KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-23-5358 03.mail 2024 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Oksana Sviridenko ja Õnnela Tedrekin Sekretär Thea Ti

§ 165

lg 4 võimaldab saata kutse elektronpostiga ja kutse loetakse kättesaaduks, kui isik kolme tööpäeva jooksul on kinnitanud kättesaamist. Prokuratuur saatis I.Qle kutse kaitsja poolt edastatud e-posti aadressil 29.09.2023, mis oli reedene päev ja I.Q vastas 03.10.2023, mis oli teisipäev (1/40-47). Seega on I.Q kolme tööpäeva jooksul kinnitanud kutse kättesaamist ning kutse loetakse Eesti seaduste kohaselt kätte toimetatuks. Isik ei ole tõendanud kohtule, et tal oli 22.01.2024 ja 24.02.2024 kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus. Prokuratuur kasutas täiendavalt I.Qle kutse kättetoimetamiseks vastastikuse õigusabi taotlust (1/61-104). Ühendkuningriigist saabunud vastuse kohaselt sellel aadressil, mis oli prokuratuurile teada I.Qt ei leitud. Väidetavalt ta seal ei ela ja seega on täidetud ka

§ 269lg 2 tingimus, et tema asukohta ei suudeta tuvastada.

Isiku leidmiseks ja talle võimaluste andmiseks osaleda kohtuistungil ühel või teisel viisil on tehtud mõistlikke pingutusi. Talle on saadetud videolink, talle on saadetud eposti teel kutse, talle on üritatud saata kutse ka kasutades rahvusvahelist õigusabi taotlust. Ühendkuningriigist laekunud teabe kohaselt ei saa Ühendkuningriigis asuv kahtlustatav/süüdistatav osaleda videokonverentsi teel välisriigis toimuval istungil, mis on osa nende kohtumenetlusest või moodustab nende suthes algatatud kohumenetluse. See hõlmab videokonverentsi Ühendkuningriigi kohtus või vähem ametlike allikate kaudu, näiteks kodusel aadressil lingi kaudu liitumist. Sellest tulenevalt on välistatud I.Q süüdistatavana istungil osalemine videosilla vahendusel, mistõttu on kriminaalasjas süüdistatava isiklikuks osavõtuks ainult üks variant, et isik tuleb Eestisse. Kaitsja on väljendanud, et I.Q ei kavatse mitte mingil juhul Eestisse tulla. Kuna isik kindlasti Eestisse tulla ei soovi, siis leiab kohus, et on küllaldane alus arvata, et ta hoiab kohtusse ilmumisest ja seega ka menetlusest kõrvale. On tehtud kõik võimalikud pingutused, et isik Eestisse kohtusse ilmuks, talle on kõik võimalused antud, kuid ta ei ole neid kasutanud, mistõttu leiab kohus, et ilma I.Qta on kohtulik arutamine võimalik. Kõigest eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kriminaalasja arutamine

§ 269lg 2 p 2 alusel erandlikult ilma süüdistatava I.Q osavõtuta.

Süüdistatav Denis Matjaz end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud Kohtuistungil andsid ütlusi süüdistatav Denis Matjaz ning tunnistajad AV, DZ, MG, MS, ST, AT, KH, DV, AV III, MP, KL, JS. Tunnistajad AT, AM, AU keeldusid kohtuistungil ütlusi andmast. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.04.2021 kohtuotsus 1-21-2156, Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2021 kohtumäärus ja Riigikohtu 27.01.2022 kohtumäärus (5/38-65); - Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.01.2022 kohtuotsus 1-21-8416 (5/66-71); - Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.02.2023 kohtuotsus 1-23-250 (5/72-86); - Rahapesu Andmebüroo 06.07.2018 kuriteoteade koos lisadega väljatrükitult ning CD-plaadil (2/125); 8 - Äriregistri väljatrükk BC OÜ kohta (2/26-28); 26.02.2019 päring OÜ-le Aviaservice ja OÜ Aviaservice 20.02.2019 vastus koos lisadega (2/2965); 14.01.2019 päring Venemaa Sirene büroole ja 26.04.2019 vastus (2/66-70); 12.07.2018 päringud AS-i SEB Pank ja 19.07.2018 vastused koos lisadega (2/71-100); 18.08.2023 päring AS-i SEB Pank ja AS SEB Pank 18.08.2023 vastus koos lisadega (2/101-121); 23.01.2019 päring AS-i SEB Pank ja 04.02.2019 vastus, BC OÜ 21.05.2018 internetipanga leping (2/2-128); 17.02.2023 vaatlusprotokoll (pangaautomaadi kaamerasalvestis) (2/129-130); 10.09.2018 päring AS-i SEB Pank, 13.09.2018 vastus ja 13.06.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga: 19.06.2018 helisalvestis CD-plaadil, (2/131-140); 23.01.2019 päring Politsei- ja Piirivalveametile ja 25.01.2019 vastus, eriasjade uurija Veiko Pääbuse 19.02.2019 päring ja Pille Küüt poolt 20.02.2019 e- kirja teel esitatud vastus päringule (2/141 -145): PPA vanemkomissar Regina Hasina 23.01.2019 e- kirja teel esitatud taotlus PPA-le ja PPA komissar Marit Abrami 24.01.2019 saadetud vastus (2/146); 12.03.2019 läbiotsimismäärus ja 13.03.2019 tunnistaja AT elukohas (aadressil xxx) teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll (6/ 125-134); AT kinnipidamise protokoll ja 13.05.2019 mobiiltelefoni Samsung vaatlusprotokoll (2/147-150, 6/135-146); 10.05.2019 vaatlusprotokoll koos lisadega: 18 pildifaili koos metaandmetega CD-plaadi(2/151152, 8/25-61); Rahapesu Andmebüroo 23.10.2018 kuriteoteade koos lisadega (2/153-217); Äriregistri väljatrükk OC OÜ kohta (3/1-6); Rahapesu Andmebüroo 14.02.2019 andmete väljastamine kriminaalasja materjalide juurde koos lisadega (3/7-94); Portugali Sirene büroo 14.03.2019 teade (3/95-98); 18.08.2023 päring AS-i LHV Pank ja AS LHV Pank 18.08.2023 vastus koos lisadega (3/99-122); 18.01.2023 päring AS-le LHV Pank ja 18.01.2023 vastus koos lisadega (3/123-139); 16.04.2019 päring AS-le LHV Pank ja 21.05.2019 vastus (3/140-143); Politsei- ja Piirivalveameti Europoli sideohvitseri poolt 05.06.2019 edastatud Europoli Ameerika Ühendriikide esinduse 05.06.2019 e-kiri koos lisadega (3/144-153); 29.04.2019 päring Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ja 02.05.2019 vastus (3/ 154-157); 02.04.2019 läbiotsimismäärus ja 02.04.2019 tunnistaja AM elukohas (xxx) teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll (6/147-155); 07.06.2019 AMi Iphonei vaatlusprotokol (8/62-75); 14.05.2019 vaatlusprotokoll koos lisadega (8/76-87); AVi kinnipidamise protokoll ja 13.05.2019 mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (3/158-173, 6/156166); 13.05.2019 Zi mobiiltelefoni vaatlusprotokoll ( 3/174-192); Äriregistri väljatrükk TSA OÜ kohta (3/197); Äriregistri väljatrükk L OÜ kohta (3/193-196); 09.10.2018 päring AS-i LHV Pank ja 24.10.2018 vastus koos lisadega (3/197-207); 24.10.2018 päring AS-i LHV Pank ja 21.11.2018 vastus koos sularahaautomaadi LHV00615 turvakaamera 07.07.2018 salvestiste väljatrükkidega (3/208-214); 14.05.2019 päring AS-i LHV Pank ja 21.05.2019 vastus koos lisadega (3/215); 26.11.2018 läbiotsimismäärus ja 27.11.2018 MGi elukohas teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll (xxx) (6/167-175); 26.11.2018 läbiotsimismäärus ja 27.11.2018 tunnistaja MGi poolt kasutatavas asukohas ja temale kuuluvas sõiduautos teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokollid (xxx ja sõiduauto Mercedes-Benz (reg nr XXXXXX) (6/176-188); 28.05.2019 jälitustoimingu protokoll ja lisad DVD-plaadil (8/88-95); 9 - 28.05.2019 MGi mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (6/189-198); Rahapesu Andmebüroo 25.03.2019 kuriteoteade koos lisadega (4/1-9); Äriregistri väljatrükk TAD OÜ kohta (4/10-14); AS LHV Pank 18.08.2023 vastuse lisad (3/99, 4/15-24); 28.06.2023 Euroopa Uurimismäärus Bulgaariale ja Bulgaaria 07.07.2023 vastus koos lisadega (4/25-82); 01.04.2019 päring OÜ-le Web Hosting Solutions ja 02.05.2019 vastus ning 01.04.2019 päring keskkriminaalpolitseile, vastus ja 01.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (4/83-95); Rahapesu Andmebüroo 29.01.2019 kuriteoteade koos lisadega ning Rahapesu Andmebüroo rahapesu juhtivanalüütik Tuulikki Kantola 11.06.2019 vastus päringule (4/96- 147); Äriregistri väljatrükk H OÜ kohta (4/148); AS LHV Pank 18.08.2023 vastus ja lisad (4/149-158); 05.03.2019 päring AS-i LHV Pank ja 05.03.2019 vastus koos konto väljavõttega (4/159-165); 20.03.2019 päring Eesti Sirene büroole ning 21.03.2019 Eesti Sirene büroo poolt edastatud Leedu Sirene büroo 21.03.2019 vastus koos lisaga (4/166-172); 19.06.2023 Euroopa Uurimismäärus Läti Vabariigile ja Läti Vabariigi vastus koos lisadega väljatrükitult ja CD-plaadil (4/173-200, CD-plaat); 26.03.2019 päring Eesti Sirene büroole ja 22.05.2019 Eesti Sirene büroo poolt edastatud Horvaatia Interpoli 21.05.2019 vastus koos e-kirjavahetusega (4/231-244); 08.08.2023 Euroopa Uurimismäärus Horvaatiale koos lisaga ja Horvaatia vastus (5/1-21); 06.03.2019 päring keskkriminaalpolitseile ja 22.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisaga (5/22-25); 01.04.2019 päring keskkriminaalpolitseile ja Telia Eesti AS andmete väljatrükk (5/26-28); KH kinnipidamise protokoll, 15.05.2019 KH Iphone vaatlusprotokoll (5/29-37 ja 6/194-198 ); Rahapesu Andmebüroo 18.02.2019 kuriteoteade koos lisadega (5/87-100); Äriregistri väljatrükk G OÜ (endine M OÜ) kohta ja seotud dokumendid (5/101-108); AS LHV Pank 18.08.2023 vastus lisadega (5/109- 118); 06.03.2019 päring ja 02.04.2019 AS-i LHV Pank vastus koos lisadega (5/119-136); 05.04.2019 päring ja AS-i LHV Pank 09.04.2019 vastus (5/137-141); 10.04.2019 päring ja AS-i LHV Pank 18.04.2019 vastus koos IP-aadresside logiga (5/142-148); 10.04.2019 päring Sirene Eesti büroo kaudu Tšehhi Vabariigi Sirene büroole ja 17.04.2019 vastus koos 10.04.2019 teatega (5/149-158); 26.03.2019 päring Sirene Eesti büroo kaudu Hollandi Vabariigi Sirene büroole ja 10.05.2019 vastus koos Hollandi Kuningriigi Rotterdami Politseiosakonna 25.01.2019 protokolliga (5/159173); 15.06.2023 Euroopa Uurimismäärus Hollandi Kuningriigile koos lisaga ja Hollandi Kuningriigi vastus koos lisadega (5/174-215); ABi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (6/36-49) 25.04.2019 ABi telefoni vaatlusprotokoll lisadega CD-plaadil osaliselt(6/49-64 ); 24.04.2019 läbiotsimismäärus ja 25.04.2019 tunnistaja MS elukohas aadressil xxx teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll ( 6/65-79 ); 07.06.2019 vaatlusprotokoll (6/80-81); D.Matjaz kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja 09.04.2019 mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (6/82-97); 03.04.2019 päring Elisa Teleteenused AS-le ja 03.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisaga (6/6-10); 06.06.2019 AS Tallink Grupp esindaja vastus 05.06.2019 ja 31.05.2019 päringule (6/11); 31.05.2019 päring Sirene Eesti büroole ja Europoli PPA sideohvitseri poolt edastatud Ameerika Ühendriikide Europol Siena 05.06.2019 teade 1445894-1-2 koos I.Q fotodega ning lisadega CDplaadil (6/12-27); Ameerika Ühendriikide Europol Siena 07.06.2019 teade 1-445894-1-4 koos lisadega (8/96-117); 10 - - Põhja Ringkonnaprokuratuuri 03.04.2023 taotlus Politsei- ja Piirivalveametile, taotluse edastamisega seonduv e- kirjavahetus ja Europoli USA sidebüroo esindaja Michael Simpsoni 08.04.2023 vastus koos lisadega (7/1- 37); Politsei- ja Piirivalveameti 20.01.2021 vastus süüdistavava I.Q esindajale vandeadvokaat Marko Kairjaki päringule (7/38-39); Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24.03.2023 päring Ameerika Ühendriikide Suursaatkonda ja Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna 05.05.2023 vastus päringule (7/40- 49); Vanemuurija 28.04.2021 päring, 05.05.2021 Monika Mägi e- kiri ja väljatrükk piiriületuste andmebaasist PIKO I.Q piiriületuste andmete kohta (7/50-62); 06.07.2021 I.Qlt äravõetud mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (7/63); 10.05.2021 vaatlusprotokoll koos lisadega: I.Q nimele väljatatud Ühendkuningriigi passi nr XXXXXXXX koopia, I.Q nimele väljastatud Nigeeria Liitvabariigi passi nr XXXXXXXX koopia; Põhja prefektuuri 26.02.2021 fototabeli koopia, 25.02.2021 fototabeli koopia ja AT poolt allkirjastatud fototabeli koopia (8/118-126); Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.06.2023 taotlus Riigiprokuratuurile topeltkaristatavuse päringute esitamiseks koos lisaga: kuriteoepisoodide faabulad riikide kaupa (7/ 64-67); Riigiprokuratuuri 05.07.2023 saatekiri Hollandi vastusele, Hollandile esitatud päring RP-610/23/1589 ja Hollandi vastus topeltkaristatavuse päringule (7/68-75); Riigiprokuratuuri 06.07.2023 saatekiri Portugali vastusele ja Portugali vastus topeltkaristatavuse päringule (7/76-79); Riigiprokuratuuri 07.07.2023 saatekiri Kreeka vastusele ja Kreeka vastus topeltkaristatavuse päringule (7/80-86); Riigiprokuratuuri 11.07.2023 saatekiri Rumeenia vastusele ja Rumeenia vastus topeltkaristatavuse päringule (7/87-99); Riigiprokuratuuri 13.07.2023 saatekiri Bulgaaria vastusele ja Bulgaaria vastus topeltkaristatavuse päringule (7/100-112) Riigiprokuratuuri 14.07.2023 saatekiri Tšehhi vastusele ja Tšehhi vastus topeltkaristatavuse päringule (7/113-118); Riigiprokuratuuri 09.08.2023 saatekiri Hispaania vastusele ja Hispaania vastus topeltkaristatavuse päringule (7/119-130); Riigiprokuratuuri 28.08.2023 saatekiri Horvaatia vastusele ja Horvaatia vastus topeltkaristatavuse päringule (7/131-144); I.Q karistusregistri väljavõte (7/145); Tõend isiku maksustatava tulu kohta (7/146); Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20.12.2022 järelepärimine Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile ja 20.01.2023 hinnang välismaalase väljasaatmise võimalikkusele (7/147-151); 04.08.2023 täiendav järelepärimine Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile ja 28.08.2023 täiendav hinnang välismaalase tagasipöördumise/väljasaatmise võimalikkusele (7/152-155); 22.04.2021 I.Q kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos õiguste deklaratsiooniga (7/156-168); 12.03.2019 Kriminaalasjade ühendamise määrus (7/169-170); 01.04.2019 Kriminaalasjade ühendamise määrus (7/171-172); 23.04.2019 Kriminaalasjade ühendamise määrus (7/173-174); 18.06.2019 kriminaalasja eraldamise määrus (7/175-176) 29.03.2023 kriminaalasjade ühendamise määrus (7/204-205); 13.01.2023 kriminaalasja eraldamise määrus (6/98); 29.04.2020 tagaotsitavaks kuulutamise määrus (7/179-181); 18.05.2020 vahistamistaotlus (7/182-189); Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 27.05.2020 kohtumäärus nr 1-20-3220 (7/199-203); Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkollegiumi 20.05.2021 kohtumäärus nr 1-20-3220 (7/206-214); Rahapesu Andmebüroo poolt 19.02.2019 edastatud 16.01.2019 ja 14.02.2019 ettekirjutused (7/215-219); 11 - 11.05.2021 päring Eesti Saatkonnale Londonis ja Londoni politsei 27.05.2021 vara vastuvõtmise õiend (7/220-223); Eriasjade uurija Nelli Paulmani 10.05.2021 saatekiri Tallinna Vanglale (7/224); 16.06.2023 õigusabitaotlus Nigeeria Liitvabariigile (7/225-234) Põhja Ringkonnaprokurör Mariana Londoni 22.06.2023 e- kiri I.Qle (7/235-237); Asitõendi üleandmise akt (7/238) I.Q riigiõigusabi dokumendid (7/239-242) 08.03.2019 AVle äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (6/28-32); 26.02.2021 AVle äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (6/33-36); 25.02.2021 DZle äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (7/ 177-179); 03.04.2019 JSle äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (6/1-5); 19.06.2019 ATle äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (6/115-118); AT eeluurimisel antud ütlused

