Obsah (10)

§ 423§ 230§ 162§ 657§ 651§ 654§ 171§ 175§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Vaidlusalused faktiväited avaldas kostja suuliselt telesaates ning vaidlusalusest telesaatest ei nähtu, et kostja oleks teinud avaldusi mistahes teise isiku nimel esindajana või tema huvides. Seega ei oma tähtsust, kas kostja oli faktiväidete avaldamise ajal juriidilise isiku seaduslik esindaja ja/või huvides tegutseja ning et avaldatud väited puudutasid kostja juhtivat juriidilist isikut. Eelnevast tulenevalt puudub alus jätta hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

1. Maakohus on juba 15.09.2022 kohtumäärusega võtnud seisukoha käesoleva menetluse peatamata jätmise kohta, leides, et tsiviilasjas nr 2-20-3160 ei otsusta ega saa kohus otsustada käesolevas asjas otsustamisele kuuluvaid asjaolusid. Seepärast jättis maakohus tähelepanuta kostja poolt peatamise taotlusega seonduva koos vastavate tõenditega.
2. Maakohus leidis, et väide isiku poolt pettuse toimepanemises on faktiväide. See, kas pettus on toimunud või mitte, on faktiline asjaolu ja see on objektiivselt tuvastatav. Samuti on faktiväitena käsitatav väide, et isikute vahel on sõlmitud teatud kokkulepe või et üks isik on andnud teisele isikule teatud lubaduse. Taolise kokkuleppe olemasolu ja lubaduse andmine on samuti objektiivselt tuvastatav. Seetõttu on kõik kostja poolt esitatud väited käsitatavad faktiväidetena ning nende tõele vastavus on objektiivselt kontrollitav. Väide, et isik ei pea lubadustest kinni ning on toime pannud pettuse, on isikut kahjustav, luues hagejale negatiivse kuvandi. Seega on faktiväited hageja au teotavad ja mainet kahjustavad. Kuivõrd faktiväited on ebaõiged, ning lisaks ka hageja au teotavad, siis on kostja tegevus eeltoodud asjaoludel õigusvastane.
3. Kuigi kostja on leidnud, et vaidlusalused väited ei sisalda isiklikku ega ebakohast väärtushinnangut ning et hageja on ise kõnealuses telesaates esitanud ebakohaseid väärtushinnanguid, ei seondu sellised kostja seisukohad väärtushinnangu kohta antud nõudega, kuna hageja nõuab kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamistega ega ole esitanud nõudeid seonduvalt ebakohaste väärtushinnangutega.
4. Kostja on väitnud, et ta esines „Pealtnägija“ saates S OÜ esindajana ja nimel, kuid kõnealuse saate salvestises puudub mistahes viide sellele, et kostja oleks avaldusi teinud S OÜ nimelt. Samuti ei ole kostja viidanud ühelegi saate osale, kus saate avaldaja või ajakirjanikud oleks avaldanud, et kostja teeb saates avaldusi S OÜ nimel. Ainuüksi asjaolu, et 5 2-22-5578 kostja on S OÜ juhatuse liige, ei anna alust järelduseks, et tema avaldused on tehtud S OÜ nimel. Kuigi kostja on väitnud, et rääkis saates S OÜ nimel, on hageja viidanud kostja 17.08.2023 menetlusdokumendi lisale, millest nähtub, et kostja on kõnealuste teemadega seoses pidanud pereettevõtteks L OÜ-d ja R OÜ-d.
5. Kuivõrd hageja nõudis kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ega esitanud nõudeid seoses väärtushinnangutega, jättis maakohus kostja vastuväited seoses väärtushinnanguga tähelepanuta. Kostja on väitnud, et kuna hageja ei ole esitanud hagi kohe pärast vaidlusaluse telesaate eetrisse minekut, vaid alles kolme aasta möödumisel saate eetrisse minekust, siis ei ole hageja riive nii intensiivne. Maakohtu arvates asjaolu, kas hagi esitatakse kohe pärast väidetavat ebaõigete andmete avaldamist või enne kolme aasta möödumist, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Lisaks on õige hageja osundatu, et ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude rahuldamisel ei oma õiguslikku tähendust see, kui intensiivne on olnud hageja õiguste riive. Kostja on väitnud ka, et hagi on esitatud kostja survestamiseks, kuid hageja on seda eitanud ning kostja tõendeid oma väite tõendamiseks esitanud ei ole.
6. Kuigi kostjal lasub

