Obsah (4)

§ 224§ 73§ 207§ 69

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsembril 2024.a, Tallinn Väärteoasja number 4-24-3503 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Margus Ilvese kaebus

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas, jättes lisakaristuse kohaldamata. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.10.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,007285 muutmata. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.10.2024 otsusega väärteoasjas nr 2315,24,007285 määratud rahatrahv 600 eurot tuleb Margus Ilvesel tasuda 45 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest arvele, mis on märgitud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses, kasutades samas otsuses märgitud viitenumbrit. VTMS § 111 p 11 kohaselt kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Väärteoprotokoll ja kaevatav otsus 1. Vastavalt 14.09.2024 koostatud väärteoprotokollile nr 20240914220301 juhtis Margus Ilves 14.09.2024 kell 13:46 Harju maakonnas xxx juures suunaga xxx mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,6 mg/l+-0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Sellega rikkus Margus Ilves liiklusseaduse (

) § 69 lg 3,

§ 73lg 2, MKM 18.07.2011 määruse nr 77 § 6 ja liikluskindlustuse seadus (LKindl

S) § 3 lg 2 nõudeid, pannes toime

§ 224

lg 2,

§ 207lg 1 ja LKindl

S § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod. 2. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.10.2024 otsusega väärteoasjas nr 2315,24,007285 karistati Margus Ilvest KarS § 63 lg 1 alusel

§ 224lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o.

