lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav J.U , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel: vene keel; haridus: keskharidus, ei tööta; elukoht: xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 2, väärteokaristusi 4; tõkend: puudub Kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker (määratud kaitsja, süüdistatav ei soovinud kaitsja osalemist kohtumenetluses) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 45 lg 4 p 1, 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 pd 4 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ning 313 kohus otsustas: 1. Tunnistada J.U
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2.
lg 4 ja
lg 2 kohaselt mõista J.U-le liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta vangistust) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.11.2017 kohtuotsusega nr 1-17-10590 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 3. Vastavalt
§-le 69 asendada J.U-le mõistetud 2 (kaks) aastat vangistust ehk 720 (seitsesada kakskümmend) päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 720 (seitsesada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd. 4. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. 1-20-1030 5. Võttes aluseks
lg 4 on J.U kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Sentifoli, süüdistatav J.U ja tema kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker sõlmisid kokkuleppe järgnevas. 3
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. Kuivõrd J.U pani temale etteheidetava kuriteo toime katseajal pärast Viru Maakohtu 29.11.2017 kohtuotsuse nr 1-17-10590 kuulutamist, siis tuleb talle mõista liitkaristus, s.o
lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.11.2017 kohtuotsusega nr 1-17-10590 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista J.U-le vangistus 2 (kaks) aastat.
lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, arvestades ühele päevale vangistusele vastavaks ühe tunni üldkasulikku tööd, seega vangistusele 2 aastat vastab 720 (seitsesada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 (kakskümmend neli) kuud.
lg 4 alusel allutada J.U üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1022,40 eurot, millest 146,40 eurot on tasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud absoluutsummas 1022,40 eurot hüvitamisele ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb J.U’il tasuda need 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. J.U kuulub
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.