§ 291

lg 1p2,lg 3 aluse (6/99-114, 119-124); AM (H) eeluurimisel antud ütlused

§ 291

lg 1p2,lg 3 aluse (8/1-24); D.Matjazi karistusregistiõiend (8/127); D.Matjazi õigusabikulud (8/128-143); Süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise ja I.Q õiguabikuludega seotud dokumendid (8/144248); AB eeluurimisel antud ütlused

§ 291lg 1p1lg1 alusel (9/1-19).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajad, uurinud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära kaitsjate ja prokuröri arvamuse, asub järgmistele seisukohtadele. Kohtusse saadetud kriminaalasjas oli esitatud süüdistus ka ABle. 24.01.2024 eraldati kriminaalasi AB suhtes eraldi menetlusse, kuna isiku asukoht oli teadmata. AB kuulutati tagaotsitavaks. 13.03.2024 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus

§ 199lg 1p 4 alusel seoses süüdistatava surmaga.

Peale prokuratuuri tõendite uurimist asus prokurör 20.02.2024 seisukohale, et prokuratuur loobub täies ulatuses süüdistusest I.Q suhtes KarS § 394 lg 2p1,2,3 järgi.

§ 301

näeb ette kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kuna prokurör loobus I.Q suhtes esitatud süüdistusest täies mahus, teeb kohus I.Q suhes õigeksmõistva otsuse ja tema suhtes menetlust ei jätka. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et kuna ei ole leidnud tuvastamist, et peale 31.01.2019 AM poolt teostatud ülekande summas 39 000 eurot oleks M OÜ kontole laekunud kuritegelikke rahasid üritatud edasi kanda, siis loobub prokuratuur süüdistuses esitatud etteheitest järgmises osas: - 20.02.2019 ja 14.03.2019 K BV pangakontolt XXXXXXXXXX M OÜ pangakontole laekunud raha kokku summas 171 746,08 eurot üritas AM edasi kanda, ent see ei õnnestunud temast mitteolenevatel põhjustel, kuna need rahalised vahendid blokeeriti LHV Pank AS poolt kuriteokahtluse tõttu. - 15.03.2019 ja 28.03.2019 ITT Holdings Czech Republic s.r.o pangakontolt XXXXXXXXXX M OÜ pangakontole laekunud raha kogusummas 17 798,40 eurot üritas AM edasi kanda, ent see ei õnnestunud temast mitteolenevatel põhjustel, kuna need rahalised vahendid blokeeriti LHV Pank AS poolt kuriteokahtluse tõttu. - Prokuratuur loobub Denis Matjazile esitatud süüdistusest ka osas, mis puudutab korduvust KarS § 394 lg 2 p 2 järgi, ehk selles, et Denis Matjaz aitas kokku viiel

§ 301

näeb ette kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kuna prokurör loobus Denis Matjaz suhtes süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 2- § 22 lg 3- § 25 lg 2 järgi, teeb kohus Denis Matjazi suhes süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 2- § 22 lg 3- § 25 lg 2 järgi õigeksmõistva otsuse. Harju Maakohtu 15.04.2021 otsusega nr 1-21-2156 mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi AM, AV ja DZ ning Harju Maakohtu 01.02.2023 kohtuotsusega 1-23-250 mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi AT. Kokkuleppemenetluste tulemusena tehtud otsustes AM, AV ja DZ ning AT süü küsimuses tehtud järeldused, ei ole üldmenetluses D.Matjazi süüküsimust arutavale kohtule siduvad. Kriminaalajas on prokuratuuri poolt esitatud tõenditena arvukalt väljatrükke, millel ei ole menetleja märget, et väljatrükk õige. Kaitsjad avaldasid kohtuistungil arvamust, et sellised väljatrükid ei ole tõendina lubatavad, kuna nende õigsust ei ole kinnitatud.

§ 1601

lõikesse 51 lisatud nõue jõustus 01.05.2023 ja see säte näeb ette, et kui toimikut peetakse paberil, siis digitaalne dokument trükitakse ning paigutatakse toimikusse. Trükitud dokumendi õigsust ja vastavust digitaalsele dokumendile kinnitab menetleja oma allkirjaga.

§ 3

lg 2 kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Vaidlusalused väljatrükid on tõendina kogutud 2019. aastal, mil väljatrüki õigsuse kinnitamise nõuet seaduses ei olnud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud väljatrükid on kohtumenetluses tõendina lubatavad. Kaitsjad on olnud ka seisukohal, et kuna päringud pankadesse ei ole põhjendatud ja motiveeritud, siis vastusena saadud dokumendid ei ole tõendina lubatavad. Kuni 01.05.2023 kehtinud

§ 31

lg 2 nägi ette, et uurimisasutusel on õigus nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi esitamist. Alates 01.05.2023 kehtiv redaktsioon näeb ette, et uurimisasutusel on lisaks õigus nõuda vajalike andmete esitamist. Nõudekirjale ei ole kehtestatud vorminõudeid. Ka

§ 215

lg 1, mis sätestab, et uurimisasutuse määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ja neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil, ei näe ette nõuete sisule konkreetseid tingimusi. Seega ei nõua

-i sätted, et menetleja päringud peavad olema sama motiveeritud kui näiteks elektroonilise side ettevõtjalt andmete saamise load, läbiotsimistaotlused, määrused jne, millele on seaduses sätestatud konkreetsed nõuded. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas tehtud päringud nõuetekohased ja päringutele saadud vastused seaduslikult ja tõenditena lubatavad. Eelkuriteod K B.V. Rahapesu Andmebüroo 18.02.2019 kuriteoteate lisad (5/87-100) kinnitavad, et M OÜ AS LHV Pank kontole nr XXXXXXXXXX laekus 31.01.2019 K B.V-lt 69269,87 eurot ja samal päeval taheti sellest 39000 eurot edasi kanda saaja kontole nr XXXXXXXXXX, mis kuulub Ile. K B.V. maksekorralduselt 13 on näha, et kuigi sellele on märgitud OÜ M pangakonto number on saajaks S S.L, mis kinnitab, et K B.V. ei ole soovinud seda summat saata OÜ-le M. LHV Pank 02.04.2019 vastus ja lisad kinnitavad, et AS LHV Pank kontole nr XXXXXXXXXX on 31.01.2019 laekunud K B.V-lt 69269,87 eurot ja 20.02.2019 K B.V-lt 89033,60 eurot. 31.01.2019 makse kohta on laekunud makse tagasikutsumise teade, milles palutakse lugeda maksekorraldus kehtetuks. AS-i LHV Pank 09.04.2019 vastus koos AS LHV Pank konto nr XXXXXXXXXX väljavõttega kinnitab, et 14.03.2019 laekus K B.V-lt summa 82712,48 eurot, Kaitsja Veber vaidlustas välisriigist saadud tõendite lubatavuse, kuna need on kogutud seadust rikkudes. Kaitsja väide, et tõendite kogumisel ei ole kasutatud Euroopa uurimismäärust on osaliselt ekslik. 26.03.2019 päring Sirene Eesti büroo kaudu Hollandi Kuningriigi Sirene büroole ja nende vastus koos 21.03.2019 avaldusega kuriteo toimumise kohta, kinnitab, et K B.V. on esitanud kuriteoavalduse seoses 31.01.19, 20.02.19 ja 15.03.19 ülekannetega. 15.06.2023 Euroopa Uurimismäärus Hollandi Kuningriigile ja viimase 26.07.2023 vastus koos lisadega kinnitavad, et Eesti Vabariigi prokuratuuril on õigus kasutada Hollandi Kuningriigi Rotterdami Politseiosakonna 21.03.2019 protokolli koopiat tõendina Eesti kohtumenetluses. Seega on välisriigist tõendite kogumisel järgitud riikidevahelist rahvusvahelist koostööd reguleerivaid

19. peatüki 8.jao sätteid. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et Hollandi Kuningriigist edastatud ja selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming oleks vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Asjaolu, et esialgu esitati tõend Sirene büroo vahendusel, ei too kaasa tõendi lubamatuks tunnistamist. Vastuseks Euroopa Uurimismäärusele saadeti Eesti õigusasutustele FZ 21.03.2019 ülekuulamise protokoll, millele on lisatud kannatanu õiguste teabeleht. Kuigi protokolli on nimetatud avalduseks kuriteo toimumise kohta, on dokumendi sisust nähtav, et tegemist on kannatanu K B.V. esindaja poolt menetleja juures ütluste andmisega. Nimetatud protokoll on ütluste andja ja menetleja poolt allakirjutatud. Selline dokument vastab oma sisult Eesti kriminaalmenetluses tunnistaja/kannatanu ülekuulamise protokollile ja ei ole vastuolus

§ 65lg 1 sätestatuga.

