KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Kohtukoosseis 19.12.2024 Tallinn Määruse tegemise aeg ja koht 2-11-15308 Tsiviilasja number Tsiviilasi Piiratud teovõ

§ 203lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused ei ole ära langenud.

Puudutatud isik ei ole võimeline eestkoste seadmise asjas seisukohta avaldama ja vajab kõigi tehingute tegemisel kaitset, sh juriidiliste ning varaliste tehingute tegemisel, igapäevaelu korraldamisel ning ravi saamisel. Arvestades tema tervislikku seisundit tuleb eestkoste seada viieks aastaks. 6.2.

§ 205

lg 3 kohaselt määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.

§ 198

lg 1 sätestab, et kohus vabastab juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lõike 2 või § 205 lõike 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud. Puudutatud isiku eestkostjana peab jätkama senine eestkostja Lääne-Nigula vald. Avaldusest ei selgu, et puudutatud isikul oleksid mistahes seosed Viljandi vallaga (v.a erihooldusteenus, kuhu isik on kuni

1. aastani suunatud), samuti ei ole nende seoste tekkimist ette näha ka tulevikus. Asjaolu, et puudutatud isik viibib aastast 2018 Viljandi valla omavalitsuse territooriumil asuvas Karula Kodus teenusel, ei anna alust pidada seda omavalitsust temaga kõige lähemalt seotuks. Eestkostja vahetamine ainuüksi hoolekandeasutuses viibimise tõttu ei ole põhjendatud. Hoolekandeasutuste vahetamine võib osutuda tõenäoliseks määratud perioodi lõpus, samas võib see ümberhindamise korral toimuda ka varem. Puudutatud isikul on Lääne-Nigula vallaga olemas nõutav side, eestkostetav on olnud Lääne-Nigula valla registreeritud elanikuks aastakümneid ning seosed vallaga on olemas kasvõi läbi eestkostetavaks olemise. Taotletud eestkostja vahetust ei saa pidada eestkostetava huvidega kooskõlas olevaks. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on 3 tegelenud Lääne-Nigula vald eestkostja ülesannetes. Eeltoodust lähtuvalt jääb Lääne-Nigula valla avaldus eestkostja muutmiseks rahuldamata. Määruskaebus
2. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles puudutatud isiku eestkostjaks määrati Lääne-Nigula vald (vallavalitsuse kaudu) ning teha uus määrus, millega määrata puudutatud isiku eestkostjaks Viljandi vald (vallavalitsuse kaudu). 7.
3. Kohtupraktika kohaselt on leitud, et eestkostet vajav isik on kõige rohkem seotud just selle omavalitsusega, kelle hooldekodus isik viibib ja kellega on sõlmitud pikaajaline ööpäevaringne erihooldusteenuse osutamise leping. Lisaks on oluline, millise omavalitsusega on isik püsivalt seotud tulevikus. Tartu Maakohtu 08.05.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-19-3746 leidis kohus, et ainuüksi hooldekodu asukoha järgi ei saa isikut seostada vallavalitsusega, kuid samas ei nähtu asjaolusid, et ta oleks rohkem seotud Lääne-Nigula vallaga. Kohus leidis ka, et vallavalitsuse eestkostjaks määramine peab võimaldama reaalselt eestkostja kohustuste täitmist. Samas lahendis on ka analüüsitud olukorda, kui eestkoste ajal olukord muutub ja eestkostetav on tugevamalt seotud teise omavalitsusega. Sellisel juhul saab rakendada

