Obsah (9)

§ 151§ 1511§ 12§ 15§ 16§ 56§ 47§ 57§ 58

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2024, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3055 (233024002314) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi se

§ 151

1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 (ükssada) eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri XXX.
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Rahuldada Svetlana Gavrilova taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks osaliselt. Eesti Vabariigilt mõista Svetlana Gavrilova kasuks välja menetluskuluna 549 (viissada nelikümmend üheksa) eurot ning kanda välja mõistetud hüvitis WestLegal OÜ arveldusarvele nr XX.
5. Ülejäänud osas jätta väärteomenetluses kantud õigusabikulud Svetlana Gavrilova enda kanda. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui selleks ajaks ükski menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus selle lõpposana. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 14.11.
6. Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU Kohtuvälise menetleja otsus
7. 04.09.2024 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Tatjana Loginova üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 233024002314, millega karistati S. Gavrilovat karistusseadustiku (

) § 1511 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot. Rahatrahvi määramise aluseks oli see, et 04.08.2024 kella 19:23 paiku XXX aadressil XXX garaažide kõrval olevas parklas ehk avalikus kohas avastatud mootorsõiduk Mazda 5 riikliku registreerimismärgiga XXX, mille pagasiruumi tagaklaasil "VDV" embleem. Antud kujutis on sõidukist väljaspoole nähtav. Tegemist on Vene Föderatsiooni agressiooni akti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümboli eksponeerimisega, neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Otsuse kohaselt pani S. Gavrilova sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 1511lg 1 kohaselt.

