KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Kairi Piirisild Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-19263 Kohtuasi Osaühingu UniversalExports hagi IPEC AS-i vastu osaühingu osade omandiõiguse üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.10.2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik Osaühingu UniversalExports apellatsioonkaebus Kaebuse hind 160 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) Osaühing UniversalExports (registrikood 10991799), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Künnap ja vandeadvokaat Marcus Niin Kostja (vastustaja) IPEC AS (Norra Kuningriigi registrikood 982359694), lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Vabamets ja vandeadvokaadi abi Martin Järve Menetluse liik Asja läbivaatamine 02.04.2024 kohtuistungil RESOLUTSIOON
(2016), § 14, p 4.7). Kostja 11.05.2021 e-kirja sõnastus viitab ringkonnakohtu hinnangul pigem sellele, et kostja soovis müügi ära jätta ja lõpetas ühepoolselt lepingu, st taganes lepingust VÕS § 116 tähenduses, mitte ei tühistanud seda (vt I kd, tl 35 pöördel: „I cancel the sale of my SEP shares and also terminate the sale-purchase agreement“). Lepingu lõpetamise ajendiks oli kostja 11.05.2021 e-kirja sisu arvestades eelkõige asjaolu, et 08.05.2021 saatis teine osanik, kes oli müügiprogrammis soovinud müüjana osaleda, SEP juhatusele ja osanikele kirja, milles teatas, et lõpetab talle kuuluvate osade müügiprotsessi, kuna avastas, et tema pakkumine põhines MarkIT valel hindamisel, viidates MarkIT
- a majandusaasta aruande
- lisast nähtuvale hinnangule. Sellest tulenevalt tekkis kostjal arusaam, et AA on eksitanud teda SEP osade väärtuse aluseks olevate andmete avaldamisel. Seega heidab kostja hagejale ette seda, et hageja seaduslik esindaja AA teadis enne 05.07.2020 lepingu sõlmimist, et MarkIT väärtus on suurem kui 10 miljonit eurot, kuid ei teavitanud sellest kostjat. Iseenesest saab lugeda, et hageja teadis enne kostjaga lepingu sõlmimist MarkIT
- a majandusaasta aruandes sisalduvaid andmeid. Kuna AA oli MarkIT juhatuse liikmena majandusaasta aruande 18.06.2020 allkirjastanud, siis oli talle aruandes sisalduv teada ning hageja teadmist SEP osa väärtust mõjutavatest asjaoludest saab TsÜS § 123 lg 1 järgi hinnata AA kui hageja juhatuse liikme teadmisest lähtudes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga kostja tõendanud, et hageja rikkus teabe andmise kohustust. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid osa müügihinnas kokku, tuginedes MarkIT aktsiate väärtusele. Kostja tegi 25.06.2019 e-kirjas ettepaneku, et pakub SEP osa müügioptsiooni, mis põhineb MarkIT väärtusel vähemalt 14 miljonit eurot, mille peale AA avaldas 26.06.2019 e-kirjas püüdu saavutada väljumine 14 miljoni euro suuruse väärtuse juures, kuid tõi esile kostja sisenemisel esinenud keerukused ja selle, et sisenemine oli 10 miljoni euro väärtuse juures (I kd, tl 75–76). Seega on pooled pidanud võimalikuks lähtuda MarkIT väärtusest, milleks kostja pidas 14 miljonit eurot, kuid see, millest