← Eesti

1-21-8803/128

Obsah (19)§ 3001§ 201§ 2172§ 64§ 831§ 68§ 63§ 73§ 344§ 345§ 4023§ 217§ 300§ 78§ 2§ 288§ 294§ 22§ 84

1-21-8803 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-21-8803 (19221000009) Kohtukoosseis Elina Elkind, Orvi Ko

§ 3001

lg 2, § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 217 2 lg 1 järgi ja Ott Suti süüdistuses

§ 201

lg 2 p 1 – § 22 lg-te 1 ja 3, § 2172 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3, § 300 1 lg 2, § 344 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 2, § 345 lg 1 ja § 4023 lg 1 järgi (üldmenetluses) Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

  1. mai
  2. a otsus Apellant prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman; kannatanu OÜ X, esindaja vandeadvokaat Norman Aas; süüdistatava Ott Suti kaitsja vandeadvokaat Gretta OltjerTimberg; süüdistatava Kristo Rossmani kaitsja Oliver Nääs Teised apellatsioonimenetluse pooled Menetluse vorm süüdistatav Ott Sutt (isikukood: 38808144224; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti; töökoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole); süüdistatav Kristo Rossman (isikukood: 37903152224; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti; töökoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole); tsiviilkostja R. J Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Pärnu Maakohtu
  4. mai
  5. a otsus osaliselt, s.o: - Kristo Rossmani süüditunnistamises ja karistamises

§ 2172

lg 1 järgi; - Kristo Rossmanni süüditunnistamises ja karistamises

§ 3001

lg 2 järgi; - Ott Suti süüditunnistamises ja karistamises

§ 2172

lg 1 – § 22 lg 3 järgi; - Ott Suti süüditunnistamises ja karistamises

§ 3001

lg 2 järgi; - Kristo Rossmanile

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises ja sellest tingimisi vabastamises, sh katseaja pikkuses; - Ott Sutile

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuse mõistmises; - OÜ X tsiviilhagi osalises rahuldamises ja Kristo Rossmanilt ning Ott Sutilt solidaarselt OÜ-ga K ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud kahju 98 176,10 eurot väljamõistmises koos hüvitisele lisanduva viivisega; -

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel Kristo Rossmanilt kriminaaltulu konfiskeerimises summas 37 242,11 eurot; -

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel Ott Sutilt kriminaaltulu konfiskeerimises summas 66 877,84 eurot; - konfiskeerimise asendamise tagamiseks Kristo Rossmanile kuuluva vara, s.o bagi Polaris RZR 4x4 VIN 4XAVE7EA4EB180989, aresti alla jätmises; - konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks Ott Suti osas Pärnu Maakohtu

  1. juuni
  2. a määrusega asjas nr 1-21-4002 seatud kohtuliku hüpoteegi kehtima jätmises summas 169 125,19 eurot; - KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu ehk 3600 euro väljamõistmises; - Kristo Rossmanilt tunnistaja kohtusse ilmumise kulu väljamõistmises summas 467,87 eurot; - Kristo Rossmani ja riigi vastastikuste menetluskulu hüvitamise nõuete (v.a sundraha nõue) tasaarvestamises, mille tulemusena peab Eesti Vabariik tasuma Kristo Rossmanile 2980,13 eurot; - KrMS § 182 lg 3 alusel OÜ-lt X Kristo Rossmani valitud kaitsja tasu katteks 1636,61 euro väljamõistmises; - KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu ehk 3000 euro väljamõistmises; - Ott Suti ja riigi vastastikuste menetluskulu hüvitamise nõuete (v.a sundraha nõue) tasaarvestamises, mille tulemusena peab Eesti Vabariik tasuma Ott Sutile 2646,31 eurot; 2

(66)- KrMS § 182 lg 3 alusel OÜ-lt X Ott Suti valitud kaitsja tasu katteks 3008,02 euro väljamõistmises; - KrMS § 182 lg 3 alusel Kristo Rossmanilt OÜ X kasuks 31179,46 euro väljamõistmises; - KrMS § 182 lg 3 alusel Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt OÜ X kasuks solidaarselt 37551,03 euro väljamõistmises; - KrMS § 182 lg 3 alusel Kristo Rossmanilt, Ott Sutilt ja R. Jlt OÜ X kasuks solidaarselt 67,49 euro väljamõistmises; - OÜ X nõude kriminaalmenetluses tekkinud menetluskuludelt viivise rahuldamata jätmises. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega; - mõista Kristo Rossman õigeks

§ 2172

lg 1 järgi; - mõista Kristo Rossman õigeks

§ 3001

lg 2 järgi; - mõista Ott Sutt õigeks

§ 2172

lg 1 - § 22 lg 3 järgi; - mõista Ott Sutt õigeks

§ 3001

lg 2 järgi; -

§ 68

lg 1 alusel arvata Kristo Rossmanile

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel mõistetud karistuse üks aasta kuus kuud vangistust hulka eelvangistuses viibitud aeg

  1. oktoober 2019 –
  2. november 2019, s.o 23 päeva, mistõttu kandmisele kuulub üks aasta viis kuud seitse päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Kristo Rossman ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lugeda katseaja algust alates maakohtu otsuse kuulutamisest ehk 4. maist 2023; - mõista Ott Sutile

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuseks üks aasta ja neli kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.

oktoober 2019 – 6. november 2019, s.o 23 päeva, mistõttu kandmisele kuulub üks aasta kolm kuud seitse päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Ott Sutt ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lugeda katseaja algust alates maakohtu otsuse kuulutamisest ehk

  1. maist 2023; - jätta läbi vaatamata OÜ X tsiviilhagi Ott Sutti ja Kristo Rossmani vastu solidaarselt OÜ-ga K ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud varalise kahju, s.o 128 420 euro nõudes; - välja mõista Kristo Rossmanilt ja Ott Sutilt kolme võltsitud arve maksmisega tekitatud kahjult, s.o 4700 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest
  2. juulil 2021 kuni
  3. maini 2023 summas 714,66 eurot ja alates
  4. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1
  5. lauses sätestatud määras. 3

(66)- vabastada konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud bagi Polaris RZR 4x4 VIN 4XAVE7EA4EB180989 aresti alt; - jätta Ott Suti osas Pärnu Maakohtu
  1. juuni
  2. a määrusega asjas nr 1-214002 seatud kohtuliku hüpoteegi kehtima summas 5500 eurot; - välja mõista Kristo Rossmanilt Eesti Vabariigi kasuks tunnistaja kohtusse ilmumise kulu 114,18 eurot; - välja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks välja 29701,50 eurot, sealhulgas käibemaks, maakohtus valitud kaitsjale makstud kulu katteks; tasaarvestada Kristo Rossmani ja riigi vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (v.a sundraha) ja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks menetluskulu hüvitisena 29435,32 eurot, sealhulgas käibemaks, valitud kaitsjale makstud tulu katteks; - välja mõista Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks 38377,71 eurot, sealhulgas käibemaks, maakohtus valitud kaitsjale makstud kulu katteks; - välja mõista OÜ X kasuks K. Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt 5522,75 eurot maakohtus süüküsimusega seotud kulude katteks; - välja mõista OÜ X kasuks K. Rossmanilt maakohtus tsiviilhagiga seotud kulude katteks 30296,36 eurot, millele lisandub viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; - välja mõista OÜ X kasuks K. Rossmanilt ja O. Sutilt solidaarselt maakohtus tsiviilhagiga seotud kulude katteks 1331,52 eurot, millele lisandub viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; - välja mõista OÜ X kasuks K. Rossmanilt, O. Sutilt ja R. Jlt solidaarselt maakohtus tsiviilhagiga seotud kulude katteks 67,09 eurot, millele lisandub viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. - KrMS § 182 lg 5 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ X kasuks maakohtus tsiviilhagiga seotud kulude katteks 31 422,44 eurot.
  3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  4. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata.
  5. Kannatanu apellatsioon rahuldada osaliselt.
  6. Kristo Rossmani kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  7. Ott Suti kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  8. Välja mõista Eesti Vabariigilt Kristo Rossmani kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 4880 eurot, sealhulgas käibemaks.
  9. Välja mõista Eesti Vabariigilt Ott Suti kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 6284,09 eurot, sealhulgas käibemaks. 4
(66)10. Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ X kasuks apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks 480 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval, kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. 5
(66)SISUKORD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK ...................................................................................... 8 Süüdistus ................................................................................................................................ 8 Kristo Rossmani süüdistus

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja Ott Suti süüdistus

§ 201

lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ..................................................................................... 8 Kristo Rossmani süüdistus

§ 2172

lg 1 järgi ja Ott Suti süüdistus

§ 2172

lg 1 – § 22 lg 3 järgi ................................................................................................................. 13 Kristo Rossmani ja Ott Suti süüdistus

§ 3001lg 2 järgi ........................................

15 Kristo Rossmani süüdistus

§ 344lg 1 järgi ............................................................

17 Kristo Rossmani süüdistus

§ 345lg 1 järgi ............................................................

17 Ott Suti süüdistus

§ 344lg 1 - § 22 lg 2 järgi .........................................................

18 Ott Suti süüdistus

§ 345

lg 1 järgi ........................................................................... 19 Ott Suti süüdistus

§ 4023

lg 1 järgi ......................................................................... 19 Maakohtu otsus .................................................................................................................... 20 Prokuratuuri apellatsioon ..................................................................................................... 22 O. Suti kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile .............................................................. 22 K. Rossmani kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile ............................................... 22 Kannatanu OÜ X apellatsioon ...................................................................................... 23 O. Suti kaitsja vastus kannatanu esindaja apellatsioonile .............................................. 23 O. Suti kaitsja apellatsioon ................................................................................................... 24 K. Rossmani kaitsja apellatsioon ......................................................................................... 29 6

(66)Kannatanu OÜ X esindaja vastus O. Sutti ja K. Rossmani kaitsja apellatsioonidele ................................................................................................................. 32 Menetlus ringkonnakohtus ................................................................................................... 33 O. Suti kaitsja seisukoht ....................................................................................................... 33 K. Rossmani kaitsja seisukoht .............................................................................................. 33 Kannatanu seisukoht ............................................................................................................ 34 Prokuratuuri seisukoht .......................................................................................................... 34 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT .................................................................................... 41 Jälitustegevuse seaduslikkus ................................................................................................ 41 Omastamine, dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine ........................... 42 Usalduse kuritarvitamine ...................................................................................................... 52 Toimingupiirangu rikkumine ............................................................................................... 56 Erasektori altkäemaks .......................................................................................................... 59 Karistused ............................................................................................................................. 60 Kriminaalmenetluse tagamise vahendid ............................................................................... 61 Menetluskulud ...................................................................................................................... 61 7
(66)8
(66)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Kristo Rossmani süüdistus

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja Ott Suti süüdistus

§ 201lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi 1.

Kristo Rossmani süüdistati kokkuvõtvalt selles, et olles OÜ X juhatuse liige, kellele oli usaldatud ettevõtte vara, kasutas ta seda volituseta enda või kolmandate isikute huvides. Nimelt kasutades ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldas K. Rossman ebaseaduslikult isiklike kulutuste tasumise OÜ X vara arvelt kokku 3765,92 euro ulatuses. Süüdistatav tegi seda järgmiselt. • B AS esitas OÜ-le X

  1. mail 2016 arve nr 3025641 summas 2126,42 eurot, mida tasuti samal päeval. Seda kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses on tehingu sisuks erinevad jalgrattad, millest kaks soetas K. Rossman endale isiklikuks kasutamiseks. Sellega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks OÜ-le X kuuluvat vara 886,02 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 1063,20 eurot. K. Rossman hüvitas selle summa kannatanule menetluse käigus. • K OÜ esitas OÜ-le X
  2. aprillil 2018 arve nr 933600 summas 336,75 eurot, mida tasuti
  3. aprillil
  4. Seda kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegemist on K. Rossmanile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz ML 270 CDI (XXXXXX) tehtud remonttöödega. Kuigi tegemist oli K. Rossmani enda sõiduki remondiga, kinnitas ta OÜ-le X esitatud arve õigsust ning suunas selle raamatupidamisele tasumiseks. Seega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks talle usaldatud võõra vara 336,75 eurot. • N OÜ esitas
  5. augustil 2018 arve nr 181592 summas 1814,40 eurot, mida tasuti
  6. oktoobril
  7. Seda kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses soetas toodetest ühe K. Rossman endale isiklikuks kasutamiseks, lastes selle paigaldada enda elukohta XXX eramu seinale. Sellega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks OÜ-le X kuuluvat vara kokku 598,80 eurot. K. Rossman hüvitas selle summa kannatanule menetluse ajal. •
  8. juunil 2019 ja
  9. augustil 2019 soetas K. Rossman enda kasutuses olevasse sõidukisse kütust, tasudes selle eest C OÜ-le X väljastatud krediitkaardiga. C AS esitas OÜ-le X
  10. juunil 2019 arve nr 800735689 summas 165,89 eurot, mille hulgas kajastub tehinguna
  11. juunil 2019 98 milesPLUS kütuse tankimine 86,73 euro eest, mida tasuti
  12. juulil 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Samuti esitas C AS OÜ-le X
  13. augustil 2019 arve nr 800761912 summas 310,61 eurot, mille hulgas kajastub tehinguna
  14. augustil 2019 Dmiles kütuse tankimine 72,50 euro eest, mida tasuti
  15. veebruaril 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Sellise tegevusega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks OÜ X vara kokku 159,23 eurot. 9