600 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Kaebuse sisu

1. Eelnimetatud otsusele esitas Margus Ilves 26.10.2024 kohtule kaebuse, milles palub vähendada kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistust ning kohaldada karistusena teole vastavat rahatrahvi alljärgnevaid asjaolusid ja põhjendusi arvesse võttes. Kaebuse esitaja mõistab, et rikkumine, mille eest teda karistati (jääknähtudega juhtimine väljahingatavast õhust mõõdetud joobeastmega 0,55 promilli ning sõiduki ülevaatuse ja kindlustuse puudumine) on seadusvastane ning on nõus selle eest kandma õiglast karistust, kuid palub kohtul, et karistus oleks proportsionaalne toime pandud rikkumisega ning soovib taotleda lisakaristuse, ehk juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist või leevendamist. Kaebuse esitaja on nõus ja ei vaidle vastu, et otsuses nimetatud sõidukil puudus kinnipidamise hetkel kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus ning möönab, et sõiduki ohutus ja sobivus liiklemiseks ei olnud tõendatud ning on nõus selle eest karistusena trahvi tasuma. Asjas on oluline selgitada, et sõiduki liigutamise vajalikkuse tingis asjaolu, et kuivõrd sõiduk oli plaanis võtta kasutusele töösõitudeks xxx OÜ-s, oli autol eelnevalt kehtiva ülevaatuse saamiseks vajalik teostada erinevaid remonttöid. Vajalike tööde teostamine oli planeeritud sisse osta teenusena xxx asuvast Dixxxffer OÜ-lt, mille vahetus läheduses politsei sõiduki ka kinni pidas. Sõiduk oli kuni liigutamise hetkeni xxx OÜ-le kuuluvas angaaris hoiul. Otsus viia sõiduk remonti, et see läbiks ülevaatuse ja sellele saaks seejärel kehtiva liikluskindlustuse vormistada, oli tingitud erandlikust olukorrast ja majanduslikest kaalutlustest. Kõnealune sõiduk on juba mõnda aega olnud kasutusest maas oodates otsust, kas see remonditakse ja taastatakse liikluskõlbulikuks või läheb mahakandmisele. Selleks oli vaja sõiduk viia remonditöökotta, et hinnata selle tehnilist seisukorda ja teha ülevaatuseks vajalikud parandused. Sõiduki transportimiseks remonti oleks olnud vaja tellida puksiir, mis on väikesele ja ebaselge väärtusega sõidukit arvesse võttes majanduslikult ebamõistlikult kulukas. Ka liikluskindlustuslepingu mittesõlmimine on seotud pragmaatiliste kaalutlustega, nimelt arvestades võimalust, et sõiduk võib peale tehnilist hindamist muutuda kasutuskõlbmatuks ning tuleks maha kanda, ei ole majanduslikult otstarbekas sellisele sõidukile etteulatuvalt liikluskindlustust sõlmida. Sõiduki liigutamiseks vajalik teekond oli lühike ja hõreda liiklusega xxx linnas, kus oht teistele liiklejatele oli minimaalne. Kaebuse esitaja kinnitab, et ei olnud 14.09.2024 tarbinud alkoholi nagu politsei seda süüks pani, vaid on veendumusel, et väljahingatavast õhust mõõdetud joove 0,55 promilli oli tingitud sellest, et isik tarvitas perekondlikult tähtsal tähtpäeval alkoholi 13.09.2024 õhtul kuni 14.09.2024 varahommikuni. On oluline märkida, et kaebuse esitaja oli veendunud, et hommikuks on alkoholi mõju täielikult kadunud ja tundis end hästi ega tajunud mingeid joobe märke, mis oleksid viidanud sellele, et organismis on veel alkoholi jääknähte. Kaebuse esitajal puudus teadlikkus sellest, et veres on alkoholi kontsentratsioon, mis võiks mõjutada võimet ohutult sõidukit juhtida. Pidanud oluliseks 2 järgida liiklusseadust ja mõistes alkoholi tarvitamise ohtlikkust liikluses oli kaebuse esitaja siiralt veendunud, et on juhtimiseks sobivas seisundis. Sellest tulenevalt on oluline arvesse võtta, et tegemist ei olnud pahatahtliku teoga ega teadliku rikkumisega, vaid kahetsusväärse eksitusega, mida põhjustasid alkoholi jääknähud, mida ei osanud hinnata. Kaebuse esitaja hinnangul on oluline asjaolu, et politsei ei ole väärteoprotokollis ega otsuses kordagi välja toonud, et menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki kinnipidamist tingiv asjaolu oleks olnud ohtlik või kahtlust äratav sõidustiil (mis on omane tunnus, kui juht on joobes), vaid sõiduki kinnipidamise aluseks oli kehtiva ülevaatuse ja liikluskindlustuse puudumine. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on politseiametnik markeerinud koordinatsiooni kohta, et esinevad kerged häired. Nimetatud kergeid häireid täiendavalt kirjeldatud või selgitatud ei ole. Oluline on rõhutada, et tegemist on ametniku paljasõnalise väitega. Isegi, kui sellised tunnused oleks esinenud, ei ole politseiametnik ühelgi juhul hinnanud, millest võiks nimetatud koordinatsioonihäire olla põhjustatud, samuti ei ole selle kohta esitatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ühtegi küsimust. Palub kohtul jätta selline meelevaldne kirjeldus arvesse võtmata. Tavapäratu ja üllatav on ka asjaolu, et rikkumise õiglaseks karistuseks on määratud rahatrahv ning ka juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Tavapärase arusaamise järgi on üldpreventiivsete meetmete (nt juhtimisõiguse äravõtmine) eesmärk hoiatada