lähtudes tegelikult osa hind kokku lepiti, ei ole kohtule teada. Müügiprogrammi läbiviimise järel on AA tuletanud 19.05.2021 e-kirjas kostjale meelde, et vastavalt kokkuleppele pidi kostja väljumine toimuma sisenemishinnaga (I kd, tl 71–72). Nii poolte 05.07.2020 kui ka kostja ja Flim Services OÜ vahel sõlmitud osade müügilepingus kokku lepitud hind on sisuliselt sama suur (160 000 eurot ja 155 000 eurot). Seega ei saa poolte e-kirjavahetusest järeldada, et pooled leppisid müügihinnas kindlasti kokku selliselt, et tuginesid MarkIT aktsiate väärtusele. Poolte vahel võis olla ka kokkulepe, et kostja väljub sisuliselt sisenemishinnaga. Ka juhul, kui pooled pidasid õigeks määrata hinna MarkIT aktsiate väärtuse alusel ja pidasid aktsiate väärtuseks 10 miljonit eurot, ei ole kostja esile toonud ja tõendanud, et MarkIT aktsiate tegelik väärtus oli oluliselt suurem, hageja teadis seda ning jättis sellest kostjale lepingueelsetel läbirääkimistel teada andmata. Siinses asjas on küll tõendatud, et AA allkirjastas enne 05.07.2020 MarkIT
- a majandusaasta aruande, mille kohaselt on 17 2-21-19263 MarkIT hinnanud oma immateriaalse põhivara (tarkvara+firma väärtus) jääkmaksumuseks 31.12.2019 seisuga 22 740 329 eurot ning vara kaetava väärtuse testi tulemusel selle kaetavaks väärtuseks 30,73 eurot (I kd, tl 114–115), kuid ainuüksi MarkIT majandusaasta aruandesse märgitud immateriaalse põhivara hinnangulise bilansilise ja kaetava väärtuse alusel ei saa kohus järeldada, milline oli 31.12.2019 seisuga SEP-le kuuluvate MarkIT aktsiate väärtus ning sellest tulenevalt SEP osade väärtus. Arvestades kõiki MarkIT peamisi finantsnäitajaid, sh vara (sh immateriaalset põhivara) ja kohustusi kokku, oli MarkIT omakapital
- a majandusaasta aruandes kajastatu kohaselt 12 514 927 eurot (I kd, tl 99 pöördel). Kaudselt kinnitab sarnast väärtust ka asjaolu, et Osaühingu DSVH
- a majandusaasta aruande lisa 5 kohaselt omandas osaühing
- aastal Eternity assets OÜ osaluse soetusmaksumusega 70 000 eurot (II kd, tl 148–167). Arvestades seda, et Eternity assets OÜ on samuti SEP osanik, kellele kuulub 72 euro suuruse nimiväärtusega osalus (I kd, tl 7 pöördel), saab sellest kaudselt järeldada, et
- a omandas Osaühing DSVH SEP osaluse Eternity assets OÜ osaluse omandamise kaudu. Arvestades majandusaasta aruandesse märgitud Eternity assets OÜ soetusmaksumust ja eeldades, et Eternity assets OÜ-le ei kuulunud muud olulist vara peale SEP osade, ei saanud Eternity assets OÜ-le kuuluva SEP 72 osa väärtus olla suurem kui 70 000 eurot, mis teeb SEP ühe osa väärtuseks maksimaalselt 972 eurot (70 000:72). Selline osa väärtus on sarnane poolte 05.07.2024 lepingus kokkulepitud hinnale (160 000 : 200 = 800). Seega ei ole kostja tõendanud, et MarkIT aktsiate ja ühes sellega ka müügilepingu esemeks olnud SEP osade tegelik väärtus oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 05.07.2020 oluliselt suurem kui 10 miljonit eurot, mistõttu ei saa hagejale ette heita kostjale osade väärtuse kohta tõese teabe andmise kohustuse rikkumist. 14.1.2.