(66)• B AS esitas OÜ-le X
  1. augustil 2019 arve nr 3984224 summas 482,94 eurot, mida tasuti
  2. septembril 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses on tehingu sisuks jalgrattapukk, mille K. Rossman soetas isiklikuks kasutamiseks oma elukohas. Sellega pööras K. Rossman ebaseaduslikult enda kasuks OÜ-le X kuuluvat vara kokku 482,94 eurot. Jalgrattapukk tagastati kannatanule
  3. juunil
  4. • A OÜ esitas OÜ-le X
  5. mail 2019 arve nr 190173 summas 1125 eurot, mida tasuti
  6. juunil 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses ei remonditud OÜ X autot [XXXXXX], vaid K. Rossmaniga seotud Mercedes Benz sõidukit, kuid nii O. Sutt kui K. Rossman kinnitasid selle arve õigust kui äriühingu kulu. Sellega pööras K. Rossman O. Suti kaasabil ebaseaduslikult enda kasuks OÜ-le X kuuluvat vara kokku 1125 eurot.
  7. Samuti kasutas K. Rossman ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult kolmandate isikute huvides nende kulutuste tasumise OÜ X vara arvelt kokku summas 50 534,30 eurot. Süüdistatav tegi seda järgmiselt. • L OY esitas OÜ-le X
  8. detsembril 2017 arve nr 11080086 summas 325,50 eurot, mida tasuti
  9. detsembril 2017 ning kajastati raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tehingu sisuna kajastatakse 3,5 tundi laadimist. Tegelikkuses esitati sama arve OÜ-le W tellingute elementide transpordi eest, mille R. J saatis edasi K. Rossmanile. Kuigi K. Rossman teadis, et tegemist ei ole OÜ X kuluga, kinnitas ta pärast arve tasumist raamatupidamise jaoks selle õigsust. Selliselt pööras K. Rossman ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 325,50 eurot OÜ W kasuks. • OÜ S esitas OÜ-le X
  10. mail 2018 arve nr W180503 summas 378 eurot, mida tasuti
  11. juunil 2018 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses oli OÜ X kulu 18 eurot, aga 360 eurot tuli tasuda K. Rossmani elukaaslase MS äriühingule L OÜ osutatud teenuse eest seoses kodulehe loomisega. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 360 eurot kolmanda isiku, s.o L OÜ kasuks. • OÜ S esitas OÜ-le X
  12. septembril 2018 arve nr W180902 summas 60 eurot, mida tasuti
  13. septembril 2018 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses oli tegemist K. Rossmani elukaaslase MS äriühingule L OÜ osutatud teenuse eest arve esitamisega. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 60 eurot kolmanda isiku, s.o L OÜ kasuks. • OÜ N esitas OÜ-le X
  14. mail 2018 arve nr 19 summas 3874,80 eurot, mida tasuti
  15. mail 2018 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Tegelikkuses oli tegemist K. Rossmani elukaaslase MS äriühingu L OÜ mängutoaga 10
(66)seotud töödega. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 3874,80 eurot kolmanda isiku, s.o L OÜ kasuks. • T OÜ esitas OÜ-le X
  1. juulil 2019 arve nr 2019497 summas 3600 eurot, mida tasuti
  2. augustil 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „geodeetilised tööd Põlendmaa prügilas, leping/tellimus 2018TG346“, siis selliseid töid teostatud pole. Arvel näidatud summa oli mõeldud K. Rossmani toetusena S MTÜ-le. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust, saates selle tasumiseks ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 3600 eurot kolmanda isiku kasuks. OÜ T tagastas 3600 eurot OÜ-le X
  3. oktoobril
  4. • T OÜ esitas O. Suti juhendamisel OÜ-le X
  5. mail 2019 arve nr 2019300 summas 76,80 eurot, mida tasuti
  6. mail 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „Pärnu linn Raba tn 34 geodeetilised tööd“, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgeranna projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitasid O. Sutt ja K. Rossman raamatupidamise jaoks arve õigsust. Selliselt pööras K. Rossman O. Suti kaasabil ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 76,80 eurot kolmanda isiku kasuks. • G OÜ esitas O. Suti juhendamisel OÜ-le X
  7. aprillil 2019 arve nr 1904 summas 2160 eurot, mida tasuti
  8. mail 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „Raba 34 teenindusväljaku truubi ja tee rajamine“, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgeranna projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 2160 eurot G OÜ kasuks. • G OÜ esitas O. Suti juhendamisel OÜ-le X
  9. mail 2019 arve nr 1906 summas 1080 eurot, mida tasuti
  10. mail 2019 ja kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „Raba 34 teenindusväljaku truubi ja tee rajamine“, siis selliseid töid tehtud ei ole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgeranna projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 1080 eurot G OÜ kasuks. • G OÜ esitas O. Suti juhendamisel OÜ-le X
  11. juulil 2019 arve nr 1910 summas 2400 eurot, mida tasuti
  12. juulil 2019 ning kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Kuigi tehingu sisuks on „liini ehitustööd“, siis selliseid töid teostatud pole. Tegelikkuses tehti O. Suti soovil töid seoses Valgeranna projektiga, millest oli teadlik ka K. Rossman. Kuigi tegemist ei olnud OÜ X kuluga, kinnitas K. 11
(66)Rossman pärast O. Suti poolset kinnitust raamatupidamise jaoks arve õigsust ning pööras selliselt ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 2400 eurot G OÜ kasuks. • Samuti kasutas K. Rossman R. J kihutamisel ja O. Suti kaasabil ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult R. J huvides viimase isiklike kulutuste tasumise OÜ X vara eest. Nimelt soovis R. J, et tema kasutuses olnud sõiduki Kia Sportage (XXXXXX) remondi eest tasuks OÜ X. OÜ A esitas
  1. augustil 2019 OÜ-le X arve nr 5 summas 1668 eurot selgitusega „turbo remont“. Nimetatud arve muudeti ära ning OÜ-le P esitati
  2. juulil 2019 arve nr 190220 summas 1668 eurot. Pärast seda, s.o
  3. augustil 2019 saadeti OÜ P nimelt O. Suti poolt korraldatuna OÜ-le X
  4. juuli
  5. a arve nr 1260 summas 1698 eurot sisuga „reduktor ja liini tugirull“. Arve saabumisel kinnitas selle õigust O. Sutt ning K. Rossman, misjärel OÜ X tasus selle
  6. augustil
  7. Lisaks esitas A OÜ
  8. augustil 2019 sõiduauto Kia Sportage (XXXXXX) remonttööde kohta arve nr 190263 summas 675 eurot OÜ-le S, mille tasus
  9. augustil 2019 OÜ W OÜ-st X laekuvate varade arvelt. Nimelt esitas OÜ S OÜ-le X
  10. augustil 2019 arve nr 1921 summas 954 eurot selgitusega „remonttööd Põlendmaal“. Tegelikkuses selliseid töid OÜ-le X ei tehtud, kuid selle eest tasuti
  11. augustil 2019 pärast O. Sutti ning K. Rossmani poolt tehingu õigsuse kinnitamist.
  12. augustil 2019 tehti makse OÜ W pangakontolt summas 675 eurot OÜ-le A ning
  13. augustil 2019 laekus OÜ W kontole OÜ-st S 675 eurot selgitusega „arve nr 190263 A OÜ eest“. Seega R. J kihutamisel ning O. Sutti kaasabil pööras K. Rossman ebaseaduslikult talle usaldatud võõra vara 2652 eurot kolmanda isiku, s.o R. J kasuks. Summa hüvitati kannatanu OÜ-le X
  14. juulil
  15. • Samuti kasutas K. Rossman DT kaasabil ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldades ebaseaduslikult DTga seotud äriühingu E OÜ (E) huvides transpordikulutuste kandmise ning kahe tegelikkusele mittevastava arve tasumise OÜ X vara arvelt. Nimelt esitas E X OÜ-le
  16. augustil 2019 müügiarve nr 1907 summas 9687,60 eurot ja
  17. septembril 2019 müügiarve 1908 summas 9687,60 eurot. Arvete sisuks on „materjalide sorteerimine“. Neid tasuti
  18. septembril 2019 ja
  19. oktoobril 2019 ning kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna.
  20. novembril 2019 edastas DT OÜ X raamatupidamisse arvetega seotud
  21. novembri
  22. a teenuslepingu ja
  23. augustil 2019 sõlmitud lepingu lisa
  24. Esitatud lisa sisuks on OÜ X kohustus tasuda 12 kuu jooksul E -le kompensatsioonina 96 880 eurot, millele lisandub käibemaks. Selliseks nõudeks puudus seaduslik alus, mistõttu ei olnud ka arvete 1907 ja 1908 sisu õige. E transportis ajavahemikul november 2017 – oktoober 2018 OÜ-sse X sorteerimiseks plastjäätmeid kokku 1563,98 tonni. Esitatud lepingu järgi tuli OÜ-l X sellest välja sorteerida PE ja PP kõvaplasti kokku vähemalt 40% ulatuses kohale toodud plasti segamaterjalist, s.o minimaalselt 625,59 tonni. Sorteeritud materjal tuli anda E -ile üle pakendatuna transpordiks koos dokumentide vormistamisega. Tegelikkuses transporditi plastik OÜ X kuludega kas Leedu või Poola 12
(66)Vabariiki. Teenuslepingu lisa 1 sõlmimise ajahetkel andis OÜ X E -ile üle 464,7 tonni sorteeritud jäätmeid ja sorteerimine jätkus. Jäätmete riikide vahelise veo saatelehtede järgi nähtub, et OÜ-st X liikus välja E nimel viimase partneritele ajavahemikul
  1. detsember 2017 kuni
  2. august 2020 kokku 780 tonni plastikut. Kuigi OÜ X ja E vahel toimus äriline koostöö, ei olnud poolte vahel tegelikult kokkulepet 40% sorteerimise tagamise kohustuse kohta koos sanktsioonidega sellise kohustuse rikkumise eest. Üheaegselt, so
  3. augustil 2019 koostatud lepingu ja selle lisa 1 eesmärgiks oli OÜ X vara kuni 96 880 euro ulatuses ebaseaduslikult E kasuks pööramine. Seda ajal, mil K. Rossman ei olnud võimeline täitma DT poolt M OÜ nimelt sõlmitud laenulepingus sätestatud kohustusi. Selleks, et OÜ X varade kasutamine kolmanda isiku huvides näiks seaduslik, koostati
  4. augustil 2019 DT ja K. Rossmani ühisel kokkuleppel
  5. novembri
  6. a teenusleping, kuhu märgiti 40% väljasorteerimise kohustus koos sanktsioonimääraga, mille järgi kohustuse mittetäitmise korral on tellijal õigus saamata tulu kompensatsioonile 280 EUR/t, millele lisandub käibemaks. DT ja K. Rossmani poolt sõlmitud lisa 1 pidi lisaks looma õigusnäivuse kompensatsiooniks summas 96 880 eurot. Arvestades, et koostatud dokumendid ei kajastanud tehingu tegelikku sisu, on tehingud näilikud ning 19 375,20 euro maksmiseks puudus õiguslik alus. K. Rossman soovis pöörata OÜ X vara ebaseaduslikult E kasuks 96 880 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, kuid millest reaalselt jõuti üle kanda 19 375,20 eurot. Maksed tehti E kontole pärast seda, kui K. Rossman kinnitas arvete 1907 ja 1908 õigsust. • Samuti esitas B UAB OÜ-le X ajavahemikus
  7. märts 2017 –
  8. juuni 2019 arved transporditeenuse eest kokku summas 14 570 eurot, mida ka tasuti. Tegemist on E -ile kuulunud sorteeritud plastikuga, mis transporditi Leedu või Poola Vabariiki. OÜ-l X puudus lepingujärgne kohustus tasuda E -ile kuuluva kauba transporti. OÜ X raamatupidamisele esitatud B UAB arvetel puuduvad andmed selle kohta, mis kinnitaks tegelikku tehingut ehk E-ile kuuluva kauba vedamist, mistõttu arved tasus OÜ X ja seda kajastati raamatupidamises ettevõtlusega seotud kuluna. Seda, et tegemist on OÜ X kuluga ning tehingute sisu õige, kinnitasid enne arvete tasumist tegelikke tehingu asjaolusid teades AV ja K. Rossman ning ühel korral O. Sutt. Sellise tegevusega pöörati ebaseaduslikult OÜ X vara kokku 14 570 eurot E kasuks.
  9. O. Sutti süüdistatakse selles, et ta aitas K. Rossmanil korraldada viimasele usaldatud võõrast OÜ X varast ebaseaduslikult kolmandate isikute huvides järgmiste arvete tasumise, juhendades arvete koostamist ja kinnitades nende õigsust: • T OÜ
  10. mai
  11. a arve nr 2019300 summas 76,80 eurot; • G OÜ
  12. aprilli
  13. a arve nr 1904 summas 2160 eurot; • G OÜ
  14. mai
  15. a arve nr 1906 summas 1080 eurot; • G OÜ
  16. juuli
  17. a arve nr 1910 summas 2400 eurot; • OÜ P
  18. juuli
  19. a arve nr 1260 summas 1698 eurot; 13
(66)• OÜ S
  1. augusti
  2. a arve nr 1921 summas 954 eurot; • A OÜ
  3. mai
  4. a arve nr 190173 summas 1125,00 eurot. Kristo Rossmani süüdistus

§ 2172

lg 1 järgi ja Ott Suti süüdistus

§ 2172lg 1 – § 22 lg 3 järgi 4.

K. Rossmani süüdistati kokkuvõtvalt selles, et OÜ X juhatuse liikmena sõlmis ta ajavahemikus

  1. november 2015 kuni
  2. oktoober 2019 lepinguid OÜ-ga K ja OÜ-ga S või korraldas nende sõlmimise, samuti toimus tema heakskiidul R. Jle esitatud arvete tühistamine. Tegemist oli jätkuva teoga ja sellega tekitati OÜ-le X suure varalise kahju kokku 133 271,49 eurot.
  3. O. Sutti süüdistati kokkuvõtvalt selles, et ta aitas kaasa K. Rossmani tegevusele OÜ K ja R. J puudutavas osas. Nimelt töötades OÜ X arendusjuhina, korraldas ta samal ajal OÜ K majandustegevust, saades sellest ise kasu. OÜ K huvides oli jäätmete kogumine ning seejärel selle üleandmine OÜ-le X võimalikult madala hinnaga. Vastavad hinnad määras O. Sutt, samuti valmistas ta ette lepingud. K. Rossman nõustus O. Suti tegevusega isiklikust huvist, kas ise OÜ-le X kahjulikke lepinguid allkirjastades või lastes seda teha suuniste järgi oma töötajatel volituse alusel. Samuti korraldas O. Sutt R. Jle esitatud arvete tühistamise. tehingud OÜ-ga K OÜ K ja OÜ X vahel sõlmiti ajavahemikus
  4. november 2015 –
  5. oktoober 2019 järgmised jäätmekäitlusega seotud lepingud: •
  6. novembril 2015 sõlmiti leping P-15015, mille p-s 1.2 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: - segaolmejäätmed (20 03 01) 29 eur/tonn - ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04) 25 eur/tonn. Lepingu allkirjastas K. Rossman. •
  7. aprillil 2016 sõlmiti leping P-16021, mille p-s 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: - segaolmejäätmed (20 03 01) 29 eur/tonn - ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04) 25 eur/tonn Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel MP. •
  8. veebruaril 2017 sõlmiti leping P-16021, mille p-s 2.4 määrati jäätmete vastuvõtu hinnad, sh: - segaolmejäätmed (20 03 01) 29 eur/tonn - ehitus- ja lammutusjäätmed (17 09 04) 28 eur/tonn 14

(66)Lepingut muudeti
  1. septembril 2019 ja
  2. oktoobril 2019 (lisa 2). Lisa 1 nägi ette muutuse punktis 2.3 ning lisa 2 alusel muudeti punkti 2.4 ning korrigeeriti jäätmete vastuvõtu hinda, sh järgmiselt: - olmejäätmed (20 03 01) 55 eur/tonn - ehitusjäätmed (17 09 04) 39 eur/tonn Lepingu allkirjastas K. Rossmani volituse alusel MP, lisad on allkirjastanud KG. Selliselt lepiti OÜ K huvides kokku OÜ X kohustusena võtta jäätmed vastu võimalikult madala hinnamääraga, mis omakorda võimaldas OÜ-l K kehtestada isikutele jäätmete vastuvõtu hinna, mis oli OÜ X hinnakirjast soodsam. OÜ K poolt OÜ-sse X toodavad ja üleantavad jäätmete mahud ei eeldanud tehtud hinnaalandusi ning olid seetõttu ebaproportsionaalsed võrreldes teiste klientidega. Nii näiteks kujunes nelja aasta keskmiseks olmejäätmete vastuvõtu hinnaks OÜ-le K 30 eurot/tonn, samas kui võrreldavate mahtudega jäätmeid üle andnud P OÜ keskmine hind oli 63 eurot/tonn. Ehitusjäätmete nelja aasta keskmiseks hinnaks oli OÜ-l K 28 eurot/tonn, aga võrreldaval kliendil 50 eurot/tonn. Kuigi üleantavate ehitusjäätmete kogused OÜ K poolt suurenevad 2018-2019 aastatel, on need võrreldes sarnase koguse üleandjale, so RagnSells AS-le kehtestatud hindadest jätkuvalt madalamad. Samuti ei muudetud OÜ-ga K jäätmete vastuvõtu hinda, kui samal ajal lepitakse kokku kõrgemad hinnad suurkliendile AS Eesti Keskkonnateenused. OÜ X põhikirjas on märgitud, et ühingu tegevuse eesmärgiks on majandustegevuse arendamine ja ühingu vahendite otstarbekas kasutamine ja aktiivne majandusliku tegevuse tulemusel ühingule maksimaalse kasumi saamine. Igapäevane majandustegevuse juhtimine on OÜ-s X juhataja ülesanne, millega tuleb tagada äriühingule parim tulemus. OÜ-le K jäätmete vastuvõtu hindades eelise andmine ei olnud eesmärgipärane, vaid kahjustas OÜ X majandustulemust. Seega OÜ-le K põhjendamatult madalate hinnamäärade kehtestamisega iseenda huvides, põhjustasid O. Sutt ja K. Rossman ajavahemikul
  3. jaanuar 2016 kuni
  4. oktoober 2019 OÜle X vähemalt suure varalise kahju summas 128 420 eurot. tehingud seoses OÜ-ga S K. Rossman allkirjastas
  5. juunil 2016 volituse, mille kohaselt R. J ja MJ said sõlmida OÜ X nimel OÜ-ga S lepinguid. Samuti garanteeris OÜ X tasumise vastavalt lepingu tingimustele. Volituse andmise tingis asjaolu, et R. J ja MJ (OÜ W, OÜ R) ei vastanud OÜ S poolt kehtestatud krediiditaustale ega saanud rentida fassaaditellinguid ja tööriistu. Seega andis K. Rossman OÜ X majandustegevusega mitteseotult teistele isikutele õiguse nende endi huvides võtta OÜ-le X kohustusi. Kohustused võeti järgmiste lepingutega: -
  6. septembril 2016 sõlmis R. J OÜ X esindajana rendilepingu 117666; -
  7. mail 2017 sõlmis MJ OÜ X esindajana rendilepingud 134420 ja 134418; -
  8. juulil 2017 sõlmis R. J OÜ X esindajana rendilepingu
  9. Seoses volituse alusel sõlmitud lepingutega tuli OÜ-l X tasuda kolmandate isikute eest nende majandustegevusega seoses kokku 4148,43 eurot. Nimelt edastati OÜ-le X tasumiseks otse kolm arvet ning täiendavalt nõuded Kreedix OÜ kaudu järgmiselt: 15
(66)-
  1. novembril 2017 tasuti 445,55 eurot arve nr R13807 alusel; -
  2. detsembril 2017 tasuti 416,94 eurot arve nr R19198 alusel; -
  3. jaanuaril 2018 tasuti 1244,65 eurot arvete nr R15140, R16199 ja R17214 alusel; -
  4. veebruaril 2018 tasuti 1263,36 eurot arvete R19960, R18251 ja R20859 alusel; -
  5. märtsil 2018 tasuti 539,86 eurot menetlus- ja sissenõudekulu; -
  6. märtsil 2018 tasuti 238,07 eurot arve nr R21389 alusel. Volituse andmise ja sellega seoses tasumise garanteerimise kohustuse võtmisega kuritarvitas K. Rossman talle antud õigusi. Sellise kohustuse võtmine oli OÜ-le X kahjulik ning ilmselgelt R. J ja MJ tegevustele kasulik. OÜ-ga S tehtud tehingud ei ole kuidagi seotud OÜ X majandustegevusega ning seega on põhjendamatult kantud kolmandate isikute kulutusi. tegevus seoses R. Jga OÜ X koostas
  7. detsembril 2018 R. Jle seoses ehitusjäätme vastuvõtuga arvet summas 425,30 eurot, mis koosnes kahest komponendist: ehitusjäätmete eest 245,30 eurot ja konteinerite tühjenduste eest 180 eurot. Kuigi K. Rossman andis samal päeval teada, et R. Jle ei tehtaks veel arvet, saadeti
  8. detsembril 2018 OÜ X nimelt R. Jle
  9. novembril 2018 koostatud müügiarve nr 181453 summas 245,30 eurot maksetähtajaga
  10. detsember
  11. R. J nimel oleva arvega seoses andis O. Sutt
  12. jaanuaril 2019 korralduse selle tühistamiseks raamatupidamisest. Seejärel koostati OÜ X nimelt
  13. detsembri
  14. a kuupäevaga kreeditarve KR-181453 summas 245,30 eurot, mis saadeti R. Jle
  15. jaanuaril
  16. Nii osaliselt arve esitamata jätmise kui esitatud arve tühistamisega tekitati O. Suti ja K. Rossmani tegevusega OÜ-le X kahju summas 425,30 eurot.
  17. mail 2018 koostati OÜ X nimelt C OÜ-le müügiarve nr 180652 summas 277,76 eurot, maksetähtajaga
  18. juuni
  19. Viidatud arvega seoses saatis R. J
  20. juunil 2018 O. Sutile kirja meeldetuletusega arve annulleerimise kohta. Samal päeval andis O. Sutt kirja teel OÜ X personalijuhile MPle K. Rossmani teadmisel korralduse OÜ-ga C seotud kaalude kustutamiseks programmist ning arve annulleerimiseks. Vastavalt saadud korraldusele koostati
  21. juunil 2018 OÜ X nimelt kreeditarve nr KR-180652 summas 277,76 eurot. Selliselt O. Suti poolt arve tühistamise korraldamisega K. Rossmani heakskiidul tekitati OÜ-le X kahju summas 277,76 eurot. Kristo Rossmani ja Ott Suti süüdistus

§ 3001lg 2 järgi 6.