ja mõjutada isikuid, kes kuuluvad riskirühma – näiteks juhid, kes korduvalt rikuvad liiklusseadust, on korduvalt joobes juhtimise eest karistatud või kellel on eelmainitule täiendavalt halb liikluskäitumise ajalugu ja selliste isikute osas on peetud põhjendatult vajalikuks kohaldada rangemaid karistusmeetmeid, et hoiatada teisi ja hoida ohtlikke juhte liiklusest eemal. Karistuse määramisel peab arvestama asjaolu, et käesolev rikkumine ei ole osa süsteemsest või korduvalt ohtlikust käitumisest. Arvestades, et tegemist on üksikjuhtumiga, mis on seotud pika vaheajaga (varasem sarnane rikkumine toimus üle 20 aasta tagasi), ei ole sellel juhtumil märkimisväärset üldpreventiivset mõju ühiskonnale. Üksikjuhtumi põhjal määratud range lisakaristus ei saa tõhusalt mõjutada ühiskonna liikmete käitumist, kuna see ei peegelda pidevat või tüüpilist rikkumist, vaid pigem erandlikku olukorda. Kaebuse esitaja on ehitusettevõttes ainuke töötaja, kellel on juhtimisõigus. Juhtimisõiguse äravõtmine seab ohtu kaebuse esitaja ja ettevõtte töö, kuna tema igapäevane tööülesannete täitmine nõuab pidevat liikumist objektide ja kontori vahel. Ehitussektoris on liikumisvõime kriitilise tähtsusega, et tagada ettevõtte projektide õigeaegne teostus. Samuti on kaebuse esitaja elukoht maapiirkonnas, kus ühistranspordi võimalused puuduvad või on kesised, mis muudab igapäevase liikumise ja vajalike toimingute tegemise praktiliselt võimatuks ilma isikliku sõiduvahendita. Kaebuse esitajal puuduvad kehtivad liiklusrikkumised ning see on esimene tõsisem eksimus liiklusseaduse vastu viimase ca 24 aasta jooksul. Kaebuse esitaja kahetseb sügavalt talle etteheidetavat tegu ning võtab endale kohustuse tulevikus liiklusseadust rangelt järgida. Juhul, kui kohus leiab, et kaebuse esitaja rikkumine on niivõrd tõsine, kui otsused seda väidetud on, palub kaebuse esitaja kohtul kaaluda juhtimisõiguse äravõtmise asendamist leebema meetmega, täiendava rahatrahviga või tingimusliku juhtimisõiguse äravõtmisega, kus piiratud juhtimisõigust võiks kasutada tööalasteks sõitudeks. Soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus
2. Kohtuväline menetleja esitas 18.11.2024 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustub kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses, kuid ei nõustu Margus Ilvese poolt kaebuses tooduga. Alkoholisisaldus Margus Ilves väljahingatavas õhus 0,60 mg/l mõõdeti mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 9510 EST, seeria nr. ARMD-
3. Vastavalt 3 mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel menetlusaluse isiku kasuks saadud tulemusest maha laiendmääramatus +/- 0,05 mg/l ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,55 mg liitri kohta ( vt Vabariigi Valitsuse 19.06.2014 määrus nr 87 „Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“, lisa). Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja. Taatlustunnistuse nr TTRC-24/00096 andmetel on mõõteseade DRÄGER ALCOTEST 9510 EST, nr. ARMD-0144 taadeldud 14.08.2024 (taatluse kehtivus kuni 28.02.2025), mis tähendab, et mõõtmise ajal omas seade kehtivat taatlust. Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud tõend tõendab, et mõõtja xxx on läbinud pädevmõõtja koolituse tõenduslikule alkomeetrile Dräger Alcotest 13.12.
4. Mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodika, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Märgitust tulenevalt saab lugeda mõõtetulemuse jälgitavaks ja tõendatuks (Mõõteseadus § 5 lg 1). Liiklusregistri andmetel seisuga 14.09.2024 oli mootorsõidukil xxx reg. nr xxx läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll (kehtis kuni 31.05.2022). Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmete väljatrüki kohaselt puudus sõidukil 14.09.2024 kehtiv liikluskindlustus. Sõiduki taustakontrolli andmete väljatrüki kohaselt on nimetatud sõidukil kehtiv liikluskindlustus tehtud alates 16.09.2024 ehk pärast käesoleva väärteo toime panemist. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile on Margus Ilves märkinud, et ta ei soovi ütlusi anda. Väärteoasja materjalidest ei nähtu ka, et isik oleks kasutanud õigust tema poolt toime pandud väärtegu kohtuvälisele menetlejale vastulause esitamise tähtaja jooksul selgitada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja pani talle inkrimineeritavad väärteod toime tahtlikult (otsese tahtlusega), kuivõrd isikul tuvastatud alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,55 mg. Tahtlust kinnitab ka kaebusest nähtuv. Tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades, et menetlusalune isik oli eelnevalt teadlikult tarvitanud alkohoolset jooki, pidi ta arvestama võimalusega, et juhtima asudes ei ole ta veel kainenenud ning ka tajuma oma juhile keelatud seisundit. Kuivõrd Liiklusregistri andmetel on kaebaja mootorsõiduki xxx reg.nr. xxx omanik alates 03.09.2022.a, siis on välistatud kaebaja hooletus või ettevaatamatus ka

