Obsah (6)

§ 311§ 414§ 310§ 180§ 61§ 3101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 30. mai 2024 Jõhvi Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Marina Davõ

§ 311, 312, 313, 315 kohus O T S U S T A S: 1. ALEKSEI MIHHEJEV süüdi tunnistada Kar

S § 1573 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 kuud vangistust.

1. KarS § 74 lg 1-3 alusel mõistetud vangistusest pöörata kohesele täitmisele 2 kuud ning ülejäänud vangistuse osa 8 kuud mitte pöörata täitmisele, kui Aleksei Mihhejev 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algus 30.05.
3. Määrata Aleksei Mihhejev katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. Koheselt kandmisele kuuluvat karistusaega arvestada alates karistuse kandmisele ilmumise päevast.

§ 414

alusel teatab kohus süüdismõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 5. Kohaldada vastavalt

§ 310

¹ ja võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu tähtajaga 2 (kaks) aastat alates otsuse jõustumisest, keelates Aleksei Mihhejevil lähenemise Q Qle ja keelates temaga suhtlemise. Q Qga juhuslikul kohtumisel on Aleksei Mihhejev kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma.

1. Asitõendid: - 6 CD-R plaati – jätta kriminaalasja juurde.
2. Rahuldada advokaadi Madis Mahlapuu taotlus ja määrata tema poolt kaitsealusele Aleksei Mihhejevile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 1489,86 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 930 eurot, kaitsja kulud (sõidukulu, ajakulu majutuskulu) 295,16 eurot, käibemaks 264,70 eurot).
3. Välja mõista Aleksei Mihhejevilt menetluskulud: 1230 eurot sundraha, 216 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses 395,28 + 1134,60 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses.

§ 180lg 1 alusel jätta riigi kanda ülejäänud kaitsja kulud summas 355,26 eurot.

1. Menetluskulud summas 2975,88 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV Pank EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber ... ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. 2 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. maist 2024.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates
3. maist 2024.a. I Süüdistus Aleksei Mihhejevit süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et tema ajavahemikul 07.08.2022 kuni 20.02.2023 järjepidevalt otsis vastu Q Q tahtmist Q Qga kontakti ning jälitas ja muul viisil sekkus kannatanu eraellu, millega oluliselt häiris ja hirmutas Q Qt. 07.08.2022 kella 21:30-22:00 paiku parkis Aleksei Mihhejev tanklas xxx, oma sõiduki nii, et see sulges Q Q sõidukile väljasõidu ning karjus ja solvas teda kõrvalise isiku kuuldes. 11.08.2022 kella 06:15 paiku viibis Aleksei Mihhejev Q Q elukoha juures ning nähes Q Qt järgnes Q Q sõidukile. xxx kaupluse juures aadressil xxx Aleksei Mihhejev peatas oma sõiduki nii, et see sulges Q Q sõidukile väljasõidu. Aleksei Mihhejev tuli Q Q sõiduki juurde ja nõudis, et viimane teeks sõiduki ukse lahti, karjus, sõimas ja sülitas kannatanu suunas, samuti sülitas sõiduauto peale ja tagus vastu sõidukit. 11.08.2022 kell 13:57 Aleksei Mihhejev saatis Q Q veebikeskkonda xxx ähvardava sõnumi, ähvardades, et kannatanu elu muutub põrguks. 13.08.2022 ajavahemikul kell 23:00 kuni 14.08.2023 kell 10:47 Aleksei Mihhejev sülitas Q Q sõidukile, mis oli pargitud Q Q elukoha maja juures xxx. 31.08.2022 kella 06:05 paiku Aleksei Mihhejev oma sõidukiga sõitis Q Q elukoha juurde xxx, kui viimane oli majast väljumas. Q Q ei julgenud välja minna, pani trepikoja ukse kinni ja kuulis kuidas Aleksei Mihhejev õues valju häälega solvas teda. 09.09.2022 kella 07:30 paiku Aleksei Mihhejev õidukiga Dacia sõitis Q Q elukoha juurde xxx, kus hoovis peatus Q Q sõiduki kõrval ning viskas unenäopüüdja sõiduki peale. 15.09.2022 kella 19:15 paiku Aleksei Mihhejev oma sõidukiga sõites järgnes Q Q sõidukile Jõhvist kuni Q Q elukohani xxx. Teel Aleksei Mihhejev tegi ohtlikke sõidumanöövreid millega hirmutas Q Qt. Kui Q Q parkis oma sõiduki elukoha juures, siis Aleksei Mihhejev parkis oma sõiduki selle kõrvale, tegi kõrvalistuja akna lahti ning valju häälega solvas kannatanut kõrvaliste isikute kuuldes ja lahkus alles siis, kui Q Q helistas häirekeskusesse. 16.11.2022 kella 22:59 paiku Aleksei Mihhejev oma sõidukiga sõites järgnes Q Q sõidukile Kohtla-Järvel kuni xxx poeni, peatas oma sõiduki viimase sõiduki kõrval. Aleksei Mihhejev läbi oma sõiduki avatud akna valju häälega solvas kannatanut kõrvaliste isiku kuuldes ja lahkus alles siis, kui kannatanu helistas häirekeskusesse. 01.01.2023 kella 01:00 paiku Aleksei Mihhejev sõitis sõidukiga korduvalt Q Qst mööda xxx ja xxx tn ristmikul Kohtla-Järvel ja häiris teda oma tegevusega. Seejärel Aleksei 3 Mihhejev järgnes kannatanule ja xxx juures tegi sõiduki juhipoolse akna lahti ning sõimas ja solvas kannatanut ja lahkus alles siis, kui sai aru, et Q Q helistab häirekeskusesse. 20.02.2023 ajavahemikul kella 21:19 kuni 21:25 paiku Aleksei Mihhejev oma sõidukiga sõitis Q Q elukoha juurde xxx kus viimane oli oma tuttavaga viimase sõiduautos. Aleksei Mihhejev peatas oma sõiduki nende kõrval ja solvas kannatanut. Seega Aleksei Mihhejev pani tahtlikult toime KarS § 157³ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo– s.o teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumises, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Aleksei Mihhejev ennast süüdi ei tunnistanud. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Aleksei Mihhejevile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud, tema poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud ning Aleksei Mihhejev tuleb süüdi mõista.

