Obsah (9)

§ 15§ 218§ 115§ 217§ 101§ 222§ 127§ 128§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Ele Liiv ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-18-19185 Kohtuasi

§ 15lg 4 mõttes.

Tunnistaja ütlustega oli tõendatud, et hageja oli korteril nr 2 elektri liitumislepingu puudumisest teadlik. Sellest hoolimata sõlmis hageja kostjaga müügilepingu. Kuigi ostjale teadaolevat puudust (eraldi liitumislepingu puudumine) ei ole asja kokku lepitud omadustena nimetatud, kujutab puudus endast küll lepingutingimustele mittevastavust, ent hageja teadmise tõttu välistab

§ 218lg 4 kostja vastutuse selle eest.

1. Kuivõrd seoses müügilepingu esemel esinevate väidetavate varjatud puudustega, s.o korterite 1 ja 2 vahelise vahelae kandevõime kohta, esitati maakohtule kaks vastandlikku asjatundja arvamust, määras maakohus asjas kohtuliku ehitustehnilise ekspertiisi.
2. Kohtuekspert TS jõudis septembris 2021 koostatud ehitustehnilises ekspertiisis seisukohale, et tegemist on varjatud puudustega. Vahelaetalad ei vasta kande- ja kasutuspiirseisundi, tulepüsivuse ja helipidavuse nõuetele. Maakohus nõustus eksperdi arvamusega. Kuivõrd hageja avaldas 26.02.2020 kohtuistungil, et vahelagi on korda tehtud, viis TS ekspertiisi läbi IM kogutud algandmete põhjal. Ka kostjapoolne asjatundja on oma arvamuse koostamisel lähtunud nendest andmetest, kuid jõudnud vastupidisele seisukohale. Maakohtul puudus kahtlus, et vahelaetalad ei vastanud kande- ja kasutuspiirseisundi, tulepüsivuse ja helipidavuse nõuetele. Kuivõrd tegemist oli ehitusveaga, olid puudused olemas ka müügilepingu sõlmimise ajal. Vahelael olevaid puudusi ei olnud võimalik tuvastada tavapärase ülevaatuse käigus, sest seda ei olnud näha ilma põrandakonstruktsioone avamata. Maakohus arvestas ka seda, et kostja valduses on kinnistu olnud alates 19.02.2009 ja seega pidi ta olema teadlik sellel olevatest puudustest. Et kostja ise ei ole kinnistul viimasel ajal reaalselt elanud, ei vabasta see teda teadmise vastutusest.
3. Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ning andis hagejale üle puudustega lepingueseme, kostja vastutab lepingu rikkumise eest, puudus oli olemas riisiko üleminekul ostjale, ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma, samuti ei ole sõlmitud müüja vastutust piiravat kokkulepet. Samuti oli olemas põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel.
4. Hinnates seda, kas ja millises summas tuleb kostjal hagejale kahju hüvitada, märkis maakohus, et ostja saab nõuda müüjalt

§ 115

lg 1 ja § 127 lg 2 alusel korteriomandi puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Menetluse ajal avaldas hageja, et vahelae puudused on kõrvaldatud, kuid hageja on vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud ja seega ei saa hagejale enam tulevikus korteriomandil puuduste kõrvaldamisega kahju tekkida. Maakohus juhtis 11.01.2023 kirjaga hageja tähelepanu, et hageja ei ole tõendanud, et ta on hagiavalduses esiletoodud korteriomandil esinenud varjatud puudused kõrvaldanud ja talle on sellega tekkinud hagetavas summas kahju. Maakohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid kahju suuruse ja kahju tekkimise kohta. Vaatamata sellele ühtegi vahelae puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste kandmist tõendavat maksedokumenti asja materjalide juurde hageja ei esitanud. Seega ei olnud maakohtul võimalik hinnata, kas ja millises summas on hagejale vahelae puuduste kõrvaldamisega seoses kahju tekkinud. Kohtul puudus võimalus hinnata, kas puuduste kõrvaldamiseks tegelikult tehtud kulutused on olnud mõistliku suurusega, kas ostetud ehitusmaterjali kogus ja tehtud töö vastab asjatundja ning eksperdi arvamustes toodule.

1. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja nõude asjatundja IM arvamuse saamiseks tehtud kulutuse 990 eurot hüvitamiseks. Asjatundja arvamuse saamise kulu on hüvitatav eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik 5 2-18-19185 seos rikkumise ja kahju vahel. Olukorras, kus puudub lepingurikkumine, võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele, ei saa nõuda kahju hüvitamist, sh kohtumenetluse eelselt asjatundja arvamuse saamise kulu hüvitamist kahjuna. Hageja nõue kahju hüvitamiseks ei ole tervikuna olnud põhjendatud, mistõttu ei saa hageja sellises olukorras nõuda kohtumenetluse eelse asjatundja arvamuse saamise kulu hüvitamist. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 20 000 euro ulatuses, ja teha selles osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põrandavahetustööde maksumus 17 100 eurot ja elektri liitumistasude kulu 2900 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena asjatundja IM arvamuse saamiseks tehtud kulutus 990 eurot. Hageja palub jätta hagi tagamise abinõu tühistamata.
3. Hageja möönab, et ei esitanud maakohtule remonditööde kulutuste kohta tõendeid, kuid apellatsioonkaebuse esitamise ajaks on leitud tõendid (arved), mis kinnitavad vahelae remonditööde tegemist 17 100 euro ulatuses. Kostja vastuväidete tõttu loobus hageja ülejäänud hinnapakkumises märgitud tööde hüvitamise nõuetest. Tööde vajalikkuses vaidlust ei olnud, eksperdid on kinnitanud seda. Kostja ei vaielnud samuti tööde vajalikkusele vastu, väites vaid, et need on kalkulatsioonis üle paisutatud.
4. Hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga seoses elektrivõrguga liitumise kulude mittearvestamisega. Maakohus lähtus eelkõige tunnistajaks olnud maakleri tunnistustest, et hageja pidi müügilepingu sõlmimise ajal teadma, et elektrivõrguga liitumist korteriomandil ei ole. Tegemist ei ole hageja eksimusega. Maakohus hindas tunnistaja ütlusi ebaõigesti ja tegi neist vale järelduse, et hageja oli korteriomandi nr 2 elektri liitumislepingu puudumisest teadlik. Hageja sai elektri liitumislepingute puudumisest kui varjatud puudusest otsest kahju.
5. Hageja nõuab vahelae remondikulude 17 100 eurot ja elektriga liitumisega kantud kulude 3268 eurot hüvitamist, kuid vähendab oma nõuet kokku 20 000 eurole, nõudes elektriga liitumisega seoses kulude hüvitamist 2900 euro ulatuses. Vastustaja seisukoht
6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi 18 090 euro saamiseks, jaotas menetluskulud ning tühistas hagi tagamise abinõu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 18 090 eurot, jaotab menetluskulud ning muudab hagi tagamise abinõu. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäi hageja nõue 4080 euro saamiseks läbi vaatamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus käesolevas otsuses kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 6 2-18-19185
8. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude vee- ja kanalisatsiooniga liitumise tasu 4080 eurot hüvitamiseks. Hageja palub apellatsioonkaebuses hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista kahju seoses vahelae puuduste kõrvaldamisega 17 100 eurot, elektrivõrguga liitumise kulu 2900 eurot ja IM arvamuse saamiseks kantud kulu 990 eurot.
9. Poolte vahel oli 22.12.2016 sõlmitud korteriomandi müügileping, millega kostja müüs hagejale korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas (registriosa XXXXXXX) (I kd, tl 6-11). Pooled vaidlesid selle üle, kas müüdud korteriomand vastas müügilepingus kokkulepitud tingimustele ja juhul kui ei vastanud, siis kas tegemist oli varjatud puudustega ja kas kostja vastutab rikkumise eest. Vaidluse all oli ka kahju suurus.
10. Hageja väitis, et korteriomandil olid mh järgmised varjatud puudused:  korteriomandi põrand (I ja II korruse vahelagi) ei vastanud projektile ega ehitusnormidele ega olnud seetõttu helipidav ja tulepüsiv ning selle kandevõime ei olnud piisav;  korteriomandi osas ei olnud elektrienergia müügilepingut. sõlmitud elektrivõrguga liitumislepingut ega
11. Kostja väitel vastas korteriomand müügilepingus kokkulepitule ning korteriomandi suhtes eraldi elektrivõrguga liitumislepingu ja müügilepingu puudumisest pidi olema hageja teadlik. Kostja vaidles vastu ka kahju hüvitise suurusele.
12. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti hageja nõude kvalifitseerinud