- Kuigi kostja väitel rikkus hageja lepingut ka sellega, et ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 31.12.2020, ning viivitas jätkuvalt kohustuse täitmisega, ei saa hageja viivitust pidada praegusel juhul selliseks lepingurikkumiseks, mis oleks andnud kostjale alust lepingust taganeda. Esmalt märgib kolleegium, et üldjuhul ei saa lepingust tuleneva kohustuse tähtaegselt täitmata jätmist pidada selliseks lepingurikkumiseks, mis annaks alust ilma täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda. Siinsel juhul ei ole aga kostja andnud hagejale lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendavat tähtaega, mis edutul möödumisel oleks kostja saanud lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel taganeda. Kuigi kostja küsis alates 2020 detsembri algusest kuni 2021 märtsi lõpuni AAlt järjepidevalt tehingu täitmise aja kohta, ei ole kostja kordagi nõudnud hagejalt lepingust tuleneva ostuhinna tasumise ja väärtpaberikonto haldurile vastava korralduse andmise kohustuse täitmist ega andnud hagejale nende kohustuste täitmiseks VÕS § 114 järgi täiendavat tähtaega. Poolte ülal viidatud kirjavahetus kinnitab, et kostja küsis küll korduvalt AAlt, millal saab tehing lõpule viidud, ja AA lubas korduvalt erinevate tähtaegade jooksul müügiprogrammi toiminguid ja tehingu ettevalmistused ära teha, kuid sellest ei saa järeldada, et kostja andis hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja on üksnes soovinud teada, millal saab tehing lõpule viidud, kuid ei ole sarnaselt hageja 27.09.2021 nõudekirjale andnud hagejale lepingu p 2.4 järgi tähtaega väärtpaberikonto haldurile korralduse andmiseks ega nõudnud ka muul viisil kindlaks kuupäevaks lepingu lõpuleviimist. Kostja e-kirjadest ei nähtu ka seda, et kostja oleks andnud hagejale tähtaja kohustuste täitmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolusid koosmõjus arvestades pidada hageja viivitust lepingu täitmisel ka olemuselt selliseks oluliseks rikkumiseks, mis annaks õiguse lepingust VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ilma täiendavat tähtaega määramata taganeda. Viidatud sätete alusel taganemiseks peaks kostja olema jäänud hageja viivituse tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, või oleks lepingus kokkulepitud täitmise 18 2-21-19263 tähtaja järgimine pidanud lepingust tulenevalt olema kostja huvi püsimise eelduseks täitmise vastu. Siinsel juhul ei ole kostja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks seda järeldada. Kuigi üldjuhul on äriühingu osaluse võõrandamise korral müüjal õigustatud huvi saada osaluse võõrandamise eest hinda, mis vastab maksimaalselt osade väärtusele osade omandi üleandmise ajal, olid siinsel juhul pooled leppinud kokku osade võõrandamiseks vajalike toimingute tegemise pikema aja jooksul. Kostja 25.06.2019 e-kirjast nähtub, et kostja pakkus 2019 peetud lepingueelsetel läbirääkimistel MarkIT väärtuselt 14 miljonit eurot arvutatava hinna alusel osade võõrandamise lepingu täitmise ajaks 31.01.2020–31.12.2020 (I kd, tl 75– 76). Pooled sõlmisid osade müügilepingu 05.07.2020 ja leppisid kokku täitmise tähtajas kuni 31.12.
- Seega on kostja pakkumist tehes ja lepingut sõlmides aktsepteerinud seda, et osade müügihind määrakse kindlaks oluliselt varasema aja seisuga, kui toimub lepingu täitmine. Seega ei pidanud kostja lepingut sõlmides esmatähtsaks seda, et osade hind vastaks osade üleandmise ajal osade väärtusele. Arvestades asjas tuvastatud asjaolusid, oli kostja primaarne soov ja huvi väljuda MarkIT kontsernist ja sellest tulenevalt võõrandada talle kuuluvad SEP osad (H. E. Ri 05.07.2020 e-kiri, I kd, tl 194–195), st tegemist ei olnud tavapärase osade müügilepinguga, mille puhul on ainumäärav osa õiglane hind. Sellest tulenevalt ei saanud ringkonnakohtu hinnangul kostja pärast lepingus kokkulepitud täitmise tähtaja möödumist kaotada huvi lepingu täitmise, s.o osade võõrandamise vastu. Samuti ei saanud kostja viivituse tõttu jääda ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, st viivituse tõttu ei olnud tal enam võimalik lepinguga soovitud eesmärki saavutada. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et lepingu täitmise tähtaeg oli talle sedavõrd oluline, et selle ületamisega kaasneb automaatselt huvi kaotus täitmise vastu. Huvi kaotust ei kinnita ka kostja käitumine pärast 31.12.