K. Rossmani ja O. Sutti süüdistati kokkuvõtvalt selles, et tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult (grupis) rikkusid nad ajavahemikus

  1. veebruar 2016 –
  2. mai 2019 kavatsetult KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud toimingupiirangut, mis seisnes OÜ X nimel lepingute sõlmimises OÜ-ga K (sh OÜ R kaudu) ja OÜ-ga P. Vastavate tehingute maht ületas 400 000 piirmäära ja süüdistatavate majanduslik huvi ületas rahalises väljenduses 40 000 eurot.
  3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 ja jäätmeseaduse § 66 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada jäätmehooldust. Pärnu Linnavalitsuse 16

(66)
  1. mai
  2. a korraldusega nr 259 otsustati korraldada riigihange „Pärnu linna korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskoha määramine“ Pärnu linna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo raames jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse kontsessiooni andmiseks ja jäätmete käitluskoha määramiseks. Pärnu Linnvalitsuse korraldusega nr 691 tunnistati edukaks OÜ X esitatud pakkumus.
  3. jaanuaril 2016 allkirjastati Pärnu linna ja OÜ X vahel vastav hankeleping. OÜ X nimel allkirjastas lepingu juhatuse liige K. Rossman. Lepingu kohaselt oli töövõtja esindaja tööde osas O. Sutt. Lepingu järgi oli OÜ X kohustus hankida kõik töö tegemiseks vajalikud töövahendid ja materjalid või korraldama nende hankimise täies ulatuses oma vahenditest.
  4. Hankelepingu sõlmimisel delegeeriti kohalikule omavalitsusele pandud avalike ülesannete täitmine eraõiguslikule isikule, s.o OÜ-le X. K. Rossman vastutas lepingu kohase täitmise eest kui OÜ X juhatuse liige ja O. Sutt kui lepingujärgne töövõtja esindaja. Seega oli tegemist avalikku ülesannet täitvate ametiisikutega. Hankelepinguga võeti kohustus tegutseda ausalt ja üldistest huvidest lähtuvalt, mistõttu ei olnud juhatuse liikmel K. Rossmanil ja arendusjuhil O. Suttil lubatud teha otsuseid või osaleda otsuste tegemisel, lähtudes oma erahuvist. Samuti pidid nad järgima OÜ X huvisid, täites oma kohustusi vastavalt juhatuse liikme ja arendusjuhina, sh järgima konkurentsikeeldu. K. Rossman ja O. Sutt jätsid täitmata kohustuse tagada OÜ X rahaliste vahendite läbipaistev, säästlik ja sihipärane kasutamine.
  5. Seoses sõlmitud hankelepinguga võttis K. Rossman vastu avaliku ülesande täitmisega seotud otsuseid ja O. Sutt osales nende suunamisel, mis mõjutasid nendega seotud äriühinguid, rikkudes sellega KVS § 11 lg 1 p 1 ja
  6. Nimelt sõlmiti OÜ X ja K. Rossmani ning O. Sutiga seotud äriühingute (OÜ K, OÜ R ja OÜ P) erinevaid lepinguid, mille kogumaht ulatus oktoobris 2019 636 764,03 eurot, s.o eriti suures ulatuses. K. Rossman ja O. Sutt kinnitasid lepingute alusel esitatud arvete õigsust enne nende tasumist. Konkreetselt tehti tehinguid OÜ-ga K (erinevad rendi- ja teenuse osutamise lepingud) ajavahemikus
  7. veebruar 2016 –
  8. mai 2019, mille alusel esitati OÜ-le X arveid summas 507 426,58 eurot. Samuti korraldas O. Sutt OÜ-lt R ronimisekskavaatori soetamist OÜ-le K. Selleks, et mitte näidata rentimist OÜ-st K, lepiti kokku R OÜ juhatuse liikme HJga ja vormistati
  9. märtsil 2017 leping OÜ K ja OÜ R vahel masina rentimise kohta. Seejärel rentis OÜ R sama masina
  10. märtsil 2017 OÜ-le X, mille eest OÜ X tasus kokku 51 009,60 eurot, millest OÜ-sse K liikus 49 423,80 eurot. Samuti sõlmiti
  11. septembril 2017 teenuse osutamise leping OÜ-ga P, mille kohaselt OÜ P müüb ja OÜ X ostab tehnika ja seadmete hoolduse ja remondiga seotud varuosi ja teenuseid. Selle lepingu kohaselt esitati OÜ-le X arveid kokku 78 327,85 euro väärtuses.
  12. Majanduslik seotus väljendus järgmises. O. Sutt oli OÜ K ja OÜ P majandustegevust tegelikult korraldavaks isikuks ja seda võimaldas talle K. Rossmani heakskiit, kes ei takistanud tal tegutsemast väljaspool OÜ-d X kõrvaltegevusega ja lõi sellega võimaluse O. Sutil teenida nende mõlema huvides OÜ K ja OÜ P kaudu varalist tulu. OÜ K ja OÜ P puhul oli tegemist KVS § 7 lg 1 p 4 tunnustele vastava isikuga. Arvestades sõlmitud lepingute mahtu, on kinnitust saanud majanduslik huvi vähemalt 40 000 ulatuses. O. Sutt kasutas OÜ K ja OÜ R vara enda äranägemise järgi ja huvides vähemalt 38 423,48 euro ulatuses ning tegi enda pangakontole sularahas sissemakseid summas 29 050 eurot. Samuti kasutati äriühingute 17
(66)vara K. Rossmani huvides vähemalt 37 242,11 euro ulatuses. Lisaks juba realiseeritud kasule sõlmiti OÜ K nimel liisinglepingud sõidukite Škoda Kodiaq omandamiseks hinnaga 35 781 eurot sõiduki kohta eesmärgiga anda neid süüdistatavatele kasutamiseks. Kristo Rossmani süüdistus

§ 344lg 1 järgi 11.

K. Rossmani süüdistati kokkuvõtvalt selles, et ta kihutas

  1. juulil 2019 IS koostama tegelikkusele mittevastavat arvet, et pöörata OÜ X vara S MTÜ kasuks. Nimelt koostas IS K. Rossmani juhise järgi 25.07.2019 tegelikkusele mittevastava arve 2019497 summas 3600,00 eurot, kajastades tehingu sisuna „geodeetilised tööd Põlendmaa prügilas, leping/tellimus 2018TG346“. Tegelikult OÜ-le X sellist teenust ei osutatud. Arve koostamisel lähtus IS
  2. juulil 2019 kell 11.32 saadetud K. Rossmani e-kirjast, kuhu oli märgitud „üks lubadus mul täitmata gravel grinder ürituse osas, millele lubasin 3000 toetust. Kas saaksin seda teha läbi sinu ettevõtte selliselt, et sina esitad mulle oma spetsialiteedist tuleneva arve?“.
  3. Samuti süüdistati K. Rossmani selles, et X OÜ juhatuse liikmena ta koostas ja allkirjastas
  4. augustil 2019 koos DTga
  5. novembri
  6. a kuupäevaga teenuslepingu ja lepingu juurde kuuluva
  7. augusti
  8. a lisa
  9. Nende dokumentide järgi kohustus OÜ X tasuma E -ile kokku 116 256 eurot. Tegelikkuses selliseks nõudeks alus puudus. OÜ X ja E vahelises koostöös ei olnud algselt kokkulepitud 40% sorteerimise tagamise kohustust ning garantiina lepingu mittetäimise eest saamata jäänud tulu kompensatsiooni määraga 280 eurot tonni kohta (punkt 4.1). Dokument sellise punktiga koostati
  10. augustil 2019 koos lisa 1 sõlmimisega, et luua õigusnäivus selle olemasolu osas. Samuti ei vasta tegelikkusele lisa 1 sisu, kuna
  11. augusti
  12. a seisuga oli E -ile üle antud 464,7 tonni sorteeritud jäätmeid tulu teenimise eesmärgil ja ärikoostöö jätkus. Dokumentide koostamise eesmärk oli tekitada nõudeõigus E kasuks OÜ X vastu 96 880 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Selliselt jõudis OÜ X tasuda E -ile
  13. augusti
  14. a müügiarve 1907 alusel
  15. septembril 2019 summa 9687,60 eurot ja
  16. septembri
  17. a müügiarve 1908 alusel
  18. oktoobril 2019 summa 9687,60 eurot, lugedes summad ekslikult ettevõtlusega seotud kuluks. Kristo Rossmani süüdistus

§ 345lg 1 järgi 13.

K. Rossmani süüdistati selles, et ta kasutas IS võltsitud

  1. juuli
  2. a T OÜ arvet 2019497 summas 3600 eurot, esitades selle
  3. augustil 2019 OÜ X raamatupidajale. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel selle alusel tehti
  4. augustil 2019 makse T OÜ kontole summas 3600 eurot. Arvestades, et K. Rossman juhendas makse aluseks olnud arve 2019497 koostamist, oli ta teadlik arve võltsitusest. Võltsitud arve kasutamise eesmärk oli saada OÜ X vara summas 3600 eurot. Ott Suti süüdistus

§ 344lg 1 - § 22 lg 2 järgi 14.

O. Sutti süüdistati kokkuvõtvalt selles, et ta kihutas tahtlikult

  1. aprillil 2019 IS koostama tegelikkusele mittevastavat arvet, mida kasutades sooviti OÜ X vara kasutada seoses Valgeranna projektiga. Nimelt koostas IS O. Suti juhise järgi
  2. mail 2019 tegelikkusele mittevastava arve 2019300 summas 76,80 eurot, kirjutades sisuks „Pärnu linn 18

(66)Raba tn 34 geodeetilised tööd, leping/tellimus 2019TG172“. Tegelikult OÜ-le X sellist teenust ei osutatud, tegemist oli Valgeranna projekti raames tehtavate mõõdistustöödega. Arve koostamisel lähtus IS 22.04.2019 kell 16.12 ja 23.04.2019 kell 22.06 saadetud O. Suti ekirjadest, kuhu oli märgitud „oleks tarvis maha märgida Valgeranda (vana kämpingu ala, katastrinumber 15904:003:0527) ehitusalad. Minu joonisele on maha märgitavad alad näidatud punaste ringiga“ ning „pane arvele selgituseks raba 34 mõõdistustööd“. Seega koostas IS teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil, eesmärgiga kasutada OÜ X varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärgiks oli suunata IS koostama valeandmetega arvet, on ta kihutamise teo toime pannud kavatsetult.
  1. Samuti süüdistatakse O. Sutti selles, et ta kihutas tahtlikult OÜ G juhatuse liiget SR koostama enda juhiste järgi kolme tegelikkusele mittevastavat arvet: •
  2. aprilli
  3. a arve 1904 summas 2160,00 eurot selgitusega „Raba 34 teenindusväljaku truubi ja tee rajamine“; •
  4. mai
  5. a arve 1906 summas 1080,00 eurot selgitusega „Raba 34 teenindusväljaku truubi ja tee rajamine“; •
  6. juuli
  7. a arve 1910 summas 2400,00 eurot selgitusega „liini ehitustööd“. Tegelikult OÜ-le X selliseid teenuseid ei osutatud, tegemist oli Valgeranna projektiga seoses tekkinud kulude kandmisega. Seega koostas SR teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil, eesmärgiga kasutada OÜ X varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärk oli suunata SR koostama valeandmetega arveid, on ta kihutamise toime pannud kavatsetult.
  8. O. Sutti süüdistati ka selles, et ta kihutas tahtlikult OÜ P juhatuse liiget KT koostama enda juhiste järgi tegelikkusele mittevastavat arvet. Nimelt esitati OÜ P poolt OÜ-le X
  9. juulil 2019 arve 1260 summas 1698,00 eurot selgitusega „reduktor ja liini tugirull“. Tegelikult OÜ X neid tooteid ei saanud, vaid nimetatud arve alusel kanti OÜ P kulud seoses R. J sõiduki remonttöödega, mille kohta oli esitatud A OÜ
  10. juuli 2019 arve nr 190220 summas 1668,00 eurot. Seega koostas KT teadlikult ja tahtlikult tegelikkusele mittevastava arve O. Suti soovil, eesmärgiga kasutada OÜ X varasid kolmanda isiku huvides. Kuna O. Suti eesmärk oli suunata KTt koostama valeandmetega arvet, on ta kihutamise toime pannud kavatsetult. Ott Suti süüdistus

§ 345lg 1 järgi 17.

O. Sutti süüdistati selles, et tema kasutas IS poolt võltsitud

  1. mai
  2. a T OÜ arvet 2019300 summas 76,80 eurot, lastes selle esitada samal päeval OÜ X raamatupidamisele. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel arve alusel teostati
  3. mail 2019 makse T OÜ pangakontole summas 76,80 eurot. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve 2019300 sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti eesmärk oli võltsitud arve alusel saada kasutada OÜ X vara summas 76,80 eurot, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. 19

(66)
  1. O. Sutti süüdistati selles, et tema kasutas SR poolt võltsitud G OÜ
  2. aprilli
  3. a arvet 1904, 16.05.2019 arvet 1906 ja
  4. juuli
  5. a arvet 1910, saates need edasi vastavat
  6. mail 2019,
  7. mail 2019 ja
  8. juulil 2019 OÜ X raamatupidamisse tasumiseks. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel teostati maksed OÜ G pangakontole järgmiselt: -
  9. mail 2019 summas 2160,00 eurot, -
  10. mail 2019 summas 1080,00 eurot ja -
  11. mail 2019 summas 2400,00 eurot. Arvestades, et maksete aluseks kasutatud arvete sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti eesmärk oli võltsitud arve alusel saada kasutada OÜ X varasid summas 5640,00 eurot, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.
  12. Samuti süüdistati O. Sutti selles, et tema kasutas KT poolt võltsitud
  13. juuli
  14. a arvet 1260 summas 1698 eurot, lastes KTl esitada selle
  15. augustil 2019 OÜ X raamatupidamisele. Samuti kinnitas K. Rossman arve õigsust, misjärel arve alusel teostati
  16. augustil 2019 makse OÜ P pangakontole summas 1689 eurot. Arvestades, et makse aluseks kasutatud arve 1260 sisu ei vastanud tegelikkusele O. Suti enda juhistel, oli ta teadlik arve võltsitusest. Kuna O. Suti eesmärk oli võltsitud arve alusel saada kasutada OÜ X varasid summas 1698 eurot, on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Ott Suti süüdistus

§ 4023lg 1 järgi 20.