§ 217lg 1 ja lg 2 p 1, § 218 lg-te 1 ja 4 ning § 115 järgi.

Kostja vastutab hageja ees müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest vastavalt

§ 218lg-le 1.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole müüdud korteriomandi lepingutingimustele mittevastavuse kohta asjaolude tuvastamisel ja järelduste tegemisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega tõendite hindamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles kohus leidis, et pooled leppisid kokku, et müüdav korteriomand peab vastama projektile, mis oli ehitusloa väljaandmise aluseks (müügilepingu p 1.6.8), ja müügilepingu p-s 1.6.
2. on kostja kinnitanud, et korteriomand on liitunud elektrivõrguga. Kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust, andes hagejale üle korteriomandi, mille põrand ei vastanud projektile ega kehtivatele ehitusnormidele ja millel puudus iseseisev elektriühendus ja liitumislepingud elektrivõrguga. Eeltoodud osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, mistõttu ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. 33.

§ 218

lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte 7 2-18-19185 asjatundja mõistlikest ja põhjendatud järeldustest (RKTKo 30.09.2015, 3-2-1-100-15, p 31; RKTKo 30.05.2017, 3-2-1-46-17, p 25).

§ 218

lg 4 sätestab, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud, et põranda ehituslikud puudused on müüdud korteriomandi varjatud puudus ja põranda puudused olid korteriomandil juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ning hagejal ei olnud võimalik enne lepingu sõlmimist puudustest teada saada. Küll on aga vaidlus selle üle, kas korteriomandi elektrivõrguga liitumise puudumine oli varjatud puuduseks või pidi hageja seda enne müügilepingu sõlmimist teadma.