Kaebus ja poolte seisukohad kohtus

1. 19.09.2024 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja 04.09.2024 otsusele. Kaebuses paluti kaebus rahuldada ja tühistada menetlusaluse isiku suhtes kohtuvälise menetleja 04.09.2024 otsus, lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Lisaks paluti jätta menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda ning mõista menetlusaluse isiku kasuks välja. Kaebuse põhjendustena on välja toodud, et puuduvad tõendid selle kohta, et Svetlana Gavrilova pani teo toime tahtlikult. Kaebaja Svetlana Gavrilova on professionaalselt tegelenud langevarjuspordiga alates
2. aastast ning sooritanud kaebuse esitamise ajaks 174 hüpet. Lisaks on langevarjuspordiga harrastajad ka kaebaja abikaasa ja tütar. Armastus taeva, lennukite ja pere traditsioonide säilitamise vastu – see on see mõte, mille Svetlana võttis oma otsuse aluseks, et kleepida oma autole kleebis, millel on kujutatud kahte lennukit ja langevarjukuplit. Paljud langevarjurid, sealhulgas need, kes mäletavad oma nooruspõlves ajateenistuse hetki teenistuses VDV’s Nõukogu ajal, kasutavad seda pilti mälestusena taeva, lennukite ja langevarjude auks. Konkreetses olukorras ei ole kaebaja oma tegevusega mingil viisil planeerinud ega kavatsenud toetada Venemaa tegevusi Ukrainas. Kaebaja kleebis pandi autole juba enne Venemaa sõjategevuse algust Ukrainas. Keegi ei nõudnud varasemalt kaebajalt selle kleebise eemaldamist. Kaebaja selgitab, et on Ukraina sõjategevuse vastu, kuid see ei tühista ära tema rahvuslikku kuuluvust. Ta tahab, et kõik riigid elaksid omavahel sõbralikult. Kaebaja embleemis ega kaebaja suhtumine tavaelus ei ole kuidagi andnud arusaama, et kaebaja toetab agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega. Kaebuse kohaselt esineb uurimiskohustuse oluline rikkumine ning tõendamis- ja põhjendamiskohustuse oluline rikkumine. Kaebaja juhtis tähelepanu, et kahetsuse puudumine ei ole raskendav asjaolu. Kohtuväline menetleja jättis õigusvastaselt menetlusisiku ütlused tähelepanuta ning seeläbi olulised asjaolud välja selgitamata. Menetleja pole korraldanud täiendava ülekuulamist, vaid lähtus ainult menetlusisiku ülekuulamise 04.08.2024 protokollist. Menetluse isiku ülekuulamise tähelepanuta jätmise ning uurimiskohustuse rikkumise näol on tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega. Kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusaluse isiku õigust ennast kaitsta (VTMS § 5 p 2). Kaebaja andis põhjalikud ütlused ja kinnitas, et pole nõus, mis talle süüks pannakse ja selle sõnastusega, kuid menetleja lähtus väärteoasja lahendamisel väga subjektiivselt, jõudis vale järelduseni, et embleem on ka punase tähe puudumise korral kolmandatele isikutele tajutav kui Venemaa õhudessantvägede embleem. Rikkumise kaalu süvendab see, et menetleja ei ole tähelepanu pööranud kaebaja selgitusele selles osas, et tema tegeleb langevarjuspordiga, samuti kohtuväline menetleja pole pööranud tähelepanu sellele, et menetlusalune isik kohepeal eemaldas kleepsu sõidukilt, kui isikule antud korraldus kleebis tagaklaasilt eemaldada. Vastupidi menetleja kasutas kaebaja ütluseid väärtegu toimepanemise tõendina, kuid otsuses ei ole selge, millele konkreetselt viitab menetleja. Lisaks sellele, ei ole selge kuidas vaatluse protokolli koostamisel patrullpolitseinik E O jõudis järelduseni, et sõiduki vaatlemise käigus olid tuvastatud, et mootorsõidukil tagaklaasile on kleebitud keelatud „VDV" sümboolika kleebis, kuid antud kleepsul ei ole ühtegi sõna „VDV“ kohta. Kaebaja kaitsja juhib kohtu tähelepanu sellele, et Ukrainas on dessantvägedes sarnane embleem nagu Venemaal. Seetõttu on täiesti vale järeldada, et selle kleebisega toetab kaebaja Venemaa agressiivseid tegusid Ukrainas. Eeltoodust järeldub, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused, mistõttu tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlus lõpetada. Lisaks sellele otsuses on kirjas, et arvestades, et menetlusalust isiku varasemat käitumist, kuid ei ole kirjutatud milles see seisneb. Väärteoasja otsuses ei ole kirjas millised rikutud nõudeid oli rikutud menetlusaluse poolt. On kirjas vaid rikkumise kirjeldus ja väärteo kvalifikatsioon. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et väärteoprotokolli on vaja korrigeerida või täiendada, tuleb kohtuvälisel menetlejal VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses toodud tõendite ring erineb väärteoprotokollis välja toodud tõenditest ning mida väärteoprotokollis VTMS § 69 lg 2 p 7 alusel nimetatud ei ole. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07, p 11.). Ei ole põhjendatud rangema karistuse määramist trahvi väljastamist summas 400 eurot. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Karistada Svetlana Gavrilova’t kes professionaalselt tegeleb langevarjuspordiga alates
5. aastast ning
6. aastal omandati langevarjuri kategooria.
7. aastal saadi järgmine langevarjuri kategooria, mille väljastab Eesti Langevarjuspordi Föderatsioon ning kellel on langevarjuhüpete koguarv on tänaseks 174 hüpet ainult ühe embleemi eest summas 400 eurot on liiga range karistus. Eeltoodut arvesse võttes leiab kaebuse esitaja, et õige ja põhjendatud on jätta maakohtu menetluse kulud (sh kaebuse esitamise kulud) olenemata kohtumenetluse tulemusest riigi kanda. Vastupidisel korral tekitaks riigi õigusvastane tegevus (oluliste puudustega väärteomenetlus) isikule kahju, mida talle poleks tekkinud, kui täitevvõimu asutus oleks suutnud kohe esimesel korral menetluse seaduspäraselt läbi viia. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteoasjade menetluskulude jaotamisel KrMS sätteid. Kuivõrd tegemist on kohtuvälise menetleja otsuse peale tehtud edasikaebusega (sisuliselt apellatsiooniga), siis on asjakohane kohaldada KrMS § 185 lg-st
8. Kaebuse esitaja leiab, et kui maakohus peab minimaalselt kõrvaldama kohtuvälise menetleja otsuse puudused, kohaldub KrMS § 337 lg 1 p 2 ning menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Kaebuse esitaja taotles asja arutamist kohtuistungil. Tõendina palub kaebaja võtta väärteoasja toimiku koopia ja kaebaja langevarjuri kategooria koopia ja langevarjuhüpete passi koopia.
9. 20.09.2024 määrusega võeti S. Gavrilova kaebus menetlusse ning arutati suulises menetluses avalikul kohtuistungil 18.10.
11. Kohtuvaidluste käigus märkis kaitsja, et T. Loginova, see politsei inspektor, kes menetles seda asja, ei ole menetlenud seda objektiivselt. Lihtsalt jõudis kuidagi järelduseni, et on kasutatud keelatud sümboolika VDV, kusjuures seda VDV sõnastust seal üldse ei olnud. Objektiivne menetlemine tähendab seda, et tulebki aru saada, kas tegemist on isikuga, kes reaalselt oli selle sümboliga tahtnud tahtlikult toetada Vene agressiooni Ukrainas või mitte. Tegemist on isikuga, kelle harrastus on langevarjusport, temal on üle 180 hüppe, ta selgitas, kust ta sai seda kleepsu, mis tingimustel ta sai seda kleepsu. Kui keegi talle oleks öelnud, et see on keelatud, siis ta oleks seda maha võtnud. Kui politsei ütles kohapeal, et see on keelatud, siis ta kohe hakkas seda maha võtma. Selle eest 400 eurot, see tähendab seda, et kuidas on võimalik vihata enda riigi elanikke antud olukorras politsei poolt. Kas selliste asjadega riik tahab jõuda tulemuseni, et vene rahvusest inimesed Eestis hakkavad toetama kogu Eesti poliitikat, absurdne. Antud juhul tegemist on diskrimineerimisega, kuna venekeelne inimene kasutab sümbolit, vaatamata sellele, et ta tegeleb langevarjuhüppega kohe 400 eurot. Vaatlusprotokoll oli koostatud valesti, õigusnormi ei ole kirjas antud otsuses, kui ka väärteoprotokollis, kahetsuse puudumine ei ole raskendava asjaolu. Põhimõtteliselt kogu see asi, kus politsei menetles, oli antud juhul kahjuks vale. Tegemist ei ole isikuga, kes varem, praegu või tulevikus hakkab toetama Vene agressiooni Ukrainas. See embleem, mis talle kingiti, see valge embleem, kus on ainult kaks langevarjuhüppajat ja lennuk oli pandud, sest ta on tegelenud langevarjuhüpetega ja ta on viidanud ka sellele, mis on tähtis antud juhul, et langevarjuspordiga, kus ta tegeleb on palju inimesi eestlased, ukrainlased, venelased, kes ka tegelevad langevarjuspordiga ja mitte kellelgi ei olnud küsimusi selle embleemi kohta, kui ta sõidukit kasutas. Arusaadav, käib sõda, see on väga õudne ja loodame, et see kunagi lõppeb rahuga. Aga tänu sellele, et seal sõda käib, ei tohi tavaisikut, kes üldse ei ole seotud antud teemaga karistada sellise range karistusega 400 eurot. 400 eurot see tähendab, et 4 korda käia poes. Konkreetsel momendil isik peab võtma enda perekonda kokku, selleks et saada menetluskulud, tasuda kaitsjale vaidlustamaks seda trahvi.
12. Kohtuvälise menetleja esindaja tõi välja, et seaduse muudatus, millega sätestati vastutus

