) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.
lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 2 kohaselt kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kohus ei ole käesoleval juhul kaebuse arutamist edasi lükanud, kuna kohtule ei ole esitatud sellekohast taotlust. Kuivõrd kaebuse esitanud isik Y.V ei ilmunud kaebuse kohtulikule arutamisele, kuigi talle oli edastatud kutse ja ta oli selle kätte saanud, ning ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, on põhjendatud jätta kaebuse esitaja kaebus
Määruskaebus
lg-le 2, kus on sätestatud, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kaebaja lisab, et
lg-st 1 tulenevalt, kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.
lg 2 kohaselt on ilmumata jäämise mõjuvad põhjused: väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena; kutse kättesaamise hilinemine; või muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kaebaja on seisukohal, et e-kirja saatmisega teavitas ta viivitamata kohut peale analüüside tulemuse kättesaamist, et ei saa ta positiivse COVID testi tulemuse tõttu ilmuda arutamisele. Sel juhul on ilmne, et objektiivsete põhjuste kohaselt kohtuistungit tuleb edasi lükata. Teade sisaldas kaebaja hinnangul piisavalt informatsiooni, et anda kohtule mõista, et kohtuistung on vaja objektiivsete asjaolude tõttu edasi lükata ja sel juhul ei pidanud kaebaja vajalikuks seda kohtult eraldi paluda. Lisaks eeltoodule on haigus või menetluse osaleja karantiinis viibimine objektiivne põhjus kohtumajja kohtuistungile mitteilmumiseks, kuigi see ei tähenda veel seda, et kohus ei saanud sel juhul korraldada kohtuistungit kas või videolahenduse kaudu. Kaebaja esitas kohtule teade kohtuistungile mitte ilmumise kohta kohe, kui sai testimise tulemuse, s.t. 5 päeva enne kohtuistungit. Selle aja jooksul võinuks kohus pakkuda pooltele kas uue kohtuistungi aja või viia läbi kohtuistungit videolahenduse kaudu samal ajal, mil kohtuistung oli planeeritud. Kohus paraku ei leidnud võimalikuks asja lahendada mõistlikult ning otsustas jätta kaebuse läbivaatamata, rikkudes sellega võrdse kohtlemise põhimõtet, mille kohaselt haldusorgani 4-22-23 kaalutusotsus peab rajanema kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Siinkohal kohtupoolsed kaalutused asja läbivaatamise jätmise määruse väljakuulutamisel ei olnud kaebaja seisukohalt asjakohased. Lisaks eeltoodule ja HKMS § 143 lg 1 kohaselt ei takista poole või kolmanda isiku kohtuistungile ilmumata jäämine asja läbivaatamist, kui talle on asja arutamise aeg ja koht nõuetekohaselt teatavaks tehtud ning ta ei ole eelnevalt kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmisel või ei ole seda põhistanud. Vastasel korral lükatakse asja arutamine edasi. Sama sätte lg 4 kohaselt ei lükka kohus asja arutamist edasi põhjusel, et menetlusosaline ei saa isiklikult kohtuistungil osaleda, kui istungil on tema esindaja ja kohus ei pea menetlusosalise isiklikku istungile ilmumist vajalikuks. Kaebaja toob välja, et
lg 1 p-i 1 järgi lükatakse väärteoasja arutamine edasi, kui väärteoasja ei ole võimalik arutada ilma istungile ilmumata jäänud isikuta. Nimetatud normi alusel käesoleva väärteoasja arutamine lükatakse edasi, kui ei ole võimalik arutada ilma menetlusaluse isiku lepingulise esindajata ehk kaebajata. See, et kaebaja ei saanud kohtusse ilmuda, oli märgitud e-kirjas, kus olid väljatoodud ka kaalukad põhjendused. Samas ei ole kaebaja hinnangul põhjust mitte lükata istungit edasi, kuna just esindaja ei saanud istungile ilmuda. Analoogia korras toob kaebaja välja Riigikohtu määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-107-98, kus Riigikohus leidis, et „Kui hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et hageja ei ilmunud eelistungile, kuid tal oli puudumiseks seaduslik takistus (haigus), siis vastavalt TsMS § 207 lg 1 (TsKS § 206 lg 2) on tal õigus 30 päeva jookusul hagi läbi vaatamata jätmisest taotleda samas kohtus menetluse taastamist, mitte aga esitada hagi läbivaatamata jätmise määrusele erikaebust“. Seega leiab kaebaja, et kaebajal on siiski õigus paluda kohut tühistada vaidlustatav määrus ning määrata uus kohtuistungi aeg. Käesolevas vaidlustatavas olukorras on kaebaja arvates ilmne, et arutamine peab olema edasilükatud ja siinkohal lisajäreldusi ei nõuta, kuna edasilükkamise põhjus on objektiivne. 5. Kohtuvälise menetleja ametnik Triinu Riigor esitas 21.03.2022. a endapoolsed kirjalikud seisukohad antud asjas. Kohtuväline menetleja leiab, et Harju Maakohtu 23.02.2022. a määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja selgitab, et maakohus võttis Y.V kaebuse menetlusse ja kohustas kohtuistungile ilmuma kaebajat, kohtuvälist menetlejat ning tunnistajat Y´it. 23.02.2022. a kell 10.00 toimus kohtuistung, kuhu olid ilmunud kohtuväline menetleja ja tunnistaja Y. Kohtuistungile ei olnud ilmunud kaebuse esitanud isik Y.V ja tema esindaja A. Motuzov, kes oli eelnevalt saatnud kohtule e-kirja, kus teatas, et on haigestunud. Muud informatsiooni kiri ei sisaldanud. Tulenevalt
lg 1 ja
lg 2 sätestatust taotles kohtuväline menetleja jätta kaebus läbivaatamata, kuivõrd kaebuse esitanud isik ei olnud kohtuistungile ilmunud ega olnud ka esitanud põhjendatud taotlust istungi edasilükkamiseks. Kohtuväline menetleja juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et kaitsja ei esitanud maakohtule põhjendatud taotlust kaebuse arutamise edasilükkamiseks, vaid lihtsalt selgitas, et ta on haigestunud. Kohtuväline menetleja leiab, et kaitsja haigestumine ei vabasta menetlusalust isikut kohustusest ilmuda kohtuistunguile. Seda ilmestab asjaolu, et kaitsja ei avaldanud soovi kohtuistungit edasi lükata, ega palunud maakohtult ka tagasisidet, mis moodi edasi tegutseda, vaid ainult teatas, et tema on haigestunud.
lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse 4-22-23 kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitamine on menetlusaluse isiku õigus, mitte kohustus, mis tähendab seda, et kui ta on istungi ajast teadlik, kuid otsustab istungile mitte ilmuda, siis tuleb asuda seisukohale, et ta ei soovi enam rakendada oma kaebeõigust. See aga tähendab, et maakohtul tuleb rakendada
Kohtuväline menetleja leiab, et Harju maakohtu 23.02.
lg 1 ja § 126 lg 2.
lg 2 näeb ette, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi
kohaselt, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel maakohtunik
§-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning kohtuvälise menetleja 21.03.2022. a kirjalike seisukohtadega, et kuivõrd kohtuistungile ei ilmunud kaitsja ega ka menetlusalune isik ning polnud esitatud taotlust lükata kaebuse arutamine edasi, oli õigustatud jätta kaebus läbi vaatamata. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et teade kaitsja COVID testi positiivsest tulemusest ja sellega kaasnevast karantiinist sisaldas piisavalt informatsiooni, andmaks kohtule mõista, et kohtuistung on vaja objektiivsete asjaolude tõttu edasi lükata ning vabastas kohtumenetluse poole kohustusest esitada põhjendatud taotlus istungi edasilükkamiseks. Nimelt näeb
lg 1 ette, et maakohtunik võib lükata kaebuse arutamise edasi kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea kohus tuletama kaitsja edastatud informatsiooni alusel, milline on kohtumenetluse poole seisukoht kaebuse arutamise edasilükkamise osas. Seadus näeb ette selge kohustuse esitada kaebuse arutamise edasilükkamiseks põhjendatud taotlus, mitte edastada üksnes informatsiooni ilmumata jäämise põhjuse kohta. Praegusel juhul menetlusaluse isiku kaitsja sellist taotlust ei esitanud. Ringkonnakohus ei pea siinjuures vajalikuks hinnata, kas kaitsja haigestumine oli
lg 1 ja § 42 tähenduses mõjuv põhjus istungile ilmumata jäämiseks, kuivõrd käesoleval juhul polnud järgitud kohustust esitada kohtule taotlus kaebuse arutamise edasi lükkamiseks. Kohus leiab, et kuigi
lg 11 näeb ette võimaluse korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kaebuse kohtulikust arutamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab KrMS § 69 lg 2 p 1 nimetatud nõuetele, polnud selleks antud juhul alust. KrMS § 69 lg 1 näeb ette, et menetleja, kelleks on KrMS § 16 lg 1 kohaselt ka kohus, võib korraldada kaugülekuulamise, kui isiku vahetu ülekuulamine on raskendatud või ebamõistlikult koormav või kui kaugülekuulamine on vajalik isiku huvide kaitseks.
Menetlusalune isik jättis kohtuistungile ilmumata ning tema ilmumata jätmise põhjuste kohta ei olnud maakohtule esitatud mingisugust informatsiooni. 4-22-23
lg 1 näeb ette, et kaebuse esitanud isiku osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest on kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-128-05 p-des 3 ja 4 selgitanud, et kas kohtumäärusest, millega väärteoasi määratakse arutamisele või kohtukutsest, mis isikule saadetakse, peab nähtuma, kas isikul on kohustuslik ilmuda kohtuistungile. Käesoleval juhul ei nähtu menetlusaluse isiku Y.V kohustus ilmuda 23.02.
§-le 126 lg 2 jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, ei ilmu kaebuse arutamisele. Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et Y.V teadis, et tal on kohustus ilmuda kohtuistungile. Y.V aga otsustas mitte ilmuda kohtuistungile. Samuti ei esitanud Y.V taotlust
Sellest tulenevalt ei saanudki ringkonnakohtu arvates maakohus teha teistsugust otsust, kui praegusel juhul. Samuti puudus seetõttu maakohtul põhjendus pakkuda enda initsiatiivil uut kohtuistungi aega või korraldada kohtuistung videolahenduse abil. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja määruskaebuses toodud analoogia HKMS § 143 lg-ga 1 on asjassepuutumatu.
näeb ette väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätete kohaldamise, arvestades väärteomenetluse erisusi, kui
-s ei ole sätestatud teisiti. Niisamuti pole asjakohane määruskaebuse viide
lg 1 p-le 1, kuna antud juhul esitas Y.V kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, mille menetlemist reguleerib
-i 12. peatükk.
lg 1 p 1 kuulub aga
-i 11. peatükki, mis sätestab väärteoasjade esmaarutamise maakohtus. Samuti ei pea ringkonnakohus asjassepuutuvaks Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-107-98.
MS § 2 p 4 kohaselt on Riigikohtu lahendid väärteomenetlusõiguse allikaks juhtudel, mida ei ole lahendatud muudes väärteomenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et Y.V kaebuse läbi vaatamata jätmine on põhjendatud ja seaduslik. Juhindudes
a määruse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.