Obsah (7)

§ 652§ 654§ 162§ 192§ 148§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-5348 Ko

) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda. 7. Kolleegium lahendab esmalt menetluslikud taotlused. Hageja on apellatsioonkaebuses palunud võtta asja juurde 16.05.2018 müügileping ja 4 üüriarvet. Kolleegium jätab esitatud tõendid vastu võtmata

§ 652lg 3 p 2 järgi.

Kõik esitatud tõendid oleks saanud esitada maakohtumenetluses ja hagejal ei ole mõjuvaid põhjusi tõendite esitamiseks pärast maakohtumenetluses määratud tähtaega. 8.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest, mis on kajastatud käesoleva otsuse p-s 3.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist.
2. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas 20.10.2021 üürileping oli oma olemuselt tasuta kasutamise leping, mis VÕS § 291 lg 1 järgi kinnisasja võõrandamisel uuele omanikule üle ei lähe. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus jättis välja selgitamata 20.10.2021 üürilepingust tuleneva üürniku rahaliste kohustuste väärtuse ja seetõttu tegi eksliku järelduse, et tegemist oli tasuta kasutamise lepinguga. Nõustuda ei saa ka hageja hinnanguga, et 20.10.2021 lepingust tulenevate rahaliste kohustuste väärtus vastas ekspert RL pakutud kinnisasja turuüürile.
3. 20.10.2021 sõlmitud üürilepingu p-s 3 leppisid pooled kokku, millised kulutused tuleb üürnikul kinnisasja kasutamisel tasuda (vt käesoleva otsuse p 3.4). Kõik üürilepingu p-s 3 viidatud kulutused on suunatud kinnisasja hooldamisele ja ülalpidamisega või on tasu kinnisasjal elamiseks kasutatavate teenuste eest. Maakohus leidis õigesti, et need kulutused on kõrvalkulud VÕS § 292 mõttes. Maakohus tuvastas, et muid tasusid üürnik üürileandjale tasuma ei pidanud.
4. 05.01.2023 esitatud ekspertarvamuses hindas ekspert RL kinnisasja õiglaseks üüriks 20.10.2021 seisuga 780 eurot kuus, millele lisanduvad kõrvalkulud. Kolleegiumi hinnangul ei pidanud maakohus selles olukorras täpsemalt kõrvalkulude suurust kindlaks tegema, sest üüri suuruse järgi oli niigi ilmne, et tegemist on väärtusliku elamuga, mille üürile andmine üksnes kõrvalkulude tasumise kohustuse eest ei vasta turutingimustele ning kujutab endast tasuta kasutamise kokkulepet. Ka tasuta kasutamise lepingu korral peab kasutaja tasuma kõrvalkulud VÕS § 391 sätestatud ulatuses.
5. Apellatsioonkaebuses esitas hageja uue väite, et üürileandja omandas kinnisasja hagejalt 16.05.2018 müügilepinguga, ostja ei tasunud ostuhinda täielikult ning tasumata ostuhind 192 892,50 eurot jäi tulevikus tasutava üüri katteks. Esitatud väide on hilinenud

§ 652lg 3 p 2 järgi ja seetõttu kolleegium seda asjaolu ei arvesta.

Samas oleks see väide ka asjasse 4 2-22-5348 mittepuutuv, sest hageja ei ole esile toonud, et nn tulevikus tasutav üür oleks hõlmanud ajavahemikku pärast enampakkumise toimumist. 14. Maakohus jättis ekspertiisikulu

§ 162lg 1 järgi lõppastmes õigesti hageja kanda.

Seejuures mõistis maakohus õigesti

§ 192

lg 1 järgi hagejalt välja riigituludesse poole eksperditasust, mida kumbki pool ette tasunud ja mis kanti riigi vahenditest. Praegusel juhul taotles kostja ekspertiisi korraldamist kinnisasja turutingimustele vastava üüri kindlaks tegemiseks. Kohus kohustas 19.09.2022 määrusega (dtl 74) pooli tasuma eksperditasu võrdselt. Oma poole eksperditasust maksis üksnes kostja. 15. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei rikkunud ekspertiisi korraldades menetlusõigust. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui pool jätab kohtu määratud ettemaksu tegemata, on kohtul

§ 148

lg-st 4 tulenev kaalutlusõigus, kas jätta taotletud toiming tegemata või rahuldada taotlus sõltumata ettemaksu tegemata jätmisest. Kohtul on õigus taotlus rahuldada ka juhul, kui ettemaksu ei tasutud, näiteks tunnistaja üle kuulata või ekspertiis määrata, seda eelkõige juhul, kui tegemist on hagi aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks vajalike tõenditega. Toimingu tegemine võib olla põhjendatud ka juhtudel, kus kohus kohustas mõlemat poolt võrdselt kulud ette tasuma, kuid üks pool seda ei teinud (

komm, § 148 3.4.a). Ekspertiisiga seoses esitatud määruskaebuste lahendamine kohtuotsusega ei rikkunud hageja õigusi ega mõjutanud asja lahendust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja menetluskulu nimekirja alusel. 17. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kostja menetluskulu apellatsiooniastmes 1700,68 eurot. Kostja esindaja ajakulu oli 8,2 tundi ja tunnitasumäär 170 eurot ilma käibemaksuta. Kolleegium leiab, et kostja esindaja tunnitasu määr 170 eurot ilma käibemaksuta ei ületa sarnase keskmise õigusteenuse eest makstavat tasu ja kostja esindaja ajakulu apellatsiooniastmes on põhjendatud arvestades vaidluse keerukust ja mahtu. Kolleegium mõistab hagejalt välja kostja menetluskulu 1700,68 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 5