§ 198

lg-t 1, lähtudes

-e 176 lg-st 2 ja 205 lg-st

1. Viru Maakohtu 26.03.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-15-13987 leidis kohus, et vallal ei ole kohustust osutada sotsiaalteenust (antud juhul läheb siia alla eestkosteteenus) isikule, kes küll on valda sisse kirjutatud, kuid tegelikult selle kohaliku omavalitsuse territooriumil ei ela. Samu seisukohti toetavad ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-202713 ja 14.08.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-20-5268 ning Tartu Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-22-
2. Olulise tähtsusega on ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 otsus asjas nr 5-18-
3. 7.
4. Alates 01.04.2012 viibib puudutatud isik Karula Kodus ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Enne sinna suunamist elas ta Koluvere Hooldekodus alates 10.06.
5. Kuna Koluvere Hooldekodu suleti juba
6. aastal ja Lääne-Nigula vallas puuduvad ööpäevaringsed erihoolekandeasutused ja neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus, siis ei teki puudutatud isikul vallaga mingit seost ka tulevikus. Eelduslikult määratakse isik ka tulevikus Karula Kodusse teenusele. Puudutatud isik ei ole Lääne-Nigula vallaga rohkem seotud olnud kui Viljandi valla või mõne teise kohaliku omavalitsusega. Tulevikus saab just Viljandi vald sidet eestkostetavaga paremini säilitada ning kuna eestkostja asub lähemal, saab Viljandi vald osutada eestkostetavale vahetumalt vajalikke sotsiaalteenuseid. Juhul, kui eestkostetavat on vaja sõidutada nt mõne teise teenuse osutaja juurde või teha mõnda muud eeskostja ülesandeks olevat toimingut, tuleb selleks eestkostetavat mitusada kilomeetrit transportida. See ei ole eestkostetava huvides. 7.
7. Puudutatud isiku elukohaks ei ole Lääne-Nigula vald. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus ta peamiselt elab. Kuna eestkostetav elab Karula Kodus alates
8. aastast, ei ole enam tegemist ajutise elukohaga. 7.
9. Eestkostja ülesandeid ei saa täies ulatuses teostada n.-ö kaugjuhtimise teel ning eestkostja ülesannete täitmine ei ole ainult kohtule kord aastas aruannete esitamine. Eestkostja peab jälgima, kuidas on kaitstud eestkostetava huvid hooldekodus, kas ta saab ettenähtud ravi ja muid teenuseid. Selleks on eeskostja esindaja vähemalt korra või kaks aastas viibinud ka kohapeal ja 4 suhelnud hooldekodu personali ja eestkostetava endaga (niivõrd kui see suhtlemine on võimalik). On ilmselge, et kõige paremini saab eestkostetava õigusi kaitsta eestkosteasutus, mis asub eestkostetava vahetus läheduses. Viljandi vallal on olemas täpselt samasugune pädevus eestkostete korraldamisel ja eestkostetava huvid sellest ei kahjustu. Menetluse edasine käik
10. Viljandi vald (vallavalitsuse kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
13. TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus määras eeskostjaks Lääne-Nigula valla (vallavalitsuse kaudu).
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes TsMS §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 205

lg 3 alusel tuvastamine, kumma valla- või linnavalitsusega on eestkostetav tugevamalt seotud, on kohtu kaalutlusotsus. Ebaõige on määruskaebuse väide, mille kohaselt tuleks eestkostja valikul lähtuda eeskätt sellest, kus asub hooldekodu, milles eestkostetav viibib. Kohus peab välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on isik tugevamalt seotud. Isegi kui isiku alaliseks elukohaks TsÜS § 14 lg 1 mõttes võib hetkel pidada Karula Kodu, ei tähenda see, et isik oleks Viljandi vallaga seetõttu rohkem seotud. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isikul puuduvad Viljandi vallaga peale hooldekodus viibimise seosed. Puudutatud isikul puuduvad Viljandi vallas lähedased, vara või muud sidemed. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit on tõenäoline, et tal ei teki Viljandi vallaga selliseid seoseid ka tulevikus. Kui ei ole võimalik tuvastada tugevama seose tekkimist muu valla või linnavalitsusega, tuleks eestkostjana jätkata valla- või linnavalitsusel, kes on seni eestkostjaks olnud. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik kantud kunagise Kullamaa valla (praegune Lääne-Nigula vald) elanike registrisse 1986. aastal (dtl 22). Lääne-Nigula vald on olnud puudutatud isiku eestkostjaks alates 2011. aastast. Puuduvad kaalukad põhjused, miks ei peaks Lääne-Nigula vald puudutatud isiku eestkostjana jätkama. Asjaolu, et Karula Kodu asub Lääne-Nigula vallast ligi 200 km kaugusel ei ole eestkostja vahetamise aluseks. Enamus eestkostetavaga seonduvaid toiminguid saab teha digitaalselt ning isegi kui eestkostja külastab aastas korra või paar eestkostetavat isiklikult, ei saa see olla nii kulukas, et õigustada eestkostja vahetamist. 13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. 5 14. Ringkonnakohus jätab menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6