O. Sutti süüdistati selles, et ta töötas OÜ-s X alates

  1. juunist 2010 arendusjuhina, kes tegeles muuhulgas OÜ-sse X tööjõu värbamise ja töö kontrollimisega. O. Sutti kohustuseks oli selle valdkonna arvete esmane kontroll ja õigsuse kinnitamine, misjärel toimus teenuse eest esitatud arvete tasumisele suunamine. O. Sutt sõlmis OÜ X nimel arendusjuhina
  2. märtsi 2019 Q OÜ-ga teenuse osutamise koostöölepingu nr 1-03-2019, mille kohaselt osutati OÜ-le X tööteenust. Alates
  3. aprillist 2019 on Q OÜ juhatuse liige OP. Viimase kaudu esitati OÜ-le X prügilas ehitusjäätmete sorteerimise teenuse eest järgmised Q OÜ arved: -
  4. mai
  5. a arve 190003 summas 3451,00 eurot, tasumise tähtaeg
  6. mai 2019; -
  7. mai
  8. a arve 190016 summas 476,00 eurot, tasumise tähtaeg
  9. juuni 2019;
  10. mai
  11. a arve 190017 summas 571,20 eurot, tasumise tähtaeg
  12. juuni
  14. Kuigi arvete tasumise tähtajad olid saabunud, siis OÜ X ei maksnud saadud teenuste eest. O. Sutt teatas
  15. juunil 2019 OPle tasumise keeldumisest OÜ X juhatuse liikme K. Rossmani poolt, sh nõudes viivisarve tühistamist ning arve vähendamist OÜ-l X töölistega tekitatud probleemide tõttu. OÜ X raamatupidamises on kajastatud kreeditarve 190016 summas 470 eurot. Seega jäid tasuda arved 190003 ja 190017, mille osas O. Sutt nõudis summa vähendamist 1000 eurot, kuna enne K. Rossman arvete tasumisega nõus ei ole. OP ei 20

(66)soovinud arveid muuta ja pakkus välja, et kui O. Sutt korraldab arvete tasumise, annab ta ise O. Suttile 500 eurot „kohvi jaoks või millekski selleks“. O. Sutt nõustus sellega, lubas raamatupidamises asjad ära rääkida ja võttis ühendust nii K. Rossmani kui raamatupidajaga, teatades, et arve 190003 võib tasuda. OÜ X poolt tasuti see arve
  1. juunil
  2. Küll aga ei olnud O. Sutt nõus suunama tasumisse enne 500 euro saamist arvet
  3. Nimetatud arve tasus OÜ X
  4. juulil 2019, s.o pärast OP kohtumist O. Sutiga Pärnus Papiniidu 8 asuvas Kaubamajaka parklas
  5. juulil 2019, mil OP andis viimasele üle nõutava 500 eurot.
  6. Seega andis OP O. Sutile 500 eurot selle eest, et viimane kasutaks ära oma pädevust ja korraldaks OÜ Q esitatud arvete 190003 ja 190017 tasumise nii, et OÜ X juhtkond jätaks esitamata nõude vähendada tekkinud probleemide tõttu teenuse eest esitatud summat. OP kui juhatuse liikme tegevuse eesmärk 500 euro andmisel oli see, et OÜ-le Q laekuks kogu tehingute summa, s.o 3451 eurot ja 571,20 eurot. Arvestades, et OP saadud vastuteeneks oli esitatud arvete täielik tasumine OÜ X poolt, tegutses ta OÜ Q huvides.
  7. O. Sutt, nõustudes 500 euro eest OP huvidest lähtuvalt tegutsema, kasutas ära talle antud pädevust OÜ-s X ja andis pärast 500 eurot lubamist OP poolt
  8. juunil 2019 K. Rossmanile teada, et arve 190003 võib tasuda ning pärast 500 eurot kättesaamist korraldas arve 190017 tasumise. Selliselt oli O. Sutti poolt OÜ-le Q täies ulatuses arvete eest tasumise korraldamine OP poolt tasustatud teene. O. Sutt oma tegevusega teadlikult ja tahtlikult rikkus enda töölepingus sätestatud kohustust informeerida tööandjat igast töötajale teadaolevast töövõi lepingudistsipliini rikkumisest ning majanduslikult kahjulikust tegevusest või toimingutest tööandja juures. Samuti võttes vastu altkäemaksu, rikkus O. Sutt OÜ X mainet, mille hoidmise kohustus tuleb temaga sõlmitud ametijuhendist. Maakohtu otsus
  9. Pärnu Maakohtu
  10. mai
  11. a otsusega mõisteti K. Rossman õigeks süüdistuses

§ 2172lg 1 järgi osas, mis puudutab K.

Rossmani 29. juunil 2016 allkirjastatud volituse alusel R. J ja MJ poolt OÜ X nimelt lepingute sõlmimist OÜ-ga S ja kahe R. J prügiveoga seotud arvete tühistamist kogusummas 703,06 eurot. Sama otsusega mõisteti O. Sutt õigeks süüdistuses

§ 2172lg 1 – § 22 lg 3 järgi osas, mis puudutab R.

J prügiveoga seotud arvete tühistamist. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et need teod ei moodustanud jätkuvat tegu OÜd K puudutava teoga, mistõttu ei ole nende puhul täidetud

§ 2172 lg 1 tunnus „suur varaline kahju“.

25. K. Rossman tunnistati süüdi

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõisteti

§ 63lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

Samuti tunnistati K. Rossman süüdi

§ 2172

lg 1 järgi osas, mis puudutab tehinguid OÜ-ga K ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust. Lisaks tunnistati K. Rossman süüdi

§ 300

1 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.

Rossmanile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohaldades

§ 68lg 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.

oktoober 2019 – 6. november 2019, s.o 23 päeva.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti kandmata karistuse osa, s.o 2 aastat 5 kuud 7 päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui K. Rossman ei pane 3 aasta pikkuse 21

(66)katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

26. O. Sutt tunnistati süüdi

§ 201

lg 2 p 1 – § 22 lg-te 1 ja 3, § 344 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 2 ning § 345 lg 1 järgi.

§ 63lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Samuti tunnistati O. Sutt süüdi

§ 217

2 lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3 järgi osas, mis puudutab tehinguid OÜ-ga K ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Lisaks tunnistati O. Sutt süüdi

§ 3001lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

Veel tunnistati O. Sutt süüdi

§ 4023

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti O.

Sutile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.

oktoober 2019 – 6. november 2019, s.o 23 päeva.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti kandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 11 kuud 7 päeva päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui O. Sutt ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

  1. Kannatanu OÜ X tsiviilhagi rahuldas kohus järgmiselt: • O. Sutilt ja K. Rossmanilt mõisteti solidaarselt välja ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud kahju 98 176,10 eurot ja kolme võltsitud arve maksmisega tekitatud kahju 4 700 eurot ning viivis alates hagi esitamisest
  2. juulil 2021 kuni
  3. maini 2023 summas 16 887,21 eurot ning alates
  4. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1
  5. lauses sätestatud määras; • O. Sutilt, K. Rossmanilt ja R. Jlt mõisteti solidaarselt välja ebaõige väljamaksega tekitatud kahju 271,25 eurot ning viivis alates hagi esitamisest
  6. juulil 2021 kuni
  7. maini 2023 summas 44,53 eurot ning alates
  8. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1
  9. lauses sätestatud määras; • K. Rossmanilt mõisteti välja alusetute transporditeenuste tasumisega tekitatud kahju 14 570 eurot, OÜ X vara arvelt kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest tasumisega tekitatud kahju 4 797,13 eurot ja OÜ X vara enda kasuks pööramisega tekitatud kahju 133,50 eurot. Samuti mõisteti välja viivis alates hagi esitamisest
  10. juulil 2021 kuni
  11. maini 2023 summas 2777,39 eurot ning alates
  12. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1
  13. lauses sätestatud määras; • K. Rossmanilt mõisteti välja E -iga kahjuliku kokkuleppe sõlmimise ja OÜ X vara arvelt väljamaksete tegemisega 97055,32 eurot ning viivis alates hagi esitamisest
  14. novembril 2022 kuni
  15. maini 2023 summas 4913,90 eurot ning alates
  16. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1
  17. lauses sätestatud määras.
  18. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt jättis kohus seoses õigeksmõistmisega KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata kannatanu haginõuded, s.o O. Sutti, K. Rossmani ja R. J vastu solidaarselt arvete tühistamisega tekitatud kahju 585,89 euro ja ebaõige väljamaksega tekitatud kahju 271,25 euro nõudes ning K. Rossmani ja R. J vastu solidaarselt OÜ X vara 22

(66)arvelt kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest tasumisega tekitatud kahju 3457 euro nõudes. 29. Seoses K. Rossmani süüditunnistamisega

§ 3001

lg 2 järgi mõisteti talt

§ 831ja § 84 alusel 37 242,11 eurot.

Seoses O. Suti süüditunnistamisega

§ 300

1 lg 2 järgi mõisteti talt

§ 831ja § 84 alusel 66 877,84 eurot.

Samuti lahendati kohtuotsusega menetluskuludega ja asitõenditega seonduvat. Prokuratuuri apellatsioon 30. Prokuratuuri apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus osas, milles K. Rossman ja O. Sutt mõisteti

§ 2172lg 1 järgi õigeks R.

J ja OÜ-d S puudutavates tegudes ja jäeti kannatanu tsiviilhagi selles osas läbi vaatamata. Prokuratuur taotleb uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatavad selles osas süüdi, rahuldada tsiviilhagi ja jätta menetluskulud K. Rossmani ja O. Sutti kanda. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt süüdistatavate tegevus, millega pidevalt kahjustatakse enda otsustega kannatanu huve, eelistades isiklikke huve äriühingu omadele ja kasutades selleks ära saadud õiguspädevust, on käsitatav karistusõiguslikult ühe jätkuva teona. Kui süüdistatavad otsustasid rikkuda hoolsus- ja lojaalsuskohustust, ei mõjuta nende teo terviklikkusele antavat hinnangut asjaolu, et tegutseti erinevate isikute huvides. Seega maakohus jättis põhjendamatult summeerimata

§ 2172

lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo koosseisulise tagajärje tuvastamisel kahju summad, kohaldades sellega ebaõigesti materiaalõigust. Prokuratuur ei taotle suulist menetlust. O. Suti kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile

  1. Kaitsja vaidleb apellatsiooni rahuldamisele vastu. Prokuratuur ei ole näidanud, et K. Rossmanil või O. Sutil olnuks tahtlus jätkuva süüteo toimepanemiseks. Samuti ei esine väidetavate süütegude puhul Riigikohtu praktikas nõutavat sarnasust. Lisaks ei ole igal juhul põhjendatud O. Suti süüdistus R. J ja OÜ-ga C seotud osas, kuivõrd O. Sutt täitis endast kõrgemal positsioonil asuva nõukogu liikme korraldust ning selle nõukogu liikme korralduse aluseks olevad asjaolud tingisid arvete tühistamise põhjendatuse. Seejuures ei olnud arvete tühistamine tavapäratu, mistõttu ei tekitanud ainuüksi arve tühistamine O. Sutis kahtlust, et tegemist ei ole korrektse käitumisega. Maakohus ei ole rikkunud materiaalõigust, mõistes O. Suti selles teos õigeks ja prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. K. Rossmani kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile
  2. Kaitsja taotleb jätta prokuratuuri apellatsioon läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu. Kaitsja ei pea apellatsioonis esitatud üldistele argumentidele otsima konkreetseid vastuväiteid ning ringkonnakohus ei pea kohtumaterjalide hulgast otsima konkreetseid asjaolusid (teo jätkuvus on seotud tehioludega), mida prokuratuur ei ole oma apellatsioonis välja toonud. Kannatanu OÜ X apellatsioon
  3. Kannatanu OÜ X apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus osas, milles K. Rossman ja O. Sutt mõisteti õigeks süüdistuses

§ 2172 järgi ja sellega seoses jäeti kannatanu tsiviilhagi osaliselt läbi vaatamata.

Samuti palutakse tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata (summas 30 243,9 eurot) OÜ X tsiviilhagi O. Suti ja 23

(66)K. Rossmani vastu OÜ-ga K ebasoodsatel tingimustel lepingute sõlmimisega tekitatud kahju väljanõudmises. Lisaks palutakse tühistada otsus osas, milles jäeti rahuldamata OÜ X nõue kriminaalmenetluses tekkinud menetluskuludelt viiviste väljamõistmiseks ja mõisteti KrMS § 182 lg 3 alusel välja OÜ-lt X K. Rossmani valitud kaitsja tasu katteks 1 636,61 eurot ja O. Sutti valitud kaitsja tasu katteks 3 008,02 eurot. Apellant taotleb uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatavad süüdi kogu süüdistuse mahus ja rahuldada kannatanu tsiviilhagi täies ulatuses, samuti lahendada menetluskulud. Kannatanu apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 34. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kuna K. Rossmani ja O. Suti

§ 2217 järgi kvalifitseeritud tegevus on käsitatav jätkuva teona.

Alternatiivselt pidi maakohus iseseisvalt kontrollima, kas need teod võiksid olla kvalifitseeritavad omastamisena (

§ 201

).

§-de 2172 ja § 201 koosseisuelemendid on osaliselt kattuvad. Lisaks eeldab

§ 2172

otsesõnu, et puuduks

§-s 201 sätestatud süüteokoosseis. Kuna OÜ-ga S seotud teo puhul kannatanu vara 4 148,43 eurot kanti ebaseaduslikult üle kolmandale isikule ning nn R. J prügiarvete tühistamise juhul loobuti ebaseaduslikult nõudeõigusest kolmanda isiku kasuks, siis täidavad need teod

§ 201koosseisu.

Kuna maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisega ja mõistis ekslikult K. Rossmani ja O. Sutti õigeks R. J ja OÜ-ga S seotud tegudes, siis jättis kohus ebaõigesti läbi vaatamata kannatanu tsiviilhagi. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et tehingutes OÜ-ga K tuli lähtuda klientide keskmisest vastuvõtuhinnast, mis arvestaks nii suurte kui ka väikeste ettevõtjatega sõlmitud kokkulepetega. Kannatanu hinnangul pidanuks maakohus põhjendatud jäätmete vastuvõtmise hinna määramisel lähtuma kohtuteesides välja toodud H OÜ ja OÜ P hinnast. Keskmise hinna arvestamisel ei tohtinud maakohus arvesse võtta OÜ K hindu. Lisaks tuleb arvestada, et maakohus tugines keskmise hinna arvestusel vaid n-ö „top klientide“ andmetele (kuni 10 suurimat klienti), samas kui tegelike klientide arv oli sadades.

  1. Maakohus, jättes kannatanu menetluskulude viivisenõude rahuldamata, tugines Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a otsuse nr 3-1-1-23-15 p-le
  4. Kannatanu hinnangul on maakohtu viidatud kohtulahend asjakohatu, sest kannatanu ei esitanud avalik-õiguslikku nõudeavaldust. Tsiviilhagiga seotud menetluskulude puhul kohaldub TsMS § 177 lg 4, mis rakendub ka kriminaalmenetluses. Maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti ja maakohtu otsus kuulub selles osas tühistamisele. Kannatanu ei taotle suulist menetlust. O. Suti kaitsja vastus kannatanu esindaja apellatsioonile
  5. Kaitsja esitas vastuse kannatanu esindaja apellatsioonile, milles palub jätta OÜ X apellatsioon rahuldamata ja süüdistatava menetluskulud OÜ X kanda. Vastuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  6. Süüdistuses

§ 2172järgi kvalifitseeritud teod ei ole käsitatavad ühe jätkuva teona.

OÜ X leiab ekslikult, et R. J ja OÜ C arvete tühistamist puudutavas osas võiks tegemist olla omastamisega. Tegemist ei olnud vara enda või kolmandate isikute kasuks pööramisega. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et maakohtu käsitlus ei ole õige, tuleb O. Sutt siiski õigeks mõista tulenevalt 19. mail 2022 kohtuistungil tsiviilkostja R. J antud selgitustest päikesepargi projekti konteinerite tellimise ja taaskasutatava materjali ladustamise kohta. Kuivõrd 24

(66)maakohus mõistis O. Suti vastavas teos õigeks, ei olnud võimalik maakohtul rahuldada vastavas osas ka OÜ X tsiviilhagi.
  1. OÜ X tsiviilhagi osas seoses tehingutega OÜ-ga K ei ole apellandi hinnangul võimalik nõustuda maakohtu käsitlusega kahju ulatuse arvestamisel, lähtudes keskmistest hindadest. OÜ X ja maakohus leidsid erinevad viisid, mille alusel arvutada välja OÜ K jäätmete õiglane hind, kuid mõlemad on seejuures arvutamise meetodiga eksinud. OÜ-ga K sõlmitud hinnakokkulepped ei olnud majanduslikult kahjulikud, vaid OÜ-le X hoopis majanduslikult soodsad. Hinnakokkulepe OÜ-ga K võimaldas oluliselt laiendada OÜ X tööpiirkondi ja oli tingitud ka objektiivsest asjaolust, et OÜ K jäätmete kvaliteet oli keskmisest parem. Samuti olid kokkulepete osaks ka OÜ X jaoks soodsatel tingimustel sõlmitud rasketehnika seadmete ja sõidukite rendilepingud ja OÜ K tööjõu rendilepingud.
  2. Maakohus jättis korrektselt rahuldamata OÜ X viivisenõude menetluskuludelt ja mõistis välja K. Rossmani ja O. Suti tasud. Menetluskulud apellatsioonimenetluses palub kaitsja jätta OÜ X kanda. O. Suti kaitsja apellatsioon
  3. Kaitsja apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus osas, milles O. Sutt tunnistati süüdi

§ 2172

lg 1 - § 22 lg 1 ja 3 järgi (tehingud OÜ-ga K);

§ 201

lg 2 p 1 – § 22 lg 1 ja 3,

§ 344

lg 1 - § 22 lg 1 ja 2,

§ 345

lg 1,

§ 3001

lg 2 ja

§ 4023lg 1 järgi.