Ülekuulamis protokolli kohaselt sai K B.V. 30 aastat koostööpartneriks olnud äriühingult S S.L 25.01.2019 e-kirja, milles paluti muuta S S.Li pangakonto numbrit, uueks numbriks anti XXXXXXXXXX. Palus S S.Lilt sellele kinnitust. K B.V. sai kinnitava e-kirja, mille manus sisaldas äriühingu kirjaplanki õige konto andmetega. 28.01.2019 muutis K B.V. S S.Li pangakonto numbri. 30.01.2019 tegi K B.V. makse S S.Lile summas 69 269,87 eurot ja teatas sellest ka S S.Lile. K B.V. sai makse saamist kinnitava e-kirja koos palvega kasutada makse tegemisel uut konto numbrit. 05.02.2019 teavitas S S.L äriühing K B.V.-d, et ei ole raha kätte saanud. S S.List väideti, et probleemide tõttu ei ole raha laekunud ja soovitati makse tühistada. 07.02.2019 tühistas K B.V. makse, kuid raha tagasi ei saanud. 11.02.2019 sai K B.V. e-kirja S S.Lilt küsimusega, kas raha on tagasi küsitud ning 15.02.2019 sai K B.V. teate ING pangalt, et raha ei saa tagasi kanda, kuna makset uuritakse ja kõik on blokeeritud. Maksesüsteemis olid juba ette valmistatud järgmised maksed S S.Lile, mis ka toimusid 19.02.2019 ja 13.03.2019 summades vastavalt 89 033,60 eurot ja 82 712,48 eurot. K B.V. sai 15.03.2019 ja 18.03.2019 S S.Lilt e-kirja, milles väideti, et nad ei ole raha saanud. 18.03.2019 kinnitas S S.L, et äriühingu e-posti kontole on sisse häkitud ja 19.03.2019 esitas S S.L politseile kaebuse (256008/2019). Teabe kohaselt on S S.Li e-posti kontot kasutanud paralleelselt nii äriühing kui ka häkker. Segamini saadetud reaalsete ja võltsitud e- kirjade tõttu on väga raske tuvastada, millised kirjadest on reaalsed ja millised võltsitud. 21.03.2019 Rotterdami Politseiosakonna Lõuna- Hollandi provintsi lõuna piirkonna esialgne aruanne nr PL1700-2019084126-1 kinnitab, et 21.03.2019 registreeriti K B.V. esindaja FZ avaldus registreerimisnumbriga 2019084126 selle kohta, et ajavahemikul 25.01.2019 kell 12.30 kuni 13.03.2019 kell 17.00 pandi K B.V. (aadressil xxx) suhtes toime pettus. Esialgse aruande kohaselt häkiti Hispaania tarnija e- postkasti kontole sisse. Häkkija saatis kirja, milles teatas, et tarnijal on uus 14 konto number. Seejärel tehti sellele kontole kolm makset. Hispaania ettevõte esitas politseile avalduse, millega hakkas tegelema Interpol. Aruande kohaselt on kannatanuks K B.V. Pettus pandi toime tundmatu isiku poolt, toimepanemise viisiks oli valed andmed ning abivahendiks arvuti/ elektrooniline rakendus. Seega kinnitavad Hollandi Kuningriigist saadud tsiteeritud tõendid, et äriühingult K B.V on välja petetud 30.01.2019 raha summas 69 269,87 eurot, 19.02.2019 raha summas 89 033,6 eurot ja 13.03.2019 raha summas 82 712,48 eurot. Raha kanti pettuse toime pannud isikute poolt osutatud pangakontole XXXXXXXXXX, mis oli OÜ M pangakonto, ja mitte K B.V lepingupartneri S S.L Technology pangakonto. Riigikohus on lahendis 3-1-1-94-14 p 170 märkinud, et isiku süüditunnistamine rahapesus eeldab, et kohus tuvastab kuritegeliku tegevuse (eelkuriteo) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 4 lg 1 tähenduses. Niisiis kujutab eelkuritegu endast rahapesu koosseisulist tunnust, sest ilma eelkuriteota ei ole võimalik rahapesust KarS § 394 lg 1 mõttes kõneleda. Kui eelkuritegu on tuvastatud varasema süüditunnistava kohtuotsusega või kui eelkuritegu menetletakse rahapesuga samas menetluses, peab nii süüdistus kui ka süüditunnistav kohtuotsus eelkuriteo osas vastama seadusest ja kohtupraktikast tulenevatele süüdistuse täpsust ja kohtuotsuse põhistatust puudutatavatele nõuetele. Samas on Riigikohus leidnud, et isiku süüditunnistamine rahapesus ei eelda varasemat jõustunud süüditunnistavat otsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10). 01.01.2023 jõustus Eesti suhtes Euroopa Nõukogu konventsiooni nr 198 kuriteost saadud vara rahapesu, menetlemise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta. Selle konventsiooni järgi tagab lepingupool, et eelnev või samaaegne süüditunnistav kohtuotsus eelkuriteos ei ole eeldus isiku süüditunnistamiseks rahapesus (art 9 lg 5). Seega on ka rahvusvahelises õiguses tunnustatud, et eelkuriteo kindlakstegemisel ei pea alati tuginema süüditunnistavale kohtuotsusele, vaid selle tuvastab rahapesuasja menetlev kohus. Sellisel juhul peab rahapesu kohta esitatud süüdistus vastama eelkuriteo osas samasugustele nõuetele, nagu on esitatud muudele koosseisuelementidele e eelkuritegu puudutavad asjaolud on vaja süüdistuses välja tuua. Rahapesuasja menetlev kohus peab ülejäänud koosseisutunnuste kõrval tegema otsuses kindlaks eelkuriteo asetleidmise. Kuigi hetkel puuduvad andmed Hollandi Kuningriigis toimunud menetluse lõpptulemuse kohta, on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et äriühingult K B.V. on välja petetud 30.01.2019 raha summas 69 269,87 eurot, 19.02.2019 raha summas 89 033,6 eurot ja 13.03.2019 raha summas 82 712,48 eurot. Kohtu järeldust kinnitavad nii kannatanu esindaja ütlused kui Rotterdami politseiosakonna esialgne aruanne menetluse alustamise kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaks ümber kannatanu esindaja poolt Hollandi Kuningriigis ülekuulamisel antud ütlused, mida kinnitab ka asjaolu, et kõnealused summad laekusid OÜ M pangakontole, kuid ülekandes oli märgitud saajaks S S.L. OÜ M oli mõni kuu enne laekumisi asutatud äriühinguga, millel puudusid igasugused ärialased sidemed Hollandi võ Hispaania äriühinguga. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et M OÜ-l oleks olnud K B.V. või S S.Liga reaalseid majandussuhteid, mis oleks seotud nende firmade tegevusaladega, s.t et ülekannete tegemine olnuks vajalik ettevõtluseks. Eelkuritegu, millise toimepanemisest saadud rahade käitlemise katse on inkrimineeritud süüdistatavale rahapesu katsena, on toime pandud tuvastamata isiku/isikute poolt. Vastavalt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikkel 23 lg 2 p.c (Eesti on nimetatud konventsiooniga vastava seaduse alusel ühinenud 20.01.2010 ja see jõustus Eesti suhtes 12.05.2010) hõlmavad eelkuriteod nii asjaomase konventsiooniosalise jurisdiktsiooni piires kui ka väljaspool seda toime pandud kuritegusid. Väljaspool konventsiooniosalise jurisdiktsiooni toime pandud kuritegu kujutab endast eelkuritegu siiski üksnes juhul, kui see on kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kus see on toime pandud, ja oleks kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kes rakendab või kohaldab käesolevat artiklit, kui see oleks seal toime pandud. EL Direktiivi 2018/1673 rahapesu vastu võitlemise kohta 15 kriminaalõiguse abil artikli 3 lõige 4 lubab liikmesriikidel nõuda eelkuriteo kahepoolset karistatavust, va juhul, kui tegevus kuulub nende süütegude hulka, millele on osutatud direktiivi artikli 2 punkti 1 alapunktides a–e ja h, nii nagu need on määratletud kohaldatavas liidu õiguses. Käesoleval juhul seisnesid eelkuriteod kelmustes, mis viidatud direktiivi artikli 2 punkti 1 alapunktide a–e ja h hulka ei kuulu. Seega tuleb tuvastada, kas eelkuriteod, mis seisnesid kelmustes, on karistatavad ka Hollandi Kuningriigis. Hollandi Kuningriigi vastus topeltkaristatavuse päringule kinnitab, et kuritegu, mille toimepanemise tulemusel kanti raha K B.V. kontolt M OÜ kontole, on Hollandi Kuningriigis kriminaalkorras karistatav karistusseaduse artikkel 326 punktis 1 sätestatud kelmusena, mille kohaselt karistatakse isikut, kes sunnib teist isikut andma üle vara, osutama teenust, tegema kättesaadavaks andmeid, võtma võlgu või loobuma nõudest, et saada ise ebaseaduslikku kasu või tuua teisele isikule ebaseaduslikku kasu kas valenime või võltspädevuse kasutamise või pettemanöövrite või valetamise abil- kuni neljaaastase vangistuse või viienda kategooria rahatrahviga. Eeltuvastatud viisil varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega KarS § 121 mõttes suures ulatuses varalise kahju tekitamisega pandi Hollandi Kuningriigis rahapesu eelkuriteona toime kelmus Eesti Vabariigi karistusseadustiku § 209 lg 2 p 3 mõttes. Seega on eelkuritegu karistatav nii Eesti Vabariigis, kui ka Hollandi Kuningriigis. Eelkuritegu jõudis lõpuleviiduks hetkel kui raha summad laekusid OÜ M pangakontole ja neid makseid ei saanud enam tühistada või tagasi kutsuda. ITT Holdings Czech Republic AS-i LHV Pank 09.04.2019 vastus koos AS LHV Pank konto nr XXXXXXXXXX väljavõttega kinnitab, et 15.03.2109 laekus OÜ M kontole äriühingult ITT Holdings Czech Republics 4449,60 ja 28.03.19 13348,80 eurot.

§ 48937

kohaselt on Euroopa uurimismäärus Euroopa Liidu liikmesriigi õigusasutuse tehtud või kinnitatud taotlus menetlustoimingu tegemiseks teises liikmesriigis eesmärgiga hankida tõendeid või teises liikmesriigis asuvad tõendid üle anda või hoiule võtta, et takistada tõendina kasutatava eseme hävitamist, muutmist, eemaldamist, üleandmist või võõrandamist. Seoses ITT Holdings Czech Republic suhtes toimepandud kuriteo kahtlusega ei ole Eesti õigusasutused esitanud uurimismäärust teises liikmesriigis asuva tõendi (N kannatanu ütlused) üle andmiseks.

§ 2

p1 kohaselt on muuhulgas kriminaalmenetlusõiguse allikad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud. Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsioon, mis jõustus Eesti suhtes 23.08.2005 (Tšehhi Vabariigi suhtes 12.06.2006) artikkel 6 lg1 kohaselt esitatakse vastastikuse abi taotlus ja artiklis 7 nimetatud omaalgatuslik informatsioon kirjalikult või muul viisil, mis võimaldab taotluse saanud liikmesriigil selle ehtsust kindlaks teha. Taotlused edastatakse otse õigusasutuste vahel, kes on territoriaalselt pädevad neid esitama ja täitma, ning need tagastatakse samal viisil, kui selles artiklis ei ole sätestatud teisiti. Artikkel 7 kohaselt võib liikmesriigi pädev asutus siseriikliku seaduse alusel ilma asjakohast taotlust saamata vahetada teavet seoses kuritegude ja artikli 3 lõikes 1 nimetatud õigusrikkumistega, mille puhul karistamine või menetlemine kuulub info edastamise ajal vastuvõtva asutuse pädevusse. Informatsiooni andev asutus võib kooskõlas oma riigi seadusega esitada informatsiooni saanud asutusele tingimusi, mida tuleb informatsiooni kasutades järgida. Informatsiooni saanud asutus kohustub neid tingimusi järgima. Tsiteeritud vastastikuse õigusabi konventsiooni sätted võimaldavad esitada taotlusi ka otse õigusasutuste vahel ja konventsioon ei näe ette konkreetset taotlusevormi. Seega kui taotluse saanud riigi õigusasutus vastab taotlusele ja edastab küsitud tõendid, siis on need tõendid Eestis lubatavad

§ 65lg 1 sätestatud tingimustel.

Menetleja taotlusel on talle infosüsteemi Sirene, mille ülesandeks on rahvusvahelise politseikoostöö alase informatsiooni vahendamine ja haldamine, kaudu edastatud ITT Holdings Czech Republics 16 finantsjuhi e-kiri, milles muuhulgas palutakse teada anda kui vajatakse lisateavet, dokumente. Ekirjaga on saadetud kuriteo teade, kuid ühtegi dokumenti, mida teates nimetatakse saadetud ei ole. Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ITT Holdings Czech Republics avalduse alusel on Tšehhi Vabariigis alustatud menetlust ja kogutud tõendeid. Esitatud avalduselt nähtub üksnes, et see on Ostrava piirkonna prokuratuuris registreeritud kui sissetulnud dokument. Nagu eelpooltsiteeritud peab rahapesuasja menetlev kohus ülejäänud koosseisutunnuste kõrval tegema otsuses kindlaks eelkuriteo asetleidmise. Eelkuriteo tuvastamisel peab kohus arvestama ka

§ 65

lg 1 sätestatut.