- Kuna kostja küsis alates 2020 detsembrist kuni 2021 märtsi lõpuni järjepidevalt tehingu lõpuleviimise kohta, siis oli kostjal selgelt jätkuv huvi lepingu täitmise vastu vähemalt kuni 2021 märtsi lõpuni. Kostja väljendas huvi kaotust alles 11.05.2021 e-kirjas pärast seda, kui tal oli tekkinud kahtlus, et ostuhind on lepingus ebaõiglase suurusega. Selleks ajaks oli aga hageja pakkunud kostjale juba ajavahemikul 26.04.2021 e-kirjas täitmist ning kostjal oli palutud 07.05.2021 edastada tehingu lõpuleviimiseks vajalikud andmed. Olukorras, kus hagejapoolne viivitus oli lõppenud ning kostja oli ise jätnud 07.05.2021 vajalikud andmed tehingu lõpuleviimiseks edastamata, ei olnud kostjal enam õigust hageja viivituse tõttu lepingust taganeda. Sellises olukorras ei oleks lepingust taganemine hageja viivitusele tuginedes olnud enam hea usu põhimõttega kooskõlas. 14.1.
- Ülaltoodut arvestades ei ole kostja kehtivalt lepingust taganenud, mistõttu ei vabastanud kostja 11.05.2020 e-kirjas tehtud avaldus kostjat VÕS § 188 lg 2 järgi lepingust tulenevate kohustuste, sh osa üleandmise kohustuse täitmisest. 14.
- Edasi märgib kolleegium, et hageja nõude rahuldamata jätmiseks ei anna alust ka kostja väited lepingu tühistamise kohta. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist, sest kostja on lepingu olulise eksimuse tõttu kehtivalt tühistanud. 14.2.
- Nagu ülal (p 13.1.2.2) märgitud, saab kostja 11.05.2020 avaldust pidada lepingust taganemise avalduseks, mitte olulise eksimuse tõttu lepingu tühistamise avalduseks. Seega ei ole kostja teinud sellise sisuga avaldust, mida saaks pidada lepingu tühistamise avalduseks. 19 2-21-19263 14.2.
- Juhul, kui pidada kostja 11.05.2020 avaldust lepingu tühistamise avalduseks, ei ole kostja toonud kohtu ette ja tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostjal oli õigus leping olulise eksimuse tõttu tühistada. Eksimus on TsÜS § 92 lg 1 järgi ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest, seejuures on tehing tehtud TsÜS § 92 lg 2 järgi olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu võib TsÜS § 92 lg 3 järgi tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Tehingu teinud isik ei või tehingut TsÜS § 92 lg 5 järgi tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Siinses asjas väidab kostja, et ta ei teadnud lepingu sõlmimise ajal MarkIT aktsiate tegelikku väärtust, sest AA ei teavitanud teda sellest enne lepingu sõlmimist, ning MarkIT aktsiate tegelikku väärtust teades oleks ta müünud SEP osad hagejale teistsuguse hinnaga. Iseenesest võivad sellised asjaolud anda alust lepingu tühistamiseks olulise eksimuse mõjul, kuid praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et MarkIT aktsiate väärtus erines oluliselt lepingu aluseks võetud väärtusest ning AA jättis hageja seadusliku esindajana kostjale teada andmata MarkIT tegeliku väärtuse (vt ülal p 13.1.2.2). 14.2.
