← Eesti

2-23-5954/17

Obsah (9)§ 164§ 108§ 65§ 23§ 132§ 146§ 168§ 162§ 165

2-23-5954 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-5954 Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi K. B. (pankrotis) maksejõuetusavaldus pankr

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

  1. Viru Maakohtu 30.06.2023.a määrusega kuulutati välja K. B. pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Ly Müürsoo (kohtunik Andres Hallmägi menetluses).
  2. Pankrotihaldur esitas 03.05.2024 kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja. Teade esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud 08.04.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväidete esitamise tähtaeg oli 26.04.2024, vastuväiteid nõuetele ei esitatud. Pankrotihaldur koostas 03.05.2024.a. võlausaldajate lõpliku nimekirja.
  3. 12.09.2024 kohtumäärusega kohus kinnitas K. B. pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja, mida parandas 11.11.2024 määrusega.
  4. Viru Maakohtu kohtu esimehe 10.09.2024 käskkirja nr. 11-1/25 alusel jagati käesolev tsiviilasi Viru Maakohtu kohtunik Olev Mihkelsoni menetlusse. 2
  5. Haldur esitas 09.12.2024 kohtule K. B. (pankrotis) 09.12.2024 lõpparuande. Teade lõpparuande kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.12.2024.a., vastuväidete esitamise tähtaeg oli kuni 19.12.
  6. Esitatud lõpparuande kohaselt: I. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. K. B. omab Swedbank AS-s arvelduskontot nr EEXXX, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seosuga, s.o seisuga 30.06.2023.a., oli 0,00 eurot. Pankrotimenetluse ajal on täitur kandnud K. B. arvelduskontole 1777,44 eurot, mis on K. B. suuliste selgituste kohaselt tema ema võlg talle. Samas jällegi pöördus pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes 12.04.2024.a. järelepärimisega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, milles küsis, kas K. B. on mõnes täitemenetluses sissenõudja. Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koda vastas 12.04.2024.a. e-kirjaga, et neil puuduvad andmed täitemenetluste kohta, kus K. B. on sissenõudja. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes arvab laekumised

§ 108lg 2 alusel pankrotivara hulka.

K. B. viibib Viru Vanglas. Pankrotihaldur esitas 18.05.2023.a. Riigi Tugiteenuste Keskusele 03.07.2023.a. avalduse, milles palus VangS § 44 lg 1 alusel arestida 50% sissetulekutest. Arestimise alusel on pankrotivarasse laekunud kokku 1275,88 eurot. Seega saab asuda seisukohale, et K. B. on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Seega on väljamakseteks kokku 3053,32 eurot. II. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta  Ajutise pankrotihalduri tasu kokku 1482 eurot koos käibemaksuga millest 870 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja menetlusabina riigi vahenditest ja 612 eurot koos käibemaksuga K. B.lt (alus: Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.06.2023.a. määrus);  Pankrotihalduri arvestatav tasu:

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Kuna käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks

§ 65

lg 11 ja lg 12.

§ 65

lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 2023.a.

menetlusse võetud maksejõuetusmenetlustes 145 eurot. Haldur on K. B. pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 130 eurot tunnis: Teadete koostamine ja saatmine 11-le võlausaldajale pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, taotluse täitemenetluste lõpetamiseks koostamine ja saatmine kohtutäituritele, teate saatmine pankroti väljakuulutamise kohta Swedbank AS-i, avalduse koostamine ja saatmine Riigi Tugiteenuste Keskusele, järelepärimise koostamine ja saatmine Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, järelepärimise koostamine ning saatmine Maksu- ja Tolliametisse, kaaskirja koostamine ja saatmine võlausaldajatele esialgse võlausaldajate nimekirja edastamise kohta; kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kõik kokku 7 dokumenti): kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 130 eurot = 195 eurot; 1. Võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, võlausaldajate üldkoosoleku protokolli koostamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 130 eurot = 130 eurot; 3 2. Taotluse toimkonna moodustamata jätmiseks koostamine ja esitamine kohtule: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130 eurot = 65 eurot; 3. Ettekande koostamine pankrotivara kohta

§ 132lg 1 alusel: 0,5 tundi, s.o.