§ 61alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu.

Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Aleksei Mihhejevit süüdistatakse selles, et ajavahemikul 07.08.2022 kuni 20.02.2023 (10 episoodi) otsis tema järjepidevalt vastu Q Q tahtmist Q Qga kontakti ning jälitas ja muul viisil sekkus kannatanu eraellu, millega oluliselt häiris ja hirmutas Q Qt. Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks. Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu Q Q ja tunnistaja W Q ütlused langevad kokku omavahel, ütlustes ei ole vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega - asitõendite vaatluse protokollidega, milles vaadeldi xxx turvakaamera videot, kõnesalvestusi hädaabinumbrile, xxx turvakaamera salvestust, fototabeliga ja vestluse väljavõttega. Kohus loeb kannatanu ja tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb nendele kohtuotsuse tegemisel. Kannatanu Q Q ütluste kohaselt oli ta Aleksei Mihhejeviga suhtes alates 2020 kuni suveni

1. Ta ütles Aleksei Mihhejevile, et tal on teine mees, kellega tahab suhet luua. Pärast seda nad ei suhelnud, kuni Mihhejev nägi neid tanklas 07.08 ja sõitis juurde. Autos oli kannatanu sõber. Ta nägi, kuidas Mihhejev keeras xxx tanklasse ja keeras tema auto ette. Ta läks Mihhejevi juurde ja küsis, mis tahab, palus et ta midagi ei korraldaks. Mihhejev suhtles valjult ja agressiivselt, solvas teda. Kannatanu oli häiritud, hirmul ja nördinud. Tanklas oli ka teisi 4 inimesi ja ta oli häiritud sellisest kohtlemisest. Mihhejev sõitis ära, kuid tuli siis tagasi ja jäi seisma tema auto kõrval kaasistuja ukse juures ja üritas tema sõbraga rääkida. Aleksei solvas sõpra ja sõitis ära. Kannatanu ütlusi tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 8-12) milles vaadeldi CD-R plaadil olevat xxx AS turvakaamera videot, kus on näha, et 07.08.2022 kell 21:55:05 jõuab tankla territooriumile tume sõiduauto reg. nr xxx. Juhipoolsest uksest väljub naisterahvas ja liigub tema ees parkinud sõiduki juurde ning hakkab läbi avatud akna rääkima juhiga. Kell 21:55:35 hakkab naine minema enda sõiduki poole ja eesolev sõiduk hakkab ära sõitma, kuid järsult peatub. Nii mitu korda. Samuti on näha, et tanklas autot tankinud võõras meesterahvas pöörab tähelepanu naisele ja sõidukis istuvale mehele. Naine keerab ringi, läheb uuesti sõiduki juurde, vestlevad. Kell 21:55:52 sõidab ees seisnud sõiduk ära ja naine läheb enda auto juurde. Aleksei Mihhejevi ütluste kohaselt läks ta 07.08.2022 tanklasse kohvi jooma ja ei näinud Q Qt enne, kui ta ise tema auto juurde tuli. Ta nägi Q autos teist meest. Neil oli Qga sel ajal ja ka pärast seda veel seksuaalsuhe. Tema Qt ei solvanud, rääkis tema mehega. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseks, kuna xxx turvakaamera salvestiselt on näha, et süüdistatava auto peatub kannatanu auto ees, kui kannatanu istub autos ning kannatanu väljub alles pärast oma autost ja läheb süüdistatava auto juurde. Samuti ei saanud süüdistatav rääkida enda autost kannatanu autos kõrvalistmel istunud kannatanu sõbraga, kuna kõrvalistuja aken oli kinni ja süüdistatav autost ei väljunud. On näha, et omavahel vestlevad süüdistatav ja kannatanu ning ajal, mil kannatanu hakkab minema oma autosse, on süüdistatava nägu pööratud kannatanu suunas ja tema poole pöörduvad nii kannatanu kui ka teise tankuri juures tankinud kõrvaline meesterahvas. Seega peab kohus usutavaks kannatanu ütlusi, et Aleksei Mihhejev karjus ja solvas teda. Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 11.08 kell 6.30 hommikul hakkas ta tööle sõitma ja nägi et süüdistatav sõidab talle järele. Ta keeras kaupluse xxx parklasse ja süüdistatav samuti, parkis tema auto ette, tuli kannatanu auto juurde ja hakkas teda valjult solvama. Kannatanu pani uksed seest lukku ja palus ennast rahule jätta. Aleksei Mihhejev muutus agressiivsemaks, tiris linke, tagus autot jalgadega, lõhkus auto peegli. Pärast seda süüdistatav sülitas auto peale ja ütles, et kannatanul on 2 võimalust, kas linnast ära kolida või sooritada enesetapp. Hiljem olid kõned ja väga ebameeldiv sõnum, mida nägi alles siis kui uurija püüdis kustutatud sõnumeid taastada. Ta oli Aleksei Mihhejevi igal pool ära blokeerinud. Fototabelist lk 54-55 nähtub, et 11.08 on saadetud sõnum tekstiga „aga sinul algab põrgu, võõra õnnetuse najal oma õnne üles ei ehita“. Q Q selgitas, et tegu on temale suhtlusvõrgustikus xxx Aleksei Mihhejevi poolt saadetud sõnumiga. Aleksei Mihhejev ütluste kohaselt 11.08.22 tõi ta xxx töölise xxx ja nägi xxx kaupluse parklas Q autot. Kuna ta eelmisel päeval kohtus selle mehega, siis tahtis saada Qlt selgitusi, sõimas teda. Ei oska öelda, kas sülitas tema suunas, sülitas tema olme peale. Autot ei löönud. 13.08.2022 episoodi kohta avaldas kannatanu, et tema ise ei näinud, kuidas Mihhejev tema autole sülitas, kuid kuna autole olid pandud ka tema poolt süüdistatavale kingitud asjad, siis arvab, et sülitas Mihhejev. Kohus leiab tõendatuks, et teo pani toime Aleksei Mihhejev kaudste tõendite pinnal. Peale autol leitud kannatanu asju, kaudselt kinnitab A.Mihhejevi tegu tema eelnev ja järgnev käitumine – tema negatiivne suhtumine Q Q suhtes, tema soov solvata ja alandada kannatanut, 11.08.2022 episoodis tema käitumine, kui ta sülitas ka kannatanu auto peale, 09.09.2022 pani ta kannatanu auto katusele unenäopüüdja. Aleksei Mihhejevi ütluste kohaselt ei ole tema kannatanu autole 13-14.08 sülitanud. Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 31.08.2022 vara hommikul väljus ta sissekäigust, rääkis telefonis sõbraga ja märkas Mihhejevi autot kiiresti lähenemas. Mihhejev jälitas teda, kuna seisis erasektori juures, kust on näha kui ta sissekäigust väljub ja hakkas sõitma. Valge xxx on 5 Mihhejevi tööauto, millega sõitis tema üksinda. Ta sisenes trepikotta, kuulis, et Mihhejev karjub midagi, kuid ei kuulnud mida, kuna sulges ukse. Kedagi rohkem õues ei olnud. Kannatanu tundis hirmu, sest sulges ukse ja ei väljunud tol momendil sissekäigust. Aleksei Mihhejevi ütluste kohaselt 31.08 kella 6 ajal sõitis ta koju öisest vahetusest, nägi Qt ja kui mööda sõitis, ütles läbi avatud akna „Tere, paljude meeste armastaja“. Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 09.09.2022 hommikul leidis ta oma auto katuselt unenäopüüdja, mille ta kinkis varasemalt Mihhejevile. Samal ajal möödus temast aeglaselt valge auto, mis oli sarnane Mihhejevi tööautole. Ta pildistas unenäopüüdjat ja saatis uurijale. Kannatanu ütlused on tõendatud fototabeliga lk 53, millel on näha auto katusel olev unenäopüüdja. Aleksei Mihhejev ütluste kohaselt tema kannatanu autole unenäopüüdjat ei pannud, kuna seda ei olnudki sel ajal tema käes, Q võttis selle tagasi, kui nad lahku läksid. Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 15.09.2022 Aleksei Mihhejev pikema aja jooksul jälgis teda, kui ta tõi lapsi trennist koju. Märkas xxx poole keerates, et Mihhejev sõidab talle järgi. Kukruse kandis sõitis Mihhejev tema auto kõrvale ja tahtis teda teelt välja puksida. Ees istus tema sõber, taga tütar ja noorem poeg. Mihhejev samal ajal žestikuleeris ja ebameeldivalt naeratas, ta tundis hirmu, kuna kiirus oli suur ja võis teelt välja sõita. Mihhejev tegi 2 järsku liigutust ja siis andis gaasi ja sõitis ära. Kui ta oma maja juurde jõudis, jäi sõbraga välja rääkima, tuli Mihhejev autoga, avas akna ja viskas välja kruusi, ütles, et ei ole enam vaja. Kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja W Q ütlused, et 