- Arvestades seda, et kostja ei ole ülaltoodu kohaselt lepingut TsÜS § 92 alusel olulise eksimuse tõttu tühistanud või ei olnud tal lepingu tühistamiseks alust, kehtib poolte 05.07.2020 leping hoolimata kostja 11.05.2021 e-kirjas tehtud avaldusest jätkuvalt ning hagejal on õigus nõuda selle täitmist. 14.
- Kolleegiumi hinnangul ei takista hageja lepingu täitmise nõude rahuldamist ka see, et pooled sõlmisid lepingu SEP põhikirja p-des 5 ja 6 sätestatud müügiprogrammi arvestamata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et see asjaolu muudab lepingu täitmise võimatuks VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses. 14.3.
- Iseenesest on õige kostja väide, et pooled ei pidanud 05.07.2020 lepingut sõlmides silmas SEP põhikirja p-dest 5 ja 6 ja osanike lepingust tulenevat osade müügiprogrammi. Ainuüksi sellest, et lepingu p 1 II lause järgi pidi tehing olema kooskõlas SEP põhikirja ja osanike lepinguga, ei saa järeldada, et pooled sõlmisid lepingu teadmisega, et selle täitmiseks tuleb esmalt SEP-l läbi viia müügiprogramm. Juhul, kui pooled oleksid seda silmas pidanud, oleksid nad lepingus selgelt kokku leppinud seda arvestavas täitmise korras. Praegusel juhul see lepingu p-s 2 ei kajastu. 14.3.
- Müügiprogrammiga arvestamata jätmine ei tähenda siiski seda, et müügiprogrammi väliselt sõlmitud osade müügilepingu täitmine on siinsel juhul võimatu. 14.3.2.
- Iseenesest võib osaühingu põhikirjaga vastuolus oleva osade müügilepingu täitmine olla VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses õiguslikult võimatu, st faktiliselt saab lepingupool osad teisele poolele küll üle anda, kuid kui see on õigusaktiga keelatud, ei saa teine pool nõuda selle kohustuse täitmist. Mh ei saa kohus kohustada osanikku osa võõrandama ka siis, kui osa 20 2-21-19263 võõrandamise tehing oleks ÄS § 149 lg 3 järgi tühine, st osa võõrandamiseks põhikirjas sätestatud täiendavad tingimused ei ole täidetud, sh ei ole selleks teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolekut. 14.3.2.
- Siinses asjas nägi SEP põhikirja p 6 ette piirangud osade võõrandamisel: põhikirja p 6.1 järgi tuli osanikul osa võõrandamiseks saada Ühingu nõusolek, esitades taotluse juhatusele, ning kui ühingul oli kehtiv tagasiostuprogramm ja piisavalt vabu vahendeid, pidi juhatus otsustama osa tagasiostu, muul juhul pakkuma osa müügiks teistele osanikele; põhikirja p 6.2 järgi ei kehtinud osa kolmandale isikule võõrandamisel seadusjärgne ostueesõigus, kuid osa või selle osa võis kolmandale isikule üle anda üksnes juhul, kui Ühing loobus tagasiostust ning osanikud on 2/3 enamusega kõikidest Ühingu osade antud häältest otsustanud anda nõusoleku sellisele osa üleandmisele; põhikirja p 6.3 järgi võis Ühingu juhatus Ühingu oma osasid üle anda isikutele, kes töötasid või olid muul viisil MarkIT Holding AS-i või tema grupiettevõtete teenistuses, vastavalt osanike koosoleku poolt vastuvõetud juhistele. Seega pidi osade võõrandamine toimuma SEP kontrolli all ning osanik ei saanud vabalt võõrandada talle kuuluvat osa teisele osanikule või kolmandale isikule. Ringkonnakohtu algsetest kahtlustest