rikkuvaid seisukohti. Kostja on teadlikult laimanud hagejat. Kostja poolt esitatud väited on umbmäärased, emotsionaalselt vaenulikud hageja suhtes ning tõendamata (dtl 71-73).
2. Hageja leiab, et kostja poolt halduskohtumenetluses ebaõigete andmete esitamisega said need teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, sest need andmed jõudsid läbi Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse dokumendiregistri avalikkuseni. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kostja esitaks kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid ja mainet kahjustavaid andmeid ning kohtumenetluses andmete esitamisega ei saanud andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, vaid menetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele, s.t teistele menetlusosalistele ja kohtule (dtl 256-258). Kostja vastuväited 3

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb hageja hagi jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks on VÕS § 1047 lg 1, mis sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega eeldab nimetatud sätte kohaldamine, et hageja kohta esitatud andmed on avaldatud.
2. Kohus on 14.05.2024 kirjaga menetlusosalistele selgitanud, et kohtu hinnangul ei pruugi käesoleval juhul olla tegemist andmete avaldamisega. Hageja on leidnud, et tegemist on väidete avaldamisega, kuna kostja, tehes vastava avalduse menetlusdokumendis, mis vastavalt seadusele on avalikkusele kättesaadav, avaldas avalikkusele hagejat puudutava ebakohase väärtushinnangu rikkudes sellega hageja au ja väärikust.
3. Riigikohus on oma 25.09.2013 otsuse nr 3-2-1-80-13 p-s 40 asunud seisukohale, et avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolmandateks isikuteks on kõrvalised isikud, kellel puudub tavapäraselt õigus avaldatud andmetega tutvuda. Kohtupraktikas on leitud, et kohtumenetluses andmete esitamist ei saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2020 määrus nr 2-20-15027, 22.04.2021 määrus nr 2-21-4096). Kohtumenetluses andmete esitamisega ei saanud andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, vaid menetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele, st teistele menetlusosalistele ja kohtule. Samuti on varasemalt kohtupraktikas leitud, et seadus ei näe ette, et 4

§ 199lg 1 p-d 4–7).

Menetlusosaline ei tohi küll

§ 328

lg 1 alusel esitada teadvalt vale informatsiooni, aga tegeliku faktilise olukorra lõplik väljaselgitamine tõendite uurimise ja hindamise teel on kohtu ülesanne menetluses, kus andmed avaldati (Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2020 määrus nr 2-20-15027).

1. Hageja on kohtu selgitustest lähtuvalt leidnud, et käesoleval juhul on kohtumenetluses (haldusasjas nr 3-23-338) andmete esitamisega saanud andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, sest need andmed jõudsid läbi Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse dokumendiregistri avalikkuseni, mistõttu ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kostja esitas kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid ja mainet kahjustavaid andmeid ning kohtumenetluses andmete avaldamisega ei saanud andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) kõrvalistele isikutele. Kohus on seisukohal, et isikul on õigus oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vahetult vastu vaielda. Andmed, mis esitatakse kohtumenetluses kohtule ja teistele menetlusosalistele, ei saa olla andmete esitamine õigustamata kolmandale kui kõrvalisele isikule, sest menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ja tõendeid teiste menetlusosaliste poolt esitatu õigsuse või väärtuse kohta vahetult samas kohtumenetluses. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pidada andmete avaldamiseks ka seda, et antud menetlusdokument edastati menetlusosaliseks olevale kohalikule omavalitsusele, misjärel see jõudis kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse. Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul ei ole tegemist andmete avaldamisega, siis ei ole hagiga hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2. Kohus ei pea võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuet, kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete avaldamise, mida käesoleval juhul ei ole toimunud. Kuna kohtu hinnangul ei ole kohtule andmete esitamine käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, vaid kohtumenetluses seisukohtade, sh faktiväidete esitamisega, mida reguleerib halduskohtumenetluses halduskohtumenetluse seadustik, siis ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hageja hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kuna kohus jätab hageja hagi läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) K. Mälberg 5