Obsah (7)

§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 82§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-137458 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hag

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 11. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale kasutada rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma (

§ 396lg 1).

1. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 672,10 eurot, sissenõudekulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks 3 muutunud viivise 88,83 eurot ja viivised alates 13.12.2023 kuni põhinõude summas 672,10 eurot täitmiseni 24% aastas.
2. Hagiavaldusest nähtub, et D N ja AS Xxx xxx sõlmisid 15.08.2022 järelmaksulepingu nr XXX, milles krediidiandja ja kostja leppisid kokku 849 euro tasumises osamaksetega maksegraafiku alusel (dtl 33-34). Krediidiandja on menetluses täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Vastavalt lepingu tingimuste punktile 3 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl 34) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teostanud tagasimakseid summas 177,02 eurot. Hageja on arvestanud põhivõla katteks tasutuks 176,90 eurot ja viivise katteks tasutuks 0,12 eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 672,10 eurot (849-176,90).
3. Kuna kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, saatis krediidiandja 04.05.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 43). 25.05.2023 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 44). AS Xxx xxx loovutas 29.05.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 45). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole. 15.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on rahalise kohustuse sissenõudmise eelduseks

§ 108lg 1 järgi kehtiva rahalise kohustuse olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt.

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-50-06 punktist 15 tulenevalt rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Krediidiandja andis kostjale 04.05.2023 kirjaga võlgnevuse tasumiseks aega kuni 18.05.2023 (dtl 43).

§ 82

lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Krediidiandja luges järelmaksulepingu nr XXX üles öelduks 25.05.2023 (dtl 44). Lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks 26.05.2023. Hagejal tekkis seega 26.05.2023

§ 82

lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Kostja rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul tuleb seega kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 672,10 eurot. 16.

§ 113

² lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Antud juhul on hageja nõue üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 40 eurot. Hageja on saatnud kostjale nõudekirja 08.06.2023 (dtl 4850) hinnaga 20 eurot, nõudekirja 12.07.2023 (dtl 51) hinnaga 5 eurot ja nõudekirja 4 04.09.2023 (dtl 52-54) hinnaga 5 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud 10 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot on põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. 17.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.12.2023 lepingujärgse määraga 24% aastas, kokku summas 88,83 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 672,10 eurolt lepingujärgse määraga 24% aastas ajavahemikul 26.05.2023-12.12.2023 (k.a), mis on 88,83 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 13.12.2023 lepingujärgses viivisemääras s.o 24% aastas. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 672,10 eurolt alates 13.12.2023 kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgse määraga 24% aastas.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 672,10 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 88,83 eurot ja alates 13.12.2023 viivis arvestatuna põhinõudelt (672,10 eurolt) määraga 24% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 5 Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 180 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 760,50 eurot, kokku 1025,50 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (760,50 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 220 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 485 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
3. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
4. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6