§ 1511lg 1 järgi jõustus, kui ta õigesti mäletab 2022.

aprilli lõpus. Sellest on möödas nüüd rohkem kui kaks aastat, see on olnud piisavalt pikk aeg seaduse muudatusega kohanemiseks ja oma käitumise vastavusse viimiseks kehtiva seadusandlusega. Puudub igasugune alus kasutada Vene Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolit selgitamaks seda, et inimene tegeleb langevarjuhüpetega. Ei saa väita, et langevarjuhüpped ja õhudessantvägi ei ole kuidagi omavahel seotud, aga antud sümboli kasutamine praeguses kontekstis ja ajal, kui Ukrainas käib täiemahuline sõda ei ole kuidagi aktsepteeritav. S. Gavrilova märgib oma kaebuses: "Armastus taeva, lennukite ja pere traditsioonide säilitamise vastu - see on see mõte, mille Svetlana võttis oma otsuse aluseks, et kleepida oma autole kleebis, millel on kujutatud kahte lennukit ja langevarju pilt." Antud väide viitab selgelt sellele, et Svetlana kleepis selle sümboli oma kasutuses olevale autole ise teadlikult ja tahtlikult. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja pani talle etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, ta pidi olema kursis, kuidas suhtutakse Eestis Venemaa sõjapropaganda sümboolikasse ning ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes omab lisaks Vene Föderatsiooni kodakondsusele ka Eesti Vabariigi elamisluba ning kes ei ela eraldatud väikese rahvastikutihedusega kohas, pole teadlik, mis Euroopas praegu toimub ning ka sellest, milliste sümbolite avalik eksponeerimine Eesti Vabariigi ja paljude teiste riikide territooriumilt on omandanud teistsuguse tähenduse pärast Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõja algust Ukraina vastu ja just seetõttu on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et S. Gavrilova pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönis seda. Sõjapropaganda sümbolite avalik demonstreerimine ei ole kuidagi seotud taeva ja langevarjude mälestuse hoidmisega. Vastupidi tegemist on ühega neist Vene Föderatsiooni identiteedi osadest, millega ülistatakse Vene Föderatsiooni ja selle üleolekut oma naabrite suhtes. Dessantvägi, mida Vene Föderatsioon peab eliitüksuseks on olnud Vene Föderatsiooni jaoks aastakümneid oluline sümbol. Seetõttu on seos Vene Föderatsiooni dessantväe ja rahvusvaheliste kuritegude vahel objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt täiesti ilmne. Siinkohal menetleja rõhutab veelkord, et seos Vene Föderatsiooni dessantväe ja rahvusvaheliste kuritegude vahel on objektiivse kõrvaltvaataja jaoks täiesti ilmne ning

§ 151

1 lg 1 kontekstis ei ole oluline, kas isikul oli eesmärk sellist tegevust toetada või mitte. Lisaks kõigele pole menetlusalune isik taotlenud täiendavate menetlustoimingute läbiviimist. Tegelikult jääb üleüldse arusaamatuks, milleks oleks olnud vaja korraldada täiendavat ülekuulamist, kui isik andis algselt, kusjuures kaitsja enda sõnul põhjalikud ütlused. Samuti nähtub ütlustest, et ta on antud sõiduki kasutaja ja tema abikaasa teenis varem aega õhudessantväes. Seetõttu peab kaebaja suurepäraselt teadma, millist sümboolikat Vene Föderatsiooni õhudessantvägi kasutab. Alates 2017. aastast muutis Ukraina oma dessantväe nimetust, tähtpäeva ja siniste barettide asemel, mida kasutati seni, võeti kasutusele tumepunased. Seega ei ole Vene Föderatsiooni ja Ukraina dessantvägedel mitte midagi ühist, seda juba vähemalt 7 aastat. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et

§ 1511

lg 1 kvalifitseeritava väärteo koosseis ei ole viitelise iseloomuga ega eelda rikutud õigusnormidele viitamist. Kaebajale on tegelikult määratud karistuseks rahatrahv summas 400 eurot, see jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmäära, talle on määratud karistuseks 1/3 maksimaalsest. Teadagi langevarjuhüpped ei ole kõige odavam spordiala, see tõttu on kohtuvälise menetleja esindajale arusaamatu, kuidas peaks 400 eurone trahv tingima olulised majandusraskused kaebajal.

1. Kohtuistungil 18.10.2024 kuulati üle tunnistaja M L ning menetlusalune isik Svetlana Gavrilova.
2. Istungil uuriti ka toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, sealhulgas väärteootsus 04.09.2024, väärteoprotokoll 04.08.2024, vaatlusprotokoll 04.08.2024 koos fototabeliga, karistusregistri väljavõte, samuti kaebusele lisatud kaebaja langevarjuri kategooria koopia ja langevarjuhüpete passi koopia S. Gavrilova kohta ning menetluskulude arve summas 1098 eurot ning pilt lingiga, mis viitab eestikeelsele Wikipedia lehele, kus mh on pilt, kus on kujutatud lippu. Samuti kaitsja poolt esitatud link ajakirjandusliku allikaga, kus on embleem, mida kasutati Ukrainas. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 04.09.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233024002314 Svetlana Gavrilova karistuse osas

§ 1511

lg 1 järgi tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Svetlana Gavrilovat

§ 1511

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Muus osas tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 233024002314 jätta muutmata. 04.09.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

1. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Muuhulgas peab kohus välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.
2. Esmalt kujundab kohus seisukoha, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteoprotokollis on kajastatud konkreetset rikkumist ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus. Kaitsja on esitatud kaebuses välja toonud, et kohtuväline menetleja on rikkunud uurimis- ja põhjendamiskohustust, jättes õigusvastaselt menetlusaluse isiku ütlused tähelepanuta ja seeläbi olulised asjaolud välja selgitamata. Kaebuses on leitud, et kuivõrd menetlusalust isikut ei kuulatud täiendavalt üle, vaid tugineti menetlusaluse isiku 04.08.2024 ülekuulamise protokollile, siis on rikutud VTMS § 5 p 2 kohaselt menetlusaluse isiku õigust ennast kaitsta. Seejuures on kaitsja selgitanud, et selle tõttu jõudis kohtuväline menetleja valele järeldusele embleemi keelatuse osas ning ei arvestanud asjaolu, et menetlusalune isik tegeleb langevarjuspordiga ja eemaldas embleemi kohapeal. Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetleja jõudis menetlusalusest isikust erinevale järeldusele, siis ei tähenda see seda, et kohtuväline menetleja oleks menetlusaluse isiku seisukoha kõrvale jätnud. Menetlusaluse isiku seisukoht ei ole kohtuvälisele menetlejale siduv ning menetlusaluse isiku mittenõustumine tehtud otsusega ei tähenda, et kohtuväline menetleja oleks jätnud menetlusaluse isiku ütlused tähelepanuta.
3. Täiendava ülekuulamise osas toob kohus välja, et VTMS § 65 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või VTMS § 69 lg 2 p 3 kohaselt väärteoprotokollis. Seejuures menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. VTMS § 69 lg 2 p 3 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi. Seejuures on väärteoprotokollis viidatud muude tõendite ja andmete juures, et asja juures on ka menetlusaluse isiku ütlused. Väärteoprotokollist nähtub, et S. Gavrilovale on selgitatud VTMS § -s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik, seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades omapoolsed selgitusi ülekuulamisel ning kaitsja kaudu kaebuse kohtule.
4. Kohus rõhutab, et asja materjalidest on võimalik tuvastada, et menetlusalusele isikule oli pakutud võimalust anda ütlusi ja seda oli ta ka kasutanud. Mis puudutab täiendavat ülekuulamist, siis leiab kohus, et kuivõrd menetlusalune isik seda ei taotlenud ja kohtuväline menetleja selleks vajadust ei näinud, siis ei ole tegemist uurimiskohustuse rikkumisega. Kohtu hinnangul on paljasõnaline kaitsja kohtuvaidluste käigus esitatud väide, et politsei tahtis isikut lihtsalt karistada ja ei soovinud tegelikke asjaolusid välja selgitada. Samuti leiab kohus, et ainetu on väide, et kuivõrd Svetlana Gavrilova näol on tegemist tavaisikuga, kes pole varem sellisesse olukorda sattunud ja kuigi väärteoprotokollis olid tema õigused kirjas, siis ei osanud ta neid kasutada. Kohus rõhutab, et Svetlana Gavrilova on väärteoprotokolli omakäeliselt kirjutanud, et ta sai aru enda õigustest ja otsuse kättesaamise korrast. Seega ei ole menetlusalusel isikul võimalik tugineda asjaolule, et ta ei olnud enda õigustest teadlik. Seejuures tavaliseks, süüteomenetluse kohta eriteadmisi mitteomavaks isikuks olemine ei anna isikule täiendavaid õigusi.
5. Lisaks on kaitsja esitatud kaebuses välja toonud, et kohtuväline menetleja tegi väärteootsuse, rikkudes menetlusaluse isiku õigust vastulausele, jättes selle (02.12.2021 vastulause) tähelepanuta. Kohus on asja materjalidest tuvastanud, et menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud. Seejuures ei ole kaitsja ka kohtuistungil selgitanud, missugune on kõnealune vastulause. Samuti on kohtu hinnangul kaheldav, kas kõnealuse vastulause esitamine oli võimalik, kuivõrd vastulause esitamise kuupäevaks peaks olema 02.12.2021, mis oli mitu aastat enne väärteo toimepanemist. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole vastulausega seoses rikkunud põhjendamis- ega uurimiskohustust nagu seda on väitnud kaitsja.
6. Kaitsja on välja toonud, et väärteoprotokollis ei ole märgitud konkreetset õigusnormi, mida isik oleks rikkunud, vaid on märgitud väärteo kvalifikatsioon. Kohus selgitab, et

§ 1511lg 1 koosseisu täitmine ei eelda eraldi õigusnormi rikkumist.

1. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.
2. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.
3. Järgnevalt kontrollib kohus süüteokoosseisu olemasolu. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. 18. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.09.2024 otsusega väärteoasjas nr 233024002314 on määratud S. Gavrilovale karistuseks rahatrahv 400 eurot

§ 151

1 lg 1 alusel selle eest, et 04.08.2024 kella 19:23 paiku XXX aadressil XXX garaažide kõrval olevas parklas ehk avalikus kohas avastatud mootorsõiduk Mazda 5 riikliku registreerimismärgiga XXX, mille pagasiruumi tagaklaasil "VDV" embleem. Antud kujutis on sõidukist väljaspoole nähtav. Tegemist on Vene Föderatsiooni agressiooni akti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümboli eksponeerimisega, neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. 19.