§ 207lg 1 ja LKindl

S § 81 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumiste toimepanemises. Riigikohtu lahendites 3-1-1-99-09, 3-1-176-07 on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Arvestades asjaoluga, et kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus oli niivõrd suur, et vaid 0,2 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba KarS § 424 lg 1 sätestatud kuriteoga, samuti sellega, et kaebaja ühe teona pani toime kolm liiklusalast süütegu, on põhjendatud hinnata kaebaja süü suureks. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kuivõrd sellises seisundis juhi reageerimisvõime on oluliselt häiritud. Mootorsõiduk on liikluses kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Otsuse tegemisel kohtuväline menetleja arvestas asjaoluga, et kõrgendatud ohule viitas ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli koostanud politseiametniku hinnang menetlusaluse isiku koordinatsioonile – see on hinnatud kergelt 4 häirituks. Karistuse määramisel tuleb lisaks eeltoodule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtuvälise menetleja arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab menetleja, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt üksnes rahatrahv menetlusalust isikut liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja Margus Ilvese suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, millega ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Määratav karistus ei saa olla rikkujale mugav kanda ning otsustus- ning kaalutlusõigus karistuse määramisel on seadusest tulenevalt siiski kohtuvälisel menetlejal, mitte menetlusalusel isikul. Karistusregistri andmetel kaebajal kehtivad karistused puuduvad, mis viitab, et tegemist võis olla üksikjuhtumiga ja isiku liiklusalane käitumine ei ole kinnistunud ebaseaduslikkuse suunas, seda on ka karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvesse võtnud. Asjaolu, et kaebaja ise püüab oma süüd pisendada väitega, et ta oli veendunud, et hommikus oli eelmisel õhtul ja ööl tarvitatud alkohol organismist kadunud ja ta tundis end hästi, tuleb võtta ohumärgina, kuivõrd tuvastatud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli siiski märkimisväärselt suur. Kohtuväline menetleja ei usu, et kaebaja on võimeline üldse adekvaatselt analüüsima enda seisundit, mil ta võib sõidukit juhtida ja millal mitte kui ta ei suuda vahet teha enda kainel ja ebakainel olekul. Kaebaja lühikeseks ajaks mootorsõiduki juhina liiklusest kõrvaldamine on vajalik eelkõige teiste liiklejate tervise ja vara kaitseks ja samuti ka kaebaja enda kaitseks. Lisaks juhtis kaebaja ka ju sõidukit, mis ei oleks tohtinud liikluses üldsegi osaleda kuivõrd see ei vastanud selleks sobivatele tehnilistele nõuetele ega olnud seega ohutu liikumisvahend. Riigikohus lahendis 3-1-1-122-13 asus seisukohale, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toimepannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine juhul, kui esinevad kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul on tuvastatud nii alkoholi lubatud piirmäära oluline ületamine menetlusaluse isiku organismis kui ka isiku hoolimatu suhtumine oma teosse ja võimalikesse tagajärgedesse. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse. Ka isiku poolt tahtlikust nõuete rikkumisest saab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Menetlusalune isik on kaebuses põhjendanud juhtimisõiguse vajalikkust seoses igapäevaste vajadustega (oma igapäevast tööd teha, tagada sissetulek ja igapäevane toimetulek enda perele). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused juhtimisõiguse olulisuse kohta ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liiklusreegleid, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud põhjendustel oli menetlusalusele isikule teada ka varem. Ometigi ei takistanud see teadmine tal menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguste äravõtmisega kaebajale kaasnevad võimalikud ebamugavused ja piirangud ei kaalu üles võimalikku ohtu nii tema enda kui ka kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. Üldpreventsiooni arvestades, leiab menetleja, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Ohtliku juhi liiklusest kõrvaldamine tagab kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta mõnda aega liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning 5 kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et igasugune liiklusreeglite eiramine sh ka alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu tähelepanuta jätmisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Lähtudes eeltoodust taotlevad jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus, tutvunud Margus Ilvese kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 6. Kaebuse esitaja ei eitanud, et juhtis 14.09.2024 väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx ning tema poolt juhitud sõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning puudus liikluskindlustus. Nimetatut toetavad ka asja materjalide juures olevad tõendid. 7. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt täites tööülesandeid 14.09.2024 märkasid kell 13:46 Harjumaal, xxx juures suunaga xxx liikumas mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx. Kontrollides sõidukit politsei andmebaasist selgus, et sõidukil puudub ülevaatus alates 31.05.2022 ja samuti oli läbi kehtiv liikluskindlustus alates 27.09.2023.a. Vastavalt sõiduki taustakontrolli andmetele toimus viimane korraline ülevaatus 17.06.2021, mis kehtis kuni 31.05.2022 ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljatrüki kohaselt kindlustuspoliis 14.09.2024 kell 13:46 ei kehtinud. 8. Kaebuse esitaja selgitas, et sõiduki tehnilise seisukorra hindamiseks ja ülevaatuseks vajalike paranduste tegemiseks (seejärel liikluskindlustuse vormistamiseks), oli vaja sõiduk viia remonditöökotta, vajalike tööde teostamine oli planeeritud sisse osta teenusena xxx OÜ-lt, mille vahetus läheduses politsei sõiduki ka kinni pidas.