Mõista O. Sutt tühistatud osas õigeks ja jätta OÜ X tsiviilhagi O. Suti vastu rahuldamata. Alternatiivselt taotleb apellatsiooni esitaja saata asi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja palub mõista Eesti Vabariigilt O. Sutti kasuks välja menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 6 990 eurot (sh käibemaks). Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 41. Omastamisele kaasaaitamise (süüdistus

§ 201

lg 2 p 1 – § 22 lg 3 järgi) süüdistuses on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. O. Suti tegu, s.o arvete kinnitamine, ei küüni kaasaaitamiseni. Samuti jättis maakohus põhjendamatult ebausaldusväärsena kõrvale tunnistaja MK ütlused, mis kinnitavad asjakohaste tööde tegemist. Töö tegemise asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja MT ütlused. Maakohus ei võtnud põhjendamatult arvesse tunnistaja MK selgitusi selle kohta, et tal on probleemid alkoholiga ja ta oli kohtueelse menetluse ajal tihti alkoholijoobes, mistõttu ei osanud ta tol ajal ka ütlusi anda. Tegemist on usutava väitega. Kokkuvõttes on tõendatud, et MK tegi töid X OÜ teenindusplatsil. Samuti on tõendatud, et MK tegi töid X OÜ sorteerimisliinil, seega on tehtud ka tööd, mis on kajastatud arvel nr

  1. Seda kinnitavad nii MK kui ka MT ja RR ütlused.
  2. Samuti jättis maakohus põhjendamatult vastuolu tõttu kohtueelses menetluses antud ütlustega kõrvale süüdistatava K. Rossmani ütlused selle kohta, et tema esimene kokkupuude MKga toimus siis, kui Raba tn 39 kinnistul tehti kraavitöid ja paigaldati truupe X OÜ ülesandel. K. Rossmani
  3. oktoobril 2019 kohtueelses menetluses antud ütlused on lubamatu tõend, kuna vastuolus KrMS § 45 lg 2 p-ga 4 ei osalenud ülekuulamisel kaitsja ja K. Rossmanil ei olnud võimalik kontrollida protokollis kajastatud ütluste õigsust. 25

(66)
  1. Samuti ei ole maakohus O. Sutti süüdimõistmisel põhjendanud, millistel kaalutlustel ei ole ta R. J ja K. Rossmani ütlustega lugenud tõendatuks asjaolu, et R. J kasutuses olnud sõiduk lõhuti ära X OÜ-s ja X OÜ vastutas temale tekkinud kahju eest. P OÜ arve nr 1260 selgitusega „reduktor ja liini tugirull“ ja Sampo Ehitus OÜ arve nr 1921 ei ole seotud R. J auto remondiga. Järelikult on asjakohatu väita, et selle sõiduki remondikulude kandmine on käsitatav omastamisena.
  2. Samuti ei ole kaitsja hinnangul nõuetekohaselt tuvastatud asjaolu, et O. Sutt oleks kihutanud SR ja KT

344 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu toimepanemisele. Maakohus ei ole tuvastanud, kelle juhendamisel koostas SR OÜ G arved nr 1904, 1906 ja 1910, mistõttu on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Arve nr 1260 osas ei ole tõendatud selle seos R. J auto remondiga. Mõistes O. Sutti süüdi vastuolulise otsusega, kus on jäetud tuvastamata süüdistuse seisukohalt oluline asjaolu, rikkus maakohus põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 45. O. Suti teo osas, mida on süüdistuses käsitatud usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamisena (süüdistus

§ 2172lg 1 – § 22 lg-te 1 ja 3 järgi) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust.

  1. Varaks ei saa pidada kannatanu pelka lootust, et tema vara tulevikus suureneb. Käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada, et OÜ-l X olnuks võimalik täiendavat tulu saada. K. Rossman selgitas kohtuistungil, et kui X OÜ oleks kohaldanud K OÜ-le kõrgemaid hindu, oleks K OÜ oma jäätmeid pakkunud hoopis X OÜ konkurentidele. Keskmisest hinnast lähtumine eeldab, et ei ole põhjendatud madalama hinnaga müük. OÜ X ei ole väidetava usalduse kuritarvitamise tulemusena varast ilma jäänud, vastupidi, OÜ K tõi OÜ-sse X jäätmeid, tasus nende eest ning OÜ X sai nende eest omakorda tulu. Asjaolu, et OÜ-le K kohaldatav hinnakiri oli keskmisest hinnast mõnevõrra madalam, on kriminaalasjas juba varasemalt põhjendatud seoses K OÜ poolt hangitavate jäätmete kvaliteedi, taaskasutuse ulatuse ning pooltevahelise koostöö olemusega. Kaitsja ei saa nõustuda ka maakohtu käsitlusega sellest, et käesoleval juhul on tekitatud OÜ-le X otsene varaline kahju, kuivõrd OÜ X on jäänud ilma õigusest saada jäätmete eest õigustatud tasu ja selle võrra on suurenenud OÜ K vara, mis seisneb säästetud kuludes.
  2. Seoses segaolmejäätmetega on maakohus selgitanud, et kannatanu tabelist nähtub, et segaolmejäätmete osas olid Ragn-Sells AS ja Eesti Keskkonnateenused AS aastatel 2016 – 2019 sisendkäibe järgi kannatanu kõige olulisemad lepingupartnerid, millest tingituna olid nendega kokkulepe madamala hinna kohaldamiseks (vt p 20.1). Ragn-Sells AS ja Eesti Keskkonnateenused AS tarnisid kohaliku omavalitsusega sõlmitud riigihankelepingu alusel olmejäätmete koodiga inimeste kodudes tekkivat olmejäätmeid. K OÜ seevastu n-ö igapäevaseid olmejäätmeid ei kogunud, vaid K OÜ kaudu oli võimalik endale tellida konteiner kodu-, suvila- ja kontorikoristuse jäätmete jaoks, näiteks kui korteriühistu korraldas koristustalguid, toimusid garaažikoristused, kontorite koristused vms. Arusaadavalt on tegemist täiesti erineva sisu ja koostisega jäätmetega, viimati nimetatud jäätmete hulgas on suurel hulgal käsitsi sorteeritavat ja kõrge taaskasutusväärtusega materjali, riigihankelepingu alusel hangitud jäätmete seas on aga tavapärane kodus tekkiv jääde, kus olmeprügi on 26

(66)segunenud toidujäätmetega, see haiseb ja seda ei ole võimalik taaskasutada, isegi kui see sisaldab mingil määral taaskasutatavat materjali (näiteks toidujäätmetega määrdunud pappi ei ole võimalik taaskasutada); kuigi neid antakse üle sama koodiga.
  1. Lisaks Ragn-Sells AS-le ja Eesti Keskkonnateenused AS-le on maakohus võrrelnud OÜ-d K Kudjape Ümberlaadimisjaam OÜ-ga (vt p 20.1-20.4), mis on Saaremaal olmejäätmete K, kellel on sama tekkega jääde, mis Ragn-Sells AS-l ja Eesti Keskkonnateenused AS-l ehk n-ö kodumajapidamisest pärinev igapäevane jääde, mida ei ole võimalik OÜ K poolt hangitava segaolmejäätmega võrrelda. Täiendavalt on maakohus toonud välja ka Eliitvedu OÜ, H OÜ, Käitlus OÜ ja Marico Metall OÜ, mille puhul ei ole tarnitavate segaolmejäätmete maht K OÜ poolt tarnitud jäätmete mahuga võrreldav. Kuigi P OÜ poolt tarnitavate jäätmete maht on OÜ K poolt tarnitavate jäätmetega võrreldav, on maakohus korrektselt märkinud, et jäätmete koostis ei olnud võrreldav. K OÜ-ga kõige sarnasema koostisega jäätmeid (kuigi väiksemas mahus) tarnis OÜ-le X Maasi Jäätmehoolduse OÜ, kellele kohaldati
  2. aastal hinda 32 eurot/tonn, mis on võrreldav OÜ-ga K kokkulepitud hindadega. Nimetatud ettevõtet ei ole maakohus oma analüüsis üldsegi käsitlenud.
  3. Veelgi enam, arvestades, milline oli Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS, Kudjape Ümberlaadimisjaam OÜ ning P OÜ poolt tarnitavate jäätmete osakaal segaolmejäätmete seas, isegi kui keskmise hinna aluseks võtmine kahju arvestamisel võiks olla asjakohane (mida ta ei ole), siis ei saaks võrrelda OÜ-le K kohaldatud hindu eelnimetatud ettevõtetega kokkulepitud hindadega, sest tegemist on täiesti erineva tekkega jäätmetega. Samas on nende jäätmete osakaal niivõrd suur, et nende lisamisel võrdlusesse läheb arvestus OÜ K kahjuks tasakaalust välja.
  4. Maakohus leidis, et OÜ X kahjuna on käsitatav vahendustasu, mille K OÜ sai endale klientidelt kõrgemat hinda küsides (vt p 22). Käesolevas asjas ei ole uuritud tõendeid selle kohta, kas ja millist vahendustasu OÜ K oma klientidelt üldsegi küsis. See ei ole ega pole kunagi olnud kahju arvestamise aluseks ning ka lahendis endas on maakohus kahju hindamisel lähtunud keskmist hinda ületavast hinnast. Samuti on asjakohatu maakohtu etteheide selle kohta, et OÜ K on teeninud kasumit SV OÜ-lt saadavate jäätmete vahendamise eest (vt p 24.1). Tegemist on K OÜ kliendiga. Nimetatud tegevuse osas etteheidete tegemine kriminaliseeriks ärimudeli, kus tooteid ja teenuseid vahendatakse alltöövõtjate ja teiste ühingute kaudu.
  5. Maakohus rõhutas, et madalat vastuvõtuhinda tuleb kohtu hinnangul käsitada kannatanule tekitatud kahjuna, kuivõrd OÜ X põhikirja järgi on tegemist kasumit taotleva ettevõtjaga, mistõttu arvestati hinna määramisel, et saadakse piisavalt rahavoogusid äriühingu majandamiseks ja tulu teenimiseks. Loomulikult olnuks X OÜ vara suurem, kui ta oleks küsinud oma klientidelt suuremat hinda, aga see ei tähenda, et olemasolevad hinnakokkulepped olid ebaseaduslikud või X OÜ jaoks kahjumlikud. Kui X OÜ küsinuks liiga suurt hinda, oleksid kliendid pöördunud teiste teenusepakkujate juurde ning X OÜ vara (või käive) oleks olnud oluliselt väiksem. 27
(66)
  1. O. Suti
  2. septembri 2019 e-kirjast K. Rossmanile «Hindade korrigeerimised» nähtub, et klientidele pakutavad hinnad sõltuvad sellest, milline on taaskasutuse väljund mingile jäätmele ning milline on konkreetse jäätmete tarnija jäätmete kvaliteet. Põhjus, miks
  3. aastal OÜ K jäätmete vastuvõtu hindu tõsteti, seisnes selles, et mitmetel teistel tootjatel on hindu tõstetud ning seetõttu peaks ka OÜ-le K tegema hinnakorrektuure.
  4. OÜ X pikaaegse nõukogu liikme tunnistaja ER ütlustest nähtub, et oluline on eristada mahupõhist ja kvaliteedipõhist hinda. Viimastel aastatel oli ehitusjäätmete sorteerimine suure kasvuga ja olmejäätmete osakaal on väga suur. Tunnistaja ML selgitas, et segaolmejäätmed ja segaehitusjäätmed olid perioodil 2016-2019 X OÜ jaoks prioriteetsed. Tunnistaja AV andis ütlusi selle kohta, et kuigi jäätmetel võib olla üks kood, ei tähenda see, et jäätmeliik on ühe ja sama koostisega. Mida rohkem on taaskasutatavaid materjale (plastik, metall, puit) koormas, mida ei pea ladestama ja mille pealt ei pea tasuma keskkonnatasu, seda soodsam on hind. Tunnistaja MP selgitas, et tema arusaamist mööda sõltus klientide kokku lepitav erihind jäätmete kvaliteedist: kas jäätmeid sai taaskasutada või läksid need otse mäkke. OÜ K ei olnud ainuke, millele pakuti n-ö põhihinnakirjast madalamat hinda, selliseks oli ka nt G OÜ ja teised ettevõtted, kellel oli hind 30 euro ringis.
  5. Veel
  6. aasta alguses sõlmis OÜ X uus juhtkond uue lepingu G Grupp OÜ-ga, millel on sama juhatuse liige kui OÜ-l K, mille kohaselt oli ehitusjäätmete hinnaks 39 eurot, s.t sama hind, mis oli K OÜ-ga
  7. aastal sõlmitud lepingujärgne hind. Eeltoodu kinnitab ka X OÜ uue juhtkonna hinnastuse loogikat jäätmete kvaliteedist lähtuvalt, muul juhul oleks rakendatud hinnakirjajärgset väravahinda või minimaalset soodustust, kui materjal ei ole hea.
  8. Tunnistaja RR kirjeldas, et OÜ H ehitusjäätmete kvaliteet ei olnud hea ning võimalusel saadeti see otse mäkke. Seda põhjusel, et H OÜ on tootmisettevõte ning jäätmed olid eelnevalt sorteeritud. K OÜ jäätmeid see-eest sorteeriti, vähem tuli neid saata liinile, enamasti sorteeriti käsitsi. Võrreldes samalaadsete klientidega olid K OÜ koormad hea kvaliteediga. K OÜ jäätmed olid tunnistaja sõnul vaieldamatult väärtuslikumad, sest jääde tuleb otse kliendi konteinerist ja seda ei ole eelnevalt sorteeritud. Tunnistaja selgitas, et H OÜ on tootmisettevõte, mis teeb maju. Kui jäätmete seas oli puitu, oli tegemist väikeste klotsidega ja väheses koguses, seal oli pahtliämbreid, liimi- ja värviämbreid, mis on määrdunud ehk mida ei saa taaskasutada. Tunnistaja võrdles K OÜ poolt toodavate ehitusjäätmete kvaliteeti Eesti Keskkonnateenused OÜ, AS RagnSells, GemiFin OY, Destaclean Oy, Maasi Jäätmehooldus OÜ, G, Käitlus OÜ, EliitVedu OÜ, Kudjape Ümberlaadimisjaam poolt toodavate ehitusjäätmete kvaliteediga ning iga näite puhul leidis tunnistaja, et K OÜ poolt toodavate jäätmete kvaliteet on parem, lisades, et K OÜ jäätmed olid head jäätmed.
  9. Tunnistaja RL selgitas, et erinevad kliendid võivad tuua erineva kvaliteediga prügi. Prügi jäätmeliik on tekkepõhine ning see, mis seal tegelikult tekib, s.t mis on selle sisu, on väga erinev. Erinevate klientide puhul võib ka hind olla erinev isegi sama jäätmekoodi lõikes ning hind määratakse ikkagi sisu, mitte koodi järgi. Kõige kulukam on ladustada jäädet 28
(66)mäkke, mida rohkem saab taaskäidelda, seda madalam on hind. OÜ X pikaajaline nõukogu liige R. J selgitas, et nõukogu oli juhatuse jaoks jäätmete kokkuostuhinnad n-ö „vabaks lasknud“ ja juhatusel oli luba määratleda ise hindasid vastavalt situatsioonile. Samas OÜ K osas leidis R. J, et kuigi hinnad olid madalamad, oli kasum tõusnud, mistõttu oli tegemist ainuõige otsusega.
  1. G AS tarnitavate jäätmete puhul jaatas maakohus soodsama hinna rakendamise vajalikkust, tuginedes asjaolule, et nimetatud jäätmed on keskmisest kõrgema kvaliteediga (vt p 20.1), kuid K OÜ puhul on kohus selle võimaluse kõrvale jätnud, kuigi jäätmete hea kvaliteedi osas on esitatud mitmeid tõendeid.
  2. Kahju arvestamisel ei võtnud maakohus arvesse X OÜ ja K OÜ tehingute komplekssust. Tunnistaja RM ütluste kohaselt oli X OÜ jaoks kasumlik, et OÜ K rentis neile tehnikat ja tööjõudu, mida neil endal ei olnud. Tegemist oli vastastikuse abistamisega. OÜ X ja OÜ K vahel sõlmiti mitmeid lepingud, mille eest esitati OÜ-le X arveid kogusummas 507 426,58 eurot (vt
  3. novembri
  4. a vaatlusprotokoll,
  5. a detsembri materjal, lisa 1, tl 6-18), sh heakorratööde teenusleping, sorteerimis- ja abitööde teostamise leping, ehitus- jm jäätmete sorteerimise leping, samuti mitmeid sõidukite rendilepinguid ning rasketehnika rendilepinguid.
  6. Maakohus tugines väidetava turuhinna tuvastamisel lubamatule tõendile. Süüdistatavate poolt väidetav kahju tekitamine on prokuratuuri poolt tõendatud tabeliga, kus on võrreldud OÜ-le K pakutud erihindu teistele klientidele pakutud erihindade ja nende kogustega. Nimetatud tõendi lõi OÜ X ehk kannatanu töötaja ML, kes selgitas kohtuistungil, et ta vaatas tabelis klientidele, nende käibele ja kogusele peale ning otsustas ise, millised teised kliendid vastavasse tabelisse panna. ML poolt loodud tõend oli aluseks väidetava usalduse kuritarvitamise tulemusena tekkinud kahju suuruse hindamisel. Kahju olulisus on

§ 2172

sätestatud süüteokoosseisu element ning seega on lubamatule tõendile tuginedes kohtu siseveendumus saanud mõjutada väga olulisel määral ning sellest tingituna võis tekkida põhjendamatu kohtuotsus.