1. Maakohus jättis rahuldamata hagi korteromandi elektrivõrguga liitumise puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks, kuna hageja teadis või pidi teadma sellest puudusest enne lepingu sõlmimist. Hageja leiab, et maakohus on järelduse tegemisel hinnanud tõendeid ebaõigesti. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus hinnanud tunnistaja VP, kes vahendas pooltevahelise müügilepingu sõlmimist maaklerina, ütlusi (I kd, tl 211-213) ja teinud tunnistaja ütluste põhjal järelduse, et hageja pidi teadma, et müüdud korteriomandil puuduvad elektrivõrguga liitumislepingud ja müüjaga müügilepingud. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et talle oli enne müügilepingu sõlmimist teada, et ta peab elektri eest tasuma alumisel korrusel asuva korteriomandi omanikule, s.t mitte elektrienergia müüjale. Lisaks ei olnud talle üle antud ka liitumis- ega müügilepinguid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selliste asjaolude korral oleks pidanud isikul, kes ostab kinnisasja, tekkima kahtlus, et korteriomandi elektriga varustamiseks pole sõlmitud liitumis- ega müügilepingut. Eelloetletud asjaolusid teades peaks ostja, kes eeldatavalt teab, et elektrienergiat saab talle müüa ainult elektrienergia müügiga tegelev isik, kelleks tavapäraselt ei ole alumise korruse korteriomandi omanik, tegema järelduse, et müüdud kinnisasja suhtes võivad liitumis- ja müügilepingud olla sõlmimata, s.t korteriomand ei ole liitunud elektrivõrguga.
2. Eelnevas lõigus toodut arvestades on õige maakohtu poolt hageja nõude korteriomandi elektrivõrguga liitumise puudumisest tekkinud kahju 2568 eurot hüvitamiseks rahuldamata jätmine. Ringkonnakohus osutab, et hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et tema nõude suuruseks puutuvalt korteriomandi elektrivõrguga liitumise puudumist on 3264 eurot, kuid ta nõuab sellest 2900 euro hüvitamist. Hageja ei ole maakohtu menetluses oma nõuet 2568 eurot suurendanud (TsMS § 376 lg 4 p 2). Apellatsioonimenetluses nõude suurendamine ei ole võimalik.
3. Maakohus tuvastas, et müüdud korteriomandi põrand (I ja II korruse vaheline vahelagi) ei vastanud projektile ja ehitusnormidele helipidavuse, tulepüsivuse ja kandevõime osas, mistõttu rikkus kostja müügilepingust tulenevat kohustust anda üle projektile ja ehitusnõuetele vastav lepingu ese. Vaidlustatud ei ole maakohtu järeldust, et tegemist oli varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik avastada ilma konstruktsioone avamata. Maakohus on puuduse tuvastamisel põhjalikult hinnanud kohtule esitatud asjatundjate arvamusi, kohtu määruse alusel TSi poolt läbi viidud ekspertiisi akti ja muid tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3), hageja ei teadnud ega pidanud teadma puudusest lepingu sõlmimise ajal ning pooled ei olnud vastutust välistanud. Samuti on maakohus kaalunud kostja teadma pidamist puudusest, arvestades, et korteriomand on olnud kostja omandis pikemat aega. Maakohus tuvastas 8 2-18-19185 põhjusliku seose hagejale tekkinud kahju ja kostja lepingurikkumise vahel. Juhul, kui kostja oleks hagejale üle andnud korteriomandi, mille põrand oleks vastanud projektile ja ehitusnormidele, ei oleks hagejal vaja teha kulutusi kahju kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase järeldusega ja TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Apellatsioonimenetluses maakohtu järeldusi pooled vaidlustatud ei ole. Hageja väitel teavitas ta puudustest kostjat, kuid kostja ei vastanud tema telefonikõnedele, e-kirjadele ega sõnumitele. 37. Hageja vaidlustas maakohtu järelduse osas, milles maakohus leidis, et hageja nõude rahuldamise välistab see, et hageja ei ole tõendanud korteriomandi põranda (vahelae) konstruktsiooni parandamise kulude suurust. Maakohus leidis, et kuna hageja oli menetluse ajal vahelae puuduse kõrvaldanud, siis on võimalik hüvitada kulud, mis vastavate tööde tegemiseks on kantud (

§ 222lg 5).

38. Hageja esitas nõude

§ 217lg 1 ja lg 2 p 1 ning § 115 lg 1 järgi, nõudes kahju hüvitamist.

Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks määranud kostjale puuduse kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega (

§ 115

lg 2), kuid kostja vastuväidetest tulenevalt ei oleks täiendava tähtaja määramisel andnud tulemust, kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks nõustunud puuduse kõrvaldama.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pärast puuduste kõrvaldamist on võimalik hüvitada ainult vastavate tööde tegemiseks tegelikult kantud kulusid. Eeltoodu on vastuolus

§ 127lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga.

Maakohtu käsitlus välistaks kahju hüvitamise juhul, kui näiteks ostja ise teeb vajalikud tööd ja ta ei tee rahalisi kulutusi. Ringkonnakohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist olenemata sellest, et korteriomandi puudused on kõrvaldatud, kuid otseste juba kantud kulutuste tegemise kohta tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohtul on võimalik kahju suurust hinnata ka sellisel juhul hinnapakkumiste, kalkulatsioonidega, asjatundjate arvamuste ja muude tõendite põhjal.

