ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik (
8.
lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi.
lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Menetluse lõpetamisel on
§-s 43 sätestatud tagajärjed (
See tähendab, et kaebaja ei saa pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist enam sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda (
9. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused jätta kompromiss kinnitamata. Kompromiss ei ole õigusvastane ega piira kolmandate isikute õigusi ning seda on võimalik täita. Menetlusosalised on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (
10.
lg 7 teise lause sätestab, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Praegusel juhul on menetlusosalised leppinud kompromissi tingimustes kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 11.
lg 6 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja on tasunud kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt ettenähtud riigilõivu kokku 40 eurot (
Kuigi kaebaja on 08.03.2022 maksekorralduse kohaselt tasunud halduskohtule lisaks 20 eurot riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluselt, ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks tegelikult kohtumenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamist taotlenud ja et halduskohus oleks sellist taotlust lahendanud. Sellest järeldub, et kaebaja on tasunud riigilõivu ettenähtust 20 eurot enam. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellises olukorras põhjendatud riigilõivu osaline tagastamine
Küll saab tagastada riigilõivu
Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel ja kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral omal algatusel (
lg 1 p 3 ning § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus A.O ja MTA vahel sõlmitud kompromissi, tühistab Tallinna Halduskohtu 04.05.2023 otsuse ning lõpetab haldusasja nr 3-22-582 menetluse. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.