0,5 x 130 eurot = 65 eurot;

  1. Nõudeavalduste (3 tk) ja nendele lisatud alusdokumentide ja arvestuste kontroll, kokku 1 tund, s.o. 1 x 130 eurot = 130 eurot;
  2. Võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine ja teate avaldamine esialgse nimekirjaga tutvumise võimaluse kohta, nimekirja edastamine võlausaldajatele: kokku 1 tund, s.o. 1 x 130 eurot = 130 eurot;
  3. Võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine ning taotluse nimekirja kinnitamiseks koostamine ja kohtule esitamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 130 eurot = 130 eurot;
  4. Pankrotimenetluse ajal Tervisekassa poolt esitatud hagi alusel tehtud otsusele kaja koostamine ja esitamine kohtule ts.asjas 2-23-14653: 1 tund, s.o. 1 x 130 eurot = 130 eurot;
  5. Lõpparuande koostamine: 4 tundi, s.o. 4 x 130 eurot = 520 eurot;
  6. Korduvad vestlused, selgitused võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130 = 65 eurot;
  7. Arvelduskontol allkirjaõigusluse ümbervormistamine ja internetipangalepingu sõlmimine: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130 eurot = 65 eurot;
  8. Halduri toimiku komplekteerimine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130 eurot = 65 eurot. Kokku on haldur kulutanud K. B. pankrotimenetluses 13 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega tasu kokku 1690 eurot, millele lisandub käibemaks 22 % summas 371,80 eurot, kokku 2061,80 eurot. Tasu katab ka pankrotimenetluse kulusid. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. OÜ Sentire MK on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse mõttes. Kokku on pankrotivarast

§ 146

lg 1 alusel tehtud ja tehtavaid väljamakseid 3543,80 eurot, millest 870 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud menetlusabina Riigi vahenditest ja 2673,80 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt. III. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. II rahuldamisjärgu võlausaldajatele on teostatud jaotiste väljamakseid summas 379,52 eurot, mis jaguneb võlausaldajate vahel alljärgnevalt: - Tervisekassa - 74,88 eurot - Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 290,99 eurot - Telia Eesti AS - 13,65 eurot. I ja III järgus nõudeid tunnustamiseks ei esitatud. IV. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiga koormatud vara käesolevas menetluses ei olnud. V. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata vara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. VI. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Käesolevas menetluses ei olnud vara, mida pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes oleks saanud valitseda VII. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 8928,57 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: - Tervisekassa - 1761,45 eurot - Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu - 6845,40 eurot - Telia Eesti AS - 321,72 eurot. Tervisekassa poolt esitatud nõudeavaldus summas 1836,33 eurot on õigusvastaselt tekitatud kahju nõue, mille aluseks on Viru Maakohtu 30.03.2017.a. otsus tsiviilasjas nr. 2-17-3764. 4 VI. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. IX. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad. X. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. K. B. ei ole võlanõuetele vastuväidet esitanud. Vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. XI. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - Kinnitada K. B.’i pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne halduri poolt esitatud kujul ja lõpetada K. B. pankrotimenetlus; - Vabastada Ly Müürsoo K. B. pankrotihalduri kohustustest; - Jätkata K. B. kohustustest vabastamise menetlusega ja nimetada K. B. usaldusisikuks Andres Julle (ik, XXX, KesKes Consulting OÜ, XXX, telefon +372 XXX). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud lõpparuandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande kinnitamisega. 6. Pankrotiseaduse (

) § 163 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud lõpparuanne vastab

§ 162sätestatule.

7. 09.12.2024.a avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 5 Kohus algatas 30.06.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
  2. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 30.06.2023, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel on andnud kirjaliku nõusoleku hakata usaldusisikuks Andres Julle usaldusisikuna. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Andres Julle. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
  1. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
  2. Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  3. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
  4. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
  5. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse 6 kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 30.06.2024, seega on järgmise aruande esitamise tähtaeg 30.06.
  6. Halduri tasu kinnitamine 13.

§ 65lg 1 kohaselt, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 14.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Haldur palub määrata halduri tasuks 1690 eurot, millele lisandub käibemaks summas 371,80 eurot, kokku 2061,80 eurot (kuigi haldur taotluse paluvas osas märgib summaks 2961,80 eurot, siis arvestuse kohaselt moodustab summa 2061,80 eurot – 13 tundi x 130 eurot = 1690 eurot, lisandub käibemaks 371,80 eurot, kokku 2061,80 eurot). Haldur palub tasu määrata büroole OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub hüvitada halduri tasu pankrotivarast. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 65lg 1, 2 tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 2061,80 eurot, sh käibemaks.

Nimetatud summa mõista välja pankrotivarast. 15. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 65lg 1, 2, § 162, § 163, § 165 lg 3, Fi

MS § 45, kinnitab kohus pankrotihaldur Ly Müürsoo 09.12.2024 lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Oleg Mihkelson Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.