§ 73

lg 74 kohaselt võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 72 sätestatule kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kuigi eelviidatud säte annab isikule erandkorras võimaluse sõita tehnonõuetele mittevastava mootorsõidukiga mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, siis antud juhul ei ole menetlusalune isik esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ka tegelikult oleks sellisel viisil toiminud. Olukorras, kus isik on asunud ennast aktiivselt kaitsma, peab ta kohtupraktikas valitseva seisukoha järgi esitama ka oma väidete õigsuse kinnitamiseks vastavad tõendid. Kuna kohtul puuduvad mistahes tõendid võimalikku remondikohta sõitmise kohta (nt vastuvõtuaeg xxx OÜ-s, sõiduki asukoht xxx OÜ-le kuuluvas angaaris jms), leiab kohus, et antud juhul

§ 73

lg 7 4 ei kohaldu ning tõendamist on leidnud, et Margus Ilves juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll (rikkus

§ 73

lg 2 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määrust nr 77 § 6), täites

§ 207lg 1 objektiivse väärteokoosseisu. 6 9. Juhtides 14.09.2024 liikluskindlustuseta sõidukit rikkus Margus Ilves ka LKindl

S § 3 lg 2 nõudeid, täites LKindlS § 81 objektiivse väärteokoosseisu. 10. Kohtu hinnangul pani Margus Ilves

§ 207lg 1 ja LKindl

S § 81 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime otsese tahtlusega. Margus Ilves on ise tunnistanud, et oli teadlik nii sellest, et sõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli kui ka sellest, et sõidukil puudus liikluskindlustus. Järelikult teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. 11. Seega on Margus Ilves oma tegevusega täitnud

§ 207lg 1 ja LKindl

S § 81 sätestatud väärteokoosseisud.

1. Vaidlust ei ole ka selles, 14.09.2024 väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas juhtis Margus Ilves mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg.
2. Lisaks süü omaksvõtule on see tõendamist leidnud asjas kogutud järgmiste tõenditega. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt 14.09.2024 pärast sõiduki xxx peatamist vestlesid selle juhiga, vesteldes oli tunda juhi suust alkoholilõhna ning patrullpolitseinik xxx kontrollis isiku kainust indikaatorvahendiga, tulemuseks tuli 0,71 mg/l. 14.09.2024 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et 14.09.2024 kell 13:46 aadressil xxx allutas patrullpolitseinik Margus Ilvese indikaatorvahendi kontrollile ning kontrolli tulemus oli positiivne, näit 0,710 mg/l. Samal ajal on koostatud ka joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, milles on muuhulgas märgitud, et kontrollile allutatud Margus Ilvese juures oli tunda alkoholi lõhna ning tal olid kerged koordinatsiooni häired. Kohtu hinnangul on asjakohatu kaebuses osundatu, justkui oleks kohtuväline menetleja pidanud nimetatud kergeid häireid täiendavalt kirjeldama või selgitama, et tegemist on ametniku paljasõnalise väitega ning et selle kohta ei ole menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ühtegi küsimust esitatud. Juhul, kui kaebuse esitaja hinnangul tal koordinatsioonihäired puudusid, oleks ta sellekohased märkused saanud esitada nii joobeseisundile viitavate tunnustamise kirjeldamise protokollis kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Sellekohased menetlusaluse isiku märkused eelnimetatud protokollides aga puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik, kes on teadlik talle ette heidetavatest tegudest (isik on väärteoprotokolli kätte saanud, talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses), ei juhiks menetleja tähelepanu tema arvates valesti tuvastatule. Järelikult saab eeldada, et menetlusalusele isikule olid toimingud arusaadavad ning vajadus täiendavateks selgitusteks puudus. Arvestades kaebuse esitajal tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise ulatust on kohus ka veendunud, et joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis kajastatu vastab tegelikkusele. Nimelt on kohtuväline menetleja osundanud, et alkoholisisaldus Margus Ilvese väljahingatavas õhus 0,60 mg/l mõõdeti mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 9510 EST, seeria nr. ARMD-0144 ning lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,55 mg liitri kohta. Nimetatut toetab asja materjalide juures olev vastav väljatrükk, millest nähtub ka mõõtja nimi xxx. Taatlustunnistuse nr TTRC-24/00096 andmetel on mõõteseade Dräger Alcotest 9510 EE taadeldud 14.08.2024 ning taatlus kehtib kuni 28.02.
3. Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud tõendi kohaselt on xxx läbinud tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9 koolituse 13.12.
4. Seega on kohtuväline menetleja õigesti seisukohal, et mõõtetulemuse saab lugeda jälgitavaks ja tõendatuks vastavalt mõõteseaduse §-le 5 lg
6. Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Nimetatud otsusest nähtub, et 14.09.2024 juhtis Margus 7 Ilves sõidukit xxx reg.märgiga xxx ning juht kõrvaldati 14.09.2024 kell 13:46 sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.
7. Arvestades asjas kogutud tõendeid on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Margus Ilves juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ehk tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,55 mg/l. Sellega rikkus Margus Ilves

