Obsah (6)

§ 428§ 430§ 432§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-112485 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi J Mi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

1. Pooled esitasid 26.11.2024 kohtule kompromissi, mida kohus ei kinnitanud, kuivõrd see oli vastuolus seadusega. Kompromissis on kokku lepitud viivise arvestamine viivistelt, mis on seadusega (VÕS § 113 lg 6) vastuolus. Samuti ei saanud kohus hageja poolt kohtule esitatu pinnalt järeldada, et kostjale laenude andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt selgitas kohus, et kohus kinnitab kompromissi üksnes juhul, kui see vastab VÕS § 4034 lg 7 kohasele ümberarvestusele (sh peavad ümberarvestuse kontrollimiseks vajalikud asjaolud olema esile toodud), KIOS § 3 lõikes 9 sätestatud tingimustele ning arvestab VÕS § 113 lõikes 6 sätestatud keeluga arvestada viivist intressidelt ja viivistelt. 30.12.2024 esitasid pooled uue kompromissi. Hageja selgitas, et kompromiss on koostatud vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ning et kompromisslepingu summa 5963,13 eurot koosneb:  põhinõudest summas 4082,13 eurot (1445,56+451,58+808,75+851,50+524,74);  intressinõudest summas 26,53 eurot (4,87+4,40+8,00+5,74+3,52);  võla sissenõudmiskulude nõudest summas 200,00 eurot (50,00+30,00+40,00+40,00+40,00);  viivisenõudest summas 511,82 eurot (arvestatud summalt 4082,13 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 26.12.2023 kuni 30.12.2024 VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt);  vähendatud riigilõivust summas 446,65 eurot (228,29+218,36);  õigusabikuludest summas 696,00 eurot. Ent kompromissis oli kokku lepitud viiviste arvestamine viivistelt ning seadusjärgsest määrast ca 2 korda kõrgemas viivisemääras viiviste arvestamine ka menetluskuludelt ning võla sissenõudmiskuludelt. 5
2. Tulenevalt KIOS § 3 lõikest 9 võib krediidiinkasso krediidisaajaga sõlmitud lepingu või sellest tuleneva nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui see ei muuda krediidisaaja olukorda halvemaks ja selle tulemusel suudab krediidisaaja tõenäoliselt oma kohustused täita. Kohus on seisukohal, et seadusjärgsest määrast ca 2 korda kõrgemas viivisemääras viiviste arvestamine ka menetluskuludelt ning võla sissenõudmiskuludelt halvendaks krediidisaaja olukorda, sest hagi kohtuotsusega rahuldamise korral oleks hagejal võimalik saada viivist neilt summadelt üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis praegu on 11,15% aastas. Kompromissis aga lepiti kokku viivisemääras 0,0657% päevas (mis teeb 23,98% aastas). Sellest tulenevalt selgitas kohus pooltele, et kinnitab kompromissi üksnes juhul, kui pooled nõustuvad järgmiste tingimustega:  Kompromissikohast viivisemäära 0,0657% päevas (mis teeb 23,98% aastas) kohaldatakse üksnes põhivõla ja intressi (s.o 4082,13+26,53 eurot) tasumata jätmisel.  Viivistelt (s.o 511,82 eurolt) viiviseid ei arvestata.  Hageja võla sissenõudmiskuludelt ja menetluskuludelt (200+696+228,29+218,36= 1342,65 eurot) arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Pooled teatasid, et on nende tingimustega nõus.
3. Kohus kontrollis kompromissi kinnitamiseks, et nõude aluseks olevad lepingud ei ole vorminõude järgimata jätmise tõttu tühised ning laenud on kostja kasutusse antud. Kohus kontrollis (sh minuraha.ee kalkulaatoriga), et lepingutes toodud krediidi kulukuse määrad ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalseid määrasid (mis
4. a mais oli 45,93% ja augustis-septembris 50,16%). Nagu märgitud, ei nõustunud kohus hageja poolt esitatu alusel, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärjed: lepingus olnud intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimääraga, tarbija ei võlgne muid tasusid ning kõik tasutu tuleb ümberarvestatud nõude katteks arvestada. Hageja esitas nõude ümberarvestuse, määras tagasimaksed uuesti (dtl 639-651), sh arvestades lepingute sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimäära alusel intressi.
5. Hageja on esile toonud, et lepingu XXX katteks on kostja tasunud 438,28 eurot, lepingu XXX katteks 147,58 eurot, lepingu XXX katteks 107,85 eurot, lepingu XXX katteks 79,47 eurot ja lepingu XXX katteks 25 eurot. Osa neist summadest on hageja arvestanud ka seadusjärgse määra alusel uuesti määratud intresside katteks. Hageja toob välja, et lepingute alusel on kostjal tagastamata põhivõlg 1445,56 eurot (leping nr XXX) + 451,58 eurot (leping nr XXX) + 808,75 eurot (leping nr XXX) + 851,50 eurot (lepingu nr XXX) + 524,74 eurot (leping nr XXX), kokku 4082,13 eurot. Kohus kontrollis, et osade lepingute puhul on laenu tagastamise lõpptähtaeg saabunud ning ülejäänute puhul sai lepingud lugeda üles öelduks ka ümberarvestuse korral. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et tasumata laenusumma ja seadusjärgses määras intresside nõuded on sissenõutavad. Kohtuotsusega hagi rahuldamise korral tulnuks põhivõla summad kostjalt tervikuna välja mõista. Kompromissiga on kokku lepitud võla osade kaupa tasumises, mida kohus otsusega ei oleks saanud ette näha. Kostja on ise ka soovinud võla osade kaupa tasumist, andes teada, et suudab kokku lepitud suuruses igakuist makset tasuda. Kuigi kompromissiga on ette nähtud seadusjärgsest viivisemäärast ca kaks korda kõrgem viivisemäär, on kohtu hinnangul see antud juhul lubatav, sest ei ületa nõude aluseks olnud 6 lepingutes olnud viivisemäärasid ning kostjale antakse võimalus tasuda võlg osade kaupa pika aja jooksul (pikema, kui oli kõige pikem leping). Põhivõla kostjalt tervikuna korraga välja mõistmisel saaks arvestada kogu põhivõla summalt viivist seadusjärgses viivisemääras ning arvestades, et kostjal ei ole kogu summat võimalik korraga tasuda, lisanduksid ka kohtutäituri tasud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kohtu poolt seatud lisatingimustega kompromissiga ei halvendata võlgniku olukorda. Sellest tulenevalt kinnitab kohus poolte poolt 30.12.2024 esitatud kompromissi kohtu poolt seatud ja poolte poolt aktsepteeritud lisatingimustega.
6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

10. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 11.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude suuruse ja jaotuse osas kompromissis kokku leppinud. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 kohaselt, menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja palub kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 218,35 eurot xxx OÜ arveldusarvele xxx. Hageja on hagilt vastavalt hagihinnale (7292,58 eurot) tasunud riigilõivu kokku 665 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 228,29 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt 436,71 eurot. Hageja on kohtule esitanud taotluse tsiviilasjas hagilt täiendavalt tasutud riigilõivust 436,71 eurot, poole, s.o 218,35 euro tagastamiseks. Kohus tagastab riigilõivu taotletud suuruses määruse jõustumisel hageja poolt nimetatud arvelduskontole. 7 12. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et

§ 661lg 4 alusel loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 8