15.09.2022 võttis ema teda trennist peale ja nad sõitsid Jõhvist Kohtla-Järvele. Enne Kohtla-Järvet silla tõusul takistas mingi auto neil teed, mees näitas keskmist sõrme ja sõitis ära. Tal tekkis hirm, kuna lendasid peaaegu teelt välja. Ema ütles, et see on Aleksei. Kui nad jõudsid maja juurde ja läksid vennaga trepikotta ja ema oli veel autos, nägi et Aleksei tuli oma autoga, seisis ema auto korvale, tegi akna lahti ja hakkas mingit prügi viskama ja karjuma. Emal oli hirm, kuna ta ammu kartis seda meest. Ema rääkis, mis Mihhejev oli ka enne teinud, et ta kogu aeg jälitas teda, karjus tema peale, sülitas auto peale. Teel ei olnud mingeid takistusi, mis oleks Mihhejevit sundinud selliseid manöövreid tegema. Samal õhtul kirjutas ta juhtunust xxx sõpradele. Tunnistaja ütlusi kinnitab väljavõte tema 15.09.2022 vestlusest (lk 66-69), mille kohaselt ema endine elab neist ülejärgmises majas ja jälitab ema pärast lahkuminemist, sõidab autoga järele, ootab sissekäigu juures. Trennist sõites keeras ta neile ette. Maja juures avas akna ema praegune sõber ja aknasse lendas prügi ja solvangud. Vaatamata sellele „vestlusest väljavõte“ (lk 66-69) on lisatud tõendina alles kohtuistungil täiendavate tõendite esitamise staadiumis, on kohtu hinnangul väljavõte lubatav tõend. Prokurör põhjendas, et ei teadnud antud tõendist varem ja palus lisatõendi toimiku juurde. Kohus luges seda põhjendatuks, sest kohtuistungil tunnistaja W Q, andes ütlusi 15.09.2022 a. kohta, seletas, et kirjutas juhtunust sõbrale ja tal on see vestlus telefonis siiani olemas. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlustega on tuvastatud tõendi päritolu ja autentsus. Seega on tunnistaja W Q oma sõbraga vestlusest väljavõte on tõendiks käesolevas kriminaalasjas, mis kinnitab kannatanu ütlusi. Lisaks kinnitab kannatanu ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll (lk 13-20), millega vaadeldi hädaabikõne kõnesalvestust 15.09.2022 (tel. xxx), kus helistab naisterahvas (Q Q) ja teatab, et teda jälitab 20 minutit sõiduauto xxx nr xxx ning tal on selle isiku suhtes algatatud kriminaalmenetlus. Aleksei Mihhejev sõitis xxx maja juurde tema auto juurde, viskas kruusiga ja karjus midagi. Enne seda tekitas maanteel sõites avariiohtliku olukorra. 6 Aleksei Mihhejev selgitas, et 15.09 nägi ta Qt roolis Ahtmes ja pärast seda nägi tema autot viaduktil ja kui Kukruse viaduktilt alla sõitsid Kohtla-Järve poole, Q auto millegi pärast kiirendusrajal ei kiirendanud, kui ta hakkas mööda sõitma oli sunnitud ületama kiirust, pani vasaku suuna sisse ja keeras vasakusse ritta. Arvab, et Q meelega vähendas kiirust. Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 16.11.2022 õhtul sõitis ta autoteenindusse xxx tänavale ja nägi süüdistatavat ringteel enne xxx poodi. Ta sõitis teeninduse hoovi ja süüdistatav tuli järgi. Aleksei Mihhejev solvas teda. Ta tundis ebameeldivust ja hirmu, helistas politseisse. Kannatanu ütlusi kinnitavad asitõendi vaatlusprotokollid (lk 21-25, 26-34) milles vaadeldakse 16.11.2022 hädaabikõne kõnesalvestusi, kus helistab naisterahvas (Q Q) ja teatab, et teda jälitab taas Aleksei Mihhejev, kelle suhtes on juba kriminaalasi algatatud. Mees sõidab neile järele ja solvab. Aleksei Mihhejev selgitas, et 16.11.2022 nägi ta Q kavaleri autot ja sõitis talle järgi, et temaga rääkida. Autos oli ka Q. Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 01.01.2023 kella 1 paiku oli ta Mõisa teel ja Aleksei Mihhejev sõitis talle vastu, keeras ringi, peatus ja rääkis temast väga inetult, sõimas litsiks, loomaks jne. Ta oli solvunud ja hirmunud. Helistas politseisse. Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 35-41) milles vaadeldi 01.01.2023 hädaabikõne kõnesalvestust, kus naisterahvas teatab, et Aleksei Mihhejev sõimas teda taas tänaval ja kui kuulis, et ta helistab politseisse, sõitis minema. Aleksei Mihhejev selgitas, et 01.01.2023 sõitis ta vanemate juurest koju ja xxx tänaval nägi Qt. Pakkus talle kuulata salvestist kõnelusest tema sõbraga, kuid ta keeldus ja hakkas vihmavarjuga autot lööma. Ta sõitis minema, ei näinud, et Q oleks kuhugile helistanud. Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 20.02.2023 õhtul oli ta tuttava autos maja ees. Ta nägi küljepeeglist lähenemas Aleksei Mihhejevi autot. Süüdistatav üritas midagi karjuda ja sõitis oma maja suunas, keeras ringi ja sõitis tagasi, sõitis maja taha, keeras ringi ja sõitis tagasi auto juurde, üritas midagi karjuda. Sõber väljus autost, et küsida, mis probleemid on. Aleksei Mihhejev solvas kannatanut, millest ta tundis ebameeldivust, solvumist ja alandust. Pärast viimast episoodi on Aleksei Mihhejev ühel korral teel signaali andnud. Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 42-45) milles vaadeldakse xxx turvakaamera 20.02.2023 salvestust, kus on näha, et kell 21:19:26 õuealal seisab hele sõiduauto, tuled põlevad ning kaamera vaatevälja sõidab tume sõiduk (paremalt) ning kaob kaamera vaateväljast kell 21:19:
2. Kell 21:24:28 on näha sama heledat autot, tume sõiduauto sõidab (vasakult) heleda sõiduauto juurde ja peatub kell 21:24:33, avab kõrvalistuja esiakna. Kell 21: 24:49 hakkab tume sõiduk liikuma. Kell 21:25:34 sõidab tume sõiduk taas kaamera vaatevälja ja peatub paralleelselt heleda sõidukiga. Kell 21:25:39 väljub juhipoolsest uksest meesterahvas ja liigub tumeda sõiduki juhi akna juurde, mis on avatud. Kell 21:25:55 hakkab tume sõiduk liikuma. Aleksei Mihhejev selgitas, et 20.02.2023 sõitis ta mööda xxx majast sõbra juurde, kes elab kõrvalmajas. Nägi xxx Qt ja arvas, et ta on seal koos xxx, kuid nägi teist meest ja seetõttu peatus auto juures, et avaldada mehel solidaarsust ja hoiatada, et tema suhtes plaanitakse kuritegu. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, ei lange kokku teiste asjas kogutud tõenditega, süüdistatav annab ennast õigustavad ütlused kriminaalvastutuse vältimise eesmärgil. Aleksei Mihhejev tunnistas, et suhtles kannatanuga kõrgendatud toonil, sõimas teda, kuid ei pea neid solvavateks. Ta ei otsinud tahtlikult kontakti kannatanuga, ei jälitanud teda. 7 KarS § 1573 lg 1 objektiivse koosseisu moodustavad järgmised alternatiivsed teod: kontakti otsimine kannatanuga, kannatanu järgimine, kannatanu eraellu sekkumine. Kohtu hinnangul kogutud tõendite alusel on leidnud kinnitamist, et Aleksei Mihhejevi tegu oli suunatud teisele isikule – Q Qle. Aleksei Mihhejev otsis kannatanu Q Qga kontakti, lähenedes temale iga kord, kui nägi (isegi kui möönda, et tegu oli juhuslike kokkusaamistega). Lisaks on nõutav, et tegu oleks toime pandud kannatanu tahte vastaselt ning korduvalt või järjepidevalt. Q Q avaldas, et ta ütles süüdistatavale, et ei soovi temaga suhelda ja blokeeris ta igal pool ära. Vaatamata sellele otsis süüdistatav ikkagi kontakti kannatanuga ja kirjutas temale häiriva sõnumi, mis kannatanuni kohe ei jõudnud, kuna ta oli süüdistatava ära blokeerinud. Sõnumist sai ta teada alles pärast seda, kui uurija taastas kustutatud sõnumid. Peale selle on tegu toime pandud korduvalt ja järjepidevalt, kuna Aleksei Mihhejevit süüdistatakse 10 episoodi toimepanemises ning see toimus pikema perioodi jooksul – alates 07.08.2022 kuni 20.02.2023, s.o poole aasta jooksul. Aleksei Mihhejev oma tegedega sekkus pidevalt Q Q eraellu. Samuti on kohtu arvates täidetud ka teo tagajärg, kuna kannatanu tundis hirmu, alandust ja oli väga häiritud süüdistatava käitumisest. Q Q avaldas, et ta kartis Aleksei Mihhejevit, kuna teadis, et ta oli endise naise suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud ning samuti alandasid teda Aleksei Mihhejevi poolsed solvavad väljendid. Kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on leidnud tõendamist, et Aleksei Mihhejev ajavahemikul 07.08.2022 kuni 20.02.2023 järjepidevalt otsis vastu Q Q tahtmist Q Qga kontakti ning jälitas ja muul viisil sekkus kannatanu eraellu, millega oluliselt häiris ja hirmutas Q Qt. Kohtu hinnangul puuduvad Aleksei Mihhejevi teos KarS §-s 137 sätestatud kuriteo koosseisu tunnused. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Aleksei Mihhejev kuriteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksei Mihhejev tahtlikult otsis kannatanuga kontakti pikema aja jooksul, lähenedes temale iga kord, kui teda nägi ning selle tagajärjeks oli kannatanu hirmutamine, alandamine ja häirimine. Aleksei Mihhejev, olles teadlik, et tema ja Q Q suhted on lõppenud, et Q Q ei soovi temaga suhelda, järjepidevalt ja sihikindlalt sekkus kannatanu eraellu, alandas Q Qt ning oluliselt häiris tema elu. Kohtu seisukohta kinnitab ka Aleksei Mihhejevi käitumine kohtuistungil, kus ta pidevalt segas vahele nii kannatanule kui ka kohtule. Ka kohtuistungil oli näha, et kannatanu oli süüdistatava käitumisest häiritud ja kartis teda. Kohus oli sunnitud mitme hoiatuse järel süüdistatava kohtuistungilt kuni ütluste andmiseni eemaldama. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. III Kohtu seisukoht karistuse ja lähenemiskeelu osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi 8 vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). KarS § 1573 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. Aleksei Mihhejevi poolt toimepandud kuritegu oli põhivabaduse vastu ja isikuvastane, kuna häiris teise isiku elu. Karistusregistri väljavõtte (lk 3) kohaselt puuduvad Aleksei Mihhejevil kehtivad karistused, kuid tal on 3 arhiveeritud kriminaalkaristust, sh ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul rohkem kui keskmine, kuna tegu oli toime pandud pikema aja jooksul, tahtlikult ja sihikindlalt, süüdistatava isikut, samuti KarS § § 1573 lg 1 sanktsiooni keskmist määra (6 kuud vangistust), raskendava ja raskendava asjaolu puudumist ning lähtub kohus õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestab kohus, et Aleksei Mihhejevi teod ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Prokurör palus mõista Aleksei Mihhejevile 10 kuu pikkuna vangistus, mis pöörata täitmisele osaliselt kohtu määratavas suuruses ning ülejäänu osas kohaldada käitumiskontrolli. Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale Aleksei Mihhejevile vangistus sanktsiooni keskmisest suuremas määras, so 10 kuud vangistust, kohaldades KarS § 74 lg 1-3 sätteid ning mõistetud vangistusest pöörata kohesele täitmisele 2 kuud ning ülejäänud vangistuse osa 8 kuud mitte pöörata täitmisele, kui Aleksei Mihhejev 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Prokurör esitas kohtule kannatanu Q Q arvamuse kokkuleppemenetluse kohta (lk 70), mille kohaselt soovib, et süüdistatav ei läheneks temale ja lastele. Q Q kinnitas soovi lähenemiskeelu kohaldamiseks ka kohtuistungil. Prokurör taotles kohaldada Mihhejevi suhtes lähenemikeeldu kannatanule Q Qle. Kaitsja vaidles vastu sellele, et nimetatud kirjalikku arvamust saaks arvestada lähenemiskeelu kohaldmise taotlusena. Kohus antud juhul kaitsjaga ei nõustu. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et soovib lähenemiskeelu kohaldamist, samuti on ta sellest taotlenud ka tema poolt kokkuleppemenetluse kohta antud arvamuses (lk 70). 9 Kohus nõustub prokuröriga, et Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb lähenemiskeelu kohaldamisel vaadata süüdistuse sisu.