  1. Kokkuvõttes rikkus maakohus põhjendamiskohustust ja hindas tõendeid valesti, kuivõrd ta ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et RR, K. Rossmani ja RM ütlused ei ole usaldusväärsed (vt p 19.1-19.2). Maakohus ei andnud õiget hinnangut asjaoludele, mis kinnitavad OÜ-le K pakutava hinna mõistlikkust, rikkudes sellega kriminaalmenetlusõigust.
  2. Toimingupiirangu rikkumise episoodis (süüdistus

§ 3001

lg 1 ja 2 järgi) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust

§ 288lg 1 ja KVS § 2 lg 2 tähenduses, kuna O.

Sutt ei vasta ametiisiku mõistele või vähemalt oli selles osas keelueksimuses. Maakohus rikkus ka kriminaalmenetlusõigust. Esmalt ei ole maakohus põhjendanud seda, miks ta ei ole pidanud JN ütlusi usaldusväärseks. Teiseks O. Sutt mõisteti süüdi vastuolulise süüdistuse pinnalt. Ühest küljest on O. Sutile esitatud süüdistus

§ 3001 sätestatud kuriteo, st toimingupiirangu rikkumise, toime panemise eest.

Toimingupiirangu rikkumise objektiivne koosseis eeldab, et kuriteo on toime pannud ametiisik. Teisest küljest on O. Sutile esitatud 29

(66)süüdistus

§ 4023sätestatud kuriteo, s.t altkäemaksu võtmise eest erasektoris.

Nimetatud kuriteokoosseis eeldab, et teo on pannud toime isik, kes ei ole ametiisik, altkäemaksu võtmine ametiisiku poolt on reguleeritud

§-s

  2. Maakohus on tõenditest ebaõigesti järeldanud, et K OÜ ja X OÜ ning P OÜ ja X OÜ vaheliste lepingute sõlmimine lähtus süüdistatavate majanduslikust huvist, sest nad said isiklikku kasu OÜ K ja OÜ P laekunud raha kasutades.
  3. Erasektoris altkäemaksu võtmise episoodis (süüdistus

§ 4023lg 1 järgi) rikkus maakohus süütuse presumptsiooni põhimõtet, tuginedes O.

Suti süüditunnistamisel kaassüüdistatava OP ütlustele, mis ei ole erapooletud ega usaldusväärsed. Rikkudes O. Suti süütuse presumptsiooni, on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust oluliselt. Tuginedes O. Suti süüditunnistamisel kahele tõendile – OP ütlused ja jälitustoimingu protokollid – mis on mõlemad lubamatud ja mis on kohtu siseveendumust kujundanud, on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Esinenud rikkumine mõjutas otseselt tõendite hindamist ning maakohtu poolt tehtud järeldusi kohtuotsuses, mistõttu võis sellega kaasneda põhjendamatu kohtuotsus. 64. Kaitsja ei nõustu tsiviilhagi rahuldamisega. O. Sutilt välja mõistetud konfiskeerimise asendamise summal on n-ö karistuslik element, mis ei ole lubatud. Lisaks prokurör ei ole konfiskeerimisele kuuluva vara suurust hinnates võtnud arvesse tehingud, mille eest OÜ X on tasunud, kuid saanud ka vastusoorituse ning sellisel juhul ei ole kriminaaltulu tekkimine võimalik. Maakohus on konfiskeerimisel

§ 831lg 1 alusel rikkunud materiaalõigust.

  1. Kaitsja palub lugeda põhjendatuks maakohtu rahuldamata jäetud O. Sutile osutatud õigusabikulu 7 tundi nõupidamistena ja 19 tundi kohtuvaidlusteks ettevalmistamisele kulunud ajan. Kõik nõupidamised on olnud vajalikud ning teostatud vajalikus mahus ning ulatuses. Tulenevalt asja keerukusest, asja mahukusest, kohtuistungite hulgast ning vajadusest kohtuistungitel ülekuulatud tunnistajate ütlustele kohtuvaidluste ajal viidata, on tegemist põhjendatud ajakuluga. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 185 lg 1 palub kaitsja mõista Eesti Vabariigilt O. Suti kasuks menetluskulud apellatsioonimenetluses summas 6 990 eurot. Apellant soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. K. Rossmani kaitsja apellatsioon
  2. Kaitsja apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus osas, milles: • K. Rossman tunnistati süüdi

§ 300

1 lg 2,

§ 2172

lg 1,

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 alusel; • K.

Rossman tunnistati süüdi

§ 201lg 2 p-de 1 ja 2 alusel seoses järgmiste tegudega: B AS 4.

mai

  1. a arve nr 3025641 osaliselt summas 1063,20 eurot (2 jalgratast); B AS
  2. augusti
  3. a arve nr 3984224 summas 482,94 eurot (rattapukk); E OÜ
  4. augusti
  5. a arve 1907 summas 9687,60 eurot,
  6. septembri
  7. a arve 1908 summas 9 687,60 eurot ja
  8. septembril 2022 E -ile täiendavalt 97055,32 eurot tasumine (E-i leping); B UAB arved perioodil
  9. märts 2017 –
  10. juuni 2019 summas 14 570 eurot (E-i lepingu eseme järgne transport); 30

(66)• kohaldati konfiskeerimise asendamist; • vähendati kindlaksmääratava lepingulise esindaja menetluskulude summat ning jäeti need osaliselt K. Rossmani kanda; • jäeti OÜ X menetluskulud niivõrd suures ulatuses K. Rossmani kanda; • rahuldati tsiviilhagi E -i ja OÜ-ga K seoses; 67. Kaitsja palub teha nimetatud osas uus otsus, millega: • mõista K. Rossman õigeks

§ 300

1 lg 2,

§ 2172

lg 1,

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 alusel esitatud süüdistuses; • mõista K.

Rossman õigeks

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel esitatud süüdistuses tühistatavas osas; • jätta konfiskeerimise asendamine kohaldamata; • määrata kindlaks lepingulise esindaja põhjendatud kulud suuremas ulatuses ja mõista need suuremas ulatuses välja riigilt või OÜ-lt X; • määrata kindlaks OÜ X menetluskulud väiksemas ulatuses ja jätta need suuremas ulatuses OÜ X enda või riigi kanda. • jätta esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata E -i ja K OÜ-ga seotud tegudes või, alternatiivselt, E -i nõudega seoses. Jätta esitatud tsiviilhagi rahuldamata osas, kus K. Rossmanilt mõisteti välja võltsitud dokumentidega tekitatud kahju; • määrata kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud K. Rossmani menetluskulud ning mõista need Eesti Vabariigilt või OÜ-l X K. Rossmani kasuks välja.

  1. Kaitsja ei nõustu Pärnu Maakohtu
  2. mai
  3. a otsusega, kuna kohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes. Need rikkumised raskendasid K. Rossmani olukorda KrMS § 340 lg 1 mõttes järgnevatel põhjustel.
  4. Jälitustegevus oli õigusvastane.
  5. aprilli
  6. a kohtumääruses nr KM7566/2019,
  7. juuni
  8. a kohtumääruses nr KM7915/2019 ja
  9. augusti
  10. a kohtumääruses nr KM8180/2019 puuduvad ultima ratio-põhimõtte piisavad põhjendused. Sellist eksimust ei ole võimalik Riigikohtu praktika kohaselt kohtulikus järelkontrollis kõrvaldada, mistõttu on jälitustegevusega kogutud tõendid KrMS 1261 lg 4 kohaselt lubamatud.
  11. K. Rossmanil puudus tahe pöörata enda kasuks kahte jalgratast ja jalgrattapukki (

§ 201lg 2 p-d 1 ja 2 teod, s.o B AS 4.

mai

  1. a arve nr 3025641 ja
  2. augusti
  3. a arve nr 3984224). Maakohus jättis tähelepanuta kaitsja väited selle kohta, et K. Rossman ei varjanud jalgrataste ja jalgrattapuki asukohta ning need olid OÜ X bilansis arvel. Maakohus hindas tõendeid üksnes süüdistuse võtmes, jättes kaitseargumente kinnitavas osas tõenditest nähtuva tähelepanuta.
  4. OÜ X ja E vahel sõlmitud
  5. novembri
  6. a kuupäeva kandev teenusleping ja
  7. augusti
  8. a teenuslepingu lisa 1 ei olnud näilikud. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et pooltel puudus 40% sorteerimiskohustuse kokkulepe. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et 31

(66)tegelikult anti OÜ X poolt E -ile rohkem sorteeritud plastmaterjali. Maakohtu otsus läheb vastuollu Tallinna Ringkonnakohtu
  1. aprilli
  2. a otsusega tsiviilasjas 2-20-16443 E vs. OÜ X. Realiseerumas on haruldane juhus, kus samadele faktilistele asjaoludele ja sarnasele tõendikogumile antakse hinnang nii tsiviilkohtumenetluses kui ka kriminaalmenetluses. Tsiviilkohtumenetluses peavad pooled ise oma väiteid tõendama, kuid kriminaalmenetluses kehtib in dubio pro reo-põhimõte. E -ga tehtud tehingud ei olnud

§ 201mõttes ebaseaduslikud, kuivõrd need olid OÜ X jaoks majanduslikult mõistlikud.

OÜ X sai vastusoorituse ning E -l oli OÜ X vastu kehtiv nõue. Seejuures ei saa üksnes ebaõige kuupäeva märkimine 12. novembri 2017 kuupäeva kandvas teenuslepingus tuua kaasa süüdimõistmist

§ 201

ega ka

§ 344alusel.

Maakohus on ülalkirjeldatud faktiliste asjaolude puhul hinnanud üksnes süüdistuse võtmes, jättes kaitseargumente kinnitavas osas tõenditest nähtuva tähelepanuta. OÜ X poolt sorteeritud materjali transpordi eest tasumine oli kokkuleppe osa (

§ 201lg 2 p-d 1 ja 2, nn E iga seotud tegu).

Maakohus tuvastas ebaõigesti, et OÜ X ei pidanud sorteeritud materjali transpordi eest tasuma. Kaitsja hinnangul ei saa jõuda in dubio pro reo-põhimõttest lähtudes järeldusele, et kokkulepet transpordihinna tasumise osas ei olnud. Sellist võimalust kinnitas vaid TL, kelle ütlused olidki ainus tõend, millise pinnalt maakohus eitas vastavasisulist kokkulepet. 72.

§ 344

lg 1 ja

§ 345lg 1 alusel esitatud süüdistus on põhjendamatu.

Kaitsja ei vaidlusta maakohtu poolt T OÜ

  1. juuli
  2. a arve nr 2019497 seoses tuvastatud faktilisi asjaolusid. Samas

§ 344

ja 345 mõttes ei ole võimalik panna toime intellektuaalset võltsimist (kirjalik valetamine). Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega KrMS § 338 p 2 mõttes. 73. E-iga seotud

§ 344lg 1 ja 345 lg 1 aluseks olevad dokumendid ei sisalda ebaõigeid andmeid.

Maksukohustust ei ole võimalik deklareerida ilma dokumendi koostamise ja esitamiseta. E

  1. novembri 2017 kuupäeva kandva teenuslepingu ja
  2. augusti 2019 nimetatud teenuslepingu lisa 1 ei sisaldanud ebaõigeid andmeid, v.a
  3. novembri
  4. a kuupäeva kandva teenuslepingu kuupäev. Olukorras, kus kohus tuvastab, et
  5. novembri 2017 kuupäeva kandev teenusleping on võltsitud üksnes ebaõige kuupäeva tõttu, tuleb K. Rossman nimetatud episoodis

§ 345esitatud süüdistuses õigeks mõista – E -il oli kehtiv nõue OÜ X vastu.

Maakohus on ülalkirjeldatud faktiliste asjaolude puhul hinnanud üksnes süüdistuse võtmes, jättes kaitseargumente kinnitavas osas tõenditest nähtuva tähelepanuta. 74. OÜ X ei käidelnud K OÜ prügi alla turuhinna (

§ 2172lg 1 tegu).

Maakohus tuvastas ebaõigesti kahjuliigina otsese varalise kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Teoreetiliselt võimaliku kahjuliigina saaks kõne alla tulla üksnes saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 mõttes. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega KrMS § 338 p 2 mõttes. Süüdistusakt ei sisalda saamata jäänud tulu tuvastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. 75.

§ 3001alusel esitatud süüdistus on põhjendamatu.

Toimingupiirangu rikkumist sisustavate otsuste või toimingute (KVS § 2 lg 2) osas ei saa jaatada ametialast pädevust Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega KrMS § 338 p 2 mõttes. Apellatsiooni esitaja on seisukohal, et õigus teha toiming või otsus peab tulenema sellest 32

(66)tehingust, millise alusel jaatatakse ametiseisundit. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole õigustatud kuriteokoosseisude ülemäära lai tõlgendamine.

§ 3001

alusel kriminaaltulu konfiskeerimine on põhjendamatu, kuivõrd väidetava kuriteo ja väidetava kriminaaltulu vahel puudub individualiseeritav seos.

  1. Maakohus vähendas põhjendamatult K. Rossmani lepingulise esindaja kulusid ja jättis need K. Rossmani enda kanda suures ulatuses. Kannatanu kulud jäeti põhjendamatult suures ulatuses K. Rossmani kanda. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et kannatanu vähendas nõudeid ja loobus Kristo Rossmani vastu esitatud
  2. augusti
  3. a arve 1907 summas 9687,60 eurot ja
  4. septembri
  5. a arvega summas 9 687,60 eurot seotud nõudest (E-i tegu). Kaitsja palub määrata kindlaks K. Rossmani menetluskulud suuremas ulatuses ning mõista sellest tulenevalt proportsionaalselt K. Rossmani kasuks välja suuremas ulatuses menetluskulud.
  6. Kaitsja palub E -iga ja K OÜ-ga seotud nõuded jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Apellant ei soovi asja arutamist suulises menetluses. Kannatanu OÜ X esindaja vastus O. Suti ja K. Rossmani kaitsja apellatsioonidele
  7. Kannatanu esindaja esitas vastuse kaitsjate apellatsioonidele, milles taotles jätta apellatsioonid rahuldamata.
  8. Apellandi väide on, et kannatanu ja E -i vaheline koostöö hõlmas 40% väljasorteerimise kokkulepet, sest kannatanu pidi E -ile pakkuma mingitki tagatist, et tehing E -i jaoks kasumlik oleks. Kannatanu selle käsitlusega ei nõustu ja vaidlus 40% osas väidetava kokkuleppe osas juhib tähelepanu kõrvale sellest, et tegelikult oli see tehing kannatanu jaoks selgelt kahjumlik igal juhul. Teenuselepingust tulenev E -i majanduslik kasum ei sõltunud niivõrd mitte kannatanu poolt väljasorteeritud jäätmete kogusest, vaid eelkõige väljasorteerimise hinna (üldjuhul 30 eurot/tonn väljasorteeritud plasti eest) ning edasimüüdava sorteeritud väljundmaterjali hinna (280 eurot/tonn) vahest. Kannatanu teenis sorteerimise tagajärjel pidevalt kahjumit. K. Rossmani kaitsja väidab, et kannatanule tekkinud kahju summas 97 055,32 seoses E tehinguga ei ole tagajärjena K. Rossmanile normatiivselt omistatav. K. Rossmani kohustus vastav kahju kannatanule hüvitada baseerub tsiviilõiguslikul vastutusel, mille Pärnu Maakohus on õigesti sedastanud oma
  9. mai
  10. a otsuse punktis 40.
  12. OÜ K eelistamist prügijäätmete vastuvõtmisel alla turuhinna mõjutas ka omakasu eesmärk. K OÜ-le kehtivate hindade kahjumlikkus kannatanule selgub niisamuti ka järsust jäätmete vastuvõtu hinnatõusust vahetult pärast seda, kui kostjad said teada nende suhtes toimetatavast kriminaalmenetlusest. Seega kostjad olid kogu aja teadlikud, et K OÜ-le kehtivad hinnad olid oluliselt alla turutingimustes kujunenud hindu ning olid seetõttu vastuolus kannatanu majanduslike huvidega. Menetlus ringkonnakohtus 33

(66)
  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a määrusega võeti menetlusse kannatanu, kaitsjate ja prokuröri apellatsioonid ning tehti apellatsioonimenetluse pooltele ettepanek avaldada taandusi, taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni
  4. märtsini
  5. Muu hulgas tehti süüdistatavatele ja nende kaitsjatele ettepanek esitada seisukoht selles osas, kas K. Rossmanile ja O. Sutile esitatud süüdistuses

§ 217

2 järgi kvalifitseeritud teod, milles neid mõisteti maakohtu otsusega õigeks, vastavad

§ 201süüteokoosseisu tunnustele.

O. Suti kaitsja seisukoht

  1. O. Suti kaitsja esitas
  2. märtsil 2024 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks kokku summas 7544,09 eurot. K. Rossmani kaitsja seisukoht
  3. K. Rossmani kaitsja esitas
  4. märtsil 2024 kirjaliku seisukoha, milles kokkuvõtvalt nõustub Pärnu Maakohtu
  5. mai
  6. a otsuses sedastatud seisukohtade ja põhjendustega, mille kohaselt

§ 2172lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod (OÜ-ga S ja R.