1. Hageja esitatud IM arvamuse järgi on 107 m 2 suuruse põranda konstruktsiooni puuduste kõrvaldamise maksumus 17 862 eurot koos käibemaksuga (ilma käibemaksuta 14 885 eurot). Arvamuses on välja toodud põhjendused kulude suuruse kohta (I kd, tl 25-26). Lisaks esitas hageja B&B Consult OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt on tööde tegemise kulu käibemaksuga 23 040 eurot (I kd, tl 29). Kostja väitel ei ole B&B Consult OÜ hinnapakkumine usaldusväärne, kuna äriühing ei tegutse ehituse valdkonnas ja hinnapakkumise algandmed ei ole usaldusväärsed (I kd, tl 116). Ringkonnakohus leiab, et IM arvamuses ja B&B Consult OÜ hinnapakkumises toodud tööde maksumus põranda parandamise tööde osas on samas suurusjärgus: IM pakkumine ilma käibemaksuta on 14 885 eurot ja B&B Consult OÜ pakkumine ilma käibemaksuta 14 250 eurot. Selliste kulutuste usutavus on kinnitanud ka TS eksperdi arvamuses, kus ta on selgitanud vastuseks küsimusele tööde hinna kohta, et ca 140 eurot/m2 on nende vahelagede nõuetekohaseks ümberehitamiseks liiga vähe, kuna seal puuduvad sammumüra tagamiseks vajalikud kihid, mille maksumus on suurusjärgus 30–40 eurot/m2 + käibemaks (II kd, tl 137 pöördel). Arvestades, et IM arvamuse kohaselt on ümberehitamist vajava põranda suurus 107 m 2, siis tuleks TSi arvamuse järgi on tööde maksumus 14 980 eurot, mida TS pidas liiga väikseks. IM arvamuses toodud hüvitise suuruse kohta ei ole kostja sõnaselgeid vastuväiteid esitanud. Eeltoodud summadele lisandub ka käibemaks, mida hageja füüsilise isikuna tagasi arvestada ei saa. Eeltoodut arvestades kuulub hageja kahju hüvitamise nõue apellatsioonkaebuses soovitud määras, s.o 17 100 eurot, rahuldamisele. 9 2-18-19185
2. Hageja palus kostjalt välja mõista IM arvamuse saamiseks kantud kulu 990 eurot. Maakohus jättis nõude rahuldamata. Apellatsioonkaebuses palub hageja sama kulu välja mõista menetluskuluna. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on

§ 128

lg 3 järgi hüvitava kahju kindlakstegemise kuluga, mis kuulub hüvitamisele, kui kahju hüvitamise muud eeldused on täidetud. Kuna hageja nõue kahju hüvitamiseks kuulub osaliselt rahuldamisele osas, milles hageja palus välja mõista kahju hüvitise põranda lepingule mittevastavuse kõrvaldamiseks ja IM ekspertarvamus on esitatud just selle puuduse kindlakstegemise kohta, siis leiab ringkonnakohus, et 990 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju hüvitisena. 41. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 18 090 eurot. Asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist

§ 139ja § 140 alusel vähendada, kohtu ette toodud ei ole.

1. Kuna maakohtu otsus kuulub tühistamisele ja hagi osaliselt rahuldamisele, siis tühistab ringkonnakohus ka maakohtu otsuse osas, milles maakohus tühistas 21.01.2018 kohaldatud hagi tagamise abinõud. 21.01.2018 määrusega seadis kohus kostjale kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr XXXXX) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 34 000 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja seda, et kostja peab kandma ka menetluskulud, muudab ringkonnakohus kohtuliku hüpoteegi suurust ja vähendab hüpoteeki 20 000 euroni, mis tagab eelduslikult ka menetluskulude hüvitamise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tühistab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotuse.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile ja jätta 41% menetluskuludest hageja kanda ja 59% kostja kanda.
4. Hageja teatas 03.06.2024 ringkonnakohtule, et ta on nõus kohtu poolt pooltele tehtud ettepanekuga lahendada vaidlus kompromissiga, millega kostja hüvitab hagejale tekkinud kahju katteks 15 000 eurot ja menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kostja hageja ettepanekule sõlmida kompromiss vastanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamise ulatust ja hageja poolt pakutud kompromissi arvestades tuleb TsMS § 163 lg 2 järgi jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
5. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 10