hoolimata, saab kolleegiumi hinnangul mõista põhikirja p-s 6.1 sisalduvat I lauset „Osa võõrandamisel tuleb osanikul saada selleks Ühingu nõusolek, esitades taotluse juhatusele“ selliselt, et osa võõrandamiseks on vajalik SEP juhatuse, mitte SEP osanike nõusolek. Hoolimata põhikirja p-s 6.1 kasutatud ebatäpsest terminist „Ühing“, saab põhikirjas sätestatud osade võõrandamise piirangute eesmärki ja süsteemi arvestades järeldada, et SEP osade kolmandale isikule võõrandamiseks oli põhikirja p 6.2 järgi vajalik 2/3 osanike nõusolek, kuid osade osanike ringis võõrandamiseks piisas SEP juhatuse nõusolekust, sest osanikud kaasati müügiprotsessi. Seda kinnitab mh asjaolu, et juhatus võis põhikirja p 6.3 järgi ühingu oma osasid üle anda ka MarkIT kontserni töötajatele ja seotud isikutele. Põhikirja p 6 sätteid koosmõjus hinnates saab järeldada, et selle eesmärgiks oli osanike poolt kontrollida väljast uute osanike lisandumist osanike hulka, osanike puhul oli aga oluline tagada, et kõigil on võrdne võimalus osaleda müüdavate osade omandamisel, mida pidi korraldama SEP juhatus ning kes pidi andma sellest tulenevalt ka nõusoleku osade osanike vaheliseks võõrandamiseks. 14.3.2.
- Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole kostja esitanud SEP juhatusele taotlust talle kuuluva osaluse võõrandamiseks. Selle asemel on kostja ja hageja sõlminud osade müügilepingu, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et kostja oleks esitanud 05.07.2020 sõlmitud müügilepingu alusel osade hagejale võõrandamiseks SEP juhatusele ühingu nõusoleku saamiseks taotluse. Samas pöördus AA kostja osade põhikirjajärgse võõramise korraldamiseks 25.12.2020 advokaadi poole (II kd, tl 3) ja olles hageja seadusliku esindajana teadlik kostja osade võõrandamise soovist, alustas AA SEP juhatuse liikmena 07.01.2021 müügiprogrammi, saates kõigile SEP osanikele e-kirja, milles teatas, et kostja on pöördunud SEP juhtkonna poole sooviga müüa 200 SEP osa hinnaga 160 000 eurot, mida ei finantseerita SEP tagasiostuprogrammi kaudu, ning palus osanikel teada anda, kas nad soovivad SEP osasid samal hinnatasemel omandada või müüa (I kd, tl 25–26 pöördel). Ühtlasi saatis AA 26.04.2021 osanikele info müügiprogrammis osalejate ja selle tulemuste kohta ning teatas, et tehingud saab teha ajavahemikus 26.04.2021–07.05.2021 (I kd, tl 33–34). Seega on SEP juhatus viinud kostjale kuuluvate osade põhikirjakohaseks võõrandamiseks läbi müügiprogrammi. Müügiprogrammi raames avaldas osa võõrandamise soovi kolm osanikku (kokku 296 osa) ning ostusoovi kaheksa osanikku, sh ei avaldanud hageja müügiprogrammi raames ostusoovi (I kd, tl 149). Küll aga andis SEP juhatuse liige AA ringkonnakohtu menetluse ajal 11.04.2024 nõusoleku kostjale kuuluvate osade võõrandamiseks 05.07.2020 21 2-21-19263 lepingu alusel hagejale ning hagejale nõusoleku samade osade edasi võõrandamiseks osade ostusoovi avaldanud osanikele vastavalt müügiprogrammi lõpetamisel määratud proportsioonile (II kd, tl 185–186). SEP juhatuse otsust ei saa pidada tagantjärgi koostatuks ega selle tõttu võltsituks, sest otsus on allkirjastatud 11.04.