§ 1511

lg 1 järgi karistatakse agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

1. Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et 04.08.2024 kella 19:23 paiku XXX aadressil XXX garaažide kõrval olevas parklas oli mootorsõiduk Mazda 5 riikliku registreerimismärgiga XXX. Mootorsõiduki tagaklaasil oli embleem, millelt nähtus kaks lennukit, langevari ja langevarjur. Ka menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole eitanud, et nimetatud ajal menetlusaluse isiku kasutuses oleva sõiduki tagaklaasile oli kleebitud embleem, millel oli kaks lennukit ja langevarjur. Kohus märgib, et neid asjaolusid kinnitavad nii menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused, vaatlusprotokoll koos fototabeliga kui ka tunnistaja M L kohtuistungil antud ütlused. Nimelt on menetlusalune isik Svetlana Gavrilova 18.10.2024 kohtuistungil kinnitanud, et
2. augustil väljus ta kodust, auto oli parklas, sinna sõitis patrull. Talle öeldi, et selline sümboolika on keelatud ja peab kleebise eemaldama. Seal oli kujutatud kaks lennukit ja langevarjuhüppaja, mingeid viisnurki, sõnastusi seal ei olnud. See oli neutraalset valget värvi, seda ei olnud praktiliselt näha. 04.08.2024 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt toimus vaatlus, kus vaadeldud objektiks on mootorsõiduk Mazda 5, registreerimisnumbriga XXX, mis on pargitud aadressil XXX garaažide kõrval olevas parklas. Sõiduki vaatlemise käigus oli tuvastatud, et mootorsõiduki tagaklaasile oli kleebitud keelatud „VDV“ sümboolika kleebis, millel on kaks lennukit, langevari ja langevarjur. Vaatlusprotokollile on lisatud fototabel, millel nähtub sõiduk reg. nr XXX, mille tagaklaasil on embleem, millel kaks lennukit, langevari ja langevarjur. Kohus märgib, et kuigi kaitsja on juhtinud tähelepanu, et vaatlusprotokolli on märgitud, et vaatluses osaleb M L, kelle allkiri protokollil puudub, ei saa sellist puudust lugeda menetluslikult nii oluliseks rikkumiseks, mis tingiks vaatlusprotokolli lubamatuks tunnistamist. Samuti on kohtuistungil tunnistaja M L kinnitanud, et olles patrullis said väljakutse Sillamäele, kus info kohaselt oli teade, et auto tagaklaasil on keelatud sümboolika. Väljakutsele reageerides nägi ta, et sõiduki tagaklaasil oli kleebis, kus oli, kui tunnistaja õigesti mäletab, kaks langevarju, lennuk ja mees. Kleebis oli sõidukist väljas nähtav.
3. Kohtu hinnangul on seega tuvastamist leidnud, et 04.08.2024 kella 19:23 paiku XXX aadressil XXX garaažide kõrval olevas parklas ehk avalikus kohas avastatud mootorsõiduki Mazda 5, riikliku registreerimismärgiga XXX, pagasiruumi tagaklaasil oli embleem, millel oli kujutatud kahte lennukit ja langevarju ja langevarjurit ning kujutis oli sõidukist väljaspoole nähtav. Kuigi kohtumenetluse pooled on ühisel seisukohal embleemi asukoha ja tuvastamisega seotud asjaolude osas, siis on menetlusalune isik ja tema kaitsja andnud kleebitud embleemile teise õigusliku hinnangu kui kohtuväline menetleja.
4. Riigikohus on lahendis nr 4-22-3610 p 9 leidnud, et

§ 151

1 lg 1 objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu:

1. a)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või 4 sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit;
2. b)sellise sümboli avalikku eksponeerimist;
3. c)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist. 23. Seega on esimeseks vaidluse aluseks aspektiks hinnang, kas kõnealune embleem on tajutav kui agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbol. Kohus märgib, et ühestki õigusaktist ei ole võimalik leida sümbolite loetelu, mis oleksid konkreetselt seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude või sõjakuritegudega toimepanemisega. Sellise loetelu puudumine on olnud seadusandja teadlik valik, mida kinnitab karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu seletuskiri. Seletuskirjast nähtub, et seaduseelnõu koostamisel loobuti konkreetse sümboli loetelu andmisest. Eelnõu 585 SE seletuskirjas on seadusandja selgitanud, et muudatus on suuresti ajendatud asjaolust, et Venemaa Föderatsioon on selgelt kasutanud agressiooni toimepanemisel ja selle toetamiseks erinevaid sümboleid, mida on asutud kasutama ka agressioonis mitteosalevate isikute poolt. (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d840298-f8d4-450c-b266-8248ae6ee8c1/). 24. Kaebuse esitaja toob välja, et embleemil ei ole punast tähte ja samuti puudub embleemil kiri „VDV“, seega ei ole tegu embleemiga, mis toetaks Venemaa Föderatsiooni agressiooni akti ja genotsiidi toimepanemist. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja on välja toonud, et kuivõrd kaebaja ja tema pereliikmed tegelevad juba aastaid langevarjuspordiga, siis on tegemist embleemiga, mis sümboliseerib armastust taeva, lennukite ja pere traditsioonide säilitamise vastu. Vastupidiselt on, aga kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et punase tähe embleemilt puudumine ei muuda embleemi tähenduslikku poolt ning embleem on tajutav kui Venemaa õhudessantvägede embleem. Kohtuväline menetleja selgitas, et kuivõrd embleemi teised osad(lennukid ja langevari) on identsed Venemaa õhudessantvägede ametliku lipu embleemiga, siis on sarnasus keskmisele inimesele tajutav. Seejuures rõhutas kohtuväline menetleja kohtuvaidluste käigus, et õhudessantvägi on olnud aastakümneid Venemaa Föderatsiooni jaoks oluliseks sümboliks, millega on sõjalist võimu demonstreeritud. 25. Kohtu hinnangul on ilmne, et kõnealusel embleemil ei ole kujutatud absoluutselt kõiki Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolil kujutatud osasid, kuid leiab, et kujutatud osad annavad piisava aluse, et kahte sümbolit omavahel seostada. Nimelt olid muud sümbolil olevad osad (kaks lennukit, langevari ja langevarjur) identsed Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede lipu embleemiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole määrava tähtsusega, et mõni sümboliosa on menetlusaluse isiku kasutuses oleval mootorsõidukil olnud embleemil kujutamata jäänud, kuna keskmine inimene tajub sümbolit kui Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolit. Seda kinnitab ka asjaolu, et tunnistaja M L ütluste kohaselt tuli väljakutse, et auto tagaklaasil on keelatud sümboolika. Seega tajus keegi kõrvaline isik kleebist sellisena, et sellest politseid teavitada. Kohus märgib, et isegi ilma kirjutisteta on eelnevalt tähendust omava sümboli nägemisel võimalik luua seoseid. Samuti märgib kohus, et arvestades, et täheke (viisnurk) on Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolil kujutatud oluliselt väiksemana, kui selle teised osad, siis ei pruugi keskmine eriteadmisteta vaatleja erinevust esimesel pilguheidul isegi märgata. Mis puudutab asjaolu, et menetlusaluse isikul ja tema lähedastel on kokkuleppeliselt teistsugune seos sümboli tähendusega, siis ei ole keskmine mõistlik kõrvalvaataja sellest teadlik ning väliselt antavat hinnangut sümboli tähendusele see ei muuda. Seega ei pea kohus põhjendatuks, et