§ 3101

lg 1 kohaselt kohaldatakse lähenemiskeeldu isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos ning kohus on kindlaks teinud, et Aleksei Mihhejev pani toime põhivabaduste rikkumise. Vaatamata sellele peab kohus, lähtudes käesoleva asja asjaoludest põhjendatuks kohaldada lähenemiskeeldu, et kaitsta kannatanu eralu ja isikuõigusi. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud ähvardamise ja vägivalla kasutamise eest endise abikaasa suhtes. Karistus on kustunud, kuid see iseloomustab A.Mihhejev käitumist naisterahvaste suhtes. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et Aleksei Mihhejev korduvalt, intensiivselt, kannatanus hirmu, alandust ja solvangut tekitades ning tema vaimset tervist ohustades, rikkus Monija Q eraelu ja seetõttu pole kahtlust, et lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendatud. Lähenemiskeelu kohaldamist enda suhtes on taotlenud kannatanu ise. VÕS § 1055 ja

§ 310

¹ alusel leiab kohus, et kannatanu Q Q eraelu kaitseks on vajalik Aleksei Mihhejevile kohaldada lähenemiskeeldu tähtajaga 2 aastat. Kohus leiab, et põhjendatud on keelata Aleksei Mihhejevil lähenemise Q Qle ja temaga suhtlemise. Q Qga juhuslikul kohtumisel on Aleksei Mihhejev kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma. IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Vastavalt

126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on: 6 CD-R plaati – jätta kriminaalasja juurde.

§ 180

lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt

§-le 175 lg 1 p 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1230 eurot, Aleksei Mihhejevi kaitsja vandeadvokaadi Madis Mahalapuu kaitsjatasu kohtueelses menetluses 216 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses 1885,14 eurot (395,28 + 1489,86). Aleksei Mihhejevilt kuuluvad väljamõistmisele sundraha 1230 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 216 eurot ja kohtumenetluses 1529,88 eurot. Osa kaitsjatasust kohtumenetluses sõidukulude, ajakulu ja majutuskulu eest summas 355,26 eurot jätta

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik 10