- Sellega on SEP juhatus sisuliselt kiitnud heaks kostja osade 05.07.2020 müügilepingu ning andnud nõusoleku selle lepingu alusel osade võõrandamiseks hagejale ja hageja kaudu müügiprogrammis osalenud osanikele, st olemas on juhatuse nõusolek osade võõrandamiseks, mille lõpptulemus vastab põhikirjas ettenähtud müügiprogrammile. Seda arvestades ei ole müügilepingu täitmine vastuolus SEP põhikirjaga ja sellest tulenevalt keelatud, st VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses õiguslikult võimatu. Samuti ei oleks hageja ja kostja vahel sõlmitav osa käsutamise tehing ÄS § 149 lg 3 järgi tühine. Kuigi SEP juhatuse liige AA andis 11.04.2024 nõusoleku kostja osa võõrandamiseks hagejale, kelle juhatuse liikmeks on samuti tema ise, ei tähenda see seda, et nõusoleku oleks pidanud SEP juhatuse asemel AA huvide konflikti tõttu andma ÄS § 181 lg 4 alusel koosmõjus ÄS § 168 lg 1 p-ga 10 SEP osanikud või määrama nõusoleku andmiseks SEP esindaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu praegusel juhul viidatud sätted, sest tegemist on osaühingu juhatuse ühepoolse tahteavaldusega osanike vahelisele osade võõramise tehingule, mitte osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel tehingu tegemisega. 14.3.
- Ülaltoodut arvestades ei ole 05.07.2020 lepingu täitmine, s.o osade hagejale üleandmine vastuolus SEP põhikirjaga ega sellest tulenevalt õiguslikult võimatu VÕS § 108 lg 2 p 1 tähenduses. Lepingu täitmiseks on olemas põhikirja p 6.1 kohane SEP juhatuse heakskiit, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu täitmiseks osade üleandmiseks vajalike tahteavalduste tegemist. 14.
- Viimaks märgib kolleegium, et 05.07.2020 lepingu täitmise nõudmine VÕS § 108 lg 2 alusel ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust jätta VÕS § 108 lg-t 2 kohaldamata ja hagi sel põhjusel rahuldamata. Võlasuhtele ei kohaldata VÕS § 6 lg 2 järgi seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Praegusel juhul ei ole kostja toonud esile ja tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et poolte lepingu alusel osade hagejale üle andmine oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Ülaltoodu kohaselt ei ole hageja seaduslik esindaja AA kasutanud ära oma positsiooni SEP ja MarkIT juhatuse liikmega ega jätnud kostjale MarkIT väärtust puudutavat teavet pahatahtlikult edastamata. Hageja on küll viivitanud müügilepingu täitmisega, kuid kohustuse täitmine on osaliselt viibinud ka seetõttu, et SEP juhatus pidi põhikirja kohaselt viima läbi müügiprogrammi. Seejuures on SEP pakkunud kostjale võimalust anda müügiprogrammi raames osad üle 26.04.2020–07.05.2020, st viivitus kestis ligi viis kuud. Kuigi nimetatud aja jooksul võis müügilepingu esemeks olnud osade väärtus muutuda, ei ole kostja tõendanud, et selle aja jooksul oleks osade väärtus kordades muutunud, mistõttu oleks osade üleandmine hagejale hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. See, et osade väärtus on pärast hageja viivitust kohtumenetluse ajal oluliselt suurenenud (28.01.2022 seisuga on eksperdi hinnangul MarkIT väärtus 61 miljonit eurot kuni 149 miljonit eurot), ei anna samuti alust arvata, et müügilepingu täitmine on täna hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Osade väärtuse muutumine pärast seda, kui hageja lõpetas viivituse ja kostjal oli võimalik osade omand kokkulepitud hinna vastu 07.05.2020 üle anda, oli selgelt kostja enda risk. 22 2-21-19263
- Ülaltoodud põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi.
- Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Lähtudes Riigikohtu
- aprilli
- a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 23