§ 230

lg 1 kohaselt kohustus oma vastuväiteid tõendada, ei ole ta hageja kohta avaldatud faktiväidete õigsust tõendanud. 18. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tema poolt Eesti Rahvusringhäälingule avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist Eesti Rahvusringhäälingu ees ning täiendavalt avalduse tegemist Eesti Rahvusringhäälingule taotlusega lükata ümber saates „Pealtnägija“ esitatud vastavad ebaõiged andmed kostja enda kulul. 19.

§ 162

lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning määras hageja menetluskuludeks 4200 eurot, mille mõistis kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Lisaks taotles kostja peatada käesoleva tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-20-3160 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
2. Kostjale jääb arusaamatuks maakohtu põhjendus, et käesolev asi ja tsiviilasi nr 2-20-3160 ei ole kuidagi omavahel seotud, kuivõrd nagu kostja korduvalt on rõhutanud, siis tsiviilasjas nr 2-20-3160 tuvastab kohus justnimelt nende faktiliste asjaolude olemasolu/mitte olemasolu, millega seonduvaid faktiväiteid hagiga ümber lükata soovitakse.
3. Kui hageja soovis saates avaldatud faktiväidete ümberlükkamist üksnes põhjusel, et need faktiväited on hageja arvates ebaõiged, siis järelikult tulnuks hagejal ka tõendada, et need faktiväited on tegelikkuses ebaõiged. Kuna hageja ei tugine oma õiguste väidetavale riivele/au teotamisele vms, vaid üksnes ja ainult faktiväidete väidetavale ebaõigsusele, siis lasub hagejal ka oma väidete tõendamiskoormis. Maakohus on põhjendamatult otsuses kostjale ette heitnud, et kostja ei ole tõendanud, et need faktiväited, mille ümberlükkamist hagiga temalt nõutakse, oleksid õiged, kohus on jaganud asjas tõendamiskoormise ebaõigesti. Lisaks eelnevale on kohus jätnud otsuses tähelepanuta need tõendid, mida kostja on esitanud. 6 2-22-5578
4. Kostja jäi seisukohale, et hagi on esitatud vale kostja vastu, sest kostja esines saates S OÜ esindajana. Vastustaja seisukoht
5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 26. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu lahendi täies ulatuses. 27. Maakohus selgitas asja lahendamiseks õigesti välja, milliseid väiteid on kostja avaldanud ning kolleegium nõustub maakohtuga, et need on faktiväited, kostja avaldatu käib hageja kohta ja kostja on käsitatav vaidlusaluste väidete avaldajana. Maakohus ei eksinud ka tõendamiskoormise jagamisel ning leidis õigesti, et kostja avaldatud väidete tõesust ei tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6 ls 1).