§ 63lg 1 kohaselt on tõendiks kannatanu või tunnistaja ütlused.

Kohtule esitatud teade kuriteo toimepanemise kahtluse kohta ei ole samastatav kannatanu või tunnistaja ütlustega, mis antakse menetleja juuresolekul ja on protokollitud menetleja poolt. Samuti ei vasta esitatud kuriteo teade

§ 692sätestatud kirjaliku ütluse sisule.

Seega puuduvad käesolevas kriminaalasjas tõendid, mille põhjal saaks kohus ümberlükkamatult jaatada kas või millise kuriteoga on tegemist ülekannete puhul, mis tehti 15.03.2109 ja 28.03.2019 ITT Holdings Czech Republics kontolt OÜ M kontole XXXXXXXXXX summades 4449,60 ja 13348,80 eurot. Ainuüksi summade laekumine OÜ M kontole ei kinnita, et tegemist on kuritegelikust tegevusest või selle asemel saadud varaga. RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt ei piisa rahapesus süüdimõistmiseks üksnes kahtlusest, et tegemist võib olla kuritegeliku tegevuse kaudu saadud varaga. Tuvastada tuleb igal juhul konkreetne eelkuritegu, millest on saadud rahapesu objektiks olev vara. Sama seaduse § 5 lg 4 kohaselt on rahapesuga tegemist ka siis, kui sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, ei ole kindlaks tehtud. Seega ei ole vaja tuvastada kuritegeliku tegevuse üksikasju ehk iga pisidetaili, kuid siiski peavad olema sellised lubatavad tõendid, mis võimaldavad kohtul tuvastada, et vaidlusalune vara on saadud kuritegelikust tegevusest. Kuna ei ole tuvastatud eelkuriteo sündmust ja süüdistuse kohaselt rahapesu objektiks olevate 15.03.2109 ja 28.03.2019 ITT Holdings Czech Republics kontolt OÜ M kontole XXXXXXXXXX laekunud summade 4449,60 eurot ja 13348,80 eurot kuritegelik päritolu, on täitmata rahapesu kuriteo koosseisu üks olulisi tunnuseid. Seetõttu ei ole nende summadega seotud episoodis täideviijate tegevuses rahapesu kooseisu tunnused täidetud ja nende tegevus ei oleks kvalifitseeritav KarS § 394 järgi. Kuna täideviijate puhul ei ole kuriteo koosseis täidetud, tuleb ITT Holdings Czech Republics episoodiga seonduvalt D.Matjaz rahapesule kaasaaitamise õigeks mõista. Lisaks märgib kohus, et prokuratuur loobus D.Matjazi puhul süüdistusest, mis on seotud OÜ M kontole XXXXXXXXXX laekunud summade 4449,60 eurot ja 13348,80 eurot edasikandmise katsega, kuivõrd ei ole tõendatud, et neid summasid üldse üritati edasi kanda. Süüdistuses nende summade laekumise eelkuriteona toodud faktide alusel viidi oletatav eelkuritegu ehk kelmus lõpuni rahasumma laekumisega OÜ M pangakontole. Kui seda raha sellele kontole laekunud ei oleks, ei oleks ka süüdistuses kirjeldatud kelmust saanud lõpule viia. Raha laekumisega kontole oli tegemist süüdistuses kirjeldatud eelkuriteo lõpule viimisega, ehk osaga võimalikust eelkuriteost. Seega ainuüksi rahasumma laekumine OÜ M pangakontole ei ole loetav veel rahapesuna kvalifitseeritavaks teoks. Ka Riigikohus on lahendis 3-1-1-21-11-p 13 märkinud, et käitumise ebaõigussisu ammendub varavastases kuriteos - pettuslikul teel kannatanu varakäsutuse saavutamises või arvutisüsteemi ebaseadusliku kasutamise tulemusel talle varalise kahju tekitamises. Rahapesuna käsitletud käitumine - enda, kui varavastast kuritegu sooritava isiku identiteedi varjamiseks raha kolmandate isikute arvetele kanda laskmine või ise sinna ülekande tegemine on hinnatav kelmusliku teo loomuliku osana, milles ei väljendu legaalse majandus- või rahakäibe kahjustamine sinna kuritegelike vahendite suunamisega. Prokurör loobus summade 4449,60 eurot ja 13348,80 edasikandmise katse osas süüdistusest. Kui seda raha edasi kandma ei asutud, ei tehtud ka ühtegi toimingut, mida võiks käsitelda rahapesuna või rahapesu katsena. Ainuüksi asjaolu, et süüdistuses märgitud võimaliku eelkuriteo täideviimise käigus laekus raha äriühingu kontole ja selle summaga mingeid toiminguid edasi ei üritatud teha, ei ole võimalik käsitleda rahapesu või selle katsena. Rahapesu süüdistus 17 Äriregistri andmed G OÜ (endine M OÜ) kohta kinnitavad, et 21.02.2019 kutsuti juhatuse liige Denis Matjaz tagasi ja uueks liikmeks valiti VG. D.Matjaz oli asutaja ja osanik kuni 21.02.2019 ning juhatuse liige 07.11.2018-25.02.