§ 151

1 lg 1 järgi kvalifitseeritava koosseisu tähenduses muudaks agressorriigi sümboolikale antavat hinnangut käesoleval juhul Svetlana Gavrilova ja tema lähedaste kiindumus langevarjusporti. Kohus rõhutab siinkohal, et vaidlus puudub selles, et kleebis, mis asus S. Gavrilova kasutuses oleval autol, ei olnud mõne langevarjuklubi kleebis ja seega ei olnud kõrvalistele isikutele seostatav langevarjuspordiga.

1. Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et täiesti ebaoluline on kohtumenetluses kõlanud väide, et keegi menetlusaluse isiku rahvusvahelises suhtlusringkonnas olevatest isikutest ei ole embleemile viidanud või sellest ennast solvatuna tundnud. Tegemist on paljasõnalise väitega ning isegi juhul, kui see nii on, siis ei vähenda kõrvaliste isikute mittesekkumine toime pandud rikkumise tõsidust.
2. Kaitsja on välja toonud, et tegu ei saa olla keelatud sümboliga, kuna ka Ukrainas on kasutusel olnud sarnane embleem õhudessantvägedel. Ometi on kohtuvaidluste käigus tuginedes täiendavalt esitatud tõenditele selgunud, et Ukraina on sarnase sümboli kasutamise õhudessantvägedega seoses lõpetanud juba aastaid tagasi ning alates
3. aastast on Ukraina õhudessantvägedel täielikult Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolist erinev sümbol. Nimelt on kohtuväline menetleja esitanud tõendi, milles esitatud lingil oleva allika kohaselt kasutab Ukraina uut sümbolit. Seega on kohtu hinnangul ainetud igasugused viited sellele, et Ukrainas kasutatakse käesoleval ajal agressorriigi sümbolit positiivses tähenduses. Lisaks on kohtu hinnangul varem Ukrainas kasutusel olnud sümbol erinev Venemaal kasutatavast sümbolist mitte ainult viisnurga poolest, vaid ka selle poolest, et Venemaal kasutuses oleval sümbolil on selgelt eristatav langevarjur, nagu ka menetlusaluse isiku kasutuses oleval autol olnud kleebisel. Seega on menetlusaluse isiku kasutuses oleval autol olnud sümbol seostatav justnimelt Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümboliga.
4. Kohus leiab, et Venemaa Föderatsiooni agressiooniga seotud sümbolit on kaebaja eksponeerinud avalikult. Menetluspoolte vahel puudus vaidlus selle osas, kas embleemi on avalikult eksponeeritud. Kohus selgitab omapoolt, et

§ 1511

lg 1 teokoosseisu mõttes tähendab vaenuliku sümboli avalik eksponeerimine seda, et see ei pea toimuma ilmtingimata avalikus kohas. Riigikohus on taaskord lahendis 4-22-3610 p 10 selgitanud, et sümbol on avalikult eksponeeritud siis, kui see tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele või konkretiseerimata isikutele. Arvestades, et eksponeeritav embleem oli paigutatud mootorsõiduki tagaklaasile, siis oli see kõrvalisetele isikutele nähtav ning ei ole võimalik tuvastada kindlat isikute ringi, kes selle embleemiga tutvuda võisid. Seega on vaenulikku sümbolit eksponeeritud justnimelt avalikult.

1. Riigikohus on lahendis 4-22-3610 p 10 selgitanud sedagi, et seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega, ja viisi. Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal. Seejuures ei ole vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit avalikult eksponeeritakse, on kohtuotsusega tuvastatud või mitte.
2. Kohus leiab, et väljaspool vaidlust on asjaolu, et Venemaa Föderatsiooni sõjategevus Ukrainas on

§ 1511

objektiivse koosseisu tähenduses rahvusvaheline kuritegu, mille Eesti Vabariik on ühemõtteliselt hukka mõistnud. Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevused Ukrainas alates 24.02.2022 on Eesti Vabariigi Riigikogu poolt tunnistatud Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks. Selline avaldus on Riigikogu poolt tehtud juba 21.04.2022.a. (https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-vottis-vastu-avaldusevenemaa-sojakuritegudest-ja-genotsiidist-ukrainas/). Väljaspool vaidlust on kohtu hinnangul seegi, et sõjalist agressiooni Ukrainas teostab Venemaa Föderatsioon oma sõjaväe ja selle üksuste abil. Üheks selliseks üksuseks on dessantväed, mida Venemaa Föderatsioon on kasutanud mh Butšas sõjakuritegude toimepanemisel. Seega on kohus seisukohal, et avalikult Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägedega seostatavat sümbolit eksponeerides tekib keskmisel mõistlikul inimesel seos Venemaa agressiooni õigustamise/toetamisega. Kohtu hinnangul pole vähetähtis seegi, et kuigi S. Gavrilova väitel on kleebis tema kasutuses oleval autol olnud pikaajaliselt, siis avastati embleem autol 4. augustil, s.o 2 päeva hiljem kui Venemaa Föderatsioonis tähistatakse dessantvägede aastapäeva (aastapäev 2. augustil). 31. Eeltoodut kokkuvõttes on kohtu hinnangul tõendatud, et S. Gavrilova pani toime väärteomenetluse otsuses

§ 1511lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

32.

