← Eesti

2-24-16536/3

Obsah (5)§ 100§ 96§ 97§ 99§ 101

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Lahendi tegemise aeg ja koht 03. detsember 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-16536 Kohtuasi U L hag

§ 100lg 4). 4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid. 5. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1

(4)
  1. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
  2. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 280 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). ASJAOLUD
  3. U L esitas esindaja kaudu maakohtule hagi I L vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on alates elatise väljamõistmisest elu kallinenud ja hageja igapäevased kulud suurenenud. Hageja seaduslik esindaja proovis kostjaga kohtuväliselt elatise suurendamise osas kokkuleppele jõuda kuid lapsevanemad ei jõudnud kokkuleppele. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates 01.11.
  4. a seadusega kehtestatud määras.
  5. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 31.10.
  6. a. Kohus saatis dokumendid aadressile xxx. Kostja kinnitas kohtudokumentide kättesaamist allkirjaga 14.11.
  7. a. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esita, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses ja rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kostja kohtu määratud tähtajaks ja enda poolt märgitud kuupäevaks kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
  8. Hagiavalduses esitas hagejate esindaja tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg
  9. kohtule taotluse hagi rahuldamiseks 2
(4)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 ja 3 kohaselt, võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  3. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
  4. Perekonnaseaduse (

) § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. 8. Hagi on õiguslikult põhjendatud

§ 96, § 97 lõike 1, § 100, § 101.

Tulenevalt

§ 97

p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

Vastavalt

§ 99

lõikele 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 9.

§ 101

lõike 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi

  1. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
  2. Igakuist elatist arvutatakse järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma (

§ 101lg 3).

Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.

  1. a 272, 76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
  3. aprillil.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 249,78 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot. Alates 01.04.2024. a baassumma 272,76+54,96=327,72 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot 3

(4)
  1. Vastavalt TsMS § 468 lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  2. TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. 13. Vastavalt Ts

MS § 459 lg 1 on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

  1. Hagiavalduse kohaselt on suurenenud lapse ülalpidamiskulu võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise seisuga. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud määras alates 01.11.
  2. a kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus U L hagi I L vastu tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus
  4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  5. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.