§ 69lg 3 sätestatut.

16. Kohtu hinnangul pani Margus Ilves

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohtul puuduvad veenvad andmed, et Margus Ilvesel ei oleks tekkinud mingitki kahtlust sõiduki juhtimises juhile keelatud seisundis alkoholi tarvitamise tõttu. Kohtule ei mõju usutavalt kaebuse esitaja väited, justkui oleks ta olnud kindel, et hommikuks on alkoholi mõju täielikult kadunud, ta tundis end hästi ega tajunud mingeid joobe märke ning et tegemist oli vaid kahetsusväärse eksitusega. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et olukorras, kus isikul tuvastatud alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,55 mg, ei oleks isikul tekkinud kordagi küsitavust sõiduki juhtimisele asumise lubatavusest. Tegemist ei ole niivõrd vähese piirmäära ületamisega, mis võiks anda aluse arvata, et isiku enda hinnangul oli ta kaine. Seda enam, et tunnistaja Anti Lindjärve ütluste kohaselt tundis ta Margus Ilvesega vesteldes viimase suust ka alkoholilõhna ning Margus Ilvesel tuvastati kerged koordinatsioonihäired. Sellistele andmetele tuginedes ei mõju kaebuse esitaja ütlused tahtluse puudumise kohta usutavalt. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga leiab kohus, et kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt teadlikult tarvitanud alkohoolset jooki, pidi ta arvestama võimalusega, et juhtima asudes ei ole ta veel kainenenud ning ka tajuma oma juhile keelatud seisundit. Järelikult pidas Margus Ilves ka võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas seda. 17. Seega on Margus Ilves oma tegevusega täitnud ka

§ 224lõikes 2 sätestatud väärteokoosseisu.

18. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus 19.

§ 207lg 1 ja LKindl

S § 81 järgi saab isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 224

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 224

lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 20. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 207lg 1, LKindl

S § 81 ja

§ 224lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 224lg 2 järgi.

Kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et Margus Ilvese poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise 8 läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, on kohtuväline menetleja õigesti käsitlenud eelpool tuvastatud väärteokoosseise ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi ning määranud karistuse

§ 224lg 2 järgi. 21. Kar

S § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. 22.

§ 224

lg 2 järgi määras kohtuväline menetleja Margus Ilvesele põhikaristusena rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja võttis

§ 224lg 3 p 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks.