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 4 kohaselt on tegu pandud toime kaudse tahtlusega, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 33. Teo subjektiivse külje osas on Riigikohus lahendis 4-22-3610 p 11 selgitanud, et ekslik on seisukoht, et

§ 1511

lg 1 koosseisule vastava teo toimepanijal peab olema sättes nimetatud kuritegude toetamise või õigustamise eesmärk. Kuigi algul oli seadusandjal tõesti soov piirata rahvusvahelise kuriteo toetamise või õigustamise karistatavus subjektiivse külje tasandil eesmärgi, st

§ 16

lg 2 mõttes kavatsetuse olemasoluga (vt seaduseelnõu 576 SE, Riigikogu XIV koosseis, seletuskiri lk 10), siis kehtiva

§ 1511 sõnastusest nähtub, et sellest siiski loobuti.

Sätte sõnastus ei sea mingeid erilisi tingimusi subjektiivse külje osas ning kuivõrd tegemist on väärteoga, piisab

§ 15lg 3 kohaselt süüteo realiseerimiseks ka ettevaatamatusest.

1. Kuigi süüteo realiseerimiseks piisab ka ettevaatamatusest leiab kohus, et S. Gavrilova puhul on võimalik tuvastada objektiivsete koosseisu tunnuste täitmise suhtes vähemalt kaudne tahtlus. Sellist seisukohta ei muuda ka asjaolu, et nii kaebaja kui ka kaitsja selgituste kohaselt oli embleemi kasutamine suunatud langevarjuspordi armastusele. Arvestades, et sõja algusest Ukrainas on möödunud teo toimepanemise ajaks juba üle kahe ja poole aasta, siis ei ole võimalik kuidagi põhjendada, et menetlusalune isik ei oleks olnud teadlik Eesti Vabariigi õigusruumis kehtivatest hoiakutest seoses Venemaa Föderatsiooni tegevuse pooldamisega. Kõigile keskmistele kõrvaltvaatajatele on arusaadav, et Venemaa Föderatsiooni tegevusele Ukrainas poolehoiu näitamine ei ole aktsepteeritav.
2. Kohus juhib tähelepanu, et kohtuistungil on kaebaja ise vastanud küsimusele, et kas ta teadis, et Ukrainas on kasutusel olnud Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümboliga sarnane sümbol, tunnistanud, et sai sellest teadlikuks peale seda kui oli trahvi saanud. See tähendab, et enne trahvi saamist ei olnud kaebaja teadlik, et Ukrainas oli õhudessantvägede sümbolina aastaid tagasi kasutatud sarnast sümbolit. Samal ajal on kaebaja tunnistanud, et võrreldes Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede sümbolit tema mootorsõidukil olnud kleebisega, siis on nende vahel sarnasus olemas. Ei saa tähelepanuta jätta, et kaebuse esitaja selgituste kohaselt teenis tema mees sõjaväes õhudessantvägedes ning ta loomulikult teab, milline on „VDV“ sümbol. Seega on selge, et kaebaja oli teadlik sarnasusest tema mootorsõiduki tagaklaasil olnud embleemi ja Venemaa Föderatsioon õhudessantvägede sümboli vahel. Arvestades, et isik ei olnud enne trahvi saamist enda sõnul isegi teadlik Ukrainas kasutuses olnud sümbolist, siis ei pea kohus samuti põhjendatuks, et see teadmine oleks saanud isiku arvamust mõjutada.
3. Seega pidas kaebaja võimalikuks ja möönis, et avaldab embleemi eksponeerimisega toetust Venemaa Föderatsiooni armeele ja toime pandud rahvusvahelistele kuritegudele. Samuti ei muuda sellist seisukohta ka asjaolu, et embleemi on menetlusalune isik paigaldanud tema ütluste kohaselt juba mitmeid aastaid enne
4. veebruari
6. Kohus leiab, et S. Gavrilova pani

§ 1511lg 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo toime kaudse tahtlusega.

1. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. S. Gavrilova on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (täpsemalt – sündinuna
2. a aprillis, oli ta teo ajal 56-aastane).
3. Eeltoodud asjaolude pinnalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 1511lg 1 järgi.

Karistus 40. Kaitsja on kaebuses korduvalt rõhutanud, et menetlusalune isik eemaldas embleemi mootorsõiduki tagaklaasilt. Seejuures on kohtuistungil toimunud kohtuvaidluste käigus kaitsja välja toonud, et kuivõrd menetlusalune isik eemaldas kleebise, siis ei oleks pidanud kohtuväline menetleja teda karistama. Kohus märgib, et olenemata sellest, et isik on täitnud korrektselt politseiametnike korraldusi, siis on täidetud süüteokoosseis. Rikkumise lõpetamine ei välista vastutust süüteokoosseisule vastava teo toimepanemise eest. Kohus märgib etteruttavalt, et menetlusaluse isiku käitumist rikkumise lõpetamisel saab arvestada kergendava asjaoluna, kuid see ei too kaasa karistuse mitte mõistmist. Eelnõu 585 SE seletuskirjas on seadusandja selgitanud, et agressiooniakti toetamine ja propageerimine normaliseerib raskemaid rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning loob toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. See ohustab rahu ja avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii raskete kuritegude tõttu vahetult kannatanud inimestele kui ka teistele sõjaohtu tajuvatele isikutele. (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d840298-f8d4450c-b266-8248ae6ee8c1/). Arvestades eelnevat ja ka seda, et Eesti Vabariiki on asunud elama palju Ukraina sõjapõgenikke, ei ole mõeldav, et sellist laadi rikkumistele ei reageerita ning väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 alusel ei ole võimalik ja S. Gavrilovale tuleb mõista karistus. 41.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 42.

