lg 2); 3.2
lg 6 kohaselt võib pädev asutus riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul;
lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus 1 menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3.3 menetluskulude riigituludesse tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad määruse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.4 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (
); 3.5
lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7
lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagi sisu 1. Hageja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Hagiavalduse kohaselt 07.10.2021 sõlmisid C.F. AS ning V. K. väikelaenulepingu nr L364045, laenusummaga 6500 eurot, lepingutasuga 130 eurot, intressiga 16,9% aastas, tagasimakse tähtajaga 15.08.2025. Kostja ühtegi laenu tagasimakset tasunud. Kuna kostja ei tasunud intressi ja ei tagastanud laenumakseid, andis hageja kostjale 14-päevase tähtaja Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, ütles hageja 25.02.2022 lepingu erakorraliselt üles. Seni, kuni kostjal pole hagejale esitada süüdimõistvat kohtuotsust kolmanda isiku osas, kellelt on lepingust tulenev nõue välja mõistetud, on hageja ees vastutavaks isikuks ainuisikuliselt kostja. Hageja täiendavalt lisab, et hageja on saanud politseiuurijalt infot, et oleks võimalik esitada tsiviilhagi kriminaalasjas. Seetõttu on hageja esitanud hagi nõude aegumise vältimiseks eraldiseisva tsiviilnõudena. Kuna kostja langes kergeusklikult petturite küüsi ja andis isiklikult identifitseerimiseks vajalikud Smart-ID koodid kolmandate isikute kasutusse, ei olnud hagejal võimalik tuvastada laenu väljastamisel pettuse olemasolu. Hageja käsitles esitatud laenutaotlust kui tavapäraselt esitatud laenutaotlust ja analüüsis esitatud andmeid vastavalt oma automatiseeritud otsustusalgoritmile ehk otsustusmootorile. Tulenevalt asjaolust, et kostja logis 07.10.2021 spetsiaalsesse iseteeninduskeskkonda sisse Smart-ID abil ning allkirjastas nii oma laenutaotluse kui ka laenulepingu isiklikult, olles varasemalt, so 30.08.2021 pangakontoris isikusamasuse tuvastanud, ei saanud hagejal tekkida kahtlust, et tegemist võib olla pettusega. Laenu väljastamisel on hageja täitnud kõiki seadusesätteid ja põhimõtteid ning on laenu väljastanud kooskõlas seadusandlike aktidega. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev põhiosa võlgnevus 6500 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis seadusjärgses määras põhisummalt 6500 eurot alates hagi esitamisest 26.09.2022. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv 700 eurot. 2 Kostja põhjendused 2. Kostja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Kostja vaidles hagile vastu. Hagiavaldus on esitatud vale isiku vastu, sest kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning laenu võtnud. 07.10.2021 helistas kostja telefonile panga töötajana ennast nimetanud isik. Seoses hageja poolt kostjalt võla nõudmisega pöördus hageja koheselt politsei poole seoses kuriteo toimepanemisega. Kostja ei ole ühtegi laenu võtnud ning laenu on võtnud keegi kolmas isik, kasutades kostjat ära. Vastavalt 14.12.2021 tulnud politsei ja piirivalveameti vastuskirjale 12.11.2021 oli alustatud kriminaalasi nr 21284000366 KarS § 213 lg 1 tunnustel, nimelt 07.10.2021 on kostja võtnud hagejalt laenu 6500 eurot ja edasi kandnud Leedu arveldusarvele C. S. N. P. nimelisele isikule. Seega on kriminaalmenetluse käigus selgunud, et laenu on võtnud kostja nimel kolmas isik. Kui väikelaenuleping oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel, siis oleks hageja jämedalt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtted VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Automatiseeritud otsustuse kasutamine hageja poolt tähendab inimeste juuresolekuta otsuse tegemist ehk masina poolt otsuse tegemist. Automatiseeritud otsuse langetamine ei võimalda täiel määral ei isikut tuvastada, ega õigesti krediidivõimekust hinnata. Kostjal esineb ajukahjustus kolme üle elatud insuldi pärast arutatud. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 782 eurot. Kohtu põhjendused 3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 4. 7.10.2021 sõlmisid C.F. AS ning V. K. väikelaenulepingu nr L364045, laenusummaga 6500 eurot, lepingutasuga 130 eurot, intressiga 16,9% aastas, tagasimakse tähtajaga 15.08.2025 (dtl 27-43). 5. Vaidlust ei ole asjaolude üle, mille kohaselt 12.11.2021 on algatatud kriminaalasi nr 21284000366. Kostja ei ole ühtegi laenu tagasimakset tasunud. 25.02.2022 ütles hageja lepingu erakorraliselt üles (dtl 44). 11.03.2022 on ülesütlemisteatis kostjale kätte toimetatud. 6. Kostja leiab, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, vaid selle on sõlminud kostja teadmata ja ilma kostja nõusolekuta kolmas isik C. S. N. P.. Samuti on hageja lepingu sõlmimisel kolmanda isikuga jämedalt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtted VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Hageja leiab, et kostja on kohustatud hagejale tagasi maksma laenulepingu põhiosa sõltumata sellest, kas laenu väljastamisel on või ei ole täidetud vastutustundliku laenuandmise nõudeid. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tulenevalt kostja poolt hoolsuskohustuste rikkumisest on PIN-koodid kostja valdusest välja läinud kostja süül. Kohus leiab, et kostja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta ja tema tahte vastaselt olukorras, kus temaga suhtlesid süüteomenetluse esemeks oleva teo toime pannud isikud, eriti arvestades kostja tervislikku seisundit ja arusaamisvõimet. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt vaidlusaluses lepingus puudub teave isikusamasuse tuvastamisest. Hageja väide, et kostja on 30.08.2021 pangakontoris isikusamasuse tuvastanud, ei ole hagi rahuldamist kaasatoovalt seostatav vaidlusaluse lepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja oleks sõlminud hagejaga väikelaenulepingu nr L364045. Kostja on põhistanud ja tõendanud, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat väikelaenulepingut sõlminud. 3 7. Kohus leiab, et kui hageja poolt oleks täidetud vastutustundliku laenamise nõudeid, sh nõutud kostjalt panga väljavõtted, ei oleks olnud kolmandal isikul võimalus kostja nimel raha ülekannet initsieerida. Hageja ei ole laenu andmisel kontrollinud laenaja andmeid (elukoha aadressi, e-posti aadressi) olukorras, kus 30.08.2021 oli tuvastatud kostja isikusamasus, mille käigus kostja andis õiged andmed, samas kui 7.10.2021 sõlmitud laenutaotlusel nimetatud andmed erinesid varasematest, st e-posti aadressiks oli märgitud xxxxxxxxxxxxx@xxxx.xx ja elukoha aadressiks x.xxxx x, xxxxxx, xxxxx xxxxxxx. Kuivõrd hageja vastutustundliku laenamise nõudeid piisavalt ei järginud, siis sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga või kostjana esinenud isikuga sõlmida (VÕS § 403 4 kuues lõige, mille kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline). Ei ole piisav kasutada laenuanalüüsiks ilmselt ebapiisavat automatiseeritud otsustusalgoritmi olukorras, kus samal päeval laenutaotluse esitamisega sõlmiti ka väikelaenuleping (seejuures kostja pangakonto väljavõtet kontrollimata). Hageja selgitus kostja krediidivõime hindamise vastavusest hageja sise-eeskirjadele ei taga, et eeskirjad on sellised, et need välistavad võimalikult efektiivselt võõra identiteedi kasutamise. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st 4. Kuna hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja andis kiirkorras laenu kostja identiteeti kuritarvitanud isikule, siis selle eest ei ole vastutav kostja. Olukorras, kus kostja oli mõjutatud süüteo tunnustega teo toimepannud isiku(
Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
lg 5 kohaselt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. 17. Kohus leiab, et hagejalt tuleb välja mõista riigi tuludesse riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 753,60 eurot (koos käibemaksuga) ja viivis menetluskulult (753,60 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates käesoleva määruse jõustumisel osamaksete mittetasumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.