Jga seotud teod) ei ole käsitatavad jätkuva süüteona isegi tegude tõendatust jaatades. Samuti ei ole vastavad teod isegi nende tõendatusse korral kvalifitseeritavad omastamisena. 84. OÜ X tsiviilhagi seoses tehingutega OÜ-ga K tuleb jätta rahuldamata, sest K. Rossman tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja ei nõustu OÜ-ga K seonduvate tehingutega tekkinud väidetava kahju osas OÜ X ega maakohtu seisukohtadega. OÜ K jäätmete õiglase hinna arvutamisel on mõlemad arvutusmeetodi valikul eksinud. Kuigi maakohus märkis, et K OÜ hindu ei saa võrrelda H OÜ või P OÜ-ga arvestas kohus siiski nende äriühingute hinnad keskmisesse hinda. Seega kaitsja nõustub maakohtuga, et OÜ K hindu ei saa võrrelda H OÜ või P OÜ-ga, kuid leiab, et seega ei tohiks nende äriühingute hindasid ka keskmise hinna arvutamisel arvesse võtta. Vähemalt KrMS § 7 lg 3 tõendamiskoormist arvestades ei ole võimalik tuvastada, et OÜ K tehingutega tekitati OÜle X kahju. Sellised väited tuginevad tegelikkuses üksnes ML tabelile, mille koostamise kohta ütlusi andes ML kinnitas, et ta ei arvestanud prügi kvaliteeti. Sisuliselt võrreldi omavahel võrreldamatuid juhtumeid, kus teenuse hind sõltus suuresti kliendi sisendist. Tuvastades prügi erinevast kvaliteedist tingitud erineva hinna, ei ole võimalik

§ 217

2 mõttes saldopõhimõttest lähtudes tuvastada hoolsuskohustuse rikkumist (ebamõistlikult madal hind) ja sellest tekkinud kahju. Samamoodi ei ole võimalik tuvastada saamata jäänud tulu, kuivõrd süüdistusakt ei sisalda vajalikke faktilisi asjaolusid.

  1. VÕS § 113 ei ole süüteomenetluses vahetult kohaldatav ning seega viivisenõuded välja mõistetud menetluskuludelt ei kuulu süüteomenetluses rahuldamisele. Kaitsja palub ringkonnakohtul jätta apellatsioonimenetlusega seotud K. Rossmani menetluskulud OÜ X (KrMS § 185 lg 2 järgi) ja Eesti Vabariigi (KrMS § 185 lg 1 järgi) kanda. Kokkuleppeline tasu apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest käesolevas kriminaalasjas on 5000 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 6100 eurot (lisa 1 – Advokaadibüroo LEXTAL
  2. märtsi
  3. a arve). Kannatanu seisukoht 34

(66)
  1. Kannatanu esitas
  2. märtsil
  3. a taotluse määrata kindlaks OÜ X menetluskulud kokku summas 7097,5 eurot ja mõista need solidaarselt välja süüdistatavatelt ja tsiviilkostjalt. Hüvitisele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1
  4. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Prokuratuuri seisukoht
  5. Prokuratuur palub jätta maakohtu otsus K. Rossmani ja O. Suti süüditunnistamises ja karistamises ning konfiskeerimise asendamise osas muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata.
  6. Kriminaalasjas tehtud jälitustegevus oli seaduslik. Kohtumääruses KM7566/2019 ei ole avaldatud kuriteokahtlust seoses OPilt altkäemaksu võtmisega, kuivõrd põhjendatud kuriteokahtlus esines seoses isikute poolt toimepandud omastamistega. Kohtumääruses KM7915/2019 on aga välja toodud, et jälitustoimingute käigus on tuvastatud, et tõenäoliselt tegelevad K. Rossman ja O. Sutt altkäemaksu võtmisega ning esitatakse faktilised asjaolud, mis selliseks kahtluseks aluse on andnud ning et sellise teo tõendamiseks on vajalik tõendite kogumine jälitustoimingutega. Seega on alates
  7. juunist 2019 teostatud jälitustoimingute aluseks olnud kohtumääruses selgelt väljendatud põhjendatud kahtlus altkäemaksukuriteo kohta, sõltumata sellest, et tol hetkel see kvalifitseeriti

§ 294lg 1 järgi.

Kohtumääruse KM7566/2019 alusel kogutud tõend aga pole lubamatu põhjusel, et selles puudub viide altkäemaksukuriteo toimepanemisele. Kuna menetlustoimingu käigus alles avastati uuele kuriteole osutav teave, mille kohta enne menetlustoimingule tegemisele asumist info puudus, ei saanud sellest tulenevalt kuriteo toime pannud isik ega selle kuriteo kvalifikatsioon olla jälitustoimingu tegemiseks väljastatud loas. Tegemist ei ole sellise seaduserikkumisega, mis toob endaga automaatselt kaasa teabe tõendina kasutamise lubamatuse. Jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu, nn juhuleid, vastab KrMS § 1261 nõuetele.

  1. See, et OÜ X raamatupidamises tuli jalgrattad võtta arvele, ei välista kuidagi K. Rossmani tahet tasuda endale soetatud kahe jalgratta ja jalgrattapuki eest OÜ-le X kuuluva varaga. Seega, kuigi B AS arved olid väljastatud OÜ-le X, kajastas see tegelikkuses K. Rossmanile soetatud vara. Lisaks leiti K. Rossmani kodust ka teine OÜ X kuludega soetatud jalgratas.
  2. K. Rossmani apellatsioonis leitakse, et OÜ X ja E vahel sõlmitud
  3. novembri
  4. a kuupäevaga teenusleping ja
  5. augusti
  6. a teenuslepingu lisa 1 ei olnud näilikud. Tallinna Ringkonnakohus ei tuvastanud tsiviilasjas tehingu näilikkust, kuna kohtu hinnangul OÜ X ei tõendanud kohtumenetluses, et kokkuleppest (s.o lisa 1) tulenevaid kohustusi OÜ-l X E -i ees ei ole. Kohtuotsuses on mh välja toodud, et OÜ X sorteeris hagejale PP ja PE kõvaplasti 317,41 tonni, mille eest OÜ X esitas ise E -ile arved. Samuti leidis kohus, et kuigi OÜ X väidab, et anti üle rohkem segamaterjali kui ametlikus dokumentatsioonis on kajastatud, ei ole neid asjaolusid seostatud lepingu ja kokkuleppega. Erinevalt tsiviilkohtumenetlusest on käesolevas asjas kohtutoimikusse esitatud dokumendi, mis kinnitavad enam kui 317,41 tonni materjali üleandmist teenuslepingu alusel. Samuti sai kinnitust, et E -i nõude kinnitamisega olid seotud DT, K. Rossman, O. Sutt ja AV. Kuigi kolme viimase isiku puhul oli tegemist endiste OÜ X töötajatega, oli nende rolliks 35

(66)tsiviilvaidluses toetada E -i nõuet, mitte seista OÜ X huvide eest. Eelkõige väljendub see asjaolus, et OÜ X uued juhid jäeti nimetatud isikute poolt ilma vajaliku teabeta, mistõttu ei ole jõudnud ka kogu teave tsiviilkohtuni. Alles
  1. oktoobril 2022 avas DTi kaitsja enda tõendite esitamisega pooltele selle, millist teavet E tegelikult selle tehinguga seoses valdas. Samuti on ringkonnakohus tsiviilasjas eeldanud, et OÜ X töötajad olid arvete kinnitamisel veendunud, et alus (algdokument) arvete tasumiseks esines. Kohtulikul uurimisel käesolevas asjas selgus, et TKi kinnitas tehingu üksnes selle põhjal, mida oli talle kinnitanud K. Rossman ja rääkinud AV. Kuigi TKi küsis juhatajalt korduvalt lepingut, siis seda talle ei edastatud. AV aga kinnitas, et lisas 1 hüvitise määramise juurde teda ei kaasatud, temalt ei küsitud ka üleantud koguste kohta. Samuti selgitas tunnistaja, et kui tulid lisa 1 alusel esitatud arved talle kinnitamiseks, siis ise ta mingit kontrolli sellele ei teinud, ei hankinud lisadokumentatsiooni ega infot. Arved kinnitas ta põhjusel, et usaldas seda, mida K. Rossman oli rääkinud. Seda, et AV ei teadnud midagi, kinnitab ka ML, kes arvetest teadlikuks saades uuris nende kohta AVlt ning millele viimane vastas, et ta ei tea midagi trahvist ega sellest kujunenud trahvi arvutuskäigust. Seega erinevalt tsiviilmenetluses tuvastatust, ei teadnud isikud arveid kinnitades tehingu tegelikke asjaolusid. Neil põhjustel ei saa üksnes Tallinna Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-16443 tõendada fakti, et tehingud ei olnud näilikud.
  4. Erinevalt kaitsja väitest tuli uuritud tõenditest, et ka sorteerimisjäägile otsiti E -i nimelt ostjat (DTi ja O. Suti
  5. märtsi
  6. a kirjavahetus). Samuti ei tasunud E kogu 1563,98 tonni sorteerimise eest. Kuigi OÜ-l X oli kohustus sorteerida materjali täismahus, tasuti osutatud teenuse eest üksnes liikideks sorteeritud kõvaplasti tonne arvestades. Olulisem on aga see, et kahjunõuet ei saanud E -il koguste osas tekkida, kuna üle anti materjali rohkem kui väidetavad 317 tonni. Sorteerimisteenuse pakkumine jätkus ka pärast lisa 1 allkirjastamist ja
  7. aastal anti veel üle 104,50 tonni materjale. K. Rossman selgitas, et E -iga sooviti saavutada kompromissi, kus üheks võimalikuks lahenduseks oli ka asendusmaterjali pakkumine ning et lahendusi otsiti ka pärast lisa 1 allkirjastamist. Viidatud ütlused koos dokumentaalsete tõenditega kinnitavad, et teenuslepingu alusel anti
  8. aasta lõpuks OÜ X poolt sorteeritud materjale üle kokku 597,3 tonni. Sellele vaatamata esitati
  9. novembril 2020 E -i nimelt Pärnu Maakohtule hagiavaldus nõudega mõista välja OÜ-lt X E -i kasuks võlg, kus selle aluseks esitati lisa
  10. Hagis väideti, et teenuslepingu alusel anti E -ile üle sorteeritud plasti vaid ca 20% mahus kohale toodud kogusest (1564 tonnist ca 313 tonni). Ilmselgelt ei ole tegemist õige väitega, kuna juba üksnes
  11. a lõpuks oli selleks koguseks tegelikult 597,30 tonni. Kuid ka
  12. aastal anti E -ile üle kokku 176,30 tonni sorteeritud plastikut, kus viimaseks korraks oli
  13. juuli 2020, s.o kolm kuud enne hagi esitamist.
  14. Kaitsja asub seisukohale, et in dubio pro reo-põhimõttest lähtudes tuleb tõlgendada teenuselepingu väliseks mahud, mis on teise hinna või selgitusega. Selle väite lükkab ümber DTi kaitsja poolt kohtutoimikusse esitatud DTi, O. Suti ja K. Rossmani vaheline kirjavahetus, kus DT
  15. jaanuaril 2018 kirjutab: „Mis on saanud nov jäägist? Tänane arveldatud nov tulemus on ca 90 tonnist 17 tonni,“! Lisaks sellele kirjale on uuritud arvet 171244-T (19.12.2017), kus kajastatakse plasti tonni hinnaga 35 eurot ning mille juurde kuulub Annex EU 2017-69, kajastades 17780 kg liikumist Poola äriühingule AKPOL Adams 36
(66)Kus. Kaitsja ei ole kaebuses välja toonud seda, miks need tõendid pole lubatud ning mistõttu neile tuginedes on ekslik tõlgendus, et 17780 kg puhul on tegemist kogusega, mis anti üle teenuslepingu alusel. Samuti kinnitavad DTi kaitsja poolt esitatud Annexid EU 2018-46 ja 2018-56, millega on seotud arved 18860-R (
  1. augustist 2018) ja 18118-R (
  2. septembrist 2018), et teenuslepingu alusel anti üle koguseid tonnihinnaga 15 eurot ja 10 eurot. Kuigi
  3. oktoobri
  4. a istungiprotokoll kajastab kaitsja taotlust kokkuvõtlikult, on helisalvestise 33:17 minutist kuulda kaitsja taotlus tõendi vastu võtmiseks, mille kohaselt vastavad arved ja Annexid puudutavad vaidlusalust lepingut. Edasi jätab kaitsja vaid ühe Annexi tõendite nimekirjast üle andmata (EU 2017-69), kuna kontrolli tulemusena olevat selgunud, et see ei ole asjakohane (samas esitas selle koorma kohta kirjavahetuse, mis kinnitab seost lepinguga). Seega pole kaitsja poolt tõendite esitamisel tegemist ebaõnnestunud sõnastusega, vaid esitati tõendeid selle kohta, mis oligi tegelikult toimunud, kuid tähelepanuta jäi see, et neid tõendeid ei esitatud tsiviilkohtumenetluses, kuna need poleks toetanud esitatud nõuet. Seoses aga väitega tehingutest, mis olid toimunud väljaspool teenuslepingut, on uuritud
  5. märtsi 2017 (17158-T),
  6. märtsi 2017 (17239-T),
  7. augusti 2017 (17704-T) ja
  8. septembri 2017 (17846-T) arveid ning neid ei ole ka koguste tuvastamisel arvesse võetud. Samuti pole loetud teenuslepinguga seotuks arvet 201094-R (
  9. august 2020) ning arvet 101838 (plastiku veo kohta
  10. august 2020). Rohkem teenuslepingu väliseid tehinguid tõendatud pole.
  11. Apellatsioonis tuuakse välja, et uuritud kirjavahetus viitab üheselt sellele, et OÜ X ja E -i vahel oli 40% plastiku väljasorteerimise kohustuse kokkulepe. Kaitsja aga ei ole kuidagi ümber lükanud väidet, et seda kokkulepet ei olnud
  12. novembril 2017, s.o ajal, mil väidetavalt oli leping poolte vahel sõlmitud, kuid mis allkirjastati
  13. augustil
  14. Selliste lepingupunktide lisamisega
  15. augustil 2019 oli K. Rossmani ja DTi soov luua näilik õiguslik alus lisa 1 sõlmimiseks, millele omakorda tuginedes tekkis võimalus OÜ X vara pöörata E -i kasuks. Seega lisaks sellele, et
  16. novembri
  17. a teenusleping vormistati tagantjärgi teadlikult allkirjastades selle varasema kuupäevaga, muudeti ka dokumendis algselt kokkulepitud tehingu sisu. Ehk siis
  18. augustil 2019 allkirjastatud teenuslepinguga sooviti varjata tegelikult
  19. novembril 2017 sõlmitud lepingut ning lisa 1 alusel tegelikult E -i nõuet OÜ X vastu ei esinenud.
  20. Kuigi kaitsja ei nõustu sellega, et OÜ-l X puudus B UAB poolt esitatud arvete tasumise kohustus, kinnitavad tõendid vastupidist. Kauba omanik ja müüja välisriiki oli E . Seega võimalik DAP tarneklausel saigi olla kehtiv E -i ja ostja vahel. Sel põhjusel ka ostja ei tasunud veoteenuse eest. See oli E -i kohustus. Kuivõrd aga saatedokumendid valmistati ette ja transport E -i jaoks telliti OÜ X poolt, esitati viimasele ka arve. Kuna arvetel puudusid viited E -i kaubale, tasuti need küsimusi esitamata OÜ X kuludest ning kajastati ettevõtlusega seotud kuluna, mida need tegelikult ei olnud. Arvestades, et K. Rossman teadis, et E -i kulud kannab ilma vastava kohustuseta OÜ X ning tegemist on arvetega, mis ei kajasta OÜ-le X osutatud teenust, pööras ta ebaseaduslikult OÜ X vara kokku 14 570 eurot E -i kasuks.
  21. Erinevalt O. Suti kaitsja seisukohast on otsuses jälgitav, et O. Sutt oli isik, kelle ettepanekul koostati K. Rossmanile kuulva sõiduki remonttööde eest A OÜ arve OÜle X ning sellele lisati viide valele sõidukile. Samuti kinnitas O. Sutt selle arve õigsuse kui OÜ X kulu, mida see polnud. Kohus on märkinud, et sellise raamatupidamise jaoks nn sobiliku sisuga 37
(66)arve muretsemise ja kinnitamisega osutas O. Sutt ainelist ja füüsilist kaasabi, et arve saaks liikuda väljamakseni. O. Suti kaasaaitamise tegu on põhjalikult analüüsitud otsuse leheküljel 36. Seoses T OÜ arvega on kohus tuvastanud, et O. Suti soovil kajastatakse sellel arvel tehingu sisu tegelikkusele mittevastavalt, et oleks võimalik OÜ X varade arvelt kanda O. Sutiga seotud Valgeranna projekti kulu. Ka selle arve kinnitas O. Sutt kui OÜ X ettevõtlusega seotud kulu, mida see polnud. O. Suti selliste tegevuste tuvastamisel on kohus õigesti kohaldanud tema süüdimõistmisel

§ 22lg-le 3 sätteid.