Seega on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuse

§ 224

lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, lisakaristus on määratud

§ 224lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni miinimummääras.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr vastab Margus Ilvese isikule ja tema süü suurusele. Kaebajal tuvastatud alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on üle keskmise ning rikkumine on toime pandud tahtlikult. Seda enam, et mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades pani Margus Ilves toime sõidukiga, mis ei olnud ka tehniliselt korras ning lisaks puudus liikluskindlustus. Asjakohaselt on kohtuväline menetleja ka otsuses märkinud, et rikkumine pandi toime ajal, mil liiklus on aktiivne ning raskete tagajärgede saabumise tõenäosus suur. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama.
2. Samas arvestab kohus, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses sügavalt talle etteheidetavat tegu kahetsenud, s.o esineb karistust kergendav asjaolu. Samuti on Margus Ilves isikuks, kellel kehtivad rikkumised puuduvad. Siinjuures on Margus Ilves kohtule esitatud kaebuses osundanud, et varasem rikkumine toimus üle 20 aasta tagasi, vastupidised andmeid kohtuväline menetleja kohtule esitanud ei ole. Sellised asjaolud annavad aluse kaaluda, kas isiku mõjutamiseks mitte enam uusi süütegusid toime panema on kindlasti vajalik kohaldada ka lisakaristust, st kaaluda, kas isik on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13 p 9).
3. Seega juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna ja tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt on selline oht tuvastatud. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. 9
4. Kohus leiab, et antud juhul täidab ka põhikaristus enda eesmärki ning õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt ei ole lisakaristuse kohaldamine vältimatult vajalik. Kohtu hinnangul põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul Margus Ilvese süü suuruse. Ka Margus Ilvese poolt toime pandud teo lähedase kriminaalkuriteo (KarS § 424 lg 1) toimepanemise eest ei ole lisakaristuse kohaldamine kohustuslik, vaid lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest.
5. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole tuvastatud ega välja toodud, millistele andmetele tuginedes hindas kohtuväline menetleja kaebuse esitajast lähtuva ohu uuteks süütegudeks reaalseks ning seega isiku kõrvaldamise liiklusest kindlasti vajalikuks. Hinnates karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et eksisteerib süüd kergendav asjaolu ning puuduvad raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et määratud põhikaristus on piisavalt range motiveerimaks Margus Ilvest hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.
6. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et Margus Ilvese näol ei ole tegemist süstemaatilise liiklussüütegude toimepanijaga või väljakujunenud käitumisega isikuga, kelle puhul põhikaristuse kohaldamine tulemust ei anna. Hinnates kaebuse esitaja puhtsüdamlikku kahetsust ning kaebuses osundatut, et ta võtab endale kohustuse tulevikus liiklusseadust rangelt järgida, leiab kohus, et Margus Ilves on järelikult oma võimalikust teo ohtlikkusest ja sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud ning hoidub edasistest süütegudest. Kuigi Margus Ilvese poolt sooritatud väärtegusid (eelkõige sõiduki juhtimist alkoholi piirmäära ületades) saab pidada rasketeks liiklusalasteks rikkumisteks, mis nõuavad kiiret asjakohast sekkumist ning vajalikku karistusõiguslikku reageerimist, piisab kohtu hinnangul antud juhul nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks mõistetud põhikaristusest. Kohus arvestab ka kaebuses osundatut, mille kohaselt on juhtimisõigus kaebuse esitajale vajalik seoses töökohustuste täitmisega, samuti igapäevase liikumise ja vajalike toimingute tegemiseks, kuna tema elukoht on maapiirkonnas. Seega leiab kohus, et juhtimisõigusest ilmajäämine võib seada ohtu tema igapäevaelu stabiilsuse, samuti sissetuleku ning mõjuda isikule ülemäära koormavalt, arvestades siinjuures Margus Ilvese süü suurust, mida kohus ei hinnanud keskmisest kõrgemaks. Pärast käesoleva väärteoasja aluseks olevate väärtegude toimepanemist ja nende eest karistuse saamist on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et uute süütegude toimepanemisel on oht juhtimisõiguse kaotamiseks reaalne ning kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.10.2024 otsuse väärteoasjas nr 2315,24,007285 Margus Ilvesele

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. 30. VTMS § 111 p 10 kohaselt märgitakse kohtuotsuse lõpposas teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda. Kuna Margus Ilves ei ole kohtule esitatud kaebuses osundanud, et rahatrahvi korraga tasumine käiks talle üle jõu ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, tuleb Margus Ilvesel tasuda rahatrahv 600 eurot 45 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest arvele, mis on märgitud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses, kasutades samas otsuses märgitud viitenumbrit. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et kaebuse kohaselt Margus Ilves töötab ning temalt juhtimisõiguse mitte ära võtmine tagab töökoha (seega sissetuleku) järelikult ka edaspidi. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 10 11