1. AS-i LHV Pank 09.04.2019 vastusest nähtub, et D.Matjaz on olnud OÜ M konto allkirjaõiguslik isik alates konto avamisest. Seega oli seisuga 02.04.2019 konto allkirjaõiguslik isik veel D.Matjaz. Kirjast nähtub ka, et ülekanne summas 39000 eurot 31.01.2019 sisestati ja kinnitati internetipangas IPaadressilt 85.253.212.21 Denis Matjazi ID-kaardiga. AS-i LHV Pank 18.04.2019 vastus koos IP-aadresside logidega kinnitab, et M OÜ AS LHV Pank kontol nr XXXXXXXXXX käidi IP aadressilt 46.22.209.171 18.03.2019 kell 15:42 D.Matjaz kasutaja andmetega. Sellest vastusest saab järelda, et kuigi 21.02.2019 muudeti OÜ M nimi ning muutusid ka osanik ja juhatuse liige, jäid pangas muudatused tegemata ja juurdepääs pangakontodele oli jätkuvalt D.Matjaz dokumentide, kasutajatunnuste ja koodidega. LHV Pank 18.08.2023 vastuse (3/99) lisad (5/109-118) kinnitavad, et M OÜ arvelduskonto XXXXXXXXXX avas 15.11.2018 D.Matjaz, kes oli ka konto kasutaja. Sõlmiti ka internetipanga kasutamise leping. D.Matjaz kinnitab, et läks LHV esindusse ja avas seal panga konto. Seega on nii D.Matjazi enda ütluste kui pangadokumentidega tõendamist leidnud, et just D.Matjaz avas 15.11.2018 M OÜ nimel LHV Pank AS pangakonto nr XXXXXXXXXX. Matjazi ütluste kohaselt ei mäleta, mis raha pidi kontole laekuma. Ise ei ole kontole vaadanud, on üksnes ABi palvel. AB helistas ja kohtusid Matjazi kodus. Said trepimademel kokku. Oli mingi summa, aga ei mäleta kui palju. AB pildistas ja läksid laiale. Rohkem ei ole pangakontole sisenenud. Ei tea mis kontol toimus. Konto avamisel sai pangast mingid dokumendid, ei mäleta mis neist sai. Ise ei ole M kontolt ülekandeid teinud. Ei mäleta, kas keegi teine tegi. Ei tea kellel oli juurdepääs Mi kontole. Ei tea kes seda kontot kasutas. Ei tea kust oli laekunud see raha, mida koos ABiga vaatasid. Ei mäleta kas on peale selle vaatamise korra veel M kontot kasutanud. Ei tea kuidas saadi üritada kontolt ülekannet teha kui andmed olid tema käes. Andis vist pangadokumendid ABle üle. Andis ABle ID kaardi oktoobris või novembris
2. Kontot avades oli ID kaart enda käes. Võimalik, et oli vahepeal kaardi tagasi saanud ja siis uuest ära andnud. ABi eeluurimisel antud ütlused haakuvad D.Matjazi ütlustega. Tegi D.Matjazile ettepaneku asutada äriühing ja avada sellele pangakonto LHV pangas. Andis Denisi käes saadud ID-kaardi ja paroolid ning täiendava ID kaardi internetipanga kasutamiseks Maksile. 2019 jaanuari lõpus kohtus Maksiga, kes ütles, et raha on pangakontole laekunud ning see kantakse edasi ja teenustasuks lubatud 2% jääb pangakontole. Edasi teatas Maks, et raha ei õnnestu ära kanda, kuna see on pangakontol blokeeritud ning andis Matjazi dokumendi tagasi. Läks Denisi juurde koju, sisenesid M internetipanga kontole ning nägid, et kontol on raha ja kontoga on midagi valesti. Nii Matjazi enda kui ABi ütlused kinnitavad, et D.Matjaz ise OÜ M pangakontolt ülekandeid ei teinud. Pangakonto kasutamise dokumendid olid edastatud tundmatutele isikutele. Alles pärast seda kui said D.Matjazi dokumendid tagasi, vaatasid Matjaz ja AB OÜ M pangakontole, mis oli selleks ajaks juba blokeeritud. D.Matjazi ütluste kohaselt palus AB enda nimele firma avada. Andis ABle paroolid ja ID kaardi ja ta tegeles ise edasi. Dokumentide üleandmise hetkel kontot ei olnud. Enam ei ole Mi omanik ja juhatuse liige, palus ABil firma oma nimelt ära kirjutada. AB leidis inimese, kelle nimele firma ümber kirjutada. AB tegeles ümbervormistamisega, võttis ühendust notaribürooga, määrati aeg, läksid kohale ja kirjutasid firma ümber. Olid kolmekesi AB, Matjaz ja see kolmas inimene. 2018 avasid firma, 2019 veebruari algul kirjutas ümber. 2018 lõpus võttis dokumendi tagasi. Ei tea mida AB ID kaardiga veel tegi. Andis ABle ID kaardi oktoobris või novembris
3. ABi eeluurimisel antud ütlused haakuvad D.Matjazi ütlustega. Maksi nimeline isik rääkis 2018 sügiselt, et afroameeriklane vajab Eestis äriühinguid, millel oleks pangakonto LHV-s. Maks seletas, et äriühing kontole hakkavad välismaalt laekuma rahaülekanded, mis kantakse edasi äriühingute 18 välisriigi pangakontodele. Ei tea, kes tegeles rahasummade edasikandmisega. Uskus Maksi juttu, et tegemist on puhta rahaga. Tegi D.Matjazile ettepaneku asutada äriühing. Andis Denisi käes saadud IDkaardi ja paroolid ning täiendava ID kaardi internetipanga kasutamiseks Maksile. Maks ütles, et M konto on blokeeritud ning äriühing tuleb teise inimese nimele ümber registreerida. Selleks pidi Matjaz notarisse minema. Maks teatas notari aja ja sõidutas Matjazi autoga notari juurde ja äriühing kirjutati lätlase nimele ümber. ABi ütlused kinnitavad, et D.Matjaz ei tundnud neid isikuid, kelle soovil asutati OÜ M ja kes lubasid 2 % tasu pangakontole laekunud summadest. Samuti kinnitavad ABi ütlused D.Matjazi ütlusi selles, et D.Matjaz ise äriühingut ei asutanud, vaid ta andis oma dokumendid ABle, kes omakorda andis need edasi isikutele, kes tegelikult äriühingu asutasid. Seda, et Denis Matjaz andis enda isikutunnistuse ja paroolid ABle, kinnitab ka 25.04.2019 vaatlusprotokoll, mille kohaselt leiti AB 11.04.2019 kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefonist Telegram rakendusest 27.10.2018 fotost loodud pildifail, millel oli isikutunnistuse nr XXXXXXXX juurde väljastatud isiku tuvastamise ja digitaalallkirja PIN- koodide ning PUK- koodide leht. Igale koodile on käsitsi juurde kirjutatud veel muud koodid. AS LHV Pank 22.08.2023 poolt edastatud vastuse lisaks olev elamisloa nr XXXXXXXX koopia (3/99, 5/112) kinnitab, et tegemist oli D.Matjazi dokumendiga, mida D.Matjaz kasutas ka pangakonto avamiseks OÜ-le M. Seega on nii Denis Matjaz kui ABi kokkulangevate ütlustega leidnud tõendamist, et D.Matjaz andis enda nimele äriühingu registreerimiseks ABle üle enda ID- kaardi ja selle juurde kuuluvad paroolid. Lisaks nende ütlustele kinnitavad äriregistri andmed, et 07.11.2018 asutati Denis Matjaz poolt üle antud tema nimele väljastatud ID- kaardi ja paroolidega Denis Matjazi nimel äriühing M OÜ ning ta oli alates 07.11.2018 M OÜ ainuosanik ja juhatuse ainuliige. MS ütluste kohaselt tunneb ta ATd juba 15 aastat. ABt, Matjazi ei tunne. Matjazi ei ole kunagi näinud ega kohtunud. M OÜ ei tea. Ei ole olnud seotud temaga mitte seotud äriühingute asutamisega või pangakontode avamisega. Võõraid dokumente ei ole kunagi olnud ega edastanud. Oma dokumente ei ole kunagi kellelegi mitmeks päevaks andnud. Ei ole ühtegi pakendit kellegi palvel edastanud. Ei ABi ega Si ütlused ei kinnita, et just MS oli selleks isikuks, kellele AB edastas D.Matjazi ID kaardi ja paroolid. Kriminaalasjas puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaks, et just MS oli selleks isikuks, kes tegi ABle ettepaneku asutada äriühing ja avada pangakonto. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist, et 2018 sügisel, hiljemalt 07.11.2018 tegi MS AT korralduse alusel äriühingu asutamise ettepaneku ABle. Samuti ei ole tõendatud, et AB andis Denis Matjazi ID- kaardi koos paroolidega äriühingu Denis Matjazi nimele registreerimiseks täpselt tuvastamata viisil üle MSile. ABi ütlused kinnitavad üksnes, et tegemist oli täpselt tuvastamata Maksi nimelise isikuga, mistõttu on kriminaalasjas leidnud tõendamist, et Denis Matjaz andis enda ID-kaardi ja paroolid ABle, kes omakorda andis need tuvastamata isikule. Samuti on tuvastatud, et Denis Matjaz andis M OÜ pangakonto kasutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed ABle, kes andis need tuvastamata isikule. Leedu Sirene büroo 21.03.2019 vastus koos lisaga kinnitavad, et UAM I direktor on ST alates 12.11.2018 tel
4. STi ütlused kinnitavad, et asutas enda nimele firma TSA OÜ. T ütles, et midagi hirmsat ei ole. Tuled saad oma protsendi raha kätte. Lubas ühe protsendi ükskõik mis summast. Sai 100 eurot millegagi. On andnud oma isikut tõendavaid dokumente Tle. TSA kontodel toimunud tehingutest ei tea, pangakaarti pole olnud. UAB I on tundmatu. Ei tea kas tema nimel on Ühendkunigriigis või Saksmaal kontosid avatud. USA-s käis ühe korra koos Mga 2018 või
5. USA-s kohtusid tumedanahalise isikuga, nime ei tea. Võibolla avas kolm kontot. Pankades suhtles AB ja avati ka Ti nimele konto. Võis olla 2019 või
6. Reisi eesmärk oli kontode avamine USA-s. On olnud LHV klient. AT eeluurimisel antud ütluste kohaselt tutvustas Mle Grahamit, kes rääkis, et otsivad isikuid, kes avaks enda nimel Eestis ja välismaal äriühingud ja juhatuse liikmetele makstakse äriühingule tehtud ülekande eest 3-5 %. M nõustus Grahami ettepanekuga ja asutas OC OÜ ja avas pangakonto. M saatis 19 Grahamile posti teel äriühingu andmed ja internetipanga juurdepääsuks vajaliku. Grahami käest saadud 1500 eurot tegid pooleks. T asutas Tallinnas Grahami palvel TSA ja avas pangakontod. Kõik dokumendid ja internetipanga juurdepääsuks vajalikud andmed saatsid Sga koos posti teel Grahamile Inglismaale. Selle eest võtsid TSA kontolt 6000 eurot. Viimast korda suhtles Grahamiga 2019 veebruari lõpus. Graham ähvardas, et T ja tema inimesed petavad, kuna T vahendusel avatud pangakontodele kaetud rahasummad blokeeritakse või kantakse tagasi maksja pangakontole. AMi eeluurimisel antud ütluste kohaselt sai suvel 2017 baaris tuttavaks Grahamiga. Graham tegi ettepaneku raha teenida. Pidi vormistama äriühingu enda nimele ja avama pangakonto. Andis Grahamile oma passi koopia. Jaanuaris 2018 teatas Graham, et tema nimele on registreeritud OC ja vaja pangakontot. Avas firma nimel LHV pangas konto ja saatis panga dokumendid Londonisse Umar nimele. Saatis ka oma ID kaardi ja ID kaardi kasutamiseks vajalikud andmed. On OÜ M pangakontole laekunud rahalisi vahendeid edasi kandnud. T oli varem talle üle andnud D.Matjazi nimele väljaantud ID-kaardi ja nende paroolid ning M internetipanga kontode kasutajatunnused. Isikute ja äriühingute andmed saatsid T mobiiltelefoni rakenduse Signal kaudu Grahamile. AB ütles, et peab nendele kontodele tulevikus laekuvad summad edasi kandma Gahami näidatavatele kontodele. Graham teatas kui raha oli kontodele laekunud. Samuti teatas Iphone signal rakenduse kaudu UAB I ning Ti ja Vi isiklike pangakontode andmed. Sisenes M kontole ja kandis sinna laekunud summad edasi Si juures külas viibides. Pildistas väljavõtteid ja saatis Grahamile edasi. Mõnikord tegi ülekandeid Apple arvutist, mille T rahaülekannete tegemiseks andis. Iga ülekande eest pidi saama 10 % summast, kuid ei saanud. IP aadress 37.157.107.58 on seotud tema mobiiltelefoninumbriga xxxx.Talle teadaolevalt on Grahamil Smart ID abil juurdepääs kõigile äriühingutele, kelle kontodelt ülekandeid tegi. Seega kinnitavad AMi ja AT kokkulangevad ütlused, et tuvastamata isiku Grahami palvel asutati erinevaid äriühinguid ja avati nende nimel pangakontosid. Äriühingute ja nende pangakontode andmed saadeti Grahami nimelisele isikule. Graham edastas ülekannete tegemiseks vajaliku info Tle, kes edastas selle Mle. Mi ütlused kinnitavad, et ta on OÜ M pangakontole laekunud rahalisi vahendeid edasi kandnud. T oli eelnevalt talle üle andnud D.Matjazi nimele välja antud ID-kaardi ja paroolid ning OÜ M internetipanga kontode kasutajatunnused. STi ütlused kinnitavad T ka Mi ütlusi ning, et samasugune muster nagu toimis OÜ M puhul, oli ka teiste äriühingute (TSA) ja nende omanikuks vormistatud isikute puhul. 02.05.2019 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastusest nähtub (3/154-157), et M OÜ asutamiseks logiti äriregistri ettevõtjaportaali kandeavalduse esitamiseks sisse IP-aadressilt 88.196.217.
7. Täpselt samalt IP- aadressilt logiti sisse ka äriühingu M OÜ VGi nimele ümbervormistamiseks. Samalt IPaadressilt logiti äriregistri ettevõtjaportaali kandeavalduse esitamiseks sisse ka OC OÜ (xxxxxx) asutamiseks AM nimel. M on kinnitanud, et Graham teatas, et tema nimele on registreeritud OC OÜ, seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaks, et just M logis M OÜ ja OC OÜ nimel sisse äriregistri ettevõtjaportaali. Kohtus uuritud tõenditega ei ole tuvastatud, kes oli see isik, kes nimetatud IP-aadressilt OC OÜ ja OÜ M kandeavalduse esitamiseks äriregistrisse sisenes. Äriregistri vastus kinnitab Mi ja T ütlusi erinevate äriühingute asutamise kohta ja, et OÜ M oli üks mitmest äriühingust, mille kaudu pidid Grahami kontrolli all toimuma raha ülekanded. AT ja AMi ütlustega riimub ka asjaolu, et AT kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni Samsung vaatlusprotokolli (2/147-150) kohaselt oli mobiiltelefonis SIM-kaart nr xxxxxxxxx, millele kuulus abonentnumber xxxx. Telefonis oli kontaktid: „And Mik.1- number xxxx“ ja „ And.mik- number xxxx. AM on 18.06.2019 kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt andnud enda kontaktandmeteks mobiiltelefoninumbri xxxx. Seega kuulus AT kasutuses olevasse mobiiltelefoni salvestatud kontakt „And Mik.1“ numbriga xxxx AMle. See kinnitab, et AT ja AM tundsid üksteist ja suhtlesid. 10.05.2019 vaatlusprotokolli lisad (2/151-152, 8/56, 58, 60) kinnitavad, et AT suhtles Graham nimelise isikuga SEB ja LHV panga teemal, kontoomaniku nime, kandelimiitide, võlgade ja raha saamise teemal. Nimetatud vestlus kinnitab T ja Mi ütlusi, mille kohaselt kogu tegevus toimus Grahami nimelise isiku juhendamisel ja kontrolli all. 20 Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et AT kasutuses olnud mobiiltelefonis olid erinevate kolmandate isikute isikut tõendavate dokumentide ja nende paroolide pildid. Samuti 17.07.2018 foto, millele on käsitsi kirjutatud „LHV“ ja trükitult „autsjajev“, mille järele on käsitsi kirjutatud „Username“ („kasutajanimi“) ning trükitult telefoninumber xxxx. AT kasutuses olnud mobiiltelefonist leitud andmed kinnitavad seda, et AT valduses on olnud kolmandate isikute isikutunnistuste andmed ja nende juurde kuuluvad paroolid ning pangakontode kasutamist võimaldavad andmed. Nimetatud fakt kinnitab nii T kui Mi ütlusi panga ülekannete tegemise kohta erinevate isikute nimel ja nende isikute andmete edastamise kohta Grahamile. Mi ja T ütlusi, mille kohaselt avati mitmeid äriühinguid, mille pangakontode kaudu toimusid ülekanded, mis tehti Grahami organiseerimisel ja kontrolli all kinnitavad ka DZ ja AVi kohtuistungil antud ütlused. JSi ütlused kinnitavad, et M on tema juures külas olnud ja ööbinud. Mi tuttav A oli kunagi hästi ammu pakkunud tegeleda kahtlase äriga, millest keeldus. Oli mingi firma avamine tunnistaja nimele. Sai politseilt teada, et M on tema kodust IP aadressilt ülekandeid teinud. Läks selle pärast Mga riidu. Si ütlused kinnitavad, et need ülekanded, mis on rahapesu tegevuse raames tehtud tema koduselt IP aadressilt, ei ole tehtud tema poolt vaid Mi poolt. Nimetatud asjaolu kinnitab Mi ütlusi, et just tema oli isikuks, kes tegi pangaülekandeid Si juures kodus viibides. AS LHV Panga vastusest nähtub, et ülekanne summas 39000 eurot 31.01.2019 sisestati ja kinnitati internetipangas IP-aadressilt 85.253.212.
8. 03.04.2019 päring Elisa Teleteenused AS-le ja 03.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisaga (6/6-10) kinnitab, et IP aadressi 85.253.212.21 kasutab GS elukohaga xxx. Nimetatuid asjaolusid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et just A.M oli isikuks, kes püüdis 31.01.2019 kanda OÜ M kontolt edasi 39000 eurot. Tulenevalt

§ 15

lg 3 ja kohtupraktika kohaselt, ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. T ütluste osas tugineb kohus ainult nendele eeluurimisel antud ütlustele, mis kohus tunnistas lubatavaks ja mis võeti kohtuistungil tõendina vastu ja uuriti. T neid eeluurimisel antud ütlusi, mis olid saadud menetlusnorme (eelkõige tõlkimise nõudeid) eirates, kohus vastu ei võtnud, neid kohtuistungil ei uuritud ja kohus otsuse tegemisel neile ei tugine. Kuigi kohus saab lähtuda Mi ja T osas üksnes nende eeluurimisel antud ütlustest, kinnitavad neid ütlusi ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad ST DZ, AV ja JS, kellele kaitsjad said esitada küsimusi. Samuti kinnitavad Mi ja T ütlusi eespool tsiteeritud vaatlusprotokollid ning äriregistrist ja pankadest saadud andmed. Seega ei tugine kohtu järeldused üksnes kahe tunnistaja, Mi ja T, eeluurimisel antud ütlustele, vaid ka teiste s.o istungil küsitletud tunnistajate ütlustele ja mitmetele dokumentidele, mis kinnitavad või haakuvad Mi ja T ütlustega. Neid tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et Grahami nimelise tuvastamata isiku initsiatiivil ja juhendamisel osalesid Mi ja T skeemis, mille raames asutati mitmed äriühingud, sh M OÜ, ja nendele äriühingutele, sh M OÜ-le avati pangakontod, millele saaks kanda ja millelt saaks edasi kanda sinna laekunud rahad, mis ei olnud seotud nende äriühingute tegevusega. Mi ja T endi ütlustest nähtub, et nad olid teadlikud, millega nad tegelesid (oli vaja äriühinguid, millele raha kanda ja seejärel kohe edasi kanda) ja nad said selle tegevuse eest ka raha. Neid ütlusi kinnitab ka Mlt kinnipidamisel võetud Iphone´i 07.06.2019 vaatlusprotokoll, milles kajastatud vestlus Grahami nimelise isiku ja AM vahel 17.01.

