Obsah (5)

§ 371§ 11§ 667§ 372§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 8. jaanuar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-14684 Marek Otto

) § 372 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marek Otto (hageja) esitas
2. septembril 2024 hagiavalduse Sven Saali (kostja) vastu sadevee juhtimise lõpetamiseks hageja kinnistule. Hagiavalduse kohaselt on kostjale kuuluva kinnistu asukohaga XXXXXXX alevik Kambja vald sadeveed suunatud hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga XXXXXXX.
3. Hageja esitas koos hagiavaldusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada kostja kinnistu ehitusloa seni kuni sadeveed on suunatud hageja kinnistule. Maakohus jättis
4. oktoobri 2024 määrusega hageja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5. Maakohus keeldus
6. oktoobril 2024 hagiavaldust menetlusse võtmast

§ 371lg 1 p 1 alusel.

Maakohus selgitas hagejale, et hageja peab pöörduma kaebusega halduskohtusse. Maakohus leidis, et hagiavaldusest ei nähtu eraõiguslikku vaidlust, mida maakohtus lahendada.

§ 371

lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 11

lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Vastavalt

§-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses. Maakohus tõdes, et naaberkinnisasjadelt tulenevaid mõjutusi ja naabritevahelisi suhteid seoses kinnisasjadele ehitamisega reguleeritakse nii avaliku kui ka eraõiguse normidega, kuid leidis, et kahjustatud kinnisasja omanik saab nõuda kahjustava varjava mõjutuse kõrvaldamist üksnes erandlikel juhtudel, st kui ta tõendab, et mõjutusega kaasnevad talle talumatud tagajärjed. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 näeb ette, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei ole hageja esile toonud, millised on talle talumatud tagajärjed sadevete voolamisega tema kinnistule ning et kostja on tahtlikult suunanud mõjutused tema kinnistule. Maakohus viitas, et Riigikohtu praktika kohaselt peab tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega esmajoones lahendama detailplaneering (RKHKo 13.06.2003, 3-3-1-42-03, p 19). Avalik-õiguslikult reguleeritakse ehitamisega seotud naabrusõigusi esmajoones planeerimisseaduse ja ehitusseadusega. Maakohus leidis, et hagejal tuleb esitada halduskohtule ehitusloa täitmise või kehtivuse peatamise taotlus. Kui sadevete suunamist hagejale kuuluvale kinnistule võimaldab ehitusluba, on see probleem lahendatav ehitusjärelevalve korras. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles leidis, et maakohus jättis ebaõigesti tema hagiavalduse menetlusse võtmata. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui ei juhtinud hageja tähelepanu era- ja avalik-õiguslike nõuete erinevusele. Hageja nõude näol on tegemist eraõigusliku nõudega ja kohus oleks vajadusel pidanud laskma hagiavaldust täiendada ja täpsustada, mitte kohe keelduma selle menetlemisest. Asjaolu, et hagiavalduses oli muu hulgas esitatud ka taotlus ehitusloa peatamiseks, mis ei kuulu maakohtu pädevusse, ei tähenda, et kogu vaidlus oleks ainult avalik-õigusliku iseloomuga.
2. Maakohus võttis hageja määruskaebuse menetlusse, toimetas selle kätte kostjale ja kohustas kostjat andma määruskaebuse osas vastuse.
3. Kostja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja nõustub maakohtuga, et hagist ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid eraõiguslikule vaidlusele, küll aga nähtub vastupidine – etteheide ehituslikele lahendustele, mis on veel alles planeerimise või väljaehitamise etapis. Kostja hinnangul 2 ei saa kohus eeldada, et kuigi hageja on selgelt väljendanud soovi sadevee suunamine XXXXX kinnistule lõpetada ja taotlenud ehitusloa peatamist, soovib ta hagiga saavutada siiski teist tulemust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2024 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 667lg 2).

Määruskaebus tuleb rahuldada. 8. Maakohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 1 alusel ehk leidis, et maakohus ei ole pädev asja lahendama.

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

§ 371

lg 1 p 1 alusel peab maakohus jätma menetlusse võtmata avalduse, mille lahendamine tervikuna ei kuulu maakohtu pädevusse. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, et hageja nõue on tervikuna avalik-õiguslik ega kuulu seetõttu maakohtu pädevusse. Maakohus on määruses ka ise selgitanud, et naabrusõiguslikes vaidlustes esineb nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik element. See tähendabki, et kinnisasja omanikul on võimalik kasutada samaaegselt nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Sellisel seisukohal on Riigikohus olnud nii maakohtu määruses viidatud haldusasjas (RKHKo 13.06.2003, 3-3-1-42-03, p 18) kui ka hilisemas praktikas (vt näiteks RKTKo 13.12.2004, 3-2-1-141-04, p 32; RKTKo 19.04.2011, 3-2-1-12-11, p 39 jj).

1. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et maakohus ei saa esialgse õiguskaitse korras ega muul viisil reguleerida avalik-õigusliku ehitusloa kehtivuse küsimusi. Samas ei olnud ehitusloa kehtivuse peatamine hageja avalduse kogu sisu. Hagiavalduses on hageja selgelt väljendanud oma soovi, et naaberkinnistu sadevee suunamine tema kinnistule lõpetataks. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Vee juhtimisega seotud naabrusõiguslike vaidluste kohta on olemas ulatuslik kohtupraktika (vt näiteks RKTKo 27.03.2024, 2-21-10188/113, ja on selge, et sellist nõuet on maakohus pädev lahendama eraõigusliku nõudena.
2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kui hagiavaldus oli ebaselge, oleks maakohus pidanud kõigepealt andma hagejale tähtaja selle puuduse kõrvaldamiseks. Põhimõte, et puuduse kõrvaldamiseks tuleb menetlusosalisele anda tähtaeg, on sätestatud

§-s 3401 ja sellele kohtu kohustusele viitab ka

§ 372lg 1.

Kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata (

§ 371lg 3).

11. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

12.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega keelduti hagiavaldust menetlusse võtmast, ei ole käesolev määrus selline määrus, millega hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldutakse ja seega ei saa selle peale esitada määruskaebust Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3