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Esmalt tuleb kohtul hinnata, kas kostja avaldatud faktiväide on hageja au teotav ehk tema mainet kahjustav. Hageja peab tõendama faktiväite avaldamist ja põhistama selle au teotavat iseloomu. Juhul, kui avaldatud faktiväide kahjustas hageja mainet, lasub kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse tõendamise koormis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusalused faktiväited olid hageja au teotavad. Maakohus leidis õigesti, et väide, et isik ei pea lubadustest kinni ja on toime pannud pettuse, on isikut kahjustav, sest loob hagejast avalikkuse ees kuvandi kui ebaausast inimesest ning viidatud tegevuste omistamine hagejale kahjustavad tema mainet ja on au teotava iseloomuga. Seega tulnuks vaidlusaluste väidete õigsust tõendada kostjal. Maakohus leidis õigesti, et kostjal hageja kohta esitatud faktiväidete õigsust tõendada ei õnnestunud. Kostja heidab maakohtule ette tõendite hindamata jätmist ning kaebuses viidatakse kaalumist vajavate tõenditena kostja ja V. Särgava vahelise telefonivestluse salvestisele ja tsiviilasjas 2-20-3160 kostja poolt poole seadusliku esindajana antud seletusele. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu tõendina esitatud telefonivestluse salvestisest kostja väidetud suulisi kokkuleppeid Lamesa Kapital OÜ osa ajutise võõrandamise ja hilisema tagasi võõrandamise kohta. Telefonivestluse salvestises ei avalda V. Särgava, et pooled oleks kostja väidetud äriühingute nimel vahetanud tahteavaldusi, millest oleks aru saada, et sõlmiti kostja väidetud sisuga kokkuleppe(d). Vastusena kostja küsimustele ja etteheidetele prognoosib V. Särgava abstraktselt suulistele kokkulepetele viidates võimalikku konflikti hagejaga ja soovitab seda vältida. Kostja avaldatud väidete õigsust ei saa lugeda tõendatuks üksnes tsiviilasjas 2-20-3160 kostja enda poolt poole seadusliku esindajana vande all antud seletusega. Kostja kaebuses ei ole selgitusi, mis võimaldaks neid tõendeid hinnata teisiti ning see ei selgunud täpsemalt ka kohtuistungil. 7 2-22-5578
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt on hagi rahuldatud ebaõige kostja suhtes. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on avaldaja isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40; RKTKo 10.04.2024, 220-3847/48, p 12). Vaidluse all ei ole, et kostja avaldas vaidlusalused andmed. Seega on täidetud eeldus, et avaldajaks vaidlusaluste faktiväidete puhul, millele hageja kostja vastu nõuet esitades tugineb, on kostja. Kuigi üldjuhul ei saa juriidiline isik olla õigusvastase teo toimepanijaks, võib ta ikkagi vastutada juriidilise isiku organite või teatud juriidilise isikuga seotud isiku, näiteks juhatuse liikme toimepandud teo tagajärgede eest. Nii näiteks võib juriidiline isik VÕS § 1054 järgi vastutada ka isikute deliktide eest, keda ta kasutab oma kohustuste täitmiseks. Käesoleval juhul ei oma see aga tähtsust, sest S OÜ vastu ei ole hagi esitatud. Küsimus, kas kostja kõrval saaks avaldajana käsitada ka S OÜ-t saaks tähendust omada vaid siis, kui hageja nõue oleks suunatud ka äriühingu vastu. Ka sel juhul ei ole kostja vastutus välistatud, sest VÕS § 1054 ei reguleeri ega välista kahju põhjustanud isiku enda deliktilist vastutust kannatanu ees, sätestades vaid eeldused, mille täitmise korral vastutab isik teise isiku poolt toimepandud õigusvastase teo eest. Eelnevat arvestades, ei ole alust kaaluda TsÜS § 132 lg 1 kohaldatavust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 järgi kostja kanda.

31. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja 12.06.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud esindajakulu 1933 eurot (sh käibemaks): tutvumine kostja apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsusega ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 5 tundi; 29.01.2024 avalduse koostamine kohtule 0,75 tundi; kohtu 29.05.2024 kirjaga tutvumine ja 04.06.2024 seisukoha koostamine 0,75 tundi; ettevalmistus 12.06.2024 kohtuistungiks 0,75 tundi; esindamine 12.06.2024 kohtuistungil 1 tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli esimese toimingu ajal 228 eurot (sh käibemaks) ja ülejäänud toimingute ajal 244 eurot (sh käibemaks).
2. Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
3. Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ning nende ajakulu arvestades nii tsiviilasja olemust kui ka hageja menetlusdokumentide sisu põhjendatuks ja vajalikuks täies mahus. Kolleegiumi arvates ei ületa hageja esindaja tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu määral, mida kohtupraktika ei aktsepteeri. Hageja kinnitas vastavalt

§ 174

lg-le 10, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. 35. Seega olid hageja taotletud menetluskulud 1933 eurot (sh käibemaks) apellatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalikud ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 8 2-22-5578 (allkirjastatud digitaalselt) 9