KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht
- august 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-15059 Tsiviilasi H.U hagi V.U vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- mai 2024 osaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.U apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): V.U (ik XXX), lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman Vastustaja (hageja): H.U (ik XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg RESOLUTSIOON
- Jätta V.U apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta Viru Maakohtu
- mai 2024 osaotsus muutmata.
- Jätta poolte apellatsioonkaebuse menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- H.U (hageja) esitas
- oktoobril 2023 Viru Maakohtule V.U (kostja) vastu hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Pooled abiellusid X. X XXXX Ida-Viru Maavalitsuses. Pooled elavad alates
- augustist 2023 lahus, abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik. Kostja on agressiivne. Pooled on käinud perelepituses, kuid see ei andnud tulemusi. Hageja ei soovi menetluse peatamist ega leppimisaega.
- Kostja palus peatada abielu lahutamise osas menetluse ja anda pooltele kuuekuulise leppimisaja, samuti jätta hagi abielu lahutamiseks rahuldamata. Poolte eraldi elamine ei anna alust väita abielusuhte lõppemist. Kostja tunneb, et hagejal on temaga abielusuhted. Pooled on elanud eraldi vähem kui kaks aastat ja neil ei ole uusi elukaaslasi. Hagejal on olnud probleeme vaimse tervisega, ta ei tunnista oma vigu, temaga on raske probleeme lahendada ja temaga tuleb suhelda psühholoogi kaudu. Kostja ei ole hageja suhtes vägivalda kasutanud. MAAKOHTU LAHEND
- Maakohus rahuldas
- mai 2024 osaotsusega hagi abielu lahutamiseks, lahutas poolte abielu ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Leppimisaja andmine on ebamõistlik, sest hageja ei soovi leppimisaega ega kostjaga abieluliste suhete taastamist. Pooled on proovinud kooselu taastada ja käinud perelepituses, kuid see ei andnud tulemusi. Suhteid saab taastada ja abielu jätkuda ainult siis, kui mõlemad abikaasad seda soovivad ja on selleks valmis. Soov leppida peab olema poolte vaba valik. Abielusuhete lõppemine, poolte lahus elamine ja vähemalt ühe abikaasa soovimatus abielulisi suhteid taastada on küllaldane alus abielu lahutada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Kostja esitas Tartu Ringkonnakohtule osaotsuse peale
- juulil 2024 apellatsioonkaebuse. Kostja palub osaotsuse tühistada, saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohus rikkus menetlusnorme ja perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-t 3, maakohus oleks pidanud andma leppimisaja ja peatama selleks ajaks menetluse. Maakohus ei teinud kõike endast olenevat, et pooli lepitada. Pooltel on kaks ühist alaealist last, perekonna säilitamise nimel on põhjendatud anda leppimisaeg. Hageja lahkus pere juurest ootamatult ja suhete lõpetamise osas puudub selgus. Kostja on astunud samme abielu säilitamiseks, kuid hageja arendab konflikti, mis on põhjendatav tema ebastabiilse psüühilise seisundiga. Hageja kahjustab oma käitumisega kostjat ja lapsi. Poolte lahuselu on olnud lühike ja abielu on võimalik säilitada. Lepitusteenus ei andnud tulemusi, sest teenuse osutaja ei suutnud hageja 2 isiksushäiret arvestades teenust osutada. Leppimissoov ei ole ühepoolne, hageja soovi toetamiseks on vaja aega ja professionaalset abi.
- Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud menetluse venitamise tõttu kostja kanda. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled on elanud eraldi peaaegu 11 kuud, nad suhtlevad minimaalselt, nende vahel ei ole alates augustist 2023 abielulisi suhteid. Kedagi ei saa sundida olema tahtevastaselt abielus ning vaid põhjusel, et seda soovib teine pool. Hageja ei hakka kunagi koos kostjaga ühise perena elama. Kokku on lepitud lastega suhtlemise kord ja hagejal on uus elukaaslane, kellega ta soovib elus edasi minna. Abielu lahutamiseks ei pea elama kaks aastat lahus. Apellatsioonkaebuse eesmärgiks võib olla ühisvara jagamise venitamine, kostja on pärast kohtumenetluse algust hakanud vähendama ühisvarasse kuuluva osaühingu osa väärtust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.
- Kohus võib PKS § 67 lg 1 kohaselt abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus võib seega abielu lahutada, kui abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ja nad seda ilmselt ka ei taasta. Abikaasad ei pea abielu lahutamiseks olema tingimata elanud kaks aastat lahus. Vaidlust ei ole, et pooled ei ela koos alates augustist
- Hageja kinnitusel ei ole pooltel alates augustist 2023 ka abielulisi suhted, hageja ei kavatse hakata kostjaga enam ühise perena elama, kokku on lepitud lastega suhtlemise kord ja praeguseks on hagejal uus elukaaslane. Hageja ei soovi abielulist kooselu taastada ja on seda kogu menetluse vältel kinnitanud. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Maakohus leidis põhjendatult, et poolte abielu tuleb lahutada.
- Kohus peab PKS § 67 lg 3 järgi võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks ja võib selleks anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, kuid tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Olukorras, kus abinõude tarvitusele võtmine on võimatu või ebamõistlik, ei ole kohus PKS § 67 lg 3 järgi kohustatud seda tegema. Kui võib arvata, et abielu saab säilitada, peatab kohus TsMS § 357 lg 1 järgi abielu lahutamise menetluse. Kohus ei peata menetlust, kui abikaasad on elanud pikemat aega eraldi ja üks neist ei nõustu peatamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et leppimisaja andmine praeguses asjas on ebamõistlik, ega korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendusi. Maakohus on leppimise võimalusi pooltega arutanud ja jätnud põhjendatult leppimisaja määramata. Lepitus ei anna tulemusi, kui üks pool lepitusmenetluses osaleda ei soovi. Ka on hageja väitnud, et kostja on agressiivne, mis reeglina välistab lepituse. Ringkonnakohus märgib, et ühiste laste olemasolu ja kostja ühepoolne leppimissoov ei anna alust arvata, et poolte abielu saaks säilitada. Ka laste pikaajalistes huvides ei ole vanemate jäämine konfliktsesse suhtesse, milles osalemine põhjustab kõigile pereliikmetele stressi. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet. Kohtutele esitatust nähtub hageja kindel tahe abielu lahutada. Poolte avaldatust selgub, et varasem perelepitus ei ole andnud tulemusi ja pooled on ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks elanud aasta aega eraldi. Hageja kinnitusel on tal uus elukaaslane ja soov minna eluga edasi. Kostja viidatud põhiseaduse § 27 lg-st 1 ei tulene riigi kohustust takistada abielu lahutamist, riivates sellega hageja õigust eraelu puutumatusele, vabale eneseteostusele ja (vaimse) tervise 3 kaitsele. Kehtivad abielu lahutamise reeglid välistavad kergekäelise ja läbimõtlematu lahutamise. Lisaks väljendub kostja hageja suhtes negatiivselt. PKS § 15 lg 1 esimese lause järgi kohustab abieluline kooselu abikaasasid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Hageja halvustamine kohtu ees selleks, et sundida teda abielu jätkama, ei näita kostja lugupidavat suhtumist hagejasse ega muuda leppimisaja andmist põhjendatuks.
- Arvestades TsMS § 164 lg-t 1 tuleb poolte apellatsioonkaebuse menetluskulud jätta nende endi kanda ja seda olenemata hageja spekulatsioonist kostja motiivide kohta maakohtu otsuse vaidlustamisel. Abielu säilitamise soovi ei saa kostjale ette heita. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis hüvitavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4