lg 1 järgi Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav V.J , isikukood: XXX, elukoht: xxx, kodakondsus: xxx, emakeel xxx keel, xxx haridusega, töökoht xxx, kehtivad karistused puuduvad Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 16.12.2019 kuni 17.12.2019 Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.J
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.12.2019 -17.12.2019 s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui V.J ei pane 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 07.09.2020.a. Tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse: - V.J-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot - Kaitsjatasu määratud kaitsjale summas 129.60 eurot - Joobe tuvastamisega seotud kulud 44 eurot Seega kokku 1049.60 eurot. Menetluskulusid on süüdistaval võimalik tasuda 12 kuu jooksul, tasudes vähemalt 87.47 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700036151. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega ka V.J-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: V.J-i süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 16.12.2019 kella 17:45 paiku Tallinnas E.Vilde tee 122 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 1837T kohaselt tuvastati V.J-i veres etanooli 3,34 mg/g, laiendmääratus -2- ± 0,06 mg/l (k=2), lõplik tulemus 3,28 mg/g) ja põhjustas liiklusavarii, sõites punase foori taga seisma jäänud sõidukile tagant otsa. Oma tegevusega rikkus V.J liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Kuigi V.J rikkus oma 16.12.2019 käitumisega ka liiklusseaduse § 223 lg 1 nõudeid, siis
lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu on liiklusseaduse § 223 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus lõpetatud. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani V.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav V.J , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus V.J süüdi tunnistada
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 8 (kuus) kuud.
lg 1 alusel arvata V.J-i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg (V.J oli kahtlustatavana kinni peetud 16.12.2019 kuni 17.12.2019, s.o 2 päeva) ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Vastavalt
lg 1 ja lg 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil jäi süüdistatav V.J sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, joobe tuvastamisega seotud kulud ja määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. -3- Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb V.J süüdi tunnistada
V.J-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 876 eurot, määratud kaitsja tasu 129.60 eurot ja joobe tuvastamisega seotud kulud 44 eurot, seega kokku 1049.60 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.