§1511

lg 1 sätestab, et agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peaks mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut ehk 600 euro ringis. Kohtuväline menetleja on määranud trahvi alla sanktsiooni keskmist määra – 100 trahviühikut ehk 400 eurot. 43. Subjektiivsete tunnuste poolest pani S. Gavrilova selle väärteo toime kaudse tahtlusega, st pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda (

§ 16lg 4).

S. Gavrilova süü suurust hinnates arvestab kohus sedagi, et embleem/kleebis tema kasutuses oleval autol oli valget värvi, seega oli küll nähtav, aga mitte rõhutatult silmatorkav. Lisaks leiab kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et kuivõrd Svetlana Gavrilova tegi politseiametnikega koostööd ja olenemata enda teistsugusest seisukohast teo keelatuse osas koheselt embleemi eemaldas, siis on põhjendatud kohaldada

§ 57lg 2 kohaselt seda kui kergendavat asjaolu.

S. Gavrilova nagu ka kohtuväline menetleja on märkinud, ei ole tunnistanud oma süüd väärteo toimepanemises või kahetsenud tehtut. Puhtsüdamliku kahetsuse avaldamine on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt kergendav asjaolu ning vaidlus puudub selles, et S.

Gavrilova on läbivalt olnud seisukohal, et ei ole midagi keelatut teinud ja oma süüd ei tunnista. Seega kuna kahetsust ja süü tunnistamist ei esine, siis ei saa seda kergendava asjaoluna arvestada, kuid kohus nõustub kaitsjaga, et isiku kahetsuse puudumine ning süü mitte tunnistamine ei ole raskendav asjaolu. Seega kuna puuduvad karistust raskendavad asjaolud

§ 58

mõttes ja esineb kergendav asjaolu

§ 57

lg 2 mõttes, siis tuleb kõike eelöeldut arvestades lähtuda karistuse madalamast määrast.

1. Karistuse hindamisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk seda, kuidas on võimalik Svetlana Gavrilovat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt ei ole Svetlana Gavriloval kehtivaid karistusi, seetõttu võib pidada sanktsiooni alammäära kuuluvat rahatrahvi piisavaks karistuseks.
2. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Svetlana Gavrilovale tuleb mõista karistuseks rahatrahv, mis jääb

§ 1511

lg 1 sätestatud sanktsiooni alammäära lähedale ning seda ei väära ka võimalikud täiendavad üldpreventiivsed kaalutlused. Seetõttu peab kohus vajalikuks tühistada kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv suuruses 100 trahviühikut ehk 400 eurot ning teha uus otsus, millega karistada S. Gavrilovat rahatrahviga 25 trahviühikut ehk 100 eurot. Menetluskulud

1. VTMS § 38 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tulenevalt KrMS §-st 183 kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui KrMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohtupraktika kohaselt tuleb valitud kaitsja tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel arvesse võtta, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKm 29.11.2019 nr 1-19-4291, p 14).
2. S. Gavrilova valitud kaitsja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt tuleks kokku hüvitada 900 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 1098 eurot. Kaitsja on lisanud ka arve kulu tõendamiseks, millest nähtuvalt toimiku materjalidega tutvumisele kulus 1 tund ehk 150 eurot, kaebuse koostamisele 2 tundi ehk 300 eurot, ettevalmistuseks kohtuistungile 1 tund ehk 150 eurot ja istungil osalemiseks 2 tundi ehk 300 eurot. Dokumentidest nähtuvalt on S. Gavrilovale osutanud väärteoasja raames õigusabi WestLegal OÜ kaudu jurist Andrei Vesterinen. Kohus leiab, et õigusabi osutamiseks kulunud tunnid on põhjendatud kulu. Kohus leiab, et ka õigusabikulu tunnihind 150 eurot vastab kehtiva kohtupraktika ja antud kaasuse puhul mõistliku suurusega tasule.
3. Kuna kohus tühistab väärteomenetluse otsuse S. Gavrilova suhtes ära osaliselt ning teeb tühistatud osas uue otsuse, siis järelikult tuleb edasiselt hinnata seda, mis osas jäävad menetluskulud S. Gavrilova enda kanda ja mis osa jääb riigi kanda. Tuleb arvesse võtta, et kohus tühistas otsuse isiku karistuse osas ja tegi uue otsuse, kuid muus osas jättis kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Seetõttu saab järeldada, et kuna kohus osaliselt rahuldas kaebuse, siis on põhjendatud ½ ulatuses menetluskulude hüvitamine S. Gavrilovale. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväliseks menetlejaks olnud Politsei- ja Piirivalveamet, mis on riigiasutus. Seetõttu tuleb Svetlana Gavrilova valitud kaitsja tasu hüvitada riigieelarve vahenditest summas 549 eurot (1098:2) ning kanda välja mõistetud hüvitis WestLegal OÜ arveldusarvele nr XXX nagu on taotluses palutud. Menetluskulud summas 549 eurot jätta S. Gavrilova enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik Viru MK 23.10.2024 kohtuotsus on tühistatud osaliselt 17.12.2024 Riigikohtu otsusega.