1. Edastati pangkonto andmed korraldusega kopeerida IBAN fotolt. „Ootan, mis saab teise 100 tuh´iga. Tee nii, et ma ei kasutaks LHV-d. Vii mind enne kurssi. Sa saad ka LHV kasutamisega hakkama“ „Täna uus poiss (mees)“, „Ma töötan“, „Kui palju siis tuleb kokku WT´ilt“, „Ja kui palju on puhtakspesemise kulu?“ Samuti 07.03.2019 saadetud sõnumid „Teed selle raskeks“, „Ma tõesti ei taha sulle haiget teha, aga sa sunnid mind praegu sulle haiget tegema“. (8/62-75). 19.06.2023 Euroopa Uurimismäärus Läti Vabariigile ja Läti Vabariigi vastus koos lisadega (4/173-230) kinnitavad, et SIA WT juhatuse esimees ja osanik oli AM. Tänaseks on äriühing registrist kustutatud. Seega seondus nn raha „puhtakspesemise“ kulu jutt A.Mi enda nimele välisriigis registreeritud äriühinguga. 21 01.04.2019 D.Matjazi kinnipidamise protokoll kinnitab, et kinnipidamisel leiti ja võeti ära muuhulgas mobiiltelefon Nokia imeiga xxxxxxxx. Protokollist ei nähtu, et isik oleks kinnipidamisel avaldanud oma mobiiltelefoni pin-koodi ja ka vaatlusprotokollist ei nähtu, et menetleja oleks kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni sisenenud isikult saadud pin-koodi kasutades, seega ei ole D.Matjazi õigusi rikutud. 09.04.2019 vaatlusprotokoll kinnitab, et Denis Matjazi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefonis Nokia, kasutati SIM tel nr xxxx ja kontaktide hulgas on Andrjuša xxxx. nende vahel on olnud suhtlus 21.02 „Ütle firma ja anna dokid“ 13.11 Esmaspäeval ei saanud pangas käia kuna kutsuti tööle, kirjuta mulle mida ja kuidas rääkida ja ma käin neljapäeva hommikul ära.“ 15.11 on vastanud kõik on norm. Kalendri järgi oli 15.11.2018 neljapäev. LHV pangast saadud dokumendid kinnitavad, et 15.11.2018 käis Matjaz pangas ja avas OÜ M nimele konto. 11.04.2019 ABi kinnipidamise protokoll kinnitab, et temalt võeti ära must mobiiltelefon Samsung imei xxxxxxxx (6/36-48). Protokollist ei nähtu, et isik oleks kinnipidamisel avaldanud oma mobiiltelefoni pin-koodi ja ka vaatlusprotokollist ei nähtu, et menetleja oleks kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefoni sisenenud isikult saadud pin-koodi kasutades. 25.04.2019 vaatlusprotokoll koos lisadega kinnitab, et AB kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefonis Samsung imei xxxxxxxx, oli kasutusel SIM kaart numbriga xxxx Telegram rakenduses on On Vladiga krüpteeritud sõnumivahetuses enda number xxxx An And suhelnud Matsas xxxx. 19.20.02 räägitakse notari juurde minekust, neljapäeval kell 16.00 Rävala pst 3 , 20.02: „Kas homne värk on jõus?“, 21.02: „Kuidas notari nimi on?“ „Ei tea, ütle firma nimi ja anna dokumendid“ (6/58-60). Sama vestlus leiti Matjazi telefonist. Seega ei ole alust kahelda, et tegemist on just ABi ja Matjazi vahelise vestlusega. Kuigi D.Matjaz väitis, et siin vesteldi millestki muust, kinnitab asjaolu, et 21.02.2019 oli neljapäev ja just samal päeval on äriregistrist saadud teabe andmetel toimunud OÜ M osaniku vahetus, uue juhatuse liikme nimetamine ja äriühingu nime muutmine, et tegelikult oli vestluses siiski juttu just OÜ-ga M seonduvast. Seega ei ole D.Matjazi ütlused selles osas usaldusväärsed. Arvestades A.Mi, JSi, D.Matjazi, ja ABi ütlusi ning AS LHV Pank ja Elisa Teleteenused AS edastatud dokumentides kajastatud IP-aadressi andmeid, on leidnud tõendamist, et 31.01.2019 soovis teostada AM M OÜ kontolt XXXXXXXXXX ülekande summas 39 000 eurot tema valduses olnud M OÜ internetipanga juurdepääsuks vajalike andmete ja Denis Matjazi isikutunnistuse paroolidega OÜ I pangakontole. STi ütlused kinnitavad, et tema ei tea I äriühingust midagi. Seega üritati OÜ M kontolt kanda raha sellise äriühingu kontole, mis oli vormistatud samuti isiku nimele, kes ise ei teinud oma pangakontol tehinguid ja kes oli oma dokumendid andnud T kätte. Rahapesu kuritegudele on iseloomulik, et ühte ja sama rahasummat keerutatakse mitmete äriühingute kontodel. Mitmete vahelülide (raha kandmine läbi mitme äriühingu konto) kasutamise eesmärgiks on kaotada seosed raha algpäritoluga, ehk kaotada võimalus tuvastada seosed raha kuritegeliku päritoluga. Raha ei hoita pikalt ühelgi kontol ja ülekandeid tehakse võimalikult kiiresti ning põhimõttel mida rohkem, seda kindlam. Rahapesuskeemide eesmärk on, et raha n.ö läbiks erinevaid riike või erinevate riikide pankasid. Käesolevas asjas kanti Hollandi Kuningriigist raha kelmuse tulemusena Eesti äriühingu pangakontole Eestis ja siit üritati laekumisega samal päeval raha edasi kanda Leedu äriühingu Leedus registreeritud Paysera pangakontole. Rahapesu eesmärk on eelkuriteost saadud raha n.ö „puhtaks pesemine“ ehk just läbinähtavate ja pealtnäha läbipaistvate ja kontrollitavate tehingute, s.h pangaülekannete kaudu raha „väljailmumine“ kujul, mida saab kasutada juba pealtnäha legaalselt saadud rahana ning samuti selle pestud raha lõpliku omandaja ja eelkuriteo kannatanute ehk rahade tegelike omanike ning ka eelkuriteo toime pannud ja rahasid enda kuritegeliku kontrolli all hoidva isiku vahel seoste kaotamine. Rahapesu kuritegusid iseloomustab reeglina asjaolu, et eelkuriteo toimepanijal, kes soovib enda jaoks rahale legaalse tausta luua, ei ole aega sõita ühest riigist teise, sest rahapesu asjades on iseloomulik kuriteoga saadud raha peaaegu, et helikiirusel liigutamise vajadus. Teades raha kuritegelikku tausta, ei saa seda pikalt ühelgi kontol sellises olekus hoida, oluline on hästi kiiresti teostada ülekandeid ja mida rohkem, seda kindlam. 22 Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et eelkuriteo tulemusena OÜ M pangakontole laekunud summast osa juba samal päeva edasi kanda ei õnnestunud ja seda Mi, T ja tuvastamata isiku tahtest olenemata põhjustel. Mi enda ütlused ja LHV panga poolt edastatud andmed kinnitavad, et laekunud 69269.87 eurost üritati 39000 eurot laekumise päeval edasi kanda, kuid see ei õnnestunud, kuna pank peatas ise ülekande. Kohtus uuritud tõenditega on tuvastatud, et kõik M OÜ kontole laekunud rahalised vahendid peeti panga ja riigi poolt kinni, mis tähendab seda, et K B.V-lt laekunud summasid edasi kanda ei õnnestunud. Ühel juhul prooviti 39000 eurot edasi kanda, kuid see ebaõnnestus, mistõttu rahapesu ei saadud lõpule viia. Variisikuna kasutatud D.Matjaz figureerib äriühingus OÜ M fiktiivselt. Tema osa on vaid see, et tema nimi oli äriühingu dokumentides ja tema nimele oli vormistatud pangaülekandeid võimaldavad dokumendid. Nimetatud fakt osutab selgelt eesmärgile varjata äriühingu ja selle kontol liikuvate rahade taga olevaid tegelikke isikuid, mis on rahapesule omane tunnus. Denis Matjazi ID kaardi ja talle väljastatud pinkoodide kasutamine aitas varjata nende isikute nimede avalikuks tulemist, kes OÜ M kontole laekunud summad tegelikult enda kätte saada soovisid, ehk siis seeläbi üritati varjata raha tegelikku omanikku, mis on rahapesule omane tunnus (vara tegeliku omaniku varjamise eesmärk või tagajärg). Süüdistuse puhul KarS § 394 lg 2 järgi on tegemist blanketse süüteokoosseisuga, mille objektiivsed tunnused tuleb avada RahaPTS-is sätestatud rahapesu mõiste kaudu (RKKK 03.06.2011, 3-1-1-41-11, p 23.1). Süüdistuse kohaselt jäävad D.Matjazi rahapesule kaasaaitamise teod ajavahemikku november 2018 kuni veebruar
2. Nimetatud perioodil kehtinud RahaPTS § 4 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: (p 1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, või (p 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, või (p 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Alates 20.07.2020 kehtiva RahaPTS § 4 lg 1 redaktsiooni kohaselt on rahapesu kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse Riigikohus on lahendis 3-1-1-21-11-p 13 märkinud, et käitumise ebaõigussisu ammendub varavastases kuriteos - pettuslikul teel kannatanu varakäsutuse saavutamises või arvutisüsteemi ebaseadusliku kasutamise tulemusel talle varalise kahju tekitamises. Rahapesuna käsitletud käitumine - enda, kui varavastast kuritegu sooritava isiku identiteedi varjamiseks raha kolmandate isikute arvetele kanda laskmine või ise sinna ülekande tegemine on hinnatav kelmusliku teo loomuliku osana, milles ei väljendu legaalse majandus- või rahakäibe kahjustamine sinna kuritegelike vahendite suunamisega. Kohtu hinnangul tuleb pangaülekannete tulemusel K B.V-lt raha laekumist M OÜ arvelduskontole lugeda kelmuse lõpule viimiseks vajalikuks teoks. Eelkuritegu ehk kelmus viidi lõpuni rahasumma laekumisega OÜ M pangakontole. Kui seda raha sellele kontole laekunud ei oleks, ei oleks ka süüdistuses kirjeldatud kelmust saanud lõpule viia. Raha laekumisega kontole oli tegemist süüdistuses kirjeldatud eelkuriteo lõpule viimisega, ehk kelmuse loomuliku osaga. Teo ebaõigussisu ammendus kelmuse toimepanemise käigus kannatanu poolt raha ülekande tegemise ja selle tagajärjel raha 23 laekumisega OÜ M kontole. Seega ainuüksi rahasumma laekumine OÜ M pangakontole ei ole loetav veel rahapesuna kvalifitseeruvaks omandamise teoks. Kuigi kelmuse tulemusena raha laekumisel tekkis M OÜ-l panga vastu nõudeõigus, ei saa kohtu hinnangul üksnes eelkuriteo lõpule viimiseks vajaliku ülekande teel raha laekumist lugeda kuritegelikult teel raha omandamiseks ja selle valdamiseks RahaPTS § 4 lg 2 mõttes. Kuni ei asutud laekunud summasid edasi kandma, ei alustatud ka rahapesuna käsitletavate tegude toimepanemist. Olukord oleks olnud teine kui OÜ M kontole oleks laekunud summad kuritegelikuks teel saadud varade edasikandmisest ehk juba toimuva rahapesu skeemi käigus. Muundamist loetakse intensiivsemaiks rahapesu vormiks. Muundamine rahapesu vormina hõlmab mh sellise isiku tegevust, kes vahetult eelkuriteost saadud vara suunab rahapesu objektiks, selliseks tegevuseks saab olla eelkuriteost pangakontole laekunud summa edasikandmine. Kohus tuvastas, et AM üritas M OÜ kontole Hollandist laekunud kuritegelikest rahadest ühel korral 39 000 eurot edasi kanda, ent see ei õnnestunud temast mitteolenevatel põhjustel, kuna pank pidas kuriteokahtlusega raha kinni. M üritas raha kiiresti edasi kanda järgmise äriühingu (mille direktoriks oli variisikuna T) pangakontole, et vältida OÜ M pangakontole laekunud summade edasist seostamist kelmusega. Vara vormi muutust, kui muutub selle õiguslik alus, saab lugeda muundamiseks RahaPTS § 4 lg 1 p 1 mõttes. Muundamise alla kuulub näiteks vara kandmine ühelt arvelduskontolt teisele kontole. Muundamise eesmärgiks peab olema vara ebaseadusliku päritolu varjamine ning seega eeldab vara muundamine täideviija kavatsetust. Eeltoodule tuginedes on AM tegevus eelnimetatud ülekande teostamisel käsitatav kuritegelikust tegevusest saadud vara muundamise katsena. Samuti saab AM poolt teostatud ülekannet lugeda kuritegevusest saadud vara varjamise katseks, mis jäi samuti temast olenemata põhjustel lõpule viimata. Nimelt üritas AM Hollandis toimepandud eelkuriteo tulemusena M OÜ kontole laekunud rahalisi vahendeid koheselt edasi kanda, üritades sellega varjata nende rahaliste vahendite tõelist olemust, kuritegelikku päritolu ja tegelikku omanikku. Panga ülekannet saab teha üksnes kavatsetult, mistõttu on muundamise ja vara varjamise katse pandud toime kavatsetult ja rahade edasikandmise eesmärgiks oli nende rahaliste vahendite ebaseadusliku päritolu varjamine. Seega seisnesid käesoleval juhul rahapesu toimingud kuritegelikust tegevusest saadud vara muundamise ja varjamise katses. Süüteo subjektiivse koosseisu tasandil ei mängi rolli, kas teo toimepanija peab tegu õiguspäraseks või mitte. Tahtlike deliktide (nagu ka rahapesu) puhul tuleb subjektiivse külje juures analüüsida, kas isikul on tahtlus objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Mi ja T enda ütlused kinnitavad, et nad tegelesid rahapesuga tahtlikult: nad teadsid, et teevad rahaga erinevaid tehinguid eesmärgiga varjata raha päritolu (KarS § 16 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et A.M, AT ja Grahami nimeline tuvastamata isik panid seoses OÜ M kontole K B.V-lt laekunud summa 39000 eurot 31.01.2019 edasikandmise katsega toime isikute grupis rahapesu toimepanemise katse. T ja Mi ütlused Grahamiga suhtlemise, äriühingute asutamise, Grahami palvel äriühingute kontodelt ülekannete tegemise kohta ning vaatlusprotokollid (2/147-152, 3/188-192, 6/49-64, 91-97, 8/25-87 ) kinnitavad, et tuvastamata Grahami nimelisel isikul, Tl ja Mil oli omavaheline tööjaotus. Igal ühel neist oli grupis vastavalt kokkulepitule oma roll. T edastas vajalikud dokumendid, M tegi ülekandeid ja Graham ütles, millal, kuhu ja kui palju kanda. Grahami nimelise isiku ja AT juhtimisel värvati tuvastamata isiku ja AB kaudu Denis Matjaz, kes nõustus ABi vahendusel tehtud ettepaneku tulemusel teenustasu eest, et tema nimel võib asutada M OÜ ning avas ise äriühingule pangakonto. AT tagas, et Denis Matjazi poolt avatud M OÜ konto kasutamiseks vajalikud dokumendid ja andmed jõuaksid AMle, kelle ülesanne oli teostada M OÜ kontole laekunud rahadega edasikandeid. Seega oli kuriteokatse pandud toime isikute grupis. Harju Maakohtu 15.04.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-21-2156 on AM ja 01.02.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-23-250 AT süüdi tunnistatud KarS § 394 § 2 lg 1,2,3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises muu hulgas ka OÜ-ga M seotud episoodis. 