  1. Samuti jättis kaitsja apellatsioonis täielikult tähelepanuta isikute vahelise suhtluse, kus O. Suti saadab
  2. mail 2019 K. Rossmanile sõnumi: „Arve nimega G OÜ mis Omnivas kinnitamisele sul tuleb on valgeranna terrassi ehitustööde makse“. Enne seda, s.o
  3. aprillil 2019, saatis O. Sutt aga kirja, kust nähtub Valgeranna projektis tehtavate töödena truubi ja tee rajamine ning kohviku terrassi ehitamine, kus nende tööde eest on vastutavaks isikuks O. Sutt. Lisaks on saadetud arved 1904 ja 1906 O. Sutile viitega „arve terrassi kohta“. Maakohus on kõiki tõeneid kogumis hinnanud ning jõudnud järeldusele, et OÜ G arved tehingu sisult ei vastanud tegelikkusele, ning selliseid töid OÜ-le X teostatud pole. Kaitsja poolt ei ole esitatud argumente, mis selle kohtu järelduse kummutaks.
  4. Seoses P OÜ arvega 1260 leiab O. Suti kaitsja, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui väitis, et R. J sõiduki remondikulude kandmine OÜ X poolt oli ebakorrektne. Samas ei too kaitsja apellatsioonis välja seda, miks on kohtu poolt lubamatu sellisele järeldusele jõudmine teistele tõenditele tuginedes, kui on seda R. J ja K. Rossmani poolt antud ütlused. Mobiiltelefonist leitud vestlus, salvestatud telefonikõned, arvete ümbervormistamised ning nendega seotud asjaajamine ei kinnita OÜ X töötajate poolt sõiduki lõhkumist. Mis aga arveid puudutab, siis selle kohta andis K. Rossman andnud ütlused: „Nende Sampo ja Remondimeistri arve ei vasta tegelikkusele. Need olid jah R. J auto remondiga seotud siis arved“.
  5. Riigikohtu praktika järgi on arvele ebaõigete andmetega majandustehingu kandmine selline tegevus, mis vastab dokumendi võltsimisele. K. Rossmanile ja O. Sutile on esitatud süüdistused selliste arvete võltsimises ja kasutamises, kus ühelgi arve esitajal (T OÜ, E , OÜ G, OÜ P) ei olnud õigust nõuda OÜ-lt X arvel märgitud summa tasumist.
  6. Võltsimise süüdistusega seoses on O. Suti kaitsja apellatsioonis märkinud, et OÜ-le X esitatud arve 1260 vastab tegelikkusele, tööd on reaalselt teostatud ning arve on põhjendatud. Selle kinnituseks toob kaitsja välja JN ja TN ütlused. Samas on kohtus selle arve kohta andnud selgitused K. Rossman, kes kinnitas, et arve on tegelikult seotud R. J auto remondiga, millega oma ülekuulamisel nõustus ka R. J ise. Nimetatud põhjustel ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et arve pole võltsitud ning selle alusel ei omandatud OÜ X vara. Kaitsja on õigesti märkinud, et kohus on tuvastanud, et SR koostas arveid MK juhendamisel ning Valgeranna projektiga oli seotud O. Sutt. Täiendavalt on kohus lk 41 märkinud: „on usutav, et kõik kolm G OÜ arvet on koostatud just O. Suti soovitusel ning just tema on olnud see, kes neid enda huvides kasutas /…/“. MK selgitas kohtus, kuidas tema tegi väidetavalt kõik need tööd, aga lasi OÜ G nimelt arved esitada SRl. Samas sai selgeks ka see, et kõikide nende töödega oli seotud O. Sutt. OÜ 38

(66)X arendusjuhina oli O. Sutt teadlik, milline tehingu sisu tuleb arvele kanda selleks, et tema poolt kinnitatuna saaks kõik need arved OÜ X raamatupidamises kajastada kui ettevõtlusega seotud kulu. Seega kuigi SR hakkas arveid koostama siis, kui seda ütles MK, on eluliselt usutav, et just tehingu kirjeldus arvetele on antud O. Suti poolt. Samamoodi andis O. Sutt nn õige sisu T OÜ arve 2019300 koostamiseks ning OÜ G 16.05.2019 arve nr 1906 teavitab K. Rossmani, et „Arve nimega G OÜ mis Omnivas kinnitamisele sul tuleb on valgeranna terrassi ehitustööde makse“. Kaitsja pole vaidlustanud nende tõendite usaldusväärsust. G OÜ arvetega seotud asjaolud langevad kokku T OÜ arvega, mistõttu võimaldab see järeldada kuritegude toimepanemist sama isiku, so O. Suti poolt. K. Rossmani seos ja teadmine Valgeranna projektiga seotult on tuvastatud teiste kirjalike tõendite alusel, eelkõige tema enda kirjavahetusega.
  1. O. Suti kaitsja apellatsioonis leitakse, et kohus on väljunud süüdistuse piiridest, kui põhjendab kahju tekitamist sellega, et O. Sutt ning K. Rossman kasutasid ära OÜ-d K. K. Rossmanile ja O. Sutile esitatud süüdistuses usalduse kuritarvitamises on märgitud, et see on seotud isiklikust huvist ja kasu saamisest OÜ-st K. O. Suti ja K. Rossmani seos OÜ-ga K detailselt avatud süüdistuse osas, mis on kvalifitseeritud toimingupiirangu rikkumise alla. Seega on tegemist faktiliste asjaoludega, mida menetluses on arutatud, kuna see on olnud kohtus arutatava kriminaalasja esemeks. Kohus ei ole rajanud süüdimõistvat otsust uutele, süüdistatavatele üllatuslikult teatavaks saanud asjaoludele. Kuigi ei saa välistada, et detailsem OÜ-ga K seos avamine usalduse kuritarvitamise juures võinuks lihtsustada isikute arusaamist süüdistuses, ei ole see kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse. Kaitsja rõhutab, et hinnad ei ole omavahel võrreldavad. Samas iseloomustavad isikute suhtumist ja eesmärki OÜ-d X kahjustada väga hästi OÜ K ja OÜ SV vahelised tehingud, kus
  2. aprillil 2019 O. Suti ja K. Rossmani vahelisest telefonivestlusest võib järeldada, et tehingud toimusid O. Suti kontrolli all, kuid OÜ K nimelt. Analüüsides aastat 2016, toodi OÜ-sse K OÜ SV nimelt jäätmeid 145 tonni ja samal perioodil on OÜ K kontole laekunud 7314,05 eurot, s.o 50 eurot iga tonni eest, kus OÜ K andis sama jäätme enda nimelt üle OÜ-le X hinnaga 25 eurot tonni kohta.
  3. aasta summadeks tuleb vastavalt 48 eurot ja 27 eurot. Arvestades, et O. Sutt tegi tehingud läbi OÜ K ja mitte otse OÜ-ga X, kinnitab see OÜ K rolli vaheltkasu teenimiseks. Just sel põhjusel oli vaja OÜ-le K määrata ka madalamad nn väravatasud, mis tõi omakorda endaga kaasa OÜ X tulu vähenemise. Kaitsja leidis apellatsioonis, et ehitusjäätmete mahu suurendamine oli omaette eesmärk. OÜ X tegutses konkurentsiolukorras, kus pikaajaline strateegia oli suurendada ehitusjäätmete sorteerimise võimekust ning seeläbi suurendada käivet. Uuritud tõendid aga kinnitavad, et samal ajal O. Sutt ja K. Rossman tegutsesid selles suunas, et OÜ K saaks Keskkonnaameti loa jäätmete sorteerimiseks. Selleks oli valmis ehitatud OÜ X territooriumile viimasele kuuluva vastutusega vajalik sorteerimisliin OÜ K jaoks. Seega, kuigi OÜ X eesmärk oli ehitusjäätmete mahu suurendamine, siis samal ajal tehti O. Suti eestvedamisel tööd selleks, et OÜ K hakkaks ise jäätmeid sorteerima OÜ X territooriumil.
  4. O. Suti kaitsja toob oma apellatsioonis välja O. Suti
  5. septembri
  6. a kirja. Kui varem pole isikute vahel ühtegi kirjavahetust hindade määramise kohta, siis saades teada, et toimub uurimine seoses OÜ-ga K, on selles kirjas eriline rõhk pandud just OÜ-le K varasemalt määratud hindade selgitusele. Kriminaalmenetlus ongi kinnitanud, et prügi 39
(66)vastuvõtmise tehingutes OÜ-ga K olid hinnad määratud madalamad kui teistele tehingupartneritele. Tehingute puhul, kus tasumise kohustus oli OÜ-l X, liikusid summad OÜsse K, kus osaliselt seda raha hakkasid enda huvides kasutama O. Sutt ja K. Rossman. Arvestades prügilas kasutatavate masinate eripära, ei ole tõendamist leidnud, kas nimetatud tehingud oli OÜ X kasulikud või kahjulikud. Võrreldavaid pakkumisi kohtutoimikusse esitatud pole. Samuti pole uuritud asjaolusid, millele tuginedes saab väita, et OÜ K vahendas renditöölisi väga soodsatel tingimustel.
  1. Tunnistaja SL selgitas kohtus, et on teinud tehinguid OÜ-ga K, kus äriühingut esindas O. Sutt, kelle kaudu toimus kogu suhtlus. Tunnistaja JT aga oli see, kes selgitas, et tema on olnud OÜ-s K tööl ning ehitustöid, mida teha tuli, andis talle O. Sutt. Lisaks oli O. Sutt see, kes tegi temaga töölepingu ning sularahas palka maksis. Mõlemad tunnistajad kuulati üle
  2. mail 2022 järjestikku. Kuigi kohus on eksinud kohtuotsuses tunnistaja nimes, ei muuda see tuvastatud fakti O. Suti seoste kohta OÜ-ga K. Samuti toob kaitsja apellatsioonis välja, et OÜ-l K oli eraisikutest kliente, kellelt kogutav jääde oli parema kvaliteediga. Samas kaitsja ei analüüsi väidet, et eraisikutest klientidelt sai OÜ K jäätmeid kodumajapidamisest üksnes 2,3%. 2016 aastal sai OÜ K ehitus- ja lammutusprahti kokku 271,480 tonni, kuid sellest vaid 3,020 pärines kodumajapidamisest ehk eraisikutelt, 2017 aastal oli see vastavalt 1105,670 tonni ja 17,840 tonni. 2018 aruandes on nendeks numbriteks 2456,566 tonni ja 8,520 tonni, ning
  3. aastal vastavalt 1496,552 tonni ja 94,100 tonni.
  4. Kohtulikul uurimisel avaldati
  5. aprilli
  6. a asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks oli MK poolt üle antud tabel, kuid andmeid koguti OÜ X serveris olevast kaalumaja programmi aruannetest prügilasse toodud jäätmete ning raamatupidamise programmist tehingute väärtuste kohta, lisaks vaadeldi hinnakirju aastatel 2016-
  7. Kogutud andmed võimaldavad analüüsida, millised äriühingud millistes kogustes on jäätmeid uuritaval perioodil toonud ning kui palju selle eest tuli OÜ-le X tasuda. Seejärel aga saab seda võrrelda OÜ K andmetega.
  8. KVS § 11 lg 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt

§ 300

1 lg-s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu täitmine ei eelda otsuse või toimingutega kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. Sel põhjusel renditud masinate kasutamine ja remontimine lisaks väljaspool hanget ei välista toimingupiirangu rikkumist. Erinevalt kaitsja seisukohast täitis OÜ X avalikku ülesannet. Seega on hankelepingu sõlmimisega Pärnu linna poolt delegeeritud seaduse alusel kohalikule omavalitusele pandud avalike ülesannete täitmine eraõiguslikule isikule, s.o OÜ-le X kohustusega avalikku võimu seoses jäätmete vastuvõtmise, töötlemise ja taaskasutamise teenuse osutamisega teostada ausalt ja erapooletult. Seega hankelepingust tulenevalt ning OÜ X töökorraldust arvestades tekkis nii K. Rossmanil kui O. Sutil õigus ja kohustus täita avalikku ülesannet, mis moodustas nende ametiseisundi, mistõttu olid nad ametiisikud

§ 288lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 mõttes.

105. Isegi kui O. Sutt ei teadnud konkreetset seadusesätet, on oluline see, kas ta teadis, et teatud tegevus on talle keelatud. O. Suti töölepingus oli sätestatud keeld mitte osutada OÜ-le X konkurentsi lepingu kehtivuse ajal ja mitte töötama ilma tööandja loata konkureerivas äriühingus. Seda, et mõlemad süüdistatavad said aru oma tegevuse keelatusest, kinnitab mh K. 40

(66)Rossmani kodust leitud O. Suti seletuskiri. Dokument kannab
  1. septembri 2019 kuupäeva, s.o pärast MT kõnet
  2. augustil 2019 O. Sutile selle kohta, et üks ametkond uurib nii O. Suti kui K. Rossmani kohta. Viidatud kirjas O. Sutt tunnistab enda poolset abi pakkumist teistele majandusettevõtetele, rõhutades tasu mitte saamist ega soodustingimuste andmist. Samuti kinnitas K. Rossman, et teadmine seostest teiste äriühingute huvide konflikti kontekstis oli tal olemas. Seega oli O. Sutt teadlik oma kohustustest vaatamata sellele, et tal võis puududa teadmine „ametiisiku“ mõistest

§ 288tähenduses.

  1. O. Sutt ei ole süüdi mõistetud vastuolulise süüdistuse pinnalt. Igal üksikjuhul tuleb hinnata, kas isik täidab avalikku ülesannet või mitte. Toimingupiirangu rikkumine on toime pandud hankelepinguga pandud ülesannete täimisel. Erinevalt aga sellest ei ole kriminaalmenetluses saanud kinnitust, et OPlt vastutasu eest oma pädevuse kasutamine oleks olnud seotud kohaliku omavalituse üksuse poolt delegeeritud avaliku ülesande täimisega. Sel põhjusel ei saa O. Sutti altkäemaksu võtmisel käsitada ametiisikuna.
  2. O. Suti kaitsja jätab aga tõendina käsitlemata ega tõstata
  3. novembri
  4. a asitõendi vaatlusprokolli ja selle lisa 2 usaldusväärsuse küsimust. Tegemist on O. Suti arvutis asunud failiga, kus oli leht nimetusega „Ott-Kr“ ning kus on tabel kirjaga „Tabelisse on arvestatud pool summast, mis Ott peab Kristole andma, kuna 50% on Oti K-OÜ-st või PR OÜ-st“ (K on K ja PR on P). Selline arvestuse pidamine kinnitab, et süüdistatavad kasutasid äriühingute vara enda huvides, mitte ei võetud rasketel hetkedel laenu või et osteti asju kas RM või JN palvel äriühingutele, kuna oldi parasjagu linnas asju ajamas või ringi liikumas. O. Sutt pidas täpset arvestust, mida soetati endale äriühingute arvelt. Tabelit uurides on võimalik tuvastada, et summad, mis on pluss märgiga, on seotud O. Suti endaga ning miinusmärgiga peeti arvestust selle üle, kui palju on raha saanud K. Rossman, kuna tal oli õigus saada 50% sellest, mida O. Sutt sai. 108.

§-de 831 ja 84 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteoga, s.t süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Kohtuotsuses on välja toodud asjaolud, mis võimaldasid hinnata, kas ja kui, siis millises ulatuses said süüdistatavad kuriteoga vara

§ 831tähenduses.

Maakohus mõistis

§ 84

järgi välja rahasummad, mis pärinesid samast kuriteost, mis on kriminaalmenetluse esemeks. K. Rossman ja O. Sutt said OÜ-s K ja OÜ-s P isiklikku lisatulu, kuna rikkusid toimingupiirangut. Tulu teenimine oli ka põhjuseks, miks juhinduti otsuseid tehes erahuvidest, mitte kohustusest tegutseda OÜ X nimel ja huvides. Seega rahasummad, mis kriminaaltuluna on välja mõistetud

§ 84

alusel, on toimingupiirangu rikkumise tulemusena otseselt saadud tulu ehk süüteoga saadud varaks

§ 831lg 1 tähenduses.

  1. Kohtutoimikusse on esitatud OPiga seotult karistusregistri väljatükk, mis kinnitab, et isik on varem kriminaalkorras karistamata. Juba
  2. mai
  3. a kohtuistungil selgus, et tegemist on tühistatud kohtuotsusega. OP mõisteti
  4. märtsil
  5. a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega õigeks. Seega ei ole õige kaitsja väide, et isik kahtlustuse esitamise ajal viibis parajasti vabaduses tingimisi ning oli mõjutatud andma O. Suti jaoks kahjulikke ütlusi. Ka ristküsitlusel OP kinnitas kaitsjale, et tal ei ole ega olnud kahtlustuse esitamise ajal kehtivat karistust. Sarnaseid ütlusi andis OP ka kahtlustatavana ülekuulamisel. 41

(66)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Jälitustegevuse seaduslikkus
  1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus O. Suti ja K. Rossmani kaitsja väidet jälitustegevuse ebaseaduslikkusest. Kolleegium nendib, et maakohus kontrollis kohtumenetluse käigus jälitustegevuse seaduslikkust ja leidis, et jälitustoimingute taotlemisel ja nendeks lubade andmisel ei ole seadust rikutud, muu hulgas on järgitud ka ultima ratio-põhimõtet. Samuti põhjendas maakohus oma seisukohta, mille kohaselt oli õigustatud andmete osaline tutvustamine. Vastavaid põhjendusi esitas maakohus
  2. mail 2024 toimunud kohtuistungil.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et praeguses kriminaalasjas ei ole jälitustoiminguteks loa andmisel (ega jälitustoimingute protokollide koostamisel) rikutud kriminaalmenetlusõigust. Jälitustoimingu load sisaldavad piisavaid põhjendusi ultima ratiopõhimõtte järgimise tuvastamiseks. Kol

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.