24 KarS § 121 p 2 kohaselt on suur süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Kohtus tuvastas, et M OÜ kontole laekus Hollandi Kuningriigis toime pandud kuritegude tulemusel raha kokku summas 241015.95 eurot, milles üritati „pesta“ 39000 eurot. Ka prokurör on kohtuvaidlustes (kõne lk 30) väitnud: „Ehkki Matjaz aitas toime panna ühte rahapesu katset…“ Kuna kohtu hinnangul on tuvastatud, et D.Matjaz aitas kaasa ainult ühele rahapesu toimepanemise katsele, mille puhul jäi summa alla 40000 euro, ei ole tegemist kaasa aitamisega suures ulatuses rahapesu katsele KarS § 394 lg 2 p 3 mõttes ja D.Matjaz tuleb süüdistuses KarS § 394 lg 2 p 3 – 22- lg 3 - 25 lg 2 järgi õigeks mõista. Kaitsja on väljendanud ka arvamust, et nii väikses summas rahapesu katse ei kujutanud reaalset ohtu riigi rahandus- või majandussüsteemi normaalsele toimimisele. Arvestades Riigikohtu otsuses 3-1-185-11 p-s 45 märgitut ja asjaolu, et RahaPTS § 19 lg 1 p 2 kohaselt kohaldatakse rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks hoolsusmeetmeid vähemalt tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tehingu väärtus ületab 15 000 eurot, ei ole kaitsja seisukoht põhjendantud. Oma lahendis viitab kohtukolleegium hoolsusmeetmete kohaldamisele 15 000 eurot ületavatele tehingutele ning sellele, et seadusandja on 15 000 eurost suurema väärtusega tehingutes näinud reaalset ohtu riigi rahandus- või majandussüsteemi normaalsele toimimisele. Käesoleval juhul oli kuritegeliku rahaga tehtavas pangatehingu katses vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel ilmselgelt keskne osa. Seda kinnitavad nii AT, AM ütlused kui ka asjaolud, et M OÜ asutati ja talle avati konto üksnes kuritegelike rahade vastuvõtmiseks ja edasikandmiseks, igasugune majandustegevus äriühingul puudus. Äriühingul majandustegevuse puudumist kinnitas ka Denis Matjaz ise. Samuti kinnitab varjamise keskset osa see, et M OÜ kontol puudusid peale süüdistuses eelkuriteona kirjeldatud tehingutest pärit rahade laekumiste ja ühe panga poolt kinni peetud ülekande tegemise, mistahes muud tehingud. Eeltoodu kinnitab, et M OÜ asutati ja pangakonto avati üksnes ja ainult kuritegelikust tegevusest saadud raha vastuvõtmise ja rahapesu toimepanemise eesmärgil. Kohtus on tuvastanud, et tänu sellele, et Denis Matjaz andis oma ID-kaardi ja paroolid ABle, kes need edastas tuvastamata isikule, asutati M OÜ. Samuti on kinnitust leidnud, et Denis Matjazi poolt M OÜ nimel avatud pangakonto võimaldas isikute grupil üritada puhtaks pesta Hollandi Kuningriigis toime pandud kuriteost pärit raha. Ilma Denis Matjazi ainelise kaasabita (andis oma dokumendid ja hiljem ka pangkontole juurdepääsu võimaldavad koodid, avas ise pangakonto) ei oleks isikute grupp saanud asutada äriühingut ja võtta oma kontrolli alla selle äriühingu pangakonto, mille kaudu üritada pesta kuritegelikku raha. Riigikohus on öelnud lahendis nr 3-1-1-97-09 p 7.3 ja 7.4 ja korranud lahendis 3.1.1.54-16 et kaasaaitaja peab üldjoontes ette kujutama, millist kuritegu täideviija toime paneb. Seega ei ole nõutav, et ta peaks teadma kõiki täideviija poolt toimepandud kuriteo üksikasju. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda ikka veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Kui kaasaaitaja ei ole teadlik täideviija käitumises esinevatest objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnustele vastavatest asjaoludest või arvab ekslikult, et on olemas mõni selline asjaolu, mille korral tahtlik õigusvastane põhitegu puuduks, siis langeb KarS § 17 järgi kaasaaitamistahtlus ära. (RKKKo 31-1-6-11, p 13.6). Seega tuleb tuvastada, kas Denis Matjazil oli vähemalt kaudne tahtlus rahapesu katsele kaasaaitamiseks ning kas tal oli vähemalt kaudse tahtluse vormis olemas tahtlus ka toimepanijate, so tuvastamata isiku, AT ja AM poolt rahapesukatse toimepanemise suhtes. 25 Denis Matjaz ütlused kinnitavad, et ta nõustus M OÜ tema nimele registreerimise ja äriühingule pangakonto avamisega lähedase sõbra AB palvel, keda ta usaldas ja kes palus avada äriühing enda nimel, kuna ABil olid probleemid MTA-ga ja ei saanud enda nimele kontot avada. AB lubas Matjazile 2 protsenti. Denis Matjaz väidab, et andes oma ID- kaardi äriühingu asutamiseks ABle ning avades äriühingule pangakonto vastutasuna selle eest, et ta saab loodava äriühingu tulust või käibest 2 %, ei teinud Denis Matjaz enda arvates midagi ebaseaduslikku. D.Matjazi väiteid, et ta ei teadnud midagi rahade ebaseaduslikust päritolust lükkab ümber 25.04.2019 A. ABi mobiiltelefonist leitud ja vaatlusprotokollis kajastatud Matjazi ja ABi vaheline vestlus. Matsas nime all isiku telefoni number xxxx ühtib D.Matjazi kinnipidamisel tema juurest leitud telefoni numbriga, seega on tõendatud, et tegemist on ABi ja Matjazi vahelise vestlusega: „13.02 „Tervitus, kas firma e-posti aadress on tehtud? Kui jah, siis kirjuta, mis selle nimi on ja saada selle juurde käiv parool.“ Vastus:“Ei ole midagi.“ 15.02 „Ühesõnaga mingi jama, ei õnnestu siseneda, vaatame homme, mis ja kuidas.“ „Ok.“ 16.02 näha, et tegemist LHV kontole sisselogimise katsega, kuid ei õnnestu. 17.02 „Kas rohkem ei ole võimalik välja pressida kui selline number.“ „Teeks seda heameelega, saaksid selle nende käest kätte kui nad ainult vastu seina suruda ja pettuselt kinni püüda – siis jah, on see võimalik, töötame selle kallal Mina ise jäin nulli peale ning saan oma osa kätte siis, kui meile ainult tünga ei tehta.“ „Lase käia, pinguta On tarvis nad lohku tõmmata.“ „Täitsa kuradi lõpp kuidas ma seda tahan.“ Kõnealune vestlust näitab selgelt, et Matjaz on huvitatud raha saamisest ebaseaduslikul teel. Sest üldteada olevalt väljendeid „välja pressida“ ja „lohku tõmmata“ ei kasutata seaduslikus tegevuses. Seega ei ole usaldusväärsed Matjazi väited, et tema ainult usaldas ABi ning ei arvanud, et AB on seotud ebaseadusliku tegevusega. Väide, et neil olid ABiga usalduslikud suhted ja nad on üksteist välja aidanud kinnitab, et ABil ja Matjazil oli ka varem probleemseid olukordi olnud. Denis Matjazil on tema enda sõnade kohaselt xxxharidus, mistõttu on ta kohtu hinnangul vähemalt keskmise haridustaseme ja arusaamisvõimega isik. Ainuüksi asjaolu, et sõber palub sul avada pangkonto enda nimel, kuna sõber ei saa probleemide tõttu MTA-ga oma nimele kontot avada, osutab sellele, et tegevuses on kahtlasi elemente. Seadusliku tegutsemise puhul ei ole vaja ka oma tegevust MTA eest varjata. Asjaolu, et Matjazile lubati ka raha 2% tema kontol liikuvast summast, kuid tal endal ei olnud ligipääsu kontole ja ta ei kontrollinud seal liikuvaid summasid, näitab, et Matjaz soovis kergelt raha teenida. Tema hariduse, vanuse ja elukogemusega inimene pidi mõistma, et olukorras, kus tal endal puudub tema nimel oleva äriühingu pangakontole juurdepääs ja ta saab selle eest raha, kasutatakse teda n.ö tankistina. On ilmselge, et rahapesuasjades ei pruugi Matjazi sugused väikesed mutrikesed teada eelkuriteo üksikasjadest. Ei ole välistatud, et rahapesu organiseerija (käesoleval juhul Grahami nimeline) – kes võib olla, aga ei pea tingimata olema eelkuriteo toimepanija või organiseerija – otsib ise või annab mõnele oma abilisele (T, M) käsu otsida välja n-ö tankistid, kes peaksid hakkama pangakontosid avama ja kelle nimele äriühinguid vormistada ning saama selle eest (eelkuriteoga hangituga võrreldes) pisikese tasu. See „tankistide“ välja otsija ei pruugi aga välja otsitavatele rääkida raha päritolust, st eelkuriteost. On võimalik, et „tankisti“ otsija (AB) ei tea isegi raha täpsest päritolust. On usutav, et ta ütleb küsimusi esitavale „tankistile“, et mida vähem too teab, seda parem vms. Ka on võimalik, et Matjaz isegi ei küsinud midagi lähtudes põhimõttest: mida vähem ta teab, seda parem. Asjaolu, et AB ütles Matjazile, et politseiga ei tohiks probleeme tulla, aga kui probleemid tulevad viidaku ABle, näitas Matjazile siiski, et tegemist võis olla ebaseadusliku tegevusega, kuivõrd seadusliku tegevuse puhul ei peaks politseiga probleeme tekkima. 26 See, et raha (vahetu) pesija või kaasaaitaja ei tea eelkuriteo üksikasju, ei tähenda aga seda, et tal ei ole tahtlust eelkuriteo osas. KarS § 16 lg 4 kohaselt piisab sellest, kui ta peab võimalikuks, et vara, millega ta oma toiminguid teeb, on hangitud kuritegeliku tegevusega, ja möönab seda – ehk rahapesija tegutseb ses osas kaudse tahtlusega. Pole tõendeid selle kohta, et Matjaz oleks olnud kursis K B.V suhtes toime pandud kelmuse asjaoludega. Samas aga puudus Matjazil igasugune adekvaatne alus arvata, et tema nimele vormistatud äriühingu kontole laekuv raha ei olnud saadud kuidagi kuritegelikult. Kontole laekunud raha eest niisama tasu 2 % lubamine, pidi näitama Matjazile selgelt, et võimalikel tulevastel ja ka laekunud rahaülekannetel ei olnud mingit majanduslikku sisu. Keegi ei maksa mingit protsenti laekuvate summade pealt lihtsalt niisama ilma vastuteeneta. Arvestades ka AB selgitust politsei kohta, pidi Matjaz aru saama, et tema nimel äriühingu asutamine ja pangakonto avamine, mida kasutavad teised isikud, mõte on jälgede segamine: kellelegi (nt politseinikele või maksuametnikele) tuleb jätta mulje, et asjad on teisti kui nad tegelikult olid. Põhjusi, miks oli tarvis jälgi segada, ei saanud olla kuigi palju. Ainuke usutav ja tõsiselt võetav põhjus saabki olla, et raha oli saadud kuritegelikul teel. Ei ole oluline, kas Matajz teadis, millisest konkreetsest kuriteost, kelmusest või mõnest muust kuriteost (näiteks maksukuriteost) raha saadi. Isiku poolt enda ID- kaardi ja paroolide kolmandatele isikutele edasiandmine, endaga mitteseotud äriühingu enda nimele vormistada laskmine ning sellisele äriühingule pangakonto avamine, mida isik ise kasutama ei hakka, ja pangakontole juurdepääsu võimaldavate andmete võõrastele isikutele edastamine, ei ole keskmise mõistliku inimese jaoks tavapärased toimingud. Igaüks, kes selliseid toiminguid teeb ja võimaldab teha, peab möönma, et selliselt avatud pangakontot võidakse kasutada kuritegelike rahade vastuvõtmiseks ja edasikandmiseks. Seega Denis Matjaz oleks pidanud vähemalt möönma, et M OÜ kontole laekuvad kuritegelikust tegevusest pärit rahad, mida siis kantakse edasi või võetakse välja ehk seda, et kontot kasutatakse rahapesuks, so kuritegelikust tegevusest pärit rahaliste vahendite edasikandmiseks ja varjamiseks. Rahapesule kaasaitamise koosseisu täitmiseks ei pidanud D.Matjaz täpselt teadma, millisest konkreetsest kuriteost pärineb tema nimele registreeritud äriühingu kontole laekuv raha ning mida ja kuidas selle rahaga täpselt edasi tehakse. Seega pidi Denis Matjaz vähemalt möönma, et enda ID- kaardi, paroolide ja tema poolt avatud pangakonto kasutamiseks vajalike dokumentide ja andmete üleandmisega ABle võib ta kaasa aidata sellele, et M OÜ pangakontot kasutatakse kolmandate isikute poolt nii kuriteo toimepanemiseks kui ka kuritegelikust tegevusest saadud rahaliste vahenditega tehingute tegemiseks. Seda kinnitavad asjaolud, et Denis Matjaz ei olnud tegelikkuses M OÜ asutamise ja tegevusega kuidagi seotud, äriühing asutati temale teadmata isikute poolt ja asjaoludel, M OÜ reaalselt tegutsema ei hakanudki ning vormistati vahetult peale seda kui ei õnnestunud kuriteost laekunud summat edasi kanda, ümber järgmise isiku nimele. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Denis Matjaz osutas rahapesu katsele ainelist kaasabi vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Rahapesu katse täideviijad tegutsesid kavatsetult ning Denis Matjaz pidas isikute grupi poolt rahapesukatse toimepanemist kaudse tahtluse tasandil vähemalt võimalikuks ning möönas seda. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Eeltoodust tukenevalt tuleb Denis Matjaz käitumine kvalifitserida KarS § 394 lg 2 p 1- § 22 lg 3- § 25 lg 2 järgi kui isikute grupile rahapesu katses ainelise kaasabi osutamine. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 394 lg 2 näeb karistuseks kahe- kuni kümneaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad 27 iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-11-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-5213, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Deniz Matjazi karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavat iseloomustab asjaolu, et ta ei ole aru saanud oma teo keelatusest ega ühiskonnaohtlikkusest. Ta on jätkuvalt arvamusel, et tema ei vastuta rahade liikumiste eest sellise äriühingu kontol, mille omanik ta on, ning oma dokumentide andmine võõrastele isikutele teadmata tehingute tegemiseks on normaalne. Denis Matjaz on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht. Tegemist on kuriteole kaasaaitajaga, kellel oli suhteliselt väike roll rahandus- ja majandussüsteemi kahjustamisele suunatud katse staadiumisse jäänud I astme kuriteo toimepanemisel ning puuduvad tõendid, et D.Matjaz oleks ise talle lubatud kasu saanud. Kuigi D.Matjaz lubatud kasu ei saanud, esines tema puhul karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 1 toodud omaksu motiiv. Matjaz soovis sellise tegevusega raha teenida s.t ise sellest kasu saada. D.Matjazi süüd saab hinnata keskmisest oluliselt väiksemaks, kuriteo katsele kaasaaitajana ei ole tema süü teo tehiolulsid arvestades suur. Üldpreventiivsest kaalutlusest lähtudes tuleb rahapesu eest mõistetava karistusega anda ühiskonnale selge signaal, et ka ausa majanduskeskkonna kahjustamise katsele järgneb riigi poolt range reaktsioon. D.Matjazi enda seisukohti ja käitumisele antavat hinnagut ning teo tehiolusid arvestades, ei ole kohus tuvastanud ka KarS § 60 või § 61 alusel karistuse kergendamist või alla alammära kohaldamist õigustavaid asjaolusid. Kuigi käesoleval juhul jäi kuritegu katse staadiumisse, oli D.Matjazil ükskõik millisteks kuritegudeks ja kui suures ulatuses tema nimel registreeritud äriühingu pangakontot kasutatakse. Äriühing vormistati teise isiku nimele ümber üksnes seetõttu, et konto blokeerimise tõttu ei saanud seda kasutada. Arvestades kõike seda ja asjaolu, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada Denis Matjazi vangistusega sanktsiooni alammääras ning KarS § 73 alusel võib karistuse jätta täitmisele pööramata. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - CD- ja DVD- plaadid – jätta kriminaalasja juurde; - mobiiltelefon Apple iPhone 11 - tagastada I.Qle Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt Denis Matjazilt välja

§ 179

lg 1 p 1 alusel sundraha 2050 eurot ning

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 5142,28 eurot riigituludesse. 28 Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole D.Matjaz ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatavad ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Kohus peab süüdistatavalt D.Matjazilt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha ja menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha ja mentluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Summade suurust arvestades, on usutav, et süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ühe kuu jooksul tasuda ja menetluskulude tasumata jätmisega kaasneksid täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha ja menetluskulude tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

§ 181

lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. I.Q kaitsjad esitasid taotluse I.Qle õigusabikulude hüvitamiseks summas 38902,48 + 2737,50 kokku 41639,98 eurot. Taotlustele lisatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt seisneb õigusabikulu valitud kaitsja poolt kriminaalasja materjalidega tutvumises, kliendiga suhtlemises ja nõupidamises, taotluste koostamises, teabenõue kaudu tõendite kogumises, vahistamise istungi ettevalmistamises ja osalemises, apellatioonkaebuse koostamises, kaitseakti koostamises, büroosisestes kohtumistes, materjalide analüüsimises, maakohtu istungiteks ettevalmistamises ja maakohtu istungitel osalemises, süüteomenetluses tekitatu kahju taotluse koostamises kokku 213,04+13,5 s.o 226,54 tunni ulatuses, hinna sees on ka tõlkekulud. Ühe tööühiku hind on olnud 170 või 195 eurot. Prokurör esitas vastuväited juristide Käroli Tiirik, Margaret Tupits ja Sandra Võsaste osutatud õigusabi hinna osa ja leidis, et põhjendatud hind oleks 100 eurot tunnis, kuna tegemist on juristidega ja mitte advokaatidega. Kohus kontrollis ja tuvastas, et avalike andmebaaside kohaselt on K.Tiirik ja M.Tupits omandanud magistrikraadi 2021 juunis, ehk siis nende haridustase vastab kaitsjatele esitatavatele nõuetele, mistõttu puudub alus arvata, et tegemist on isikutega, kelle juriidilised teadmised on ebapiisavad. S.Võsaste on avalike registrite andmetel hetkel Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant, ehk siis ka ilmselgelt piisavate õigusalaste teadmistega isik, kes vandeadvokaadi juhendamisel ja kontrolli all on võimeline koostama õigusalaseid dokumente. Riigikohus on lahendis 1-20-2473/58, pidanud juristi tunnitasu hinda 100 eurot+ käibemaks mõistlikuks, olukorras, kus advokaadibüroo arvetel oligi juristi tunnitasuks 100 eurot pluss käibemaks. Riigikohus ei ole leidnud, et juristi puhul ei ole suurema tasu kui 100 eurot tunnis maksmine põhjendatud. Samas lahendis on ka märgitud, et AdvS § 40 lg 3 ja AdvS § 55 lg 2 ei välista aga võimalust, et advokaadibüroos töötav jurist teeb advokaadist kaitsja järelevalve all ja tema ning advokaadibüroo pidaja vastutusel (AdvS § 47) kaitsja eest selliseid ettevalmistavaid kaitsetoiminguid, mis ei hõlma süüdistatava esindamist (nt advokaadist kaitsjale menetlusdokumentide projektide koostamine). Tasu, mis makstakse advokaadibüroo pidajale juristi sellise töö eest, mis vähendab eelduslikult vähemalt ligilähedaselt samas mahus advokaadist kaitsjal õigusteenuse osutamiseks 29 kuluvat aega, on käsitatav tasuna

§ 175lg 1 p 1 mõttes ja see tuleb mõistlikus ulatuses menetluskulu hulka arvata.

Kolleegiumi hinnangul polnud alust seada kahtluse alla seda, et juristi töö, mille eest süüdistatav tasus, vähendas umbkaudu sama suures ulatuses advokaadist kaitsja ajakulu K. K. kaitsmiseks vajaliku õigusteenuse osutamisel. Seega tuleb K. K. valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse hindamisel ja menetluskuluks lugemisel hinnata nii advokaadist kaitsja kui ka teda abistanud juristi tehtud kaitsetoimingute ajakulu ja hinna põhjendatust. Kohus ei vaidlusta kaitsjate ühe tööühiku hinda. Arvestades turusitatsiooni on tegemist analoogsetes asjades kokkleppel kaitsjate keskmise turuhinnaga. Asjaolu, et jurist teeb vandeadvokaadi asemel osa tööd, ei tähenda automaatselt, et kõnealuse isiku töö peab olema odavam, kuna kvaliteedi eest vastutab vandeadvokaat, kelle juhendamisel töö tehakse. Spetsifikatsioonidest nähtub, et kahju hüvitamise taotlusele on kulutatud aega 4,35+3,2 s.o 7,55 tundi summas 1283.50 eurot (arvelt 221198), süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlustele kokku 30,93 tundi hinnaga 170 eurot tund (arvetelt 215110 ja 222954) kokku summas 5258,10 eurot ja 8 tundi hinnaga 195 eurot tund kokku summas 1560 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kahju hüvitamise taotlustele kokku kulutatud aeg 46,48 tundi liiga suur ja ülepaisutatud. Lisaks nimetatud tundidele on veel tunde, mille sees on koos muu õigusabiga ka kahju hüvitamise nõudega tegelemine. Tallinna Ringkonnakohus on oma 23.11.2022 määruses 1-22-3988 sedastanud, et maakohus on korrektselt jätnud rahuldamata taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise menetluses menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt I.Q kasuks kogusummas 6 789,80 eurot ning määruskaebuse esitamisest tekkinud menetluskulu väljamõistmiseks summas 997,90 eurot. I.Q valitud kaitsjad esitasid taotluse määruskaebusmenetlusega seonduvate õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 1156 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna kolleegium tegi

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks riigilt

§ 187lg 2 alusel rahuldamata.

Seega on varasemas menetluses kohtu poolt juba võetud seisukoht arvetel 215110 (sealt summa 4134,40 eurot) ja 221198 (2655,40 eurot) 222954 (997,90 eurot) ja 225034 (1156 eurot) toodud summade kohta. Kuna kohus on jõustunud lahendis leidnud, et õigusabikulude hüvitamise taotlus summades 6789.80, 997,90 ja 1156 kokku 8943,70 eurot tuleb jätta rahuldamata, ei ole põhjendatud nende summade väljamõistmine õigusabikuludena ka käesoleva otsusega. Arvel 215110 toodud kogusummast on 2021 aastal esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlusega seotud kogusumma 4595,10 eurot, millest kohus on jätnud juba rahuldamata 4134,40 eurot. Kohus leiab, et kuna tegemist on sisuliselt varem rahuldamata jäetud taotluse ja kaebustega seotud kuluga ka summas 460,70 eurot, tuleb ka selles osas jätta kõnealusel arvel toodud kaitsekulude hüvitamise taotlus rahuldamata. Seega ei kuulu hüvitamisele õigusabikulud summas 9404,40 eurot. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu (1-16-4665) seisukohaga, et väljamõistmisele ei kuulu kulud, mis seonduvad büroosiseste nõupidamistega. Büroosisene nõupidamine/kohtumine kolleegidega ei ole puutumuses esindustoimingutega. Kui esindaja peab vajalikuks pidada nõu kolleegidega, siis ei ole põhjendatud selle kulu arvestamine esindatava menetluskulude hulka. Sama kehtib ka kuludele, mis on seotud edasise tegevuse planeerimisega, büroosisese töökorraldusega, võimalike kuriteokoosseisude ja kohtupraktika analüüsimisega, istungi märkmete analüüsi ja korrastamisega, tunnistajatele kutsete ettevalmistamisega, arve spetsifikatsioonide koostamisega. Ka need on büroosisesed korralduslikud küsimused, mis ei ole esindatava menetluskude hulka arvatavad. Seega ei ole põhjendatud hüvitada büroo sisese kohtumise 0,3 x195 s.o 58,50 eurot ja õigusliku analüüsiga seotud kulusid (n